← Eesti

4-21-1794/14

Obsah (9)§ 190§ 17§ 29§ 23§ 2§ 38§ 58§ 59§ 194

4-21-1794 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1794 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtul

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Väärteoasjas nr 2315,21,000700 alustati XX suhtes menetlust
  2. märtsil 2021 KarS § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.
  3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  4. aprilli
  5. a määrusega lõpetati XX suhtes väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

  1. Kohtuväline menetleja edastas
  2. aprillil 2021 Harju Maakohtule XX kaitsja taotluse väärteoasjas tekkinud menetluskulu hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on menetluskuluks XX valitud kaitsja tasu kogusummas 4266 eurot. 1

(8)4-21-1794 MAAKOHTU MÄÄRUS
  1. Harju Maakohus rahuldas
  2. mai 2021 määrusega menetluskulu hüvitamise taotluse osaliselt, s.o mõistis Eesti Vabariigilt XX kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu, mille mõistlikuks suuruseks on 1187,50 eurot, millele lisandub käibemaks 237,50 eurot, s.o kokku 1425 eurot. Oma otsustust põhistas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt. 4.1.

§ 23

alusel valitud kaitsja tasu hüvitamise taotluse esitamiseks väärteomenetluse seadustik konkreetset tähtaega ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. märtsi
  2. a lahendi nr 4-18-4523 p-s 15 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg võiks olla 15 päeva väärteomenetluse lõpetamise määruse jõustumisest alates. Arvestades, et väärteoasjas nr 2315,21,000700 on XX suhtes väärteomenetluse lõpetamise määrus tehtud
  3. aprillil 2021, millisest ajast alates hakkas kulgema omakorda väärteomenetluse lõpetamise otsustuse vaidlustamiseks seadusest tulenev 15-päevane tähtaeg (eelduslikult jõustus väärteomenetluse lõpetamise määrus
  4. aprillil 2021), on
  5. aprillil 2021 kohtuvälisele menetlejale ja
  6. aprillil 2021 Harju Maakohtule edastatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks tähtaegne. 4.
  7. XX kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada

§ 2ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu 4266 eurot (koos käibemaksuga).

Õigusabi osutati õigusabi 22,5 tunni ulatuses (kaitsja on taotluses ekslikult märkinud 19 tundi), tunnihinnaga 150-170 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kaitsja hinnangul on osutatud õigusabi, sh tunnihind 170 euro piirimail, millele lisandub käibemaks, mõistliku suurusega ja põhjendatud. Samuti viitab kaitsja KrMS § 183 lg-le 2, mis annab võimaluse määrata sellise menetluskulu kandmiseks kohustatud isik kindlaks väärteomenetluse tulemuse põhjal väärteomenetluses ette nähtud korras. Väärteoasja menetleja otsustab vaid menetluskulu kandma kohustatud isiku, mitte aga selle kulu olemasolu ja suuruse üle. 4.3.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et väärteomenetluse esemeks oleva sündmuse kohta oleks alustatud ja lõpetatud kriminaalmenetlust ning jäetud kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulude kohta otsustuse tegemine väärteomenetlusse, mistõttu on kaitsja viidatud KrMS § 183 lg 2 asjakohatu. Puudub vaidlus, et XX väärteoasi lõpetati

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Nii tekkis menetlusalusel isikul

§ 23

sätestatud õigus taotleda tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist. Menetluskulude hüvitamisel tuleb kohtul hinnata ka nende põhjendatust.

§ 23

sätestab, et hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 38

lg 1 annab juhise, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (vt RKKKo nr 4-16-9132, p 27). KrMS § § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt RKKKo 3-1-1-77-16, p 18.2 jj). 4.

  1. Kohtu hinnangul ei ole taotluses märgitud tunnihind mõistliku suurusega. Riigikohus on värskemas kohtupraktikas pidanud väärteoasjas kaitsja mõistlikuks tunnihinnaks näiteks 150 euro (lisaks käibemaks) asemel 120 eurot (lisaks käibemaks), viidates, et väärteoasja keerukuse aste ei õigusta kaitsjale enam kui 120 euro suuruse tunnitasu maksmist (vt RKKKo
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 4-20-1553, p 12). Samuti on Riigikohus väärteoasjas nr 4-19-1809 pidanud kaitsja 2

(8)4-21-1794 tunnihinna mõistlikuks suuruseks 150 euro asemel 125 eurot (mõlemad summad ilma käibemaksuta), kusjuures menetlusesemeks oli samuti KarS § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu (vt RKKKo nr 4-19-1809, p 34). Kohtupraktikas on väärteoasjades peetud tunnitasu mõistlikuks suuruseks ka 140 eurot/tund (vt nt RKKKo 4-19-1132, p 13 ja 4-18-5765, p 11). Kohtu hinnangul ei ole XX suhtes menetletud väärteoasja keerukuse aste selline, et õigustaks kaitsjale rohkem kui 125 euro suuruse tunnitasu maksmist (lisandub käibemaks). Õigusabi osutamine sellise tunnihinnaga on küllaltki tavapärane olukorras, kus tegemist ei ole keeruliste õigusvaidlustega. Põhiküsimus väärteoasjas käis teo faktilise tõendatuse üle ja väärteoasja materjaldest ei nähtu, et tõstatatud oleks nt keerulisi õiguslikke küsimusi. Sisuliselt on toimunud vaid menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamine. Ka ei nähtu, et kaitsja oleks omalt poolt esitanud mingeid seisukohti, taotlusi vms. 4.
  1. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Õigusteenust osutati 22,5 tundi. Taotlusele on lisatud 3 arvet (kuluarvestus), milledes kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid, nendele kulunud aega, tasu arvestust, selle maksmise tingimusi. Väga suure osa osutatud õigusabiteenusest (ca 14 tundi) moodustavad üksnes kliendikohtumised või konsultatsioonid. Arvestades väärteoasja keerukust ja mahtu, ei ole sellises mahus konsultatsioonid ja kohtumised põhjendatud. Nõustudes kohtuvälise menetlejaga, jääb kohtule mõistetamatuks
  2. veebruaril 2021 koostatud arve nr 20201749 seotus väärteoasjaga. Arve kohaselt on
  3. veebruaril 2021 osutatavaks õigusabiteenuseks olnud 9-tunnine konsultatsioon kahe advokaadi poolt. Väärteomenetlust väärteoasjas nr 2315,21,000700 on alustatud alles
  4. märtsil
  5. Väärteoasja materjalide hulgas olevast
  6. märtsi 2021 Maadlusliidu ja EADSE vahel toimunud koosoleku protokollist võib oletada, et konsultatsioon on aset leidnud eelkõige seetõttu, et väidetavalt politseisse tehtud avaldus seoses XX väidetava seksuaalse ahistamise juhtumiga. Protokolli selgituste kohaselt püüdsid XX ja tema kaitsja PPA-le teha järelepärimise, kuid tulutult. Väärib tähelepanu, et ka
  7. märtsi 2021 koostatud arvel nr 20201952 on ühe osutatud õigusabiteenusena märgitud samuti teabenõuete koostamine.
  8. veebruari 2021 arve nr 20201749 alusel osutatud õigusabiteenus kogusummas 1836 eurot ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd tegemist ei ole väärteo menetlemise käigus tekkinud kuluga. Nimelt sätestab

§ 58lg 1, et väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.

Väärteomenetlus on alanud, kui väärtegu menetlema pädev ametnik asub tegema toiminguid, kontrollimaks tal tekkinud kahtlust, et toime on pandud väärtegu. Esimeseks menetlustoiminguks saab lugeda

  1. märtsil 2021 tunnistajale YY-le saadetud kutset. Ka kohtuväline menetleja on enda vastuses kohtule selgitanud, et väärteomenetlust alustati
  2. märtsil
  3. 4.
  4. Ka
  5. märtsil 2021 koostatud arvel nr 20201952 välja toodud osutatud õigusabi teenused ja eelkõige nendele kulutatud aeg ei ole põhjendatud. Põhjendamatu on kliendisuhtluseks, tõendite kogumiseks, teabenõude koostamiseks (45 min) ja tõenditega ja materjalidega tutvumiseks (4 tundi ja 45 minutit) kokku kulunud aeg 5,5 tundi. Väärteoasjas olevate ja tutvumist vajavate materjalide arv on sedavõrd väike, et nendega tutvumine 4 tundi ja 45 minutit ei ole põhjendatud. Väärteoasja toimik ise on kõigest 24-leheküljeline, piirdudes tõendite osas vaid tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega ning
  6. märtsil 2021 aset leidnud Maadlusliidu ja EADSE vahel toimunud koosoleku protokolliga. Lisaks ei nähtu väärteoasja materjalidest, et kaitsja oleks esitanud suurel hulgal omapoolseid tõendeid. Lisaks on
  7. märtsil materjalidega tutvutud järgmised 1,5 tundi (sh ka konsultatsioon) ning
  8. märtsil on samuti olnud 3-tunnine konsultatsioon. Kohus möönab, et seda, kui kaua kulub aega küsimuste arutamiseks kaitsealusega, on raske hinnata, kuid arvestades väärteoasja keerukust ja läbi töötamist vajavate materjalide mahtu tõendamiseseme asjaolude kohta, peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsjatasu 6 tunni ulatuses (10 tunni asemel), mis hõlmab kliendisuhtlust, konsultatsiooni ja materjalidega tutvumist. Seega on kaitsja põhjendatud ja mõistlik tasu eelpool nimetatud õigusabi teenuse osas 750 eurot (tunnihinnaga 125 eurot), millele lisandub käibemaks, ehk kokku 900 eurot. 3

(8)4-21-1794 4.
  2. aprillil 2021 koostatud arvel nr 20201959 märgitud osutatud õigusabi teenus (
  3. aprilli 2021 ülekuulamiseks ettevalmistamine ja ülekuulamisel osalemine) ja sellele kulunud aeg on täies mahus põhjendatud. Menetlusaluse isiku
  4. aprilli 2021 ülekuulamise protokollist nähtuvalt algas menetlustoiming kell 12.01 ja lõppes kell 13.17, seega kestis XX ülekuulamine 1 tund ja 16 minutit. Tegemist on konkreetselt fikseeritud ajakuluga. Ka ei olnud kohtuvälisel menetlejal selle kulu osas sisulisi vastuväiteid. On eluliselt usutav ja põhjendatud, et ülejäänud 2 tundi ja 14 minutit kulus kaitsjal menetlusaluse isikuga kaitsestrateegia koostamisele, nõupidamisele. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks seoses menetlusaluse isiku ülekuulamisega 3,5 tundi (tunnihinnaga 125 eurot), s.o tasu 437,50 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 525 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
  5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse XX kaitsja Kristjan Tuul, kes taotleb määruse tühistamist ja menetluskulu hüvitamise taotluse täies ulatuses, s.o summas 2841 eurot, rahuldamist. Oma taotlust põhistab kaitsja kokkuvõtlikult järgmiselt. 5.
  6. Menetluskulu tulnuks jätta riigi kanda tervikuna, kuna kriminaalmenetlus lõpetati

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 23, § 38 lg 1 järgi koosmõjus Kr

MS § 183 lg-ga 1 hüvitab menetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

§-s 30 või KrMS §-des 202, 2031 või 199 lg-s 2 sätestatud erandeid ei esine. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 183 tulenevat alust jätta menetluskulud riigi kanda tuleb kohaldada isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisel (RKKKo 3-1-1-61-08, p 19.1). Samuti nähtub KrMS § 180 lg-st 1, § 181 lg-test 1 ja 2 ning §-st 183 üheselt, et isik peab lõppkokkuvõttes hüvitama tema suhtes toimunud kriminaalmenetluse kulud üksnes tema süüdimõistmise korral ja kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestades KrMS §-s 183 sätestatut. Õigeksmõistetul lasub kohustus hüvitada vaid menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmisega või eneserõõnaga. Juhul, mil menetlusalune isik, kahtlustatav või süüdistatav mõistetakse õigeks või kelle suhtes (kriminaal)menetlus lõpetatakse, peab menetluskulud vastavalt KrMS §-dele 181 ja 183 kandma riik (RKKKo 3-1-1-36-05, p-d 1012). Seega tuleb menetluskulud jätta tervikuna riigi kanda. 5.

  1. Õigusabi tunnihind 150-170 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistliku suurusega. Seda on kinnitanud kohtuväline menetleja ja prokuratuur. Prokuratuur on lugenud selliseks määraks kolmekordse määratud kaitsja tunnitasu määra, milleks on kehtiva korra § 9 lg 1 kohaselt 54, mille kolmekordne määr on 162 eurot, millele lisandub käibemaks. Ka kohtupraktikas on korduvalt aktsepteeritud 150-170 euro piirimail olevat tunnitasu kui valitud advokaadile makstavat mõistliku tunnitasu, millele võib lisanduda käibemaks (vt TlnRingKo 11.10.2017 nr 1-15-11024, p 29; Tallinna Halduskohtu 16.04.2021.a otsus nr 3-20-1646, p 78; Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019 määrus haldusasjas 3-19-457, p 42; Riigikohtu 15.04.2015.a otsus väärteoasjas nr 31-1-32-15, p
  2. 13.05.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536/29, p 18; 03.04.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.4; Harju Maakohtu 17.02.2021.a otsus nr 2-21-4696.). 5.
  5. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et tegu polnud keeruka õigusvaidlusega. Kohus ei arvestanud kaitsetööd, mille käigus töötati välja kaitsetaktika, valmistuti menetlusaluse isiku ülekuulamiseks, nõustati klienti, koguti ja töödeldi teavet. Seejuures, KarS §-s 1531 sätestatud süüteo osas esineb keskmisest suurem avalik huvi (nt nn QQ kaasus). 2021 jaanuari lõpus jõudis menetlusaluse isikuni teave, et CC on esitanud/esitamas politseisse avalduse. Toimikust nähtub, et
  6. veebruaril 2021 ta seda tegigi. Seejärel pöördus XX advokaadibüroo poole konsultatsiooniks. Seda kinnitab
  7. veebruari 2021 arve nr
  8. Tegemist on väärteomenetlusega seotud kuluga, mille käigus viidi kaitsjad toimunuga kurssi, planeeriti kaitsetaktikat. Asjaolu, et tegemist on 4

(8)4-21-1794 väärteomenetlusega seotud kuluga, kinnitab asjaolu, et menetlusalusel isikul oli teave väidetava (kuriteo)kahtluse osas, milline teadmine mõjutab ilmselgelt isiku eraelu ja paneb ta emotsionaalse surve alla. 5.
  1. Menetlusaja kulgemist hakatakse arvestama hetkest, kui on selge, et isiku osas esineb (kuriteo)kahtlus ja selle kahtluse osas on asutud koguma tõendeid sekkudes isiku eraellu. Menetlusaja kulgemisel tuleb arvestada kogu (süüteo)menetlust tervikuna, sõltumata sellest, millises menetluslikus seisundis puudutatud isik oli. Menetlus tervikuna hakkas XXt mõjutama hiljemalt 2021 veebruaris, kui esitati avaldus politseisse, misjärel alustati menetlusega. XX ei teadnud ega pidanudki teadma, milliseid menetlustoiminguid läbi viiakse. On ilmselge, et XX eralu mõjutas fakt, et tema suhtes on esitatud kaebus politseisse. Juriidiliste teadmisteta isik ei pea teadma, mis vahe on sellel kas väärteoasja menetletakse tema suhtes enne, kui ta allutatakse menetlustoimingule või peale ülekuulamise teostamist või väärteoprotokolli koostamist. Kuna XX oli teadlik tekkinud kahtlusest ja menetlusest, siis sellise teadmise valguses on iga keskmine inimene valmis selleks, et menetleja võtab temaga iga hetk ühendust. Toimikus ei ole menetluse alustamise teadet. Aluseks saab võtta
  2. veebruaril 2021 esitatud avaldust, mille alusel menetlus alustati. Eeltoodu mõjutas omakorda XXt. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et arvel nr 20201749 kajastatud toiming oli vajalik ning on seotud menetlusega. Arvel nr 20201952 nimetatud kulu on kohus pidanud osaliselt põhjendatuks (6 tundi) ja jätnud riigi kanda. Kaitsja leiab, et kogu ajakulu (10 tundi) on põhjendatud ja tuleks riigi kanda jätta.
  3. märtsil 2021 koostatud arve nr 20201952 osas selgitab kaitsja, et alanud väärteomenetlusega seoses toimus konsultatsioon, tõendite kogumine ning materjalide läbitöötamine (kokku 5,5 tundi). Tõendite kogumise näol koostas kaitsja erinevaid teabenõudeid Politsei -ja Piirivalveametisse , Audentese Spordiklubi MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Maadlusliit ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele. Eeltooduga paralleelselt toimus kliendiga suhtlemine ning andmete vahetamine. Kokku kulus 45 minutit. Peale selle tutvus kaitsja erinevate tõenditega, sh kirjavahetustega, sõnumitega, millised puudutasid CC ja YY, kokku 150 lehekülge materjali. Sellele kulus kokku 4 tundi ja 45 minutit.
  4. märtsil 2021 väljastati XX-le kutse ilmumaks menetlusaluse isikuna ülekuulamisele
  5. aprillil
  6. Eelnevalt, nädal enne kutse väljastamist, suhtles kohtuväline menetleja telefoni teel XX-ga. Nii
  7. kui ka
  8. märtsi konsultatsioonid seondusid ettevalmistusega XX ülekuulamiseks, milline kulu on vajalik ja põhjendatud. Täiendavalt kogus kaitsja tõendeid ja tutvus videomaterjaliga, milles selgitati maadluse võtteid, spordimassaaži tehnikat ja läbiviimist. See oli vajalik YY väidete kummutamiseks. Ülekuulamisel soovis menetlusalune isik esitada videomaterjali (mälupulgal) tõendina, kuid menetleja keeldus ja andis mõista, et täiendavaid tõendeid ei ole vaja asjas koguda. Seda kinnitab väärteomenetluse lõpetamise otsus. Toimingutele kokku kulus 4 tundi ja 30 minutit. Kuivõrd õigusabi osutamine oli seotud väärteomenetlusega ning väärteomenetlus on isiku suhtes lõppenud, tuleb riigil kogu kulu hüvitada. 5.
  10. aprillil 2021 toimunud ülekuulamine algas kell 10.00 ja lõppes 13.17 (3 tundi ja 17 minutit), millist asjaolu kinnitas menetleja. Ülejäänud 13 minutit kulusid menetlusaluse isikuga nõupidamisele enne ülekuulamist Politsei -ja Piirivalveametis. Kaitsja hinnangul võinuks ülekuulamine kesta kauem, kui ei oleks olnud eelnevaid konsultatsioone ja ettevalmistus menetlusaluse isikuga. Ülekuulamine, mis kestis üle kolme tunni, peegeldab asjaolu, et menetlusalune isik oli kursis menetluslike nüanssidega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus jätab XX kaitsja määruskaebuse rahuldamata. 5
(8)4-21-1794
  1. Kaebuses viitab kaitsja KrMS § 183 lg-le 1 ja leiab et selle alusel peab menetluskulu hüvitama riik tervikuna. Samuti viitab kaitsja läbivalt sellele nagu lõpetati XX suhtes kriminaalmenetlus. Ringkonnakohus selgitab, et XX suhtes ei ole kriminaalmenetlust alustatud ega lõpetatud. Tema suhtes alustati ja viidi läbi väärteomenetlust, mis lõpetati kohtuvälise menetleja
  2. aprilli 2021 määrusega

§ 29lg 1 p 1 alusel, s.o süüteotunnuste puudumisel.

Seega tuleb väärteomenetluses tekkinud kulu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtuda esmaselt väärteomenetluse seadustikust. Kaebuses on asjakohaselt viidatud

§ 38lg-le 1, mille kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 183 lg-st 1 tulenevalt kannab süüteomenetluse lõpetamise korral menetluskulud üldjuhul riik. Samas ei tulene kriminaalmenetluse sätetest ega vastavast kohtupraktikast arusaama, et menetluse lõpetamisel süüteotunnuste puudumiste tõttu tuleb riigil hüvitada mistahes kulud ja olenemata nende suurusest. Riigil on kohustus hüvitada vaid kulud, mis on käsitatavad menetluskuluna. Seda, mis kulud on arvestatavad kriminaalmenetluses menetluskuluna, sätestab KrMS § 175 lg 1. Ringkonnakohus juhib seejuures kaitsja tähelepanu sellele, et KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks üksnes valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Eelnev tähendab, et KrMS § 183 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel ei tule riigil kriminaalmenetluses hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu selle suurusest olenemata. Kaitsja määruskaebuses väljendatud arusaam on vastuolus eelviidatud õigusnormidega ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Viidatud kriminaalmenetluse seadustiku normidega analoogse tingimuse sätestab

§ 23lg 1.

Nimelt sätestab see, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1 alusel hüvitatakse ainult need valitud kaitsjal tekkinud kulud, mis on mõistlikud. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse kaitsja tehtud toimingute vajalikkust ning nendeks ajakulu ja tööühiku hinna põhjendatust. Maakohus on eeltoodud sätetest ja arusaamadest vaidlustatud määruse tegemisel juhindunud. Määruskaebuses esitatud viidetest KrMS § 180 lg-le 1, § 181 lgtele 1,2, §-le 183 ja Riigikohtu lahenditele (3-1-1-61-08, p 19.1; RKKKo 3-1-1-36-05, p-d 10-12) ei tulene samuti arusaama, et riigil tuleb hüvitada süüteomenetluse lõpetamisel isikule mistahes kulud. Kaebuse viited oleksid asjakohased juhul, kui maakohus jätnuks taotluse rahuldamata põhjendusel, et riigil ei ole väärteomenetluse lõpetamise korral kohustust hüvitada menetluskulusid. Midagi seesugust kohus väljendanud ei ole. Kohus on vaidlustatud määruses kinnitanud, et riigil on kohustus hüvitada XX-le kulud, kuid üksnes sellised, mis on seaduses nimetatud ehk vastavad

§ 23lg-le 1.

Seega ei ole eelnimetatud kaebuse argumendid asjakohased. 8. Määruskaebuse edasises osas vaidleb kaitsja vastu maakohtu seisukohtadele, mille alusel kohus hindas valitud kaitsja tasu mõistlikkust. Nii ei pidanud kohus valitud kaitsja puhul tema töötunni mõistlikuks hinnaks 150-170 eurot nagu taotluses märgiti, vaid 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus tugines kaitsja töötunni mõistlikkuse hindamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljutisele praktikale väärteoasjades, sh asjas, kus toimus menetlus niisamuti KarS § 1531 lg 1 tunnustel nagu XX puhul. Määruskaebuses on kaitsja viidanud arvukatele kohtulahenditele, kus kohtud on kaitsja väitel lugenud valitud kaitsja töötunni mõistlikuks hinnaks 150-170 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja viidatud rohketest lahenditest ainult 1 on tehtud väärteoasjas (3-1-1-32-15). Valdavalt tegu üldsegi haldus- ja tsiviilasjadega. Eelmärgitud väärteoasjas tehtud lahendi puhul ei ole kohus lugenud valitud kaitsja tunnistasu mõistlikuks suuruseks 150-170 eurot, nagu kaitsja kaebuses väidab. Viidatud lahendi p-st 9 nähtuvalt luges kohus valitud kaitsja tunnitasu mõistlikuks suuruseks maakohtus 100 eurot ja Riigikohtus 110 eurot. Need tunnitasu määrad jäävad alla maakohtu poolt käesolevas väärteoasjas mõistlikuks peetut. Kuna maakohtu viited kohtupraktikale on märksa asjakohasemad kui määruskaebuse esitaja omad ja maakohtu hinnang on kooskõlas kohtupraktikas sarnastes asjades tunnustatud tunnitasu mõistliku suurusega, ei näe ringkonnakohus alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks. Nii loeb ka ringkonnakohus kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks XX kaitsmisel 125 eurot. Kaitsja on viidanud ajakirjanduses käsitletud QQ kaasusele, et KarS § 1531 lg 1 tunnustel 6

(8)4-21-1794 menetletud asjades esineb keskmisest suurem avalik huvi. Ringkonnakohus märgib, et see väide ei õigusta samuti kaitsja tunnitasu hinda taotluses märgitud ulatuses. Nagu märgitud, lähtus maakohus tunnitasu hindamisel sellest, et Riigikohus on KarS § 1531 lg 1 tunnustel toimunud menetluses (4-19-1809) hiljuti lugenud tunnitasu mõistlikuks määraks samuti 125 eurot. Seejuures, viidatud Riigikohtu lahend on XX menetlusega võrreldavam, kuna seal oli sarnaselt XX-ga tegemist juhtumiga, kus täisealisele meesterahvale, kes polnud avaliku elu tegelane, heideti ette sama väärteokoosseisu alusel keelatud tegevust alaealise tütarlapsega. Kaitsja poolt viidatud nn QQ kaasuse puhul tulenes suur avalik tähelepanu eelkõige sellest, et menetlusaluseks isikuks oligi avaliku elu tegelane. Eelnevat arvestades on kaebuse väited ebapiisavad maakohtu seisukoha kummutamiseks valitud kaitsja töötunni mõistliku suuruse osas.
  1. Järgnevalt hindas maakohus kohtule esitatud 3 arve alusel tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leidis esimese arve, s.o
  2. veebruari 2021 arve nr 20201749 puhul, et selle alusel ei ole põhjendatud hüvitada menetluskulu, kuna see kulu ei tekkinud väärteomenetluses. Kohus viitas seejuures, et väärteomenetlust alustati alles
  3. märtsil
  4. Kaitsja vaidleb sellele kohtu seisukohale vastu. Nii leiab kaitsja, et väärteomenetlus hakkas XX elu mõjutama veebruarist 2021, kuna siis sai ta teada, et tema suhtes on esitatud politseisse avaldus. Olles seda teada saanud, pöördus XX advokaadibüroo poole, mille advokaadid hakkasid teda asjas nõustama. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt kaebusele lisatud teabenõuetest Politsei- ja Piirivalveametile, ei olnud XX veebruaris 2021 teadlik, et tema suhtes on alustatud väärteomenetlust. Vastasel juhul jääb selgusetuks, miks esitas XX nimel Politsei- ja Piirivalveametile advokaat Kristjan Tuul
  5. märtsil 2021 teabenõude, milles paluti teatada, kas XX suhtes on esitatud kuriteoteadet või alustatud kriminaal- või väärteomenetlust. Asjakohatu on kaebuse väide, et väärteotoimikus ei ole väärteo alustamise teadet.

§ 59

lg 2 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteomenetluse alustamata jätmise korral koostama sellekohase teate. Väärteomenetluse alustamise korral ei näe seadus ette, et tuleb teha menetluse alustamise teade.

§ 58lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.

Nähtuvalt väärteotoimiku materjalidest, oli esimene menetlustoiming väärteoasjas

  1. märtsil 2021, kui kohtuväline menetleja koostas kutse tunnistajale tema ülekuulamisele. XX võis kasutada veebruaris 2021 advokaadi teenuseid, kuid tulenevalt eeltoodud asjaoludest, tekkisid need enne väärteomenetluse alustamist. Nii nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et
  2. veebruari 2021 arve alusel ei ole XX-l väärteoasjas kulu tekkinud. Seega jättis kohus põhjendatult nimetatud arve alusel XX-le kulu hüvitamata. Määrukaebuse väited, et XX sai teada enda suhtes tõendite kogumisest ja süüteokahtlusest veebruaris 2021, on meelevaldsed. See kaebaja seisukoht on vastuolus nii menetluse käiku kajastavate dokumentidega kui ka kaebusele lisatud teabenõuetega.
  3. Teise arve, s.o
  4. märtsil 2021 koostatud arve nr 20201952, osas luges kohus põhjendatuks ajakuluks taotluses märgitud 10 tunni asemel 6 tundi. Kolmanda arve, s.o
  5. aprillil 2021 koostatud arve nr 20201959 osas luges kohus põhjendatuks taotluses märgitud ajakulu (3,5 tundi) tervikuna. Määruskaebuses selgitab kaitsja, et 10 tundi on põhjendatud ajakulu, kuna kaitsja konsulteeris XXga, tutvus tõendite, videomaterjaliga, milles selgitati spordimassaaži põhimõtteid, maadluse võtteid. Kaitsja toonitab ka seda, et kõnealune väärteoasi oli keerukas. Lisaks märgib kaitsja kaebuses, et viimases arves märgitud kulu tekkis seoses XX ülekuulamisega, mis kestis 3 tundi ja 17 minutit. Ringkonnakohus märgib täpsustavalt, et viimatimärgitud kaebuse väide ei ole õige. Maakohus tuvastas, et XX ülekuulamine
  6. aprillil
  7. a kestis 1 tund ja 16 minutit. XX ülekuulamise protokollist nähtub ka ringkonnakohtule, et ülekuulamine algas kell 12.01 ja lõppes kell 13.
  8. Kohus arvestas ülejäänud aja, mis taotluses märgitud, ajaks, mis kulus kaitsjal XX konsulteerimisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kokkuvõttes põhjendatuks loetud ajakulu 9,5 tundi on niisugune, mis arvestab väärteoasja eripära, samuti vajalikke konsultatsioone, nõupidamisi, materjaliga tutvumist. Kaitsja osales ülekuulamisel 1 tund ja 16 minutit. Ülejäänud 7

(8)4-21-1794 8 tundi ja 14 minutit on niisugune aeg, mis oli piisav eelnevalt nimetatud muude kaitsetoimingute tegemiseks, sh ettevalmistusteks. Nähtuvalt tunnistaja ülekuulamise protokollist, saanuks asjas vaidlus olla võrdlemisi üheselt mõistetavate käitumisviiside üle, millistest arusaamine ei nõudnud kaitsjalt eriteadmisi, sh erialakirjanduse, õppefilmide vaatamist, keeruliste kontseptsioonide selgekstegemist. Nagu maakohus märkis, oli küsimus teo faktilises tõendatuses. Sisuliselt oli küsimus selles, mis iseloomuga oli ühe täiskasvanu ja teismelise omavaheline läbikäimine. XX ülekuulamise protokollist nähtuvalt eitas ta kohatuid käitumisakte. Väärteotoimiku materjal on mahult võrdlemisi väike ja selle läbitöötamisele võib kuluda maksimaalselt tund. Nii jäi kaitsjal enam kui 7 tundi muuks ettevalmistavaks tegevuseks, muude võimalike materjalide uurimiseks, sh kaebuses märgitud kirjavahetuse uurimiseks, konsultatsioonideks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seega piisavalt põhjendanud, miks on valitud kaitsja tasu mõistlikuks suuruseks 1425 eurot, sh käibemaks. 11. Kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse hüvitada määruskaebusmenetluses tekkinud valitud kaitsja kulu 360 eurot, sh käibemaks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, siis

§-dest 2 ja 38 ning KrMS § 187 lg-st 2 tulenevalt jääb määruskaebuses tekkinud menetluskulu XX kanda. Seega jääb taotlus määruskaebusmenetluses tekkinud valitud kaitsja kulu hüvitamiseks rahuldamata. 12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 194lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31. mai 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.