Obsah (6)

§ 173§ 492§ 108§ 115§ 127§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17922 Tsiviilasi AB “Li

§ 173

ja

§ 492lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. (RKTKm 2-19-19561, p 14). Ts

MS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 3. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 on korteriomaniku kohustuseks hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Lisaks võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada võlaõigusseaduse (

) § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

4. Seega võib kannatanud korteriomanik

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115lg 1, Krt

S § 31 lg 1 p 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4).

§ 492lg 1 alusel on kannatanud korteriomaniku nõue läinud üle kindlustusandjale.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on korteri aadressil xxxx omanik (dtl 5). Samuti puudub vaidlus selles, et 08.09.2019 tekkis korteris aadressil xxxx kahju, kuna puudutatud isiku korteris lekkis torustik. Kahjus ja põhjuslikus seoses kahju tekkimise ja puudutatud isiku tegevuse/tegevusetuse vahel vaidlus seega puudub. Avaldaja hüvitas kahju (dtl 4). Avaldaja nõuab puudutatud isikult tema korterist alguse saanud torustiku lekkest ning sellega tekkinud kahju hüvitamist. Pärast avalduse kättetoimetamist puudutatud isiku eestkosteasutusele tasuti 08.04.2021 avaldaja põhinõue (dtl 158). 2
2. Avaldaja saavutas kahju hüvitamise selliselt nagu ta avalduses taotles. Avaldaja ei loobunud ega ei võtnud avaldust tagasi. Kahju hüvitamisega langes õiguskaitsevajadus ära ning kohtul puudub võimalus kahju väljamõistmiseks. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagimenetluses võib kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kohtu arvates tuleb sama põhimõtet kohaldada ka hagita menetluses. Kohtu seisukohta toetavad RKTKm 3-2-1-79-06, p-d 12 ja 13 ning TKTKo 32-1-8-11, p
3. Kohus jätab avalduse põhinõude osas läbivaatamata.
4. Koos põhinõudega esitas avaldaja ka viivisenõude. Avaldaja saatis 08.01.2020 lihtkirjaga puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude ning andis tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 22.01.
5. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist alates 23.01.
6. 8.

§ 113

lg 1 ls 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (

§ 113lg 2).

1. Kohus ei sedastanud esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isiku eestkostja teadis enne avalduse esitamist kohtusse avaldaja kavatsusest eestkostetava vastu nõue esitada. Seetõttu jääb avaldaja viivisenõue kuni avalduse esitamiseni rahuldamata.
2. Avaldaja esitas tuleviku viivisenõude TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei nõustu puudutatud isiku eestkostjaga, et viivist saaks nõuda alates menetlusdokumentide kättetoimetamist talle. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, eeldusel et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kohaldatakse eeltoodut nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas ka tähtaegade kulgemise aspektist (RKTKo 2-14-62732, p 23). Kohus rahuldab avaldaja viivisenõude osaliselt ning mõistab puudutatud isikult välja viivise alates 05.12.2020 kuni põhinõude summas 2830,80 eurot tasumiseni 08.04.2021

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras 77,51 eurot (viivitatud päevi kokku 125, 05.12.2020-31.12.2020 viivise summa päevas 0,618754 eurot ja 01.01.2021-08.04.2021 viivise summa päevas 0,6204499 eurot). Menetluskulud

1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus toimetas puudutatud isiku eestkostjale avalduse kätte 05.04.
2. Puudutatud isik tasus avaldajale põhinõude kolm päeva hiljem. Kohus ei sedastanud esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isik sai kahjunõude kätte enne avalduse esitamist esitamist. Kohus ei pea õiglaseks jätta menetluskulud täielikult ühe või teise poole kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3