lg 2 ja § 4231 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Andreas Grünštami süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 25.03.2014.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud
järgi juhtis uuesti tahtlikult 29.09.2019.a kella 13:09 paiku Tallinnas, Vabaduse pst 41 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1409T kohaselt tuvastati uuritaval Andreas Grünštamil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (amfetamiin, kokaiin, diasepaam, nordasepaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Samuti süüdistatakse Andreas Grünštami selles, et tema, isikuna, keda on 25.03.2014.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud
järgi juhtis uuesti tahtlikult 07.02.2021.a kella 17:06 paiku Tallinnas, Põhja pst 21 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 193T kohaselt tuvastati uuritaval Andreas Grünštamil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (kokaiin, alprasolaam, zopikloon, pregabaliin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega süüdistatav Andreas Grünštam pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Samuti süüdistatakse Andreas Grünštami selles, et tema juhtis tahtlikult 29.09.2019.a kella 13:09 paiku Tallinnas, Vabaduse pst 41 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, seejärel uuesti, 12.10.2019 Tallinnas Narva maantee 2 juures, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (karistatud Põhja prefektuuri 19.11.2019 otsusega muuhulgas LS § 201 lg 2 järgi) ning seejärel tahtlikult, uuesti, s.o. süstemaatiliselt juhtis 07.02.2021.a kella 17:06 paiku Tallinnas, Põhja pst 21 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/. Seega pani Andreas Grünštam toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, see on
MS § 245 sätetest on abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav Andreas Grünštam ja tema kaitsja Indrek Västrik käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest
lg 1 alusel Andreas Grünštamile 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka Andreas Grünštami kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2021 kuni 09.02.2021, s.o 3 päeva, seega ära kandmata karistuseks on vangistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva, see on 477 päeva, üldkasuliku tööga 477 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.
lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi: • • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks
lg 2 p 21 alusel määrata Andreas Grünštamile lisakohustus käitumiskontrolli ajal mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel määrata Andreas Grünštamile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Andreas Grünštam temale 2
ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Andreas Grünštamilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Andreas Grünštamilt välja menetluskuluna joobetuvastamisega seotud kulud summas kokku 454 eurot. Kokkuleppelise kaitsja kaitsjatasud jäävad Andreas Grünštam enda kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu kokku summas 1330 eurot tuleb Andreas Grünštamil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 110.83 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; §180 lg 3; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 69, § 75 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Andreas Grünštam
ja § 424 lg 2 järgi ja mõista
lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
07.02.2021 kuni 09.02.2021 (3 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga 477 tundi, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Andreas Grünštam üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Andreas Grünštam kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3
lg 2 p 2-1 alusel kohustada Andreas Grünštami käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Andreas Grünštami käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Andreas Grünštam määrata Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vangla kriminaalhooldusosakonna Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Andreas Grünštamilt 876 eurot sundraha ja joobe tuvastamise kulu 454 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1330 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 110.83 eurot kuus. Kokkuleppelise kaitsja kaitsjatasud jäävad Andreas Grünštam enda kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Andreas Grünštamile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.