← Eesti

2-21-1972/12

Obsah (10)§ 89§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 85§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2021. a kell 12.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-1972 Tsiviil

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

  1. Määrata ja maksta välja Jüri Truutsile ajutise pankrotihalduri tasu 1 622,50 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196, arvelduskonto nr EE282200221054755368).
  2. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda ning kinnistusosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Arvutimarket OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. 18.06.

  1. a alustas Maksu- ja Tolliamet võlgniku suhtes kontrolli, mille tulemusena koostati 21.12.
  2. a maksuotsus ning määrati juurde tasumiseks maksusumma 23 456,46 (sisaldab intressi). Selle sündmuse tagajärjel muutus võlgnik maksejõuetuks. Võlgniku ettevõtte võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks vajalikud varad puuduvad. Võlgniku majandustegevus lõppes 2020 detsembris seoses pangakonto arestimisega maksukontrolli käigus. Võlgade tasumine, saneerimine, kompromissi tegemine, võlgade kokkuleppeline vähendamine ja ajatamine on võimatu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kuue suurema võlausaldaja ees summas 27 588,35 eurot. Võlgnikul ei ole ega teki ka tulevikus vara ega muid tuluallikaid, mille arvelt võiks laekuda raha kulude kandmiseks ja võlgade katmiseks, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule on tehtud korduvalt pankrotihoiatusi. Võlgnik palub kohtul võtta võlgniku pankrotiavaldus menetlusse, nimetada ajutine pankrotihaldur, algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 9.03.
  3. a määrusega nimetas kohus Arvutimarket OÜ ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Arvutimarket OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku 2 maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 2 691,37 eurot. Võlgnikul on kohustusi summas 25 970,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2020. aasta teises pooles, mil äriloogika aluseks olev skeem torkas silma Maksu- ja Tolliametile ning tõi kaasa maksuotsusega täiendavalt määratud maksude tasumise kohustuse.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksuamet on maksuotsuses kokkuvõtvalt tuvastanud, et võlgnik ja xxxx OÜ-ga on seotud samad inimesed; toimunud on töötajate üleminek; töötaja on kinnitanud, et muutus vaid töötamise registri kanne; võlgniku tegevust korraldas jätkuvalt suuresti A T, kes oli xxxx OÜ juhatuse liige; võlgniku tegevus jäi samaks, kui seda oli xxxx OÜ-l; võlgniku hankijad jäid samaks, kui seda oli xxxx OÜ-l; ettevõtte ülemineku tingisid maksuvõlad ja makseraskused hankijate ees. Tänaseks on olemasolevate andmete põhjal läinud võlgniku tegevus üle OÜ-le xxxx (registrikood xxxx). Vastavalt võlgniku arvelduskontode analüüsile on võlgniku üks suurimaid partnereid olnud xxxx, kuid arveldatud on ka xxxx OÜ, xxxx OÜ, xxxx OÜ, xxxx UAB. Regulaarselt on suurtes summades teostatud makseid OÜ-le xxxx (tänaseks Äriregistrist kustutatud) ja OÜ-le xxxx. Võlgniku SEB Pank AS arveldusarvel alates detsember 2020 liikumised puuduvad (võlgniku SEB Pank AS arveldusarve on ka arestitud). Swedbank AS arvelduskontodel on käesoleva aasta alguses üks laekumine summas 62 €, enne seda viimased liikumised samuti detsembris 2020. Võttes aluseks veebilehelt, maksuameti andmebaasist (ja maksuotsustest) ning pangakonto väljavõtetelt kogutud info, võib ajutise halduri hinnangul olla maksejõuetuse põhjuseks katse saada konkurentsieelist tasumata jäetavate maksude näol. Võlgnik on deklareerinud tegelikkusest väiksemat müügitulu ja tasunud selle tulemusena vähem käibemaksu. Olemasolevatel andmetel võis võlgniku ettevõtte tegelik juht olla A T. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud raske juhtimisviga.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige A L ja endine juhatuse liige S L.

Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige andnud haldurile üle kõiki raamatupidamisdokumente.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liiget A L ja endist juhatuse liiget S L andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et olemasolevate andmete põhjal vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truut on esitanud tasunõude 16,23 töötunni eest kokku summas 1 622,50 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete 3 mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 116,8 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 622,50 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.