Pankrotihalduril Martin Pärnal on
§-des 188-190 nimetatud õigused ja kohustused. 4. Kompromissi kehtivuse ajal võib Vesitorix (pankrotis) kompromissis nimetatud tehinguid
§-s 186 nimetatud asjaolud ning milliste tehingute tegemiseks vajab võlgnik halduri nõusolekut § 189 lg-st 2 tulenevalt (
Eelnevast tulenevalt palub haldur otsustada kompromissi, mille kohaselt vähendatakse tunnustatud nõudeid 99,9% ja teostatakse võlausaldajatele väljamakse summas 160,85 eurot 10 tööpäeva jooksul kohtu poolt kompromissi kinnitanud määruse jõustumise kuupäevast alates. Väljamakse võlausaldajatele teostatakse Vesitorix OÜ (pankrotis) osanike tagastamatu investeeringu arvelt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (
) § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1 alusel kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda.
lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Hääleõiguse annavad kaitstud nõuded. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule.
lg 2 ütleb, et kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus peab pankrotimenetluses kompromissotsuse kinnitamisel kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud. Ka pankrotiseaduse eelnõu (1085 SE) seletuskirja kohaselt tuleneb kompromissi kohtu poolt kinnitamise nõue vajadusest erapooletu ja pädeva kontrollorgani järele, kes tagaks, et kompromissettepanek võeti vastu protseduurireegleid ning võlausaldajate huve järgides. Kohus peab kompromissi kinnitamisel omal algatusel kontrollima seda, kas kompromissi kinnitamisel on järgitud vastavaid menetlusnorme, s.t kas kompromiss vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kas kompromissi ei saavutatud hääletusega mõnda võlausaldajat teistega võrreldes hea usu põhimõtte vastaselt kahjustades või eelistades, näiteks vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega. Muul alusel kompromissi kinnitamata jätmise eelduseks on vastava vastuväite esitamine kohtule ja selle põhjendamine. Esmajoones puudutab see väiteid kompromissi tühisuse või tühistamise kohta mõne lepinguosalise poolt näiteks pettuse või olulise eksimuse tõttu (RKTKm 24.05.2005 nr 3-2-1-53-05 p 21 - 23). Vastavalt
lg 2 võib kompromissettepaneku esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt. Kohus jaotusettepanekut kinnitanud ei ole. Käesoleval juhul nähtub pankrotihalduri poolt esitatud võlausaldajate 17.06.2021 üldkoosoleku protokollist, et kompromissotsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus on täidetud. Kompromissi tingimused on kooskõlastatud Vesitorix OÜ osanike ja suurima võlausaldajaga WorldWideWay OÜ. Kohus, tutvunud kompromissotsusega, leiab, et kohtul ei esine
lg-s 2 nimetatud aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks, kompromiss ei kahjusta asjaosaliste võlausaldajate huve, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Sellest tulenevalt, kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja pankrotimenetlus antud juhul
Pankrotimenetluse lõppemise aluseks on vastavalt
Kompromissi täitmise üle teostab järelevalvet haldur (
Kohus märgib, et vastavalt 01.02.2021 jõustunud (
) § 193 lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
lg 3 kohaselt läheb võlgnikule üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 6 kohaselt tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
Tasu suurus määratakse kompromissis. Pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotihalduri tasu, sh järelevalve tasu ega kulusid. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, neid kindlaksmääramata.
lg 6 p 1 kohaselt juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu. Pärast eelnimetatud väljamaksete tegemist likvideerib pankrotihaldur võlgniku kui äriühingu ning korraldab selle äriregistrist kustutamise võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastuvõetud võlgniku lõpetamisotsuse alusel. Võlausaldajad ei ole vastu võtnud võlgniku tegevuse jätkamise otsust. Kohus on eelnimetatud lõpetamisotsuse 11.01.2021 määrusega kinnitanud ning võlausaldajad ega võlgnik ei ole kõnealust määrust vaidlustanud. Võlgnik võib kuni likvideerimiseni teha tehinguid ainult halduri nõusolekul (
lg 2).
lg 5 kohaselt avaldab haldur teate kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida ka käesoleva seaduse §-s 186 nimetatud asjaolud ning milliste tehingute tegemiseks vajab võlgnik halduri nõusolekut (§ 189 lõige 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.