Obsah (6)

§ 1§ 31§ 29§ 171§ 86§ 23

Tsiviilasi nr 2-21-7935 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. juuli 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. J. A. G. S. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Õppis XXX ametiinstituudis ja XXX ametikõrgkoolis XXX.

1. aastal siirdus XXXX praktikale, alates
2. aastast ka õpetama. Võlgniku kinnitusel on tema peresidemed XXX olnud kogu aeg väga nõrgad, praegu ei seo teda XXX miski ning ta kavatseb jääda Eestisse.
3. aastal tekkisid terviseprobleemid, mis hakkasid töötamist takistama. Võlgnik ei ole olnud XX, tal XXX. Praegu elab T. R. kuuluvas elamus ja saab T. R. rahalist toetust ja praktilist abi. XXXX XX.XX.XXXX XXX hindamise otsusega nr XXX on tuvastatud võlgnikul XXX perioodiks XX.XX.XXX kuni XX.XX.XXXX ning määratud XXX XXX eurot kalendripäeva eest. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku brutotulu
4. aastal XXX eurot,
5. aastal XXX eurot,
6. aastal XXX eurot ja
7. aastal XXX eurot.
8. aastal on saanud XXX XXX. Võlgniku väitel kasutas ta XXX oma kunsti tegemiseks kooli materiaalset ressurssi ning tema looming jäi XXX. Vara Võlgniku ainsaks varaks on tema loodud klaasist esemed, kuid võlgnik on kategooriliselt nende müümise vastu osaliselt seetõttu, et need on erinevate defektidega, osaliselt isiklikel põhjustel. Võib oletada, et isegi kui püüda võlgniku loomingut vastu tema tahtmist müüa, kujuneks müügiperiood pikaks ning teenitav summa ei pruugi oluliselt ületada müümisega seotud kulusid. Pankrotivarasse võib laekuda osa võlgniku sissetulekust. XXX euro suuruse päevasissetuleku korral kujuneb kuusissetulek XXX euro suuruseks. Sellest on seaduse kohaselt arestitav ehk kuuluks pankrotivarasse vähem kui 50 eurot kuus. Kohustused 2 Pankrotiavalduse ja muude allikate põhjal võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised: Võlausaldaja nimi: Aadress: Võlasumma: 1 Bigbank AS info@bigbank.ee 8 501,73 € 2 Swedbank AS info@swedbank.ee 2 173,25 € 3 Creditstar Estonia AS info@creditstar.ee 553,56 € Võlad kokku: 11 228,54 eurot Võlgniku kinnitusel on tal võlgu ka XXX, eeskätt T. R. ees. Ajutisele haldurile ei ole esitatud teavet, mis võimaldaks nende võlgade suurust ja kujunemise asjaolusid piisavalt täpselt tuvastada. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 11 228,54 eurot. Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt sellega, et ta võttis XXX tegelemise tarbeks laenusid, mille tagastamine ei õnnestunud, sest tervise ootamatu ja oluline halvenemine takistas töötamist ja tulu teenimist. Võlgnik võttis
9. aastal laene ning alates
10. aasta sügisest on arstid täheldanud võlgnikul erinevaid XXX. Väide, et võlgnik kasutas võetud laene kunstiga tegelemise tarbeks, on tõendatud osaliselt, kuid seda võib pidada usutavaks. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks laenatud raha arvel harrastanud pillavat eluviisi. Kunstiga tegelemise tarbeks laenu võtmine ei olnud konservatiivne valik, kuid samas ei olnud võetud laenud väga suured. Laenamise ajal oli võlgnik terve töövõimeline inimene ja võis uskuda, et suudab kokkulepitud maksegraafikuid täita. Laenamine on alati seotud riskiga, et tagasimaksete ajal võib ilmneda laenu tagastamist takistavaid asjaolusid. Võlgniku maksejõuetus ongi peamiselt tingitud sellest, et realiseerus laenamisega olemuslikult kaasas käiv risk. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja
11. aasta lõpus või
12. aasta algul.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. J. A. G. S. pankrot tuleb

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

§ 86lg 1 alusel kohustab kohus J.

A. G. S. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 pooltundi.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi 3 Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (10 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4