) § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.
lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.
371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.
lg 1 III lause järgi määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 15.06.2021 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest järgmiseks: esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; esitada seisukoht rahvusvahelise kohtualluvuse kohta ning vajadusel põhjendada hagi allumist Tartu Maakohtule; esitada lepingulise esindaja esindusõigust tõendav dokument ning asjaolud ja tõendid selle kohta, et esindaja vastab
nõuetele; tasuda täiendav riigilõiv või teatada, millistelt nõuetelt lugeda juba makstud riigilõiv tasutuks. Hageja sai määruse kätte 29.06.2021 e-toimiku kaudu, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 13.07.2021. Kuna hageja ei ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagiavaldust ja esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti ega tasunud täiendavat riigilõivu, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. 6.
7.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka kostja menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 8. Taotlus tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 133,43 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei jätnud maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlusse võtmata, läbi vaatamata või
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel rahuldamata, vaid on seda menetlenud ning 09.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
§-st 150 ei tulene alust tagastada sellisel juhul maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv.
lg 9 III lause näeb ette, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, ei ole antud asjas toimunud edasist lahendamist hagimenetluses. Seetõttu ei tule maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvata hagimenetluse kulude hulka ega tagastada seda ka hagimenetluse kuluna nt hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise tõttu
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.