← Eesti

1-21-4872/4

Obsah (7)§ 207§ 172§ 165§ 230§ 2§ 208§ 171

1-21-4872 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-21-4872 (21730000177) Kohtunik Orvi Koik V

§ 207

lg 3 järgi tuleb vastavasisuline kaebus esitada Riigiprokuratuurile 10 päeva jooksul põhistatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest koopia saamisest. Selline tähtaeg on õigustlõpetava iseloomuga, millest tulenevalt jäävad seda tähtaega ületavad kaebused läbi vaatamata. Prokuratuuril on õigus kaebetähtaeg ennistada

§ 207

lg 3 sätestatud tähtaega ületavate kaebuste korral üksnes

§ 172

lg-s 2 nimetatud mõjuval põhjusel: kaebaja äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu põhjus, mida prokuratuur peab mõjuvaks. Selline põhjus, mis tingib kaebetähtaja ennistamise, peab olema objektiivne ehk tingitud asjaolust, mis ei tulene kaebajast või ei ole tema kontrolli all. Riigiprokurör asus seisukohale, et X esindaja vandeadvokaat A. Ratnikovi 02.06.2021 kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 21730000177 peale on esitatud

§ 207

lg 3 märgitud 10-päevast kaebetähtaega ületades ja selleks mõjuvat põhjust omamata. Nimelt nähtub Põhja Ringkonnaprokuratuuri dokumendihaldussüsteemist DELTA, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör J. Hüva on 11.05.2021 esitatud X esindaja kuriteoavalduse alusel 21.05.2021 koostanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 21730000177. Selle lõpus on ringkonnaprokurör selgitanud teatisega mittenõustumisel

§ 207

lg 3 lähtuvat kannatanu õigust esitada kümne päeva jooksul alates teatise koopia saamisest Riigiprokuratuurile kaebus. Ringkonnaprokurör digiallkirjastas teatise 21.05.2021 kell 9.41 ja kell 10.06 edastati see kuriteoavalduses kaebuse esindaja vandeadvokaat A. Ratnikovi poolt antud Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partners OÜ e-posti aadressile XXX. Sellele e-posti aadressile teatise saatmise järgselt ei laekunud Põhja Ringkonnaprokuratuurile tagasisidena veateadet, teadet adressaadi eemalolekust või e-posti ümbersuunamisest. Neist asjaoludest lähtuvalt saab järeldada, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis jõudis 21.05.2021 ka probleemideta kaebaja esindaja poolt nimetatud e-posti aadressile. Riigiprokurör märgib, et kohtupraktikas (vt Riigikohtu 12.06.2020 lahend nr 1-19-8852) on kinnitatud Riigiprokuratuuri seisukohta, et

§ 207

korras Riigiprokuratuurile kaebuste esitamise tähtaega tuleb hinnata analoogselt elektronposti teel kutse kättetoimetamise korraga. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 165

lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt 05.05.2020 määruse nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. Kannatanu X esindaja vandeadvokaat A. Ratnikov esitas 11.05.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kuriteoavalduses oma kontaktina Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partnes OÜ poolt osutatava õigusteenuse raames kasutatava e-posti aadressi XXX. Selle aadressi vahendusel on 21.05.2021 kell 10.06 Põhja Ringkonnaprokuratuur edastanud kaebaja esindajale ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise. Sellest hetkest tuleb lugeda teatis ka kaebajale kättesaadavaks tehtuks. Nii hakkas 21.05.2021 koostatud teatise peale kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 22.05.2021 ja selle Riigiprokuratuurile esitamise viimaseks kuupäevaks oli 31.05.2021. Kannatanu X esindaja esitas aga kaebuse elektroonselt 02.06.2021 kell 23.35, s.o 2 päeva pärast kaebetähtaja möödumist. 6.2. Riigiprokurör ei nõustunud kannatanu esindaja poolt 02.06.2021 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses ja 03.06.2021 Riigiprokuratuurile antud täiendavas selgituses kinnitatult väitega, et antud 3

(8)1-21-4872 määruse koostamise aluseks olev kaebus oli 02.06.2021 esitatud tähtaegselt, sest Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 21.05.2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisega sai kaebaja esindaja tutvuda alates 25.05.
  1. Riigiprokurör leidis, et kaebaja on eeltoodud kujul tähtaega arvutades selle põhjendamatult mööda lasknud. Riigiprokuratuur saatis 03.06.2021 kaebaja esindaja vandeadvokaat A. Ratnikovile päringu uurimaks, mis võis olla põhjuseks, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 21.05.2021 Advokaadibüroo e-posti aadressile saadetud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis oli kätte saadud alles 25.05.
  2. Riigiprokurör leidis, et kaebaja esindaja ei ole Riigiprokuratuuri päringule 03.06.2021 vastates kummutanud fakti, et 21.05.2021 ei laekunud Advokaadibüroo e-postile Põhja Ringkonnaprokuratuurist vaidlustatud teatist, niisamuti ei esitanud ta kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist vabandada võivaid asjaolusid. Kaebaja esindaja on selgitanud, et ta oli 21.05.2021, s.o päeval, mil Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas tema kutsetegevuses kasutatavale e-posti aadressile XXX 21.05.2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, puhkusel. Töökorralduslikult kaebaja esindaja enda äraoleku ajaks asendajat määranud ei olnud. Seda asjaolu kinnitasid faktid, et büroo e-postile teatise saatmise järgselt ei laekunud sealt tagasisidet kaebaja esindaja äraoleku ega ka tema asendaja kohta, niisamuti ka kaebuse esindaja enda tegevus. Nimelt vaatas ta ise enda puhkuse ajal, s.o 25.05.2021 büroo e-posti aadressile laekunud e-kirju ja pidas vajalikuks Põhja Ringkonnaprokuratuurist 21.05.2021 saadetud teatise osas omal initsiatiivil ka tagasisidet anda (Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendi kättesaamise kinnitust ei küsinud). Seega ei ole selgunud fakte selle kohta, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 21.05.2021 saadetud teatis ei oleks samal päeval advokaadibüroo e-posti aadressile laekunud ja et ei oleks alust seisukohaks, et teatis oli kaebuse esitajale samast päevast ka kättesaadavaks tehtud. Et kaebaja esindaja vaatas seda dokumenti 25.05.2021 ei võimaldada lugeda seda ka samast päevast kättesaaduks, vaid näitab, et selliselt on nelja päeva võrra vähenenud teatise peale kaebuse koostamise ja esitamise tähtaeg. Riigiprokurör, tutvudes kannatanu esindaja poolt Riigiprokuratuurile esitatud 4-leheküljelise kaebusega leiab, et selle esitamiseks tähtaegselt (hiljemalt 31.05.2021) oli esindajal ka pärast 25.05.2021 küllaldaselt aega. Kaebuse sisulised argumendid mahuvad 2-le lehele ja käsitlevad kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ringkonnaprokuröri poolt väidetu kriitikat ja excel tabeli kujul selguse huvides juba korra esitatud tõendite täiendavalt esitamist. Selliste asjaolude esitamiseks piisanuks riigiprokuröri hinnangul kaebaja esindajal ka kuuest kaebuse esitamiseks järgi jäänud päevast. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
  3. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X esindaja A. Ratnikov, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 09.06.
  4. a kaebuse läbivaatamata jätmise määrus ja vaadata X kaebus läbi sisuliselt. 7.
  5. Riigiprokuratuurile selgitati vastuseks päringule eraldi, et kaitsja ei viibinud Eestis, 21.05.2021 e-kirju ei vaadanud ja viibis puhkusel. Kaebaja ei nõustu Riigiprokuratuuri määruses toodud seaduse käsitluse ja tõlgendusega. Kaebaja leiab, et selline töökord ja praktika kehtib vaid siis, kui on teada, et adressaat viibib tööl ja täidab tööülesandeid. Käesoleval juhul oli Riigiprokuratuurile teada, et kaebaja kaitsja ei viibinud 21.05.2021 tööl, temal ei olnud võimalik vaadata e-kirju, kaebaja kaitsja ei täitnud tööülesandeid kuna viibis puhkusel. 4
(8)1-21-4872 Riigiprokuratuur ei või eeldada, ega nõuda, et kui kaebaja kaitsja viibib puhkusel, siis tema vaatamata sellele täidaks tööülesandeid. Selline Riigiprokuratuuri lähenemine on vastuolus TLS § 19 p.1, mille kohaselt töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust. Riigiprokuratuuri seisukoht ja lähenemine ei või olla vastuolus seadusega. See asjaolu, et prokuratuur saatis esindajale e-kirja 21.05.2021, ei ole ajaliselt samastatav sellega, et adressaadil on tekkinud võimalus selle sisuga tutvuda koheselt, samal päeval. Riigiprokuratuur pidi lähtuma temale teatavaks saanud asjaoludest. E-kiri edastatakse füüsilisele isikule, mitte automaadile/robotile, kes igal juhul kindlasti iga tööpäev e-kirja sisuga tutvuda saab. Riigiprokuratuuri eeldus, et advokaat tutvub igal juhul samal päeval e-kirja sisuga, on asjakohatu ja elukauge. Advokaadi töö on tavaliselt kuudeks ette planeeritud. Liiati oli kaitsja käesoleval juhul puhkusel, mistõttu ei olnud Riigiprokuratuuril alust eeldada, et kaitsja tutvus e-kirjaga 21.05.
  1. Riigiprokuratuur ei või ebamõistlikult adressaadi eest otsustada millal avaneb temal võimalus e-kirjaga tutvuda. Kaebuse esitaja hinnangul avaneb adressaadil e-kirjaga tutvumise võimalus siis kui adressaat asub arvuti taga ja teeb eesmärgipäraselt vajalikke toiminguid selleks, et tutvuda e-kirjaga. Selline võimalus ei avane adressaadil koheselt e-kirja saabumise järgselt, kuna e-kirja saabumise ajal ei pruugi adressaat viibida arvutis ega seda kasutada. Samuti ei avane selline võimalus ka järgmisel tööpäeval, kuna järgmisel päeval võivad advokaadist esindajal olla hoopis teised menetluslikud ülesanded (käesoleval juhul oli kaitsja puhkusel). 7.
  2. Kaebuse esitaja on seisukohal et kriminaalkohtu poolne seni eksisteerinud arusaam, et advokaat tutvub igal juhul kas samal või järgmisel tööpäeval e-kirjaga, on elukauge, ebamõistlik ja diskrimineeriv. Elukutse eripära tõttu ei või sundida advokaati iga tööpäev vaatama oma e-postkasti. Ka advokaadil on õigused oma elu korraldusele. Sellise lähenemisega diskrimineeribki kriminaalkohus kriminaalõigusega tegelevate advokaate võrreldes teiste õigusharudega tegelevate advokaatidega. Kriminaalkohus paneb kriminaaladvokaadid menetluslikult halvemasse olukorda. Näiteks TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehk tsiviilkohtumenetluses on tsiviiladvokaatidel ja teistel adressaatidel paremad ja selgemad tähtajad, ning neile on tagatud õigus võtta menetlusdokument vastu siis, kui selleks on avanenud võimalus. Kriminaalmenetluses aga otsustab hoopis kohus meelevaldselt adressaadi eest millal temal avaneb võimalus dokumendi vastuvõtmiseks. 7.
  3. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb Riigiprokuratuuri viidatud Riigikohtu lahend jätta käesolevas menetluses kohaldamata. Kõige pealt ei ole käesoleva vaidluse sisuks kutse kättetoimetamine. Kaebaja arvates ning arvestades asjaoludega ei ole Riigiprokuratuuri viidatud Riigikohtu lahendit käesoleval juhul võimalik kohaldada, kuna kõnealune lahend ei arvesta, et kaitsja oli puhkusel 21.05.
  4. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuur püüab jätta kriminaalmenetluse alustamata, kuna tegemist on rahvusvahelise mahuka kriminaalasjaga, ning selle uurimisele kulutavad uurimisasutused märkimisväärseid ressursse. 7.
  5. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuur kohaldas seadust valesti.

§ 207

lg 3 kohaselt lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse või põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Ehk seadusandja on sätestanud, et määrava tähendusega on määruse saamise kuupäev, mitte aga saatmise kuupäev (võrdle

§ 230lg 2 sõnastusega). Seega pidi Riigiprokuratuur tulenevalt seaduse sõnastusest tähtaja arvutamisel 5

(8)1-21-4872 lähtuma asjaolust, millal kaitsja määruse kätte sai, mitte aga asjaolust, millal prokuratuur määruse kaitsjale saatis. Prokuratuurile ei ole laekunud 21.05.2021 kinnitust määruse kättesaamise kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt laekus kinnitus määruse kättesaamise kohta 25.05.2021. Arvestades

§ 207

lg 3 sõnastust pidi Riigiprokuratuur lähtuma asjaolust, et määrus saadi kätte 24.05.

  1. Ka sellise alternatiivse seaduse tõlgenduse korral on kaebus esitatud tähtaegselt. 7.
  2. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Riigiprokuratuurile sai teatavaks, et 21.05.2021 viibis kaitsja puhkusel ja tegemist oli veel sõidu päevaga, siis pidi olema Riigiprokuratuurile selge, et 21.05.2021 ei saanud kaebuse esitaja kaitsja kuidagi kõnealust e-kirja vastu võtta. Esindaja selgitas oma viibimisega seonduvat, vastates Riigiprokuratuuri päringule. Täiendavaid andmeid Riigiprokuratuur nõudnud ei ole. Esindaja esitas kaebuse lisana ka tõendid, mis kinnitavad tema puhkusel viibimist ajavahemikul 21.05.-01.06.
  3. 7.
  4. Kui Tallinna Ringkonnakohus eelpool toodud seaduse tõlgendusega ei nõustu, siis alternatiivselt leiab kaebuse esitaja, et määrus tuleb kätte saaduks lugeda 21.05.2021 e-kirja saatmisele järgmisel tööpäeval ehk 24.05.
  5. Ka sellise alternatiivse seaduse käsitluse korral oli 02.06.2021 kaebus esitatud tähtaegselt. 7.
  6. Kui Tallinna Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja eelpool toodud selgitustega, siis taotleb kaebuse esitaja alternatiivselt eelpool toodud põhjendustel taastada kaebuse esitamise tähtaeg kuna see oli mööda lastud mõjuval põhjusel ning lugeda, et 02.06.2021 kaebus oli esitatud tähtaegselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab esmalt, et kaebaja etteheited Riigiprokuratuurile on alusetud, kuivõrd Riigiprokuratuur on lähtunud Riigikohtu senisest praktikast.

§ 2

p 4 kohaselt on Riigikohtu lahend kriminaalmenetlusõiguse küsimuste lahendamisel õigusallikaks, s.t edasiselt täitmiseks kohustuslik kõigil analoogilistel juhtumitel. Riigikohus on riigiprokuröri viidatud lahendis üksikasjalikult käsitlenud

§ 208lg-s 1 sätestatud kaebekorda.

Sarnaselt

§ 208

lg-s 1 sätestatuga näeb ka

§ 207lg 3 ette, et kaebetähtaega arvestatakse alates koopia saamisest.

9. Riigikohus asus viidatud lahendis seisukohale, et kättesaamiskinnituse õigusliku tähenduse üle otsustamisel tuleb juhinduda analoogiast elektronposti teel kutse kättetoimetamise korraga.

§ 165

lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile. Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. 10. Nagu riigiprokurör märkis, digiallkirjastas ringkonnaprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate 21.05.2021 kell 9.41 ja kell 10.06 edastati see kuriteoavalduses kaebuse esindaja vandeadvokaat A. Ratnikovi poolt antud Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partners OÜ e-posti aadressile XXX, mida esindaja A. Ratnikov on alates 10.05.2021 kuriteokaebuse esitamisest avaldanud oma kontaktaadressina. Järelikult ei selgitanud menetleja aadressi ise välja. Kuivõrd advokaat avaldas ise menetlejale selle aadressi kui kontakti, mille kaudu on võimalik temaga suhelda, siis kehtib Riigikohtu praktika kohaselt eeldus, et advokaadi avaldatud aadressil on temaga võimalik põhjendamatu viivituseta ühendust saada ja talle vajalikke dokumente edastada. 6

(8)1-21-4872 11.

§ 171

lg 3 sätestab, et päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.

§ 171lg 1 kohaselt ei arvata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust.

Seega on riigiprokurör õigesti märkinud, et 21.05.2021 koostatud teate peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 22.05.2021 ja selle Riigiprokuratuurile esitamise viimaseks kuupäevaks oli 31.05.

  1. Seega on ainetu ka kaebaja alternatiivne taotlus lugeda kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade kätte saaduks 21.05.2021 e-kirja saatmisele järgmisel tööpäeval ehk 24.05.
  2. Seaduse kohaselt mõjutab kaebetähtaja arvestamist üksnes tähtaja lõpu langemine puhkepäevale, mitte selle alguse langemine puhkepäevale.
  3. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui õigusteenust osutanud vandeadvokaat ei olnud isiklikel põhjustel 21.05.-01.06.2021 kättesaadav, oleks ta pidanud võtma tarvitusele meetmed kliendi huvide kaitseks. Praktikas on selliseks meetmeks automaatvastuse seadistamine, millega teatatakse, kuidas tuleb kiireloomuliste probleemide korral toimida ja kelle poole pöörduda ajal, mil õigusteenust osutav vandeadvokaat ei ole ise kättesaadav. Juhul, kui seda tehtud ei ole, on alus eeldada, et edastatud e-kirjadega on õigusteenust osutaval advokaadil võimalik tutvuda selle saamise päeval.
  4. Arvestades ringkonnakohtule esitatud kaebuses toodud kriitikat kriminaalmenetluses seni eksisteerinud arusaama elukauguse, ebamõistlikkuse ja diskrimineerimise osas, on selge, et advokaadi jaoks pidi olema varasema kohtupraktika põhjal äratuntav, et kaebetähtaeg ei hakanud kulgema mitte e-kirja kättesaamise kinnitamisest, vaid selle saatmisest advokaadi poolt teatavaks tehtud e-posti aadressile. Ringkonnakohus jagab seejuures ka riigiprokuröri seisukohta, et arvestades Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse sisu ja mahtu oli esindajal ka pärast 25.05.2021selle esitamiseks tähtaegselt (hiljemalt 31.05.2021) piisavalt aega.
  5. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei oma esindaja puhkusel viibimine tähendust kaebetähtaja arvutamisel, välistatud ei oleks aga selle arvesse võtmine kaebetähtaja ennistamise otsustamisel. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ongi A. Ratnikov sisuliselt taotlenud alternatiivselt kaebetähtaja ennistamist, paludes taastada kaebuse esitamise tähtaeg. Ringkonnakohus selgitab aga, et

§ 172

lg 3 järgi võib kaebetähtaja ennistamise taotluse esitada 14 päeva jooksul alates päevast, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse. Seega oleks A. Ratnikovil tulnud esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos kaebusega Riigiprokuratuurile. A. Ratnikov on aga kogu menetluse kestel leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks pole alust, kuivõrd tema kaebus oli esitatud tähtaegselt. Iseenesest on Riigikohus aktsepteerinud ka võimalust, et kaebetähtaja osas eksimuses olnud isik esitab tähtaja ennistamise taotluse 14 päeva jooksul pärast seda, kui menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle tähtaegsuse kohta (vt mutatis mutandis RKKKm 1-17-7210/11, p 9.1.). Samas Riigiprokuratuur tegi määruse A. Ratnikovi kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta 09.06.2021 ning see tehti esindajale kättesaadavaks. Järelikult tuleb samast päevast arvutada tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks oli esindajal seega aega 23. juunini 2021. Kaitsja esitas taotluse aga koos kaebusega Riigiprokuratuuri määrusele 08.07.2021. Seega on kaebetähtaja ennistamise taotlus esitatud hilinenult ning tuleb jätta läbi 7

(8)1-21-4872 vaatamata. 15. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et Riigiprokuratuur on kaebuse sisulise läbi vaatamata jätmisega õigesti kohaldanud kriminaalmenetluse sätteid. Juhindudes

§ 208lg-st 5 jätab kriminaalkolleegium Riigiprokuratuuri 09.06.2021.

a määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus ei anna sisulist hinnangut kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetlusest keeldumise õiguspärasusele, on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (vt RKKKm nr 1-20-8130, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.