lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust;
lg 2 p 1,
lg 2 p 1,
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud
lg 1 alusel 1 aasta vangistust;
lg 2 p 1,
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud
lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud vangistust;
lg 2 p 1, 5 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti Andres Partsile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 3 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta vangistuse võrra ja mõisteti Andres Partsile karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Andres Partsi eelvangistuses viibitud aeg alates 13.01.2020.a karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 13.01.2020.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.01.2022.a. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Andres Partsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Andres Partsi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta samuti Andres Partsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andres Parts avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu selgitas, millised on tema plaanid vabaduses ja kes teda toetavad. Tänaseks on ta saanud aru, et on viimane aeg elus mingeid muutusi teha. Süüdimõistetu selgitab, et tema motivatsioon muutuda tuleneb ennekõike ikkagi endast, kuid kriminaalhooldus pakuks talle tuge ja seeläbi on tal kergem ennast motiveerida. Kui vabaneb, siis on nõus kriminaalhooldaja poolt pakutud programmides osalema. Andres Parts tunnistab, et on nii alkoholi kui narkootikume tarvitanud, kui ennast sõltlaseks ei pea. Vangistuses on tal enda arvates läinud üldjoontes rahulikult. Vangla ametnikuga on ta käitunud ebaviisakalt ja põhjendab seda pikalt üksikvangistuses olemisega, mis tekitab pingeid. Vangla väidab, et kinnipeetav keeldub majapidamistöödest, kuid kinnipeetava sõnul ei ole talle tööd pakutud. Samuti ei pea ta ennast subkultuurseks nagu väidab vangla. Andres Parts leiab, et kohus peaks kaaluma tema vabastamist enne tähtaega, kuna vangla ei paku talle tööd, programmides osalemise võimalust ega kooliharidust. Kaitsja toetas Andres Partsi soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kaitsja arvates on süüdimõistetu suhtumine muutunud positiivsemaks. Ta on aru saanud, et tema varasem käitumine ei ole jätkusuutlik ja kardinaalselt tuleb muuta suhtumist ja elukorraldust. Ta soovib jätkata seaduskuulekat elu. Tal on olemas toetajana ema ja tööandja Valmar Soodla, kes pakub elu- ja töökohta. Vabaduses soovib Andres Parts osaleda sotsiaalprogrammides. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andres Parts temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andres Partsi on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude eest. See näitab, et õigusvastane käitumine ei ole tema puhul juhuslik, Andres Parts on olnud kuritegelikult aktiivne juba aastaid. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu suhtumine õiguskorda on hoolimatu, mida ei ole muutnud senini mõistetud karistused, sh reaalsete vangistuste kandmised. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu omastamise ja kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Varasemalt on teda karistatud varguste, süütamise, omastamise asja omavolilise kasutamise ja omavolilise sissetungi eest ning kelmuse eest. Seega on ilmne, et kahtlustatava suhtumine varasematesse karistustesse ja ka temale antud võimalustesse kanda oma karistusi vabaduses, on olnud äärmiselt ükskõikne ning ükski karistusviis ei ole suutnud teda vajalikul määral edasisele õiguskuulekusele suunata. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Andres Parts suutnud rikkumisi toime panemata hakkama saada. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on seotud vanglaametnike solvamise ja korraldustele mitteallumisega. Süüdimõistetu ise õigustab enda taolist käitumist pikalt üksikvangistuses viibimisega, mis on tekitanud pingeid. Kohus leiab, et isik, kes soovib ennetähtaegselt vabaneda, peaks enesele teadvustama kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ja seda ka järgima. kui süüdimõistetu ei suuda ennast kontrollida ka range järelevalve tingimustes, on see vähe tõenäoline ka vabaduses, kus pingelisi olukordi võib ikka ette tulla. Oma üldise suhtumise pärast peab vangla teda subkultuurseks. Kuigi kinnipeetav sellega ei nõustu, on sellele raske vastu vaielda arvestades vangla selgituskirja samal teemal. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head. Talle on garanteeritud elukoht ja töökoht koos väljaõppega. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal soov asuda tasuma oma võlgnevusi, mida on Tartu Vangla andmetel 7529,23 eurot 26.03.2021 seisuga. Lähedastest toetab süüdimõistetut ema. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades Andres Partsi varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei saa väita, et see eeldus oleks täidetud. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav oleks oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Mõningad muutused kinnipeetava suhtumises võivad olla toimunud, kuid need ei ole piisavad, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Andres Parts selgitas kohtuistungil, et kohus peaks kaaluma tema vabastamist, kuna vangla ei paku talle tööd, programmides osalemise võimalust ega kooliharidust. Eelnevast suhtumisest saab järeldada, et süüdimõistetu näeb vanglat kohana, kus talle peaks olema tagatud erinevad tegevused ja kui seda ei ole, siis tulekski ta vanglast vabastada. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Nagu eespool märgitud, siis peaksid vabanemise eeldused tulenema isiku enda õiguskuulekast käitumisest ja suhtumise muutusest. Andres Partsi objektiivsest käitumisest vangistuse jooksul positiivseid muutusi määral, mis vabastamist võimaldaks, ei järeldu. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.