lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust;
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Remo Allikule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.06.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4174 mõistetud ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Remo Allikule liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati Remo Alliku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti Remo Alliku karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 11.07.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Remo Allik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Remo Alliku vabanemisjärgset elukohta ning see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Remo Alliku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Remo Alliku suhtes saab positiivse asjaoluna märkida karistuse kandmise ajal kuriteoriske vähendavates tegevustes osalemist. Vangla iseloomustuse järgi on ta osalenud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlustel tagasilanguse ennetamise teemadel ning osaleb tööhõives vangla majandusabitöödel. Individuaalse täitmiskava järgi on planeeritud veel sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“ ning vabanemiseelne nõustamine. Remo Alliku käitumine vanglas on olnud korrektne, distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head, kuid need ei erine varasematest. Tal on jätkuvalt kindel elukoht ja töökoht talle kuuluvas ettevõttes. Remo Alliku naaber, kes oli viimases kuriteos kannatanu, on kohtule kinnipeetava kaitsja kaudu edastatud kirjas märkinud, et aktsepteerib Remo Alliku elama asumist varasemasse elukohta vaatamata pikaajalistele probleemidele. Seda siiski teadmisega, et Remo Allik plaanib lähiaastatel elukohta vahetada ja pärast vabanemist võtab süüdimõistetu kasutusele meetmed oma alkoholiprobleemi lahendamiseks. K-raha andmetel tasumata nõudeid kinnipeetaval ei ole ja vabanemisfondis on 1752 eurot. Vabaduses saab sissetulekuks olema lisaks tasu ema hooldajaks olemise eest ning talle endale määratud pension. Eeltooduga Remo Allikut positiivselt iseloomustavad asjaolud piirduvad, sest tema varasemast elukäigust midagi positiivset välja tuua ei ole. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu kahe kohtuotsuse alusel. Eelmise, s.o Tartu Maakohtu 17.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4174 karistati Remo Allikut korduva kehalise väärkohtlemise eest ja vägivalla eest võimuesindaja vastu. Remo Allikule anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid katseajal pani ta toime uued korduvad vägivallaepisoodid. Käesoleval otsuse kohaselt kannab ta karistust korduva kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ning avaliku korra raske rikkumise eest. Seega on ilmne, et Remo Alliku suhtumine varasematesse karistustesse ja temale antud võimalustesse kanda oma karistust vabaduses, on olnud ükskõikne. Õigusvastase käitumise peamiseks põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. Alkoholijoobes olles käitub Remo Allik agressiivselt, häirib naabreid, ähvardab ja sõimab neid, kasutab vägivalda. Korduvalt on süüdimõistetut suunatud alkoholi tarvitamisharjumuste muutmiseks sotsiaalprogrammidesse. Vangla iseloomustusest nähtub, et 2017. aastal on ta osalenud programmis „Kainem ja tervem Eesti“, millest sai väidetavalt tuge, et alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. 2020. aastal, s.o eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, läbis Remo Allik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tema edasine käitumine näitab aga selgelt, et pikaaegset mõju läbitud programmid talle ei avaldanud. Kohtuistungil kinnitas Remo Allik, et oma esimese vanglakaristuse ajal on ta lõpuks mõistnud, et tal tuleb alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Vabaduses on ta valmis tegema kõik selleks, et see nii läheks. Kohtul on siiski põhjust selles kahelda. Nimelt on Remo Allik samale järeldusele ka varem jõudnud, kuid püsivaid muutuseid see kaasa toonud ei ole. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.