Obsah (6)

§ 4§ 108§ 101§ 103§ 76§ 396

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-134200 Tsiviilasi D Y hagi H E vas

§ 4

lg 1 tähenduses, sest see oli kohustus, mille hageja võis täita, kuid mille täitmist ei saanud kostja temalt nõuda.

§ 4lg 3 kohaselt mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
2. Hageja esitas kostja vastu nõude suulise laenulepingu alusel 2000 euro osas. Kostja väitel ei ole pooled laenulepingut sõlminud ning tegemist oli kõlbelise kohustusega, mida ei saa tagasi nõuda.
3. Hageja põhinõude õiguslik alus on

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 101

). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103lg 1 ls 2).

Seega saab hageja nõuda kostjalt raha maksmist, kui poolte vahel oli kehtiv laenuleping; kostja rikkus lepingut ning kostja vastutab rikkumise eest.

1. Kohus täitis 25.03.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 105-108).
2. Kohus analüüsib kas pooled on sõlminud 2000 euro osas suulise laenulepingu. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), 2 laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (

§ 396lg 1).

Kohus tuvastab, et hageja kandis 29.11.2019 kostja pangakontole 2000 eurot selgitusega „as promised you H, love you“ (dtl 26). Kostja 2000 euro saamist ei vaidlusta. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tagastama 2000 eurot.

1. Hagejal tuli tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh laenulepingu sõlmimist ja nõude sissenõutavaks muutumist (dtl 105-108). Kohus on seisukohal, et hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Hageja pöördus laenulepingust tuleneva nõudega kohtusse ning hageja kohustus on kostja vastuväidete korral tõendada laenulepingu sõlmimist. Kohus ei nõustu hageja 14.04.2021 menetlusdokumendis märgituga, et suulise lepingu sõlmimist tõendab kostja venna kiri. Nimetatud e-kirja kohaselt teatas kostja vend 27.11.2019 hagejale, et elektritööd on peaaegu valmis ja palus hagejal kanda raha kostja pangakontole (dtl 25). Nimetatud kirjast ei saa kuidagi tuletada seda, et poolte vahel oli sõlmitud novembris 2019 laenuleping. Asjaolu, et poolte vahel ei olnud laenusuhet tõendab ka 2000 euro ülekande selgitus „as promised you H, love you“. Hageja vastas kohtuistungil kohtu küsimusele, et see oli vastastikune kokkulepe ja ta uskus kostja lubadust ning seetõttu ei kirjutanud ülekannet tehes „laen“. Kostja jaoks on sõna „laen“ pigem äritehinguga seonduv termin. Kuna ta oli niivõrd veendunud, et see on neil omavahel kokku lepitud, siis see laenuna toimib (vt 01.06.2021 kohtuistung protokoll). Kohus leiab, et hageja selgitus ei ole veenev ja ei ole ka eluliselt usutav. Kohtu järeldus põhineb hageja varasemal käitumisel kostjaga. Kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt kandis hageja kostjale 01.08.2018 2500 eurot ning märkis selgitusena „2000 lending money and 500 for August“, so raha laenamise ja 500 augusti eest (dtl 85). Seega ei ole hagejale sõna „laen“ üksnes äritehinguga seonduv termin. Vastavalt on kohus veendunud, et kui 2000 euro ülekande puhul oleks tegemist laenuga, siis oleks hageja märkinud ülekannet tehes selgitusse „laen“.
2. Samuti on tunnistaja M.E ütlustega tõendatud, et hageja lubas maksta osa kostja ema maja küttesüsteemi parendamise eest ja andis isikliku lubaduse alusel raha üle. Tunnistaja M.E andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 30.09.2019 oli tunnistajal pooltega videokõne ning lepiti kokku, et elektritööd tehakse ära ja paigaldatakse õhksoojuspump. Elektritööde eest lubas tasuda hageja. Elektrijuhtmete vahetamise summa oli 2500 eurot. Tunnistajale teadolevalt maksis hageja kostjale 2000 eurot. See oli poolte ühiste laste elamistingimuste parandamiseks. Lapsed elasid 30.09 xxxx, kuid neil oli plaanis tulla jõuluperioodiks Eestisse. Videokõnest ei tulenenud kuidagi, et ülekannet tõlgendama laenuna. Kostja käis lastega tihedamalt Eestis, kui ainult jõulude ajal (vt 01.06.2021 kohtuistungi protokoll). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja M.E ütlustes. Tunnistaja M.E ütlused on ka kooskõlas kohtule esitatud 2000 euro ülekande selgitusega „as promised you H, love you“ (so tõlkes „nagu lubatud sulle H, armastan sind“) ning kostja poolt kohtule esitatud poolte kirjavahetusega aastast 2018 (dtl 43-62). Elektrijuhtmete vahetamise vajalikkus ja teostatud tööde maksumus 2500 eurot on tõendatud J.S selgitusega ning maksekorraldusega (dtl 126128).
3. Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendatud, et kostja ema majja õhksoojuspumpade paigaldamise vajadus oli päevakorras juba
4. aastal (dtl 43-62). Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et hageja oli samuti valmis maksma ning kavatses uurida ka hinnapakkumisi. Samuti tundis hageja ennast halvasti, kuna vanaema majas oli lapsel külm ja arvas, et parem oleks olnud osta soojuspump kui mööbel xxxx (dtl 60-62). Vaidlus puudub, et
5. aastal soojuspumpa ei paigaldatud, kuna kostja kolis vanema tütrega hageja juurde xxxx. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja elas vanema tütrega
6. aasta veebruarist kuni
7. jaanuarini oma ema majas. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal oli
8. aastal plaanis veeta lastega jõulud Eestis vanaema majas. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et poolte ühiste laste registreeritud elukoht oli novembris 2019 xxxx (dtl 3 142-143). Seega saab nõustuda kostja kohtuistungil antud seletusega, et kostja ema maja on lastele nagu teine kodu.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut 2000 euro saamiseks ning hageja täitis vabatahtlikult oma kõlbelist kohustust. Mittetäielikuks kohustuseks on kõlbeline kohustus, mis vastab üldisele arusaamale (

§ 4lg 2 p 3).

Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda (

§ 4lg 3).

Kohustus võib olla mittetäielik, kui see täideti isiklike suhete raames (RKTKo 3-2-1-122-16, p 11). Seega ei ole vaja edasi analüüsida kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti ei ole vaja võtta seisukohta hageja viivisenõude osas.

1. Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ning seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
3. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4