Obsah (10)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6538 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Plu

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26.04.2021 Harju Maakohtule hagi K Si (kostja) vastu võla nõudes. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 05.12.2018 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr xxxx. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 5845,21 eurot (sh põhivõlg 3787,61, enne 05.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 172,27 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised perioodi 16.02.2019-25.04.2021 eest summas 1820,33 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot) ning edasiulatuvat viivist viivisemääraga 0,06% päevas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 870 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
2. Kohus võttis 18.05.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte Avaliku E-Toimiku menetlemise süsteemi kaudu 24.05.
4. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (07.06.2021) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest 2 taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest

1. Kuigi hageja ei ole hagiavalduses lepingulise esindaja tasu suuruse kujunemist kirjeldanud, saab kohus selle tuvastada tsiviilasja materjalide alusel, kuna hagiavaldusele on lisatud lepingulise esindaja arve hagejale. Seega saab kohus tuvastada, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu kandmise kohustus.
2. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
3. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabi eest tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega arvestab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
4. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (koos käibemaksuga), s.o 120 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos käibemaksuga).
5. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 570 eurot (450 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga).

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3