Kuriteoteate kohaselt on HHH asuv kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) XX ning Y OÜ kaasomandis. Mõlemale nimetatud isikule kuulub ½ suurune osa kinnisasja kaasomandist. XX-le on saanud teatavaks, et Y OÜ on asunud teostama HHH, Tallinn asuval kinnistul ebaseaduslikke lammutustöid. Y OÜ teeb kinnistul töid ehk valitseb kinnisasja ilma teise kaasomaniku nõusolekuta, kuigi vastav kokkulepe on AÕS § 72 lg 1 kohaselt nõutav. Seejuures ei ole Y OÜ XX informeerinud teostatavate või planeeritavate tööde olemuse ega mahtude osas. Lisaks hoone kahjustamisele on Y OÜ asunud aktiivselt jälgima ja takistama XX toimetamist HHH, Tallinn kinnistul. Y OÜ paigaldanud HHH asuvale kinnistule turvasüsteemi ilma teist kaasomanikku sellest teavitamata ja sellele ligipääsu andmata. Y OÜ on paigaldanud aprilli lõpus kinnistul asuvale hoonele mitmeid valvekaamereid, mis on suunatud nii väljapoole kui ka hoone siseruumidesse. Kuigi kinnisasja aiale paigaldatud sildilt nähtub, et seda valvab Q, ei ole XX-le tegelikult teada, kellel on ligipääs kaamerate salvestatud videotele, piltidele ja helile ning milliseid tema isikuandmeid on kaameratega käesolevaks ajaks jõutud koguda. XX on seejuures teadlik, et valvesüsteem töötab ja toimib, sest hoones liikudes alarmsignaal käivitub. Samas ei toimu Y OÜ poolne XX ahistamine vaid jälgimise teel, vaid äriühing on asunud organiseerima ka põhjendamatute kaebuste esitamist XX vastu, et teda veelgi häirida ja HHH, Tallinn kinnistu kasutamist võimalikult ebamugavaks muuta. 1
§-s 203 sätestatud süüteokoosseis.
Seda, kas asi on võõras või mitte, tuleb hinnata tsiviilõiguslike sätete alusel, milleks on eelkõige asjaõigusseadus. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasi HHH (registriosa nr XXXXXXX) on XX ning Y OÜ kaasomandis. Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 kohaselt kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Seega ei saa pidada kaasomandis olevat kinnisasja Y OÜ jaoks võõraks. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses märgib kaebaja, et kaebaja ja Y OÜ vahel puudub notariaalne kokkulepe kasutuskorra kohta ning sellest tulenevalt peavad kaasomanikud kasutama kaasomandis olevat asja ühiselt, s.o kumbki kaasomanikest ei kasuta mingit kindlat osa kaasomandist. Kaasomandi puhul tuleb esmalt märkida, et ½ osa omandi kuulumine XX-le ei tähenda seda, kogu hoone oleks n-ö poolenisti XX omandis. Kaasomand näitab ainult seda, et kinnisasja omandist kui ühest tervikust kuulub ½ XX-le ja ½ Y OÜ-le. Kasutuskorra puhul ei lepi pooled kokku selles, et kaasomaniku osa tervikomandist suureneb või väheneb, vaid pooled lepivad kokku selles, kuidas nt kasutada või nt vallata neile kui kaasomanikele kuuluvat asja (nt kinnisasja). Sellest tulenevalt, et kasutuskorraga määravad pooled kindlaks selle, kuidas toimub kaasomandis oleva asja kasutamine, ei ole asjakohane hinnata kasutuskorra puudumist ja selle kasutuskorra puudumisega seotuid tagajärgi
lg 1 objektiivse koosseisu elemendi – võõra asja juures, sest selle olemasolu ei muudaks kaasomandis olevat asja ühe või teise kaasomaniku jaoks siiski võõraks.
Kaebaja leiab, et Y OÜ tegevus võib vastata samuti
lg-le 2.
lg 1 kohaselt teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub
§-s 137 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega eeldab
kohaldamine seda, et ei esine
§-s 137 sätestatud süüteokoosseis.
lg 1 sätestab, et jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
mõttes ei ole karistatav mitte teist isikut puudutavate andmete omamine ja talletamine kui selline, vaid nende andmete saamine ebaseaduslikus korras jälitustoimingute teostamisega (RKKK lahend 3-1-1-158-05). Riigikohus on märkinud, et jälitustoiminguga kogutakse ja töödeldakse salaja või varjatult isikuandmeid, mille käigus sekkutakse jälitatava põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri. Kuivõrd kaebuse esitaja on teadlik turvakaamerate olemasolust, ei saa olla tegemist varjatud jälgimisega. Riigikohus on märkinud lahendis 3-1-1158-05, et jälitustoimingu spetsiifika ongi ennekõike salajasus. Neil põhjustel ei teki küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta
Kaebuses Riigiprokuratuurile märgib kaebaja, et Y OÜ on võtnud kasutusele kaebaja häirimiseks ja jälgimiseks valvekaameraid, st üks kaasomanikest on hakanud jäädvustama kaameratega kaasomandi esemel, nii siseruumides kui väljas toimuvat.
§-s 1573 sätestatud süüteokoosseis. Asjas olevatest materjalidest ei nähtu, et Y OÜ jälgiks XXt sellel eesmärgil, et koguda XX kohta andmeid, vaid jälgitakse kindlat paikkonda s.o HHH kinnistut. Tuleb märkida, et valvekaamerate paigaldamist enda vara kaitseks võib pidada põhjendatuks. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
§-s 157³ sätestatud süüteokoosseisu eeldus on, et toimepanija oleks oma tegudega sekkunud kannatanu eraellu. Sättes endas on toodud selleks kaks võimalust – korduv või järjepidev kontakti otsimine ning isiku jälgimine. Kannatanu leiab, et Y OÜ on sekkunud ebaseaduslikul viisil tema eraellu ka juba ainuüksi seeläbi, et on kaasomandis olevat kinnisasja ilma kannatanu nõusolekuta lammutanud ning ehitise kommunikatsioonid katkestanud – sellise tegevuse tulemusel ei ole võimalik kannatanul kasutada enesele kuuluvat vara viisil, mida ta oma eraelulistel eesmärkidel soovib. Ka on eraellu sekkumine leidnud aset läbi põhjendamatute kaebuste esitamise organiseerimise, sest on kaasa toonud olukorra, kus kannatanul üksikemana on olnud tarvis oma niigi tihedas graafikus tegeleda ametnikega suhtlemise ja kaebuste lahendamisega. Võib vaid oletada, mis oli Y OÜ tegude eesmärk, ent kindel on, et saabunud on tagajärg, mille tulemusena sai kannatanu oluliselt häiritud. Elades teadmises, et ka endale kuuluvas kinnisasjas pole enam turvaline viibida (militaarvaldkonnas tegutsev äriühing võib sind ja sinu väikest last pidevalt jälgida ja filmida), kahjustub ilmselgelt kannatanu emotsionaalne tervis. Arusaadavalt on oluliselt häiriv ka asjaolu, kui kannatanu suhtes esitatakse põhjendamatuid ametlikke kaebusi, millega tegelemine on närvesööv ja ajakulukas. Samuti on vastuvõetamatu, et militaarettevõtte töötaja sõidab linna teisest otsast kohale lihtsalt seetõttu, et isiklikult kannatanu talle kuuluvalt kinnistult ära ajada. Eelnevale lisaks on Y OÜ tegevus häiriv seetõttu, et kannatanul ei ole võimalik enese kinnistul viibida ilma, et tööle ei hakkaks alarm, mis oma tugeva heliga tõmbab kõikide möödakäijate ja naabrite tähelepanu ning mille tagajärjeks on olukord, kus naabrid tulevad uurima, kas keegi on ehk kinnistule sisse murdnud. Kaebaja on seega pidanud korduvalt naabritele selgitama, et tal on õigus kinnistul viibida, mis on ilmselgelt alandav. Siinkohal on oluline rõhutada, et kannatanut mitte üksnes Y OÜ tegevus ei häiri, vaid kannatanu tunneb kinnistul viibides hirmu. Kannatanule ei ole teada, millised kannatanu tegevusi kinnisasjal on Y OÜ videosalvestanud, millises ulatuses Y OÜ neid salvestusi säilitab ning mille jaoks neid kasutab. Eelnevast tulenevalt on kaebaja seisukohal, et Y OÜ on toime pannud
Kaebaja arvates on tegu toime pandud eesmärgiga sekkuda kaebaja eraellu ning selle tulemusena on Y OÜ kaebajat oluliselt häirinud. 3
Käesoleval juhul on Y OÜ olulisel määral kahjustanud kannatanule kuuluvat HHH, Tallinn aadressil asuvat kinnisasja. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt algatatud riikliku järelevalvemenetluse raames on seejuures kinnisasjal asuva hoone ja selle süsteemide lõhkumine ja kahjustamine ka tuvastatud. Pärast ettekirjutuse tegemist jättis Y OÜ lammutustegevuse pooleli ning lahkus koos ehitajatega objektilt. Y OÜ tegevuse tulemusena asub HHH, Tallinn asuval kinnistul hetkel hoone, mis on lõhutud, poolikus seisus ning millel puuduvad kommunikatsioonid. Y OÜ ei ole rakendanud meetmeid, et hoone edasine kahjustumine välistada. On oluline märkida, et miljööväärtuslikul alal asuva kahekordse vana puumaja taastamine lõhkumiseelsesse olukorda maksab hinnanguliselt 40 0000 kuni 50 000 eurot. Eelnevast tulenevalt on kannatanu seisukohal, et Y OÜ on toime pannud
sätestatud kuriteo, s.o asja rikkumise viisil, et sellega on tekitatud suur kahju. Käesoleval juhul kuulub mõlemale kaasomanikule ½ suurune mõtteline osa. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastav asjaolu ei tähenda, et üks kaasomanikest saaks tervet kinnisasja rikkuda nõnda, et sellele ei järgne karistusõiguslikku reageeringut. Kaebaja hinnangul ei ole selline käsitlus seadusandja mõttega kooskõlas. Kannatanu peab vajalikuks viidata siinkohal õiguskirjandusele, kus on leitud, et teatud juhtudel on võimalik kaasomandi puhul panna toime varavastane süütegu. Näiteks on leitud varguse puhul, mille üks objektiivse koosseisu element on võõra asja hõivamine, et vargust on võimalik jaatada juhul, kui üks kaasomanikest hõivab ebaseaduslikult kogu ühise asja, kuid kuriteoga on tegemist ainult selle osa suhtes, mis talle ei kuulunud. Kannatanu hinnangul on võimalik analoogia korras seda seisukohta kohaldada ka
Kaebaja toob välja, et kuigi Y OÜ-le kuulub kinnisasjast ½ suurune mõtteline osa, siis teine ½ on Y OÜ-le sisuliselt võõras vara. Asjaolu, et tegemist on mõtteliste osadega, ei muuda kannatanu hinnangul fakti, et kogu kinnisasi ei ole Y OÜ omandis ehk Y OÜ-l ei ole õigust toimetada tervel kinnisasjal nagu ainuomanik. Enda asja rikkumine/hävitamine ei ole ega saagi olla karistusõiguslikult karistatav, kuivõrd omanik ise rikkuja/hävitajana on selleks loa andnud. Eelöeldule tuginedes on kaebaja hinnangul Y OÜ tegevus igal juhul kaebaja omandit rikkuv, sest Y OÜ ebaseaduslik ja pahatahtlik lõhkumine on muutnud kinnistul asuva elamu ohtlikuks ning tõenäoliselt vähendanud ka asja väärtust seetõttu, et pole säilitatud hoone haruldust seoses miljööväärtuslikul alal paiknemisega. Oluline on siinkohal rõhutada, et Y OÜ on teadlikult ja omavoliliselt lõhkumis- ja lammutustöid teostanud kogu kinnistul asuvas hoones, s.t terve maja ulatuses: nii keldris, pööningul kui ka esimesel ja teisel korrusel. Seega kaebaja hinnangul on Y OÜ igal juhul rikkunud võõrast vara, sest rikutud on vara suuremal määral kui Y OÜ-le kuuluv ½ mõttelisest osast. Eelnevast tulenevalt on kannatanu seisukohal, et Y OÜ tegevuses esinevad
§-s 203 sätestatud kuriteo tunnused. Y OÜ on enese tegevusega rikkunud võõrast vara ning selle rikkumisega on tekitatud kannatanule suur kahju. Kannatanu hinnangul on Riigiprokuratuur vääralt leidnud, et kaasomandis olevat asja on võimalik terves ulatuses kahjustada ilma karistusõigusliku tagajärjeta. Riigiprokuratuuri määruses on välja toodud, et asjas olevatest materjalidest ei nähtu, et Y OÜ jälgiks kannatanut eesmärgiga koguda kannatanu kohta andmeid, vaid jälgitakse kindlat paikkonda, s.o kinnisasja. Riigiprokuratuuri hinnangul tuleb valvekaamerate paigaldamist enda vara kaitseks pidada põhjendatuks. Siinkohal on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kannatanu ei olegi 4
1573 sätestatud süüteokoosseisu olenemata sellest, kas kannatanu kohta reaalselt mingisuguseid andmeid kogutakse või mitte. Y OÜ jaoks on selline teguviis üks võimalusi, kuidas kannatanut kontrollida, tema eraellu sekkuda ning tema tavapärast elu häirida. Kannatanu viitab ka asjaolule, et määruses on täielikult tähelepanuta jäetud, et kaamerad on paigutatud ka siseruumidesse, mis väljub ilmselgelt tavapärase enese vara kaitsmise eesmärgist. Veelgi enam, kaamerate paigaldamine on kõigest üks viisidest, kuidas Y OÜ ahistavat jälitamist toime paneb. Kannatanu hinnangul oleks Riigiprokuratuur pidanud kaamerate paigaldamist vaatama kooskõlas teiste Y OÜ toimingutega, mis on kannatanut kinnisasjal järjepidavalt hirmutanud ning millega Y OÜ kannatanu eraelusse põhjendamatult ning häirivalt sekkub. Näiteks on koos kaameratega paigaldatud kinnistule ka valvealarm, mis hakkab tööle alati, kui kannatanu kinnisasjale läheb. Y OÜ ei ole aga siiani kannatanut teavitanud, kuidas on alarmi võimalik välja lülitada ega andnud ka koode hoolimata kannatanu korduvatest palvetest. See näitab kannatanu hinnangul ilmekalt, et Y OÜ käitumine alarmi paigaldamisel on teadlik ja tahtlik, mille eesmärgiks on sekkuda kannatanu ellu ning seda igal võimalikul moel häirida. Ka on Riigiprokuratuuri määruses täielikult käsitlemata jäetud asjaolu, et Y OÜ kasutab kannatanu häirimiseks kolmandaid isikuid – näiteks saatis Y OÜ juhatuse liige kannatanut kinnistul hirmutama ja ära ajama BB, ka on Y OÜ pöördunud politseitöötaja DD poole, kes on siis Y OÜ ärgitamisel kannatanu kohta esitanud valekaebuse Nõmme Linnaosa Valitsusele. Kannatanu hinnangul kõik eelmainitud Y OÜ toimingud kinnisasjal näitavad üheselt, et Y OÜ eesmärgiks on kannatanu eraelu puutumatuse rikkumine olulise häirimisega, millega kaasneb kannatanu turvatunde märkimisväärne vähenemine ja igapäevaelu toimetuste raskendatus pikema perioodi vältel. Seega sõltumata asjaolust, kas jälgimise eesmärgiks või tagajärjeks on kaebaja hirmutamine, alandamine või muu oluline häirimine, ründab selline jälgimine igal juhul kaebaja eneseteostusvabadust ja enesemääramisõigust. Samuti on selge, et kaebajal, kes on väikese lapsega ema, on praktiliselt võimatu ennast kaitsta militaarfirma poolt pahas usus teostatud erinevate jõuaktsioonide eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 18.06.2021. a määruse muutmiseks. 7. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab ringkonnakohus üksnes kontrollima, kas esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo 5
³ lg 2 tunnustel, kuivõrd pole tuvastatav, et Y OÜ jälgiks XX eesmärgil, et koguda XX kohta andmeid. Valvekaamerate paigaldamine oma vara kaitseks on vara omaniku (kelleks on ka XX) huvides. Kuigi kaebaja leiab endiselt, et Y OÜ tegevus on suunatud XX häirimisele, ei kinnita seda väidet miski. Kaebuses on küll välja toodud erinevad Y OÜ tegevused, mis kaebaja hinnangul kogumis
³ koosseisule vastavad, kuid ringkonnakohus leiab, et ükski märgitust ei täida viidatud koosseisu. Nagu ringkonnaprokurör oma kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates märkis, nähtub kuriteoavaldusest ja selle lisadest, et valvesüsteemi paigaldamine on toimunud eesmärgiga peatada kinnistul toimunud vandaalitsemine. Samuti ei ole mingeid andmeid selle kohta, et Y OÜ töötajad kannatanut jälgivad ja filmivad. Vastupidi, nii kuriteokaebusest kui sellele lisadest on tuvastatav, et kaamerad on paigaldatud, XX on nende olemasolust teadlik ning et need on paigaldatud vara kaitseks. Kuskilt ei nähtu Y OÜ kavatsust nende paigaldamisega XX eraellu sekkuda ega teda jälgida. Asjaolu, kas Y OÜ-l oli õigus valvekaameraid ilma kaasomaniku nõusolekuta kinnistule paigaldada või kes nendele ligipääsu peaks saama, ei ole aga kriminaalmenetluse alustamise aluseks, vaid on tsiviilvaidluse esemeks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Ka väide põhjendamatute kaebuste esitamisest XX suhtes, on täiesti paljasõnaline ning selle kinnituseks puuduvad mistahes tõendid esmalt esitatud kaebustest ning nende sisust aga ka nende seotusest justnimelt Y OÜ-ga. Seda, et kannatanul on häiritud tema kaasomandis oleva kinnistu kasutamine, ei saa aga pidada tema eraellu sekkumiseks
Seda enam, et tegemist ei ole kannatanu elukohaks oleva kinnistuga. 9. Nagu kaebuse esitaja ise märgib, saab kannatanu eraellu sekkumiseks lugeda kas korduvat või järjepidevat kontakti otsimist ning isiku jälgimist. Seega ei ole põhjendatud kuidagi kaebaja seisukoht sellest, et kannatanu eraellu sekkumiseks saab ka pidada seda, et Y OÜ on kaasomandis olevat kinnisasja ilma XX nõusolekuta lammutanud ning ehitise kommunikatsioonid katkestanud, mistõttu ei ole võimalik viimasel kasutada talle kuuluvat vara viisil, mida ta oma eraelulistel eesmärkidel soovib. Nõustuda tuleb ringkonnaprokuratuuriga ka selles, et täiesti asjakohatu on kaebuses viidata Y OÜ tegevusalale. On selgusetu, kuidas see omab asjas sisulist tähendust. Kaebajaga võib nõustuda küll selles, et olukorras, kus kaasomanikud ei saa üksmeelselt kinnistu kasutamise ja hooldamisega hakkama ning selle pinnalt kerkivad esile vastuolud isikute vahel, võib see kannatanut küll oluliselt häirida, kuid see asjaolu ei täida
§-s 157³ sätestatud kuriteokoosseisu, mistõttu ei saa sellest tulenevalt pidada põhjendatuks kriminaalmenetluse alustamist. 10. Ka nõustub ringkonnakohus täielikult Riigiprokuratuuri põhjendustega seoses
§-s 203 sätestatud kuriteokoosseisuga. Kaebuse esitaja leiab aga, et kaasomanik ei saa rikkuda kogu kinnisasja nii, et sellele ei järgne karistusõiguslikku reageeringut. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kaasomanikel puudub kokkulepe kasutuskorra kohta, pole võimalik teha kindlaks, milline osa on Y OÜ jaoks võõras ning milline mitte, mistõttu pole omakorda põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine, kuivõrd praeguses olukorras tuleks hakata välja selgitama asjaolusid, mis on tsiviilõigusliku vaidluse esemeks. Esitatud kuriteokaebuses väidetakse, et rikutud on kogu kinnisasi, kuid lisadena on esitatud fotod esimesel korrusel tehtud töödest. Seega on selgusetu, kas tegelikkuses on tehtud töid kogu majas või ainult esimesel korrusel. Samuti pole kuidagi võimalik hinnata seda, mis olukorras oli maja ja kinnistu enne tehtud töid. Täiesti paljasõnaline on kaebaja väide justkui oleks Y OÜ lõhkunud kannatanu omandit pahatahtlikult. Nagu asja materjalidest nähtub on Y OÜ ise selgitanud, et tegemist oli hoone säilimiseks vajalike avariitöödega. Ringkonnaprokurör on oma kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises toonud välja, et Y OÜ on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuses toonud põhjalikult välja, milliseid töid soovitakse teha ning mis selle saavutamiseks on ette võetud ning järeldanud selle pinnalt hoopiski, et Y OÜ eesmärk on kinnistu seisukorda oluliselt parandada. Pole ka eluliselt 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.