Obsah (7)

§ 477§ 446§ 172§ 174§ 138§ 165§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 10. juuni 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-123199 Tallinn, Keemia tn 11 korteriü

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

1. Kinnistusregistri andmetel on G K ja S K Tallinn, Keemia tn 11-xxxx (registriosa number xxxx) asuva korteriomandi kaasomanikud. Seega on puudutatud isikud Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu liikmed KrtS § 1 lg 4 mõistes. 2
2. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
3. Avaldaja nõude kohaselt on puudutatud isikutel avaldaja ees 30.04.2019 arve nr 905184004 osalisest täitmata jätmisest tulenev võlgnevus summas 378,24 eurot. Puudutatud isikud on jätnud tasumata arve rea „vesi 78,02“ m3 eest tasumisele kuuluva summa. Avaldaja on oma nõude kujunemise asjaolud avalduses esitanud ning nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikele esitatud arve, millel on esitatud osutatud teenused liikide kaupa ning ühiku hind; kinnistusraamatu väljavõtte; korteriühistu põhikirja ja majanduskava ning veearvesti vahetuse protokolli.
4. Puudutatud isik I ei ole avaldaja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, kuid märkinud, et temalt võlgnevuse väljamõistmine oleks ebaõiglane, kuna tal ei ole vaidlusalusele korteriomandile ligipääsu ega suhtle puudutatud isikuga II, kes korteriomandit kasutab. Puudutatud isik II leiab, et võlgnevus on valesti arvestatud. Veearvestite protokolli järgi oli veemõõtja näit 1644,464 m3, kuid esitatud arvel on eelmiseks näiduks märgitud 1568 m
5. Seega on vahe 76,464 m3 mitte 78,02 m3 ning avaldajal on õigus nõuda üksnes 370,70 eurot.
6. Korteriühistu põhikirja punkti 70 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja punkt 38 alapunkt 12 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse osamaksu ja sihtotstarbeliste maksete ning muude maksete kindlaksmääramine. Korteriomanikud on vastu võtnud majandamiskava, mille kohaselt on kulu ruutmeetri kohta aastas 0,492 eurot, millele lisanduvad kommunaalteenused, kindlustus, remondi, eri ja lisatööd vastavalt tegelikele kuludele.
7. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikutel alust jätta oma kohustust avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes.
8. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikutelt avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Avaldaja on puudutatud isiku II vastuväitest tulenevalt usutavalt selgitanud, et veenäidu arvestamisel ei ole tehtud viga - esitatud arves kajastub real vesi nii kulukoht "vesi, kanal" kui ka kulukoht "külm vesi". Vastavate ridade summa on 78,02 m3 (76,46 + 1,56). Selline arvestus nähtub vaidlusalusest arvest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul puudutatud isiku II vastuväide veearvesti näidule asjakohane. Puudutatud isiku I vastuväite osas märgib kohus, et asjaolu, et puudutatud isik I ei oma vaidlusalusele korteriomandile ligipääsu ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjassepuutuv, kuna puudutatud isik I on endiselt vaidlusaluse korteriomandi kaasomanik ja seega korteriühistu 3 liige, kellele kehtivad korteriühistu põhikirjast tulenevad kohustused. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avalduse G K’i ja S K’i vastu võla nõudes. 16.

§ 446

lg 2 sätestab, et otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma. Kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses märkida. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja kasuks võlgnevuse summas 378,24 eurot. Menetluskulud 17.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isikute kanda.
2. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avaldaja nõude täies ulatuses, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

1. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tuleb hagita menetluse avalduse esitamisel tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus edastas 12.10.2020 avaldaja esindajale e-kirja, milles selgitas, et avaldajal on võimalik esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on antud juhul põhjendatud kuluks riigilõiv summas 50 eurot, milline kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks väljamõistmisele.
3. Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 300 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 3 tunni ja 45 minuti eest tunnihinnaga 80 eurot. Puudutatud isikud ei ole avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et avaldaja õigusabikulud on mõistlikud, vastavad töö mahule ja kuuluvad puudutatud isikutelt väljamõistmisele. 26.

§ 165

lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. 4 27. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud summas 350 eurot (50 eurot riigilõiv + 300 eurot õigusabikulud). 28.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5