§-le 168. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 02.06.2021 esitatud vastuses. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et juhindudes
Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjale enne hagi esitamist saadetud üle 20 meeldetuletuse ja võlanõude võlgnevuse tasumiseks (dtl 93-104). Seega puudub alus jätta
lg 6 alusel menetluskulusid hageja kanda, kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 480 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 400 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.
lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesoleval juhul läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes
lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Hagi kohaselt oli menetlusdokumentide koostamine keerukas ja ajamahukas. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 4 töötundi tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on käesolevas asjas piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kuivõrd tegemist on laenulepingust tuleneva nõudega, on kohus seisukohal, et tegemist ei ole tavapärasest keerukama õigusvaidlusega. Samuti ei ole hagile lisatud mahukaid lisasid. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2,5 tundi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Kohus märgib, et antud juhul ei olnud hageja lepingulise esindaja puhul tegemist advokaadiga. Seega tulenevalt viidatud asjas 2-15-10824 Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2018 otsuse punktis 40 väljendatud seisukohast, loeb kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks käesolevas asjas 80 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist. Lähtudes esindaja tunnihinnast 80 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks seega 200 eurot käibemaksuta, so 2,5x80. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 620 (400+20+200) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 620 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.