Obsah (11)

§ 62§ 440§ 468§ 173§ 168§ 165§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. aprill 2021, Talli

§ 62lg 2).

Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (eelnevalt ja edaspidi

) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 29.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kwinn OÜ (kostja I) ja K K (kostja II) vastu 3 667,39 euro saamiseks. 04.06.2020 tegi Pärnu Maakohus võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid 25.06.2020 vastuväite. Seoses võlgnike vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 28.07.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 21.08.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjate vastu 4 169,92 euro ja viivise nõudes.
3. Harju Maakohtu 14.01.2021 määrusega võeti hagi menetlusse. 2
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja I 06.04.2018 laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja kostjale I laenu 3 000 eurot ning kostja I kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% (st 180 eurot) kuus. Credit Invest OÜ ja kostja II sõlmisid 06.04.2018 kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II kostja I poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6 000 eurot. Kostja I kohustas tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 06.03.
5. Kostja I laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. 27.05.2020 loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale.
6. Hageja nõuab kostjatelt solidaarvõlgnikena kokku 4 169,92 eurot, millest põhinõude jääk on 2 989 eurot, intressinõude jääk on 179,34 eurot (perioodi 07.02.2020-06.03.2020 eest) ja viivisejääk 1 001,58 eurot (perioodi 07.03.2020-21.08.2020 eest) ja edasiulatuvat viivist (mitte rohkem kui 1 830,46 eurot).
7. 09.03.2021 esitasid kostjad kohtule vastuse, milles teatavad, et võtavad hagi õigeks, nõustuvad omaks võtma ka kõik kohtukulud. Kostjad on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 7.

§ 440

lg 1 ja lg 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 8. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ilma kohtuistungit pidamata. 9. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

See ei välista poolte kokkulepet täitmise aja ja tingimuste kohta.

1. Kohus selgitab, et kuna kostja I ainuosanik ja ainuke juhatuse liige on kostja II, siis on kohus käsitlenud kostja K K avaldusi kui mõlema kostja nimel esitatud avaldusi.
2. Kostjate solidaarvastutus tuleneb Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 65 lg 1, 137 lg 1 ja 145 lg
3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kuna kostjad esitasid maksekäsu kiirmenetluses hageja nõudele vastuväite, pidi hageja esitama oma nõude hagimenetluses. Seega on kohtu arvates andnud kostjad oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kostjate kanda. 13.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. 14. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 3 15.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu 673,
2. Hageja lepingulisel esindajal on hagimenetluses kulunud esindamisele 4 tundi ja 36 minutit arvestusega 120 eurot/tund (koos käibemaksuga).
3. 18.03.2021 kirjaga edastas Harju Maakohus kostjatele hageja menetluskulude nimekirja ning palus kostjatel esitada oma seisukoha nimekirjale hiljemalt 29.03.
4. Kostjad ei ole kohtule vastanud, seega on kostjad hageja menetluskuludega nõus. Seda on kostad kinnitanud kohtule ka oma esialgses vastuses hagile (09.03.2021 kostjate vastus hagiavaldusele). 18.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 138

ja § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

19. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on vajalikud ning põhjendatud täies ulatuses ja kuuluvad rahuldamisele: riigilõivu tasumist on kohus kontrollinud ja esindaja kulu suurus vastab menetluse käigule ja sisule. Esindaja tunnihinna suurus on kooskõlas Eesti õigusteenuse turu keskmise väärtusega ja Riigikohtu senise praktika kohaselt mõistliku suurusega. 20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. 21.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4