) § 204 lõige 1 kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlus- õigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 26 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.
lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kuna käesoleval juhul on kostja lõppenud õigusjärgluseta, siis lõpetab kohus tsiviilasja menetluse
Kohus leiab, et sellisel 2 2-20-135907 juhul jõustub individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 8 teise lause kohaselt analoogia korras töövaidluskomisjoni otsus osas, milles kostja selle kohtusse pöördumisega vaidlustas. 8. Menetluskulud jätab kohus
Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 9.
lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.