lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Eesti Vabariigile Soome Vabariigi poolt esitatud tunnistusest nähtub, et E. Villemsoo pani toime kuriteo ning Itä-Uusimaa esimese astme kohus mõistis temalt välja rahalise karistusena 169,22 eurot. Tegemist on otsuse vastuvõtmisega seotud kohtu- või haldusmenetluse kulude hüvitamiseks määratud rahasummaga, mis on käsitatav rahalise kohustusena
Kohtule esitatud tunnistuses on Soome Vabariik märkinud, et E. Villemsoo toime pandud süüteo puhul on tegemist liiklussüüteoga.
p 2 kohaselt on rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteoga. Maakohus asus seisukohale, et kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et E. Villemsoo suhtes tehtud otsus on jõustunud 10.08.2019. Kohtul ei ole alust arvata, et Soome Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu organ/ametiasutus. Ka muud
Ehkki E. Villemsoo eitab kohtuistungilt osavõttu, on Soome Vabariigi esitatud tunnistuse kohaselt E. Villemsoo isiklikult ilmunud kohtuistungile, mille tulemusel otsus vastu võeti. Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et Soome Vabariik nimetatud asjaolu osas esitaks valeinfot, samuti et Soome Õigusregistrikeskus looks ebaõigeid dokumente E. Villemsoo süüdimõistmise ja temalt rahaliste kohustuste väljamõistmise kohta. Karistusregistri andmete kohaselt on E. Villemsoo kandnud küll korduvalt vanglakaristust, kuid teo toimepanemise 06.06.2018 ja otsuse tegemise ajal 10.06.2019 ta vangistuses ei viibinud. Seega ei ole õige menetlusaluse isiku väide, et ta on viibinud kogu aja vanglas. Käesoleval juhul ei esine antud asjas ka lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Sealjuures on maakohtule esitatud tunnistuses märgitud, et neile teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud, ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul ei esine
lg 3 kohaselt rahalise karistuse tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega
mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt
lg 1 p-st 1, § 50870 p-st 2 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi otsuse täitmine tunnistada E. Villemsoo suhtes lubatavaks. Määruskaebus 3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Villemsoo, kes selgitab, et tema ei mäleta, et midagi sellist oleks toimunud. Ta pole osalenud ühelgi kohtuistungil, mistõttu arvab kaebaja, et tegemist pole tema isikuga, vaid kellegagi, kes on kasutanud temanimelist dokumenti. Soomes nimelt on tavaline kasutada dokumenti, mis on teiste nimel. Isegi kaotatud või varastatud, kuna sealne andmebaas ei võimaldanud saada infot dokumendi kehtivuse kohta. Kaebaja ise on korduvalt kasutanud sellist asja seal. Lisaks märgib, et ta ei saanud ise seal olla, kuna ta oli riigist välja saadetud. Dokumenti on ta uuendanud tihti. Kaebuse esitaja palub, et tuvastataks isikusamasus allkirja ja kohtusaali kaamera pildi järgi. Siiski märgib kaebuse esitaja, et tal ei ole võimalik maksta hetkel midagi, kuna viibib vahi all ning ei oma sissetulekut. Seega palub juhul, kui väited õiged on, oodata ühe aasta, mille jooksul ta saab tasuda. Lisaks palub advokaati. 2
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKK nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
alusel saab kohus rahalise karistuse ja
§-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline otsust täitma. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Vastavad andmed esitatud kaebuses puuduvad. 7. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on oma määruses käsitlenud kõiki asjas tähtsustomavaid asjaolusid ja kriteeriume ning leidnud põhjendatult, et otsuse tunnustamine on 3
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. 9. E. Villemsoo on esitatud kaebuses märkinud, et soovib advokaati. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 toimub rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine käesoleva seadustiku §-des 4896–48911 sätestatud korras järgmise erisusega: kohus otsustab välisriigi otsuse tunnustamise kirjalikus menetluses taotluse kohtusse saabumisest arvates 30 päeva jooksul. Kaitsja osavõtt on
alusel kohustuslik, kui otsustatakse: 1) konfiskeerimisotsuse tunnustamist; 2) isiku vahistamist või vahistuses pidamist liikmesriigi kohtuotsuse täitmiseks; 3) isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Sama §-i lg 2 sätestab, et isikul on õigus taotleda kaitsja osalemist ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel. Maakohtu menetluses E. Villemsoo kaitsja osavõttu taotlenud ei ole.
lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui sama paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ei esine
lg-st 4 tulenevaid erisusi, seega kuulub määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt toimub käesoleval juhul riigi õigusabi andmine riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud üldises korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Kuivõrd E. Villemsoo ei ole oma taotlusele lisanud teatist oma majandusliku seisundi kohta, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta selles, kas E. Villemsood võib lugeda maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses või mitte. Samas aga leiab ringkonnakohus, et antud juhul puudub E. Villemsoo maksejõuetuse tuvastamiseks vajadus, kuivõrd käesolevas asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Esitatud taotlusest ei nähtu, milliseks toiminguks isik kaitsja abi vajab. Nagu menetluse käigust nähtub, on isik asunud ise end kaitsma, nimelt on ta esitanud ise maakohtu määrusele määruskaebuse, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et isiku huvid ei ole kuidagi menetlusega kahjustatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et E. Villemsoo esitatud taotlus temale riigi õigusabi andmiseks tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.