Obsah (15)

§ 274§ 424§ 4231§ 418§ 64§ 68§ 83§ 16§ 121§ 28§ 21§ 56§ 57§ 73§ 421

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2129 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mar

§ 274

lg 1, § 418 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav Raul Rebanets isikukood: 38905186517; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; põhiharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxx, ehitaja; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kehtivaid kriminaalkaristusi pole tõkend vahistamine alates 07.02.2021 vandeadvokaat Rein Napa (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Raul Rebanets

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Raul Rebanets

§ 4231järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

3. Tunnistada süüdi Raul Rebanets

§ 418lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

4. Tunnistada süüdi Raul Rebanets

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

5.

§ 64lg 1 alusel mõista Raul Rebanetsile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 6. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Raul Rebanetsile mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ja mõista Raul Rebanetsile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 7.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Raul Rebanetsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. veebruar
3. Raul Rebanetsile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ära kandmisel. 1
4. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel mõista Raul Rebanetsilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 14 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 171 eurot, tulirelva ekspertiisi kulu 420 eurot, lasujäägiekspertiisi kulu 135 eurot, määratud kaitsja tasu 919,20 eurot ning sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 2535,20 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Raul Rebanetsil tasuda menetluskulud kokku 2535,20 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 211,27 eurot ja viimasel
6. kuul tuleb tasuda 211,23 eurot
7. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
8. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõendid 12.
10. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-plaadid videosalvestisega kriminaalasja juurde. 12.2.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida Raul Rebanetsile kuuluv ümberehitatud hoiatusja signaalpüstol xxxxxxxxxxx-xx xxxxx-xxxxxxxx asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri relvuri juures. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistataval on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu 1. Raul Rebanetsi süüdistatakse

§ 274

lg 1, § 418 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 2 1.1.

§ 424lg 1 järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta juhtis 29.03.2020 kella 18:33 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 1,87 mg alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani R. Rebanets toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 1.2.

§ 4231järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta tahtlikult ja süstemaatiliselt: − 21.03.2020 kella 09:12 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; − 29.03.2020 kella 18:33 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; − 13.01.2021 kella 04:42 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ristmikul mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx;x.02.2021 kella 05:00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani R. Rebanets toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise. 1.3.

§ 418lg 1 järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta omandas tuvastamata ajal, hoidis kuni 28.01.2021 ilma vastava loata ning kasutas 28.01.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxžxxxx alal laskekõlbulikku 9 mm P.A.K kaliibrilist hoiatus- ja signaalpüstolit xxxxxxxxxxx-xx xxxxx-xxxxxxxx käsitööndusliku ümberehitamise tulemusena kuulub ehituslikult tulirelvade hulka. Oma tegevusega rikkus R. Rebanets relvaseaduse (RelvS) § 32 lg-d 1 ja 2, § 34 lg-t 2 ning § 45 lg-t 1. RelvS § 32 lg-te 1 ja 2 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vaja soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva ja vastava laskemoona soetamiseks ning selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab relvaluba õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Ning RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani R. Rebanets toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

1.4.

§ 274lg 1 järgi süüdistatakse R.

Rebanetsi selles, et ta pani 07.02.2021 xxxxxxxxxxxx mnt 20a Kagu politseijaoskonna kainestuskambrisse paigutamise järgselt kambri kaamera ette voodimadratsi ja keeldus seda vaatamata politseiametnik V. D. korraldustele eemaldamast. Kui patrullpolitseinikud V. D ja S. T. seoses oma ametikohustuste täitmisega kainestuskambrisse, lõi R. Rebanets kella 07:57 paiku V. vasaku rusikaga näkku, tekitades kannatanule põse piirkonda lahtise haava, ja Siimar Taitsi parema rusikas käega vasakule poole peapiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani R. Rebanets toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. 3 Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles R. Rebanetsi süüditunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 1 järgi 7-kuulise vangistusega, § 4231 järgi 8-kuulise vangistusega, § 418 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega ja § 274 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega. Juhindudes

§ 64lg-st 1, mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.03.-30.03.2020, s.o 2 päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Arvestada vangistuse kandmist alates R. Rebanetsi kahtlustatavana kinnipidamisest 07.02.2021. Mõista R. Rebanetsilt välja menetluskuludena DNA-ekspertiisi kulu 171 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot, relva ekspertiisi kulu 420 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 675,60 eurot ja sundraha 876 eurot.

§ 83lg 1 ja 4 alusel konfiskeerida R.

Rebanetsilt tulirelv, mis asub Lõuna prefektuuri relvuri juures. CD-plaadid jätta asitõenditena kriminaalasja juurde.

1. Kohus teatas kannatanutele V. D ja S. T toimumise aja ja koha ning S. T kohtule, et ei soovi istungist osa võtta. Kannatanud ei osalenud kohtuistungil. Kohtueelses menetluses on V. D. ja S. T. , et süüdistus on põhjendatud ning R. Rebanetsi tuleb karistada seaduses ettenähtud korras (I kd, tl 218-219).
2. Süüdistatav R. Rebanets kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, nõustus lühimenetlusega ega soovinud enda ristküsitlemist. R. Rebanets tunnistas end süüdi osaliselt, sest mõnes asjas ta nagu oleks süüdi ja ta pani talle etteheidetavad teod toime mingil määral. Kokkuvõtlikult olid süüdistatava viimases sõnas avaldatud seisukohad järgmised. 4.
3. Tulistamise päev, aeg ja koht on ebamäärased. Mis puudutab joobes juhtimist, siis sel päeval R. Rebanets tõesti jõi ja tal oli ema kodus joove. R. Rebanets käis ema juures söömas ja seal on alati kohustus võtta pits taruvaigu piiritust, käed puhtaks desinfitseerida ja siis mingisugune alkoholiline väärtvein. R. Rebanets pidi kurku loputama, kuid pole teada, kuidas taruvaigu piiritus alkoholijoovet mõjutab. Kuigi R. Rebanetsi joove oli 1,87, oli ta täiesti kaine ja rahulik ega löönud politseiametnikku. Pole teada, kui joobes R. Rebanets oli. 4.
4. R. Rebanets juhtis autot, sest tema arvates ta omab juhtimisõigust. Norras ja Rootsis polnud juhiload võltsitud, kuid Eestis tuli välja, et load on võltsitud ja need konfiskeeriti. R. Rebanets lõpetas Rootsis autokooli, on 10 aastat autoga sõitnud ja oskab sõita, aga ilmselt kukkus Eestis ARK-i eksamitest läbi. Ta pole liikluses ohtlik. Video, mis tõendab, et keegi tuli autost tagaistmelt välja, on ebaseaduslik, sest see on telefoniga filmitud ja tegemist on eraisiku kaameraga, mida on võimalik teatud programmidega võltsida. R. Rebanets ei usu, et politseiametnik võltsis videot, kuid see video ei saa siiski tõend olla. Samuti väitis tunnistaja M. K. , et R. Rebanets juhtis autot, kuid ütles hiljem R. Rebanetsile, et lastekaitse tuli tema ülekuulamisele ja ta pidi selliseid ütlusi andma. R. Rebanets ei tea, kuidas ülekuulamine toimus, ja soovib esialgu teada, miks kasutatakse inimese ülekuulamisel tema lapsi. R. Rebanetsi arvates pole lubadeta sõitmine kuritegu. Kuigi see on Eestis kuriteona sätestatud, pole see tegelikult kuritegu, mille eest nii palju vanglakaristust kanda. 4.
5. R. Rebanets lõi politseinikke, kuid teda provotseeriti. Politseinikud olid algusest peale agressiivsed ja provotseerivad ning kuigi R. Rebanets pani kainestuskambris madratsi kaamera ette, oli selle äravõtmine ebaseaduslik. R. Rebanets vabandas, lubas, et ei tee enam nii, ja palus madratsi tagasi panna, aga politseinikud otsustasid madratsi ära võtta. Samuti ütles R. Rebanets politseinikele, et kui nad sisenevad kambrisse, siis R. Rebanets lööb neid. Ta oli kindel, et ei 4 löö, aga oli joobes ja vihane ning politseinikud olid teda varem provotseerinud. R. Rebanetsi eesmärk polnud politseinikke lüüa, ta tegi suure vea ja kahetseb. 4.
6. R. Rebanets ei taha Eestis viibida, ta saab mujal hakkama ja soovib naasta Rootsi, et seal elada ja töötada. R. Rebanets eksis, kuid ei usu, et 2 aasta ja 2 kuuline vangistus teda õpetaks. R. Rebanetsil on välisriigis töö, elukoht, sõbrad ja sõbrannad ning ta kaotaks kõik, kui ta läheks vanglasse. R. Rebanets soovib tingimisi karistust ilma kriminaalhoolduseta.
7. R. Rebanetsi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa leidis, et

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistus on põhjendatud ja R.

Rebanetsi tegude kvalifitseerimine

§ 4231järgi on samuti õige.

R. Rebanets ei tunnista 07.02.2021 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist, kuid isegi juhul, kui selle teo toimepanemine pole tõendatud, on

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseis täidetud 21.03.2020, 29.03.2020 ja 13.01.2021. a tegudega. Küsitav on R. Rebanetsi süüditunnistamine

§ 418lg 1 ja § 274 lg 1 järgi.

R. Rebanetsi kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli tema teada tegemist signaalpüstoliga. Objektiivselt on samuti tegemist signaalpüstoliga, mis kuulub ümberehitamise tulemusena ametlikult tulirelvade hulka. Kuid R. Rebanets ei teadnud seda. Samuti ei teadnud R. Rebanets, kes signaalpüstoli ümber ehitas. Pole tõendatud, et R. Rebanets oli teadlik stardipüstoli ümber ehitamisest ja et ümberehitamise tulemusel muutus stardipüstol selliseks relvaks, mille omamiseks ja käitlemiseks on vaja relvaluba. Eelnevast tulenevalt pole

§ 418lg 1 järgi esitatud süüdistus põhjendatud.

R. Rebanets tunnistab politseinike löömist, kuid leiab, et politseinikud provotseerisid teda, s.o pidasid R. Rebanetsi arvates teda põhjendamatult kinni, toimetasid arestimajja ja jätsid kainenemiskambrisse. Kuigi karistusseadustik näeb provotseerimise korral eraldi koosseisu ette vaid tapmise jaoks, tuleb kohtul hinnata, kas

§ 274lg 1 järgi esitatud süüdistus on põhjendatud.

Tegemist võib olla süüteokoosseisu puudumisega. Kaitsja palub mõista R. Rebanetsi

§ 418

lg 1 ja § 274 lg 1 järgi õigeks ning mõista

§ 424lg 1 ja § 4231 järgi kergema karistuse, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul, sest juhul, kui R. Rebanets jääb vanglasse, pole tal ilmselt võimalik kõiki menetluskulusid 1 kuu jooksul tasuda. Kohtu seisukoht 6. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. R. Rebanets esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega ning käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse lühimenetluses. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad ja R. Rebanets tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Süüdistus

§ 424

lg 1 järgi 7.

§ 424

lg 1 järgi esitatud süüdistuses on asjakohased tõendid eeskätt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ning tunnistaja K. R. ja süüdistatava R. Rebanetsi kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtu hinnangul on need lubatavad tõendid.

1. 29.03.
2. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati R. Rebanets samal kuupäeval kell 18:33 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sest tema suust tuli alkoholi lõhna ja oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Samuti puudus R. Rebanetsil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (I kd, tl 159). 5 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku K. R. 18.09.
3. a tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et K. R. oli 29.03.2020 graafikujärgselt tööl koos patrullpolitseiniku V. . Välijuht teavitas politseinikke joobekahtlusega sõidukijuhist ja palus abi mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kontrollimiseks. K. ja V. nägid üsna pea kõnealust sõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja andsid peatumismärguande. Juhi kohal istus R. Rebanets, kellega K. R. on tööalaselt korduvalt kokku puutunud, ja kohe oli aru saada, et R. Rebanets on alkoholijoobes. Kuna R. Rebanets on varem väitnud, et tal on Soomes väljastatud juhtimisõigus, soovis K. R. näha juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kuid R. Rebanets ütles, et tal pole ühtki dokumenti kaasas. Seejärel puhus R. Rebanets indikaatorvahendisse, mis näitas alkoholijoovet, ja nõustus alkoholijoobe tuvastamiseks andma vereproovi. Politseinikud toimetasid R. Rebanetsi Lõuna-Eesti Haiglasse vereproovi andma ja seejärel kainenema ning pidasid ta väärteokorras kinni, sest R. Rebanetsil puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Kinnipidamise ajaks olid politseinikud Sirene büroo kaudu välja selgitanud, et R. Rebanetsile pole Soomes juhtimisõigus väljastatud (I kd, tl 171). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 181T kohaselt leiti R. Rebanetsilt 29.03.2020 Lõuna Eesti Haigla AS-s võetud verest 1,93+/-0,06 mg/g etanooli (I kd, tl 163).
4. R. Rebanets ei taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses andis R. Rebanets 30.03.2020 menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ütlusi, et tal pole mootorsõiduki juhtimisõigust ja et ta tarvitas 29.03.2020 kella 16:30 paiku ravi eesmärgil alkoholi baasil valmistatud vanarahva tervisenapsi, mis sisaldab kanget alkoholi ja taruvaiku. R. Rebanets tundis end hästi ning kuna ta oli koos tuttavatega värskes õhus ja tal tekkis vajadus kasutada tualettruumi, otsustas ta autoga koju sõita. R. Rebanets ütles tuttavale K. H. , et tal on juhtimisõigus, küsis K.H ja sõitis kodu poole. R. Rebanets liikus mööda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning Jehoova ususaali ja vana gaasitehase vahel pidas politsei ta kinni. Politseinikud küsisid R. Rebanetsilt juhilube ja tal lasti korduvalt puhuda alkomeetrisse, kuid alkomeeter ei näidanud millegipärast tulemust. R. Rebanets toimetati haiglasse, kus talt võeti vereproov. Hiljem toodi R. Rebanets Võru arestimajja (I kd, tl 162). 05.01.
5. a kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas R. Rebanets, et ta ei usu, et tema joove oli nii suur nagu uuringuaktis. R. Rebanets jõi ema tehtud taruvaigu piiritust, ei osanud öelda, kui palju ta piiritust jõi, kuid ta ei tundnud, et on nii purjus nagu ekspertiis tuvastas. Ta ei vaidlusta ekspertiisi tulemust ja tunnistab end sisuliselt süüdi, kuid läks autoga sõitma, sest ei tundnud, et on purjus. R. Rebanetsil pole juhtimisõigust kunagi olnud (I kd, tl 178).
6. Kohtu arvates on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja K. R ütlused ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt täies ulatuses usaldusväärsed tõendid. Kõnealused tõendid on omavahel kooskõlas ning neist kogumis nähtub, et politseinikel tekkis 29.03.2020 kahtlus, et xxxxxxxxxxxx mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on alkoholijoobes. Kui politseinikud peatasid kontrollimiseks sõiduki xxxxxxxxxx tänaval, selgus, et sõidukit juhtis R. Rebanets, kellel olid väliselt tajutavad alkoholi tarvitamise tunnused (sh tuli tema suust alkoholi lõhna). R. Rebanetsilt võeti haiglas vereproov, mille analüüsimise tulemusel selgus, et tema ühes grammis veres oli vähemalt 1,87 milligrammi alkoholi.
7. Arvestades eelnevat, on sisutu R. Rebanetsi poolt viimases sõnas avaldatu, et keegi ei tea, kuidas taruvaigu piiritus mõjutab alkoholijoovet ja et pole teada, kui joobes R. Rebanets oli. Kuna Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 181T kohaselt oli R. Rebanetsi ühes grammis veres vähemalt 1,87 milligrammi alkoholi, on kriminaalmenetluses üheselt välja selgitatud, kui palju alkoholi R. Rebanetsi organismis mootorsõiduki juhtimise ajal oli. Pidades silmas, et R. Rebanetsi kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt jõi ta 29.03.2020 enne 6 mootorsõiduki juhtima hakkamist taruvaigu piiritust, põhjustas R. Rebanetsi joobe järelikult kõnealune alkohol ja eelnevast tulenevalt on selge seegi, kuidas taruvaigu piiritus mõjus.
8. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kuna ülal käsitletud tõenditest nähtuvalt oli R. Rebanetsi ühes grammis veres vähemalt 1,87 milligrammi alkoholi, oli ta järelikult mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes. Seega pani R. Rebanets toime

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

13.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. R. Rebanetsi kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt jõi ta 29.03.2020 enne mootorsõiduki juhtima hakkamist taruvaigu piiritust, mis sisaldab muu hulgas kanget alkoholi (I kd, tl 162). R. Rebanets ei osanud öelda, kui palju ta piiritust jõi (I kd, tl 178). Tunnistaja K. ütlustest tulenevalt oli R. Rebanets silmnähtavalt alkoholijoobes ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt tuli R. Rebanetsi suust alkoholi lõhna. Täpsemalt on R. Rebanetsi alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid kirjeldatud 29.03.

1. a indikaatorvahendi kasutamise protokollis, millest nähtub, et R. Rebanetsi reaktsioon oli häiritud, kõne oli segane ja koordinatsioonis olid kerged häired (I kd, tl 158 pöördel). Ning viimaks selgus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu tulemusel, et R. Rebanetsi ühes grammis veres vähemalt 1,87 milligrammi alkoholi. Kohtu hinnangul on indikaatorvahendi kasutamise protokoll samuti usaldusväärne tõend.
2. Arvestades R. Rebanetsi teo välist külge (sh väliselt tajutavaid joobetunnuseid ja märkimisväärselt suurt alkoholikogust R. Rebanetsi organismis), pole kohtu arvates usaldusväärne R. Rebanetsi väide, et ta ei tundnud sõidukit juhtima asudes, et on alkoholijoobes. Teadmata täpselt joodud alkoholikogust ja kontrollimata enne sõiduki juhtima asumist alkoholisisaldust oma organismis, pidas R. Rebanets vähemalt võimalikuks ja möönis, et asub alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima. Olles enne mootorsõiduki juhtima hakkamist tarbinud alkoholi, polnud R. Rebanetsil objektiivset alust loota, et ta ei realiseeri

§ 424lg 1 objektiivseid tunnuseid.

Seega pani R. Rebanets kõnealuse teo toime kaudse tahtlusega 15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning R. Rebanets on süüvõimeline. Seega tuleb ta

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Süüdistus

§ 4231järgi 16.

R. Rebanetsile heidetakse

§ 4231

järgi ette mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria juhtimisõiguseta neljal korral, s.o 21.03.2020, 29.03.2020, 13.01.2021 ja 07.02.

2. 21.03.
3. a teo osas on asjakohased tõendid eeskätt tunnistaja V. G. ütlused, fotod ja väärteoprotokollis kajastatud R. Rebanetsi ütlused. Kuigi kriminaalasjale on lisatud ka DVDplaat videofailidega, siis kohtul ei õnnestunud neid faile avada. Tunnistaja V. G. 26.05.
4. a ütluste kohaselt töötab ta AS-is Olerex turvajuhina ja teatas 01.04.2020 politseile vargusest, mis toimus 21.03.2020 kell 09:20 xxxxxxxxxxxxxx 11 asuvas tanklas. V. G. väljavõtte tankla turvakaamera salvestistest, kust on näha, et varguse toimepannud noormees sõitis tanklasse sõiduautoga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pärast vargust lahkus tanklast sama sõidukiga. Noormees juhtis sõidukit. V. G. turvakaamera salvestised süüteoteatele (I kd, tl 194 pöördel). Toimikusse lisatud fotodelt nähtub, et R. Rebanets viibis 21.03.2020 kella 09:17 7 paiku Olerexi tanklas (tl 196-198). Väärteoasjas nr 2610,20,002445 koostatud väärteoprotokollis kajastuvad R. Rebanetsi 05.01.
5. a ütlused, mille kohaselt tunnistab ta 21.03.2020 kella 09:12 paiku xxxxxxxxxxxxxxx tänaval mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtimist vastava kategooria juhtimisõiguseta. R. Rebanets käis
6. a märtsis või aprillis xxxxxxxxxxxxxxx ja varastas neli asja. Ta sõitis tanklasse sõiduautoga xxxxx, kuigi tal pole juhtimisõigust. R. Rebanets kahetseb tehtut (I kd, tl 192-193).
7. 29.03.
8. a teo osas on asjakohased esmalt samad tõendid, mis on seotud

424 lg 1 järgi esitatud süüdistusega ja mida kohus analüüsis eespool.

1. 13.01.
2. a teo osas on asjakohased tõendid eeskätt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja K. L. ja R. Rebanetsi ütlused. 13.01.
3. a sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati R. Rebanets samal kuupäeval kell 04:42 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduki xxxxxxxx nr xxxxxxx juhtimiselt, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (I kd, tl 189). Nähtuvalt tunnistaja K. L. .01.
4. a ütlustest oli K. L. koos praktikant xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teostasid liiklusjärelevalvet xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx tänavate ristmikul, kus kontrollisid sõiduautot xxxxxxxx nr xxxxxxx. Sõiduk liikus 13.01.2021 kell 04:42 mööda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kontrollimisel selgus, et sõiduki juhil R. Rebanetsil puudus juhtimisõigus ja teda on varem juhtimiselt kõrvaldatud (I kd, tl 187 pöördel). R. Rebanetsi 13.01.
5. a ütluste kohaselt käis ta Rootsis autokoolis, sooritas eksamid ja tal on Rootsi load. Ta pidi saama load veebruaris ja annab kõik paberid eksamitest paberkandjal (I kd, tl 188). Täiendavalt nähtub R. Rebanetsi 19.01.
6. a (ülekuulamise protokollis aastaarv ekslikult 2020) ütlustest, et ta tunnistab end süüdi 21.03.2020, 29.03.2020 ja 13.01.2021 mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises. R. Rebanets asus 13.01.2021 sõidukit juhtima, sest talle helistati ja ta kuulis, et alkoholijoobes isikud tahavad auto rooli istuda. R. Rebanets otsustas ise need sõidud ära teha. Tal pole juhtimisõigust ja ta kahetseb. Kadi Haak teadis varem, et R. Rebanets tegi Rootsis juhiload ära, aga nüüdseks teab, et R. Rebanetsil pole juhtimisõigust (I kd, tl 207).
7. Lisaks eelnevale on 21.03.2020, 29.03.2020 ja 13.01.
8. a tegude osas asjakohased tõendid kriminaaltoimikusse lisatud õiendid, millest nähtuvalt selgus 28.12.2020, 30.12.2020 ja 14.01.2021 Liiklusregistri päringute tulemusel, et R. Rebanetsil pole Eestis kehtivaid juhilubasid (I kd, tl 174, 199 ja 201). E-kirja väljatrüki kohaselt teatasid Rootsi ametivõimud vastuseks Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.
9. a päringule, et R. Rebanetsi ei eksisteeri ka Rootsi sõidukite/juhulubade registris (I kd, tl 200).
10. Kohtu hinnangul on ülal käsitletud tunnistajate ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, fotod, õiendid, e-kirja väljatrükk ning R. Rebanetsi 05.01.
11. a ja 19.01.
12. a ütlused lubatavad ning usaldusväärsed tõendid. Neist tõenditest kogumis nähtub, et R. Rebanets juhtis 21.03.2020, 29.03.2020 ja 13.01.2021 süüdistuses märgitud kohtades süüdistuses märgitud mootorsõidukeid, kusjuures R. Rebanetsil puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Mis puudutab R. Rebanetsi poolt 13.01.2021 antud ütlusi, siis need on vastuolus e-kirja väljatrükiga ja tema hilisemate (s.o 19.01.
13. a) ütlustega. Nimelt väitis R. Rebanets 13.01.
14. a ülekuulamisel 13.01.
15. a teo kohta esmalt, et tal on Rootsi load ja ta pidi saama load veebruaris ning lubas anda kõik paberid eksamitest paberkandjal. Kui Politsei- ja Piirivalveamet oli saanud Rootsist vastuse, et R. Rebanetsi ei eksisteeri ka sealses sõidukite/juhulubade registris, tunnistas R. Rebanets aga 19.01.
16. a

§ 4231järgi kahtlustatavana ülekuulamisel end 13.01.2021.

a teos süüdi ja avaldas, et tal pole juhtimisõigust. Arvestades, et R. Rebanets tunnistas juhtimisõiguse puudumist alles pärast seda, 8 kui tema esialgse versiooni kontrollimisel selgus, et see ei vasta tõele, on R. Rebanetsi ütlused juhtimisõiguse olemasolu osas ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle kriminaalasja lahendamisel kõrvale.

1. Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsetele tõenditele, tuvastab kohus, et R. Rebanets juhtis 21.03.2020, 29.03.2020 ja 13.01.2021 süüdistuses märgitud kohtades süüdistuses märgitud mootorsõidukeid, kusjuures R. Rebanetsil puudus mootorsõiduki juhtimise õigus.
2. R. Rebanetsile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist ka 07.02.
3. Selle teo osas on asjakohased tõendid eeskätt tunnistajate V. D. , T. P. , M. K. , A. K. , E. U. J. R. , Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija Jaak Kambri ettekanne, asitõendi vaatlusprotokoll ning videosalvestis. R. Rebanets keeldus kohtueelses menetluses 07.02.
4. a teo kohta ütluste andmisest (I kd, tl 146) ega soovinud enda ülekuulamist ka kohtuistungil.
5. Patrullpolitseiniku V. D. 07.02.
6. a ütluste kohaselt oli ta ööl vastu 07.02.2021 tööl koos välijuht T. P. ning kella 05:10 paiku sõitis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mööda sõiduauto xxxxxxxxx xxxxxxx. V. D. ei näinud, kes sõidukit juhtis, kuid kuna R. Rebanets ja K. H. selle sõidukiga varem õigusrikkumisi toime pannud, otsustasid politseinikud sõidukit kontrollida. Politseinikud järgnesid sõiduautole, mis tegi parempöörde xxxxxxxxxxxxxxxxxx kiirendas ja jäi seisma xxxxxxxxxx ees. V. D. nägi, et üks inimene hüppas kusagilt sõiduki juhipoolsest osast autost välja ja tahtis ära kõndida. Seda, kas inimene hüppas välja juhi kohalt või juhi tagant, V. D. ei näinud. T. P. peatas politseisõiduki, politseinikud väljusid sõidukist ja kontrollisid kõigepealt inimest, kes üritas autost eemalduda. Tema oli A. K. , kes ütles, et ei juhtinud sõidukit, vaid istus koos sõbrannaga tagumisel istmel. Politseinikud nägid, et autos oli juhi taga tagumisel istmel R. Rebanets, tema kõrval istus M. K. juhi kõrval esiistmel istus Juljuse-nimeline isik. V. D. ja T. P. kutsusid kohapeale teise patrulli, kes toimetas R. Rebanetsi asjaolude väljaselgitamiseks Võru politseimajja (I kd, tl 2). Tunnistaja T. P. ütlused langevad V. D. ütlustega kokku. Erinevalt V. D. ei pannud T. P. tähele, kui A. K. sõiduautost välja tuli, kuid ütles samas, et kui politseinikud keerasid xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto kogu aeg nende vaateväljas, v.a paar sekundit kui sõiduauto võttis korraks vasakule ja peatus (I kd, tl 37).
7. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtuvalt läks ta koos A. K. 06.02.2021 X ja nad said bussijaamas kokku R. Rebanetsi ja J. -nimelise meesterahvaga. J. on prillidega. Seltskond läks R. Rebanetsi elukohta, kus neljakesi tarvitati alkoholi ja mängiti kaarte. Kui M. K. öösel lahkuda, pakkus J. välja, et tema ja R. Rebanets võivad M. K. ja A. K. ära visata. M. K. A. K. istusid tagaistmele, J. hüppas kõrvalistuja kohale ja R. Rebanets läks rooli. Ühel hetkel hõikas R. Rebanets või J. : „Politsei!“, misjärel keeras auto kirikuplatsi poole majade vahele ning R. Rebanets pidas auto kinni ja hüppas tagumisele istmele. A. K. hüppas autost välja. A. K. istus enne juhi taga. Kohe oli politseisõiduk kohal ja ülejäänud jäid autosse. Politseinikud tulid auto juurde ja vaatasid üle, kes kus istub. A. K. tuli auto juurde tagasi, misjärel süüdistati teda, et tema juhtis autot, aga A. K. ei oska üldse autoga sõita. Siis tuli kohale teine politseisõiduk ja R. Rebanets viidi ära (I kd, tl 51).
8. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt hakkas ta 05.02.2021 alkoholi tarvitama, 06.02.2021 läks M. K. juurde ja jõi seal edasi. A. K. ja M. K. Võrru sõita, aga A. K. oli selleks ajaks niivõrd purjus, et ei süvenenud, kuhu. M. K. neid asju, kuhu jooma minna. A. K. ja M. K. taksoga bussijaama, said seal R. Rebanetsiga kokku ja käksid R. Rebanetsi poole. R. Rebanetsi pool olid neljakesi A. K. , Merili Kasak, R. Rebanets ja prillidega poiss, kelle nime A. K. ei tea. Üheskoos joodi ja mängiti kaarte kuni A. K. tundis, et enam ei jõua ja tahtis minna koju xxxxxx. 9 A. K. ja M. K. lahkuda taksoga, aga R. Rebanets ja viimase sõber ütlesid, et tuleb kaine autojuht. Neljakesi mindi auto juurde, A. K. istus juhi taha tagumisele istmele ja M. K. tema kõrvale. A. K. ei tea, kas keegi veel tagumisele istmele istus ja kas tuli kaine autojuht. A. K. tukkus autos ja sai aru, kui auto hakkas liikuma, aga ei tea, kes veel autos olid. Kui auto jäi seisma, arvas A. K. , et on xxxxxx, ja tuli autost välja, kuid ei mäleta, kuhu ta läks. Järgmisena mäletab A. K. , et politseinik küsis temalt, kuhu ta läheb, ja A. K. vastas, et koju. A. K. ei mäleta, mida ta politseinikega rääkis. Järgmisena mäletab, et politseinik käskis tal politseibussi istuda ja politseijaoskonnas küsiti, kas tema oli roolis. A. K. ütles, et tema ei olnud roolis. A. K. ei oskagi autoga sõita. Politseijaoskonnas olid A. K. , M. K. R. Rebanetsi sõber. Aivo Kaelep ei näinud R. Rebanetsi ega tea, kuhu ta jäi (I kd, tl 53).
9. Nähtuvalt tunnistaja E. U. on R. Rebanets tema sõber, ta helistas 06.02.2021 R. Rebanetsile ja sai kõne käigus aru, et R. Rebanets on joobes. E. U. kaine ning läks R. Rebanetsi palve peale viimase elukohta, kus viibisid M. K. , J. -nimeline ja Aivo-nimeline. E. U. tea J. ja Aivo perekonnanimesid. Mingil hetkel tekkis mõte sõita xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et ühelt tuttavalt alkoholi laenata. E. U. rooli, sest oli kaine, R. Rebanets istus tema taha ja J. istus vist E. U. . Järelikult istusid M. K. A ka taha. E. U. xxxxxxxxxxxxx, nägi politseisõidukit, sõitis edasi, keeras paremale ja nägi, et mingi sõiduk sõidab neil taga. E. U. arvas, et see on politseisõiduk, jättis auto xxxxxxxxxx seisma, viskas autovõtmed kuhugi salongi ja jooksis autost välja. E. U. lihtsalt politseid kartma ja jooksis majade vahele Tartu tänava suunas. E. U. tea, kas keegi veel tuli autost välja. Kõik käis nii kähku. E. U. autost välja ja siis minema. E. U. tea, mis edasi sai. Kui E. U. , et R. Rebanets on vahi all, otsustas E. U. , et tuleb ja räägib tõtt, et R. Rebanets ei juhtinud autot, vaid E. U. . E. U. R. Rebanetsi vahistamisest J. , kes E. U. helistas.
10. Tunnistaja J. R. kohaselt on R. Rebanets tema tuttav ja nad hakkasid 06.02.
11. a õhtul koos jooma. J. R. seltskonnast R. Rebanetsi ja teiste nimesid ei tea. Pidutseti R. Rebanetsi korteris ning seltskonnas olid lisaks R. Rebanetsile ja J. R. veel üks naisterahvas, vanem meesterahvas ja üks kõhetu meesterahvas. Joodi päris palju ja mingil hetkel oli plaan sõita xxxxxx. J. R. ette juhi kõrvale ja mäletab, et auto juures olid kõik need inimesed, kes olid olnud R. Rebanetsi pool. J. R. autos magama ja ärkas selle peale, et ümber auto oli hull kisa. J. R. kõrvalistuja poolset ust lahti teha, kuid keegi politseinikest lõi ukse jalaga kinni. Järgmisena viidi R. Rebanets tagumiselt istmelt välja ja politseisõidukiga minema. Siis viidi J. R. ja see vanamees, kes oli samas seltskonnas, istus juba kongis. J. R. jutust aru, et tema oli autost vahepeal välja jooksnud ja politseinikud püüdsid ta kinni. Seejärel toodi naisterahvas bussi. Väikest kõhetut meesterahvast ei olnud enam seltskonna juures ja J. R. tea, kuhu ta jäi. R. Rebanetsi maja juures oli ta olemas. J. R. tea, kes autot juhtis, sest magas sel ajal. E. U. J. R. sõbranna vend. J. R. on L. E. , tema sõbranna on K. U. temal on vend E. U. . Vastuseks küsimusele, kas E. U. isik, kes oli R. Rebanetsi pool ja hiljem auto juures, vastas J. R. : „ju siis on“. J. R. enne, et ei tea selle inimese nime, sest tal ei tulnud nimi meelde, kuid kui uurija küsis nime, siis tuli meelde (I kd, tl 49).
12. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija Jaak Kambri ettekandest nähtub, et AS-il Estiko ei õnnestunud alla laadida ja väljastada XXXX xxxxxxxxxx xxxxxxxxx sissepääsu esise turvakaamera salvestisi. Seetõttu võttis uurija ühendust AS-i Estiko Võru regiooni projektijuhiga ja palus võimalust kohapeal videosalvestist vaadata, mida ka võimaldati. J. K. kõnealust videosalvestist mobiiltelefoniga (I kd, nummerdamata toimikuleht tl-de 44 ja 45 vahel). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi 15.02.2021 asitõendina xxxxxxxxxxx xxxx külaliskorterite sissepääsu esise turvakaamera videosalvestist, mis filmiti maha mobiiltelefoniga. Videofail salvestati DVD-le ja lisati kriminaalasja juurde 10 (I kd, tl 45). Kriminaalasjale lisatud DVD-plaadil kirjega „07.02.
13. a xxxxxxxx“ salvestatud failist nähtuvalt peatub 07.02.2021 kell 05:14:44 tumedat värvi sõiduk, mille vasakpoolsest tagumisest uksest (s.o juhi tagant) väljub kell 05:14.50 meesterahvas, kes kõnnib kohe autost eemale. Väljumise ajal avatakse hetkeks seestpoolt ka parempoolne esiuks, mis kohe uuesti suletakse. Autost eemaldumise ajal saabub politseibuss, millest väljuvad politseinikud, ja sõiduautost väljunud meesterahvas tuleb tagasi. Rohkem inimesi sõiduautost ei välju.
14. Seoses ülal refereeritud tõenditega märkis R. Rebanets viimases sõnas esiteks, et videosalvestis, on ebaseaduslik, sest see on telefoniga filmitud ja tegemist on eraisiku kaameraga, mida on võimalik teatud programmidega võltsida. R. Rebanets ei usu, et politseiametnik võltsis salvestist, kuid arvab, et salvestis ei saa siiski tõend olla. Kohus kõnealuse seisukohaga ei nõustu. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on videosalvestis loetletud nn range tõendina, millega on lubatud tõendada tõendamiseseme asjaolusid. Samuti on videosalvestis asitõend KrMS § 124 lg 1 mõttes, mida on praegusel juhul kooskõlas KrMS § 124 lg-ga 2 nõuetekohaselt vaadeldud. Lisaks sätestab KrMS § 64 lg 1, et tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Käesolevas asjas ei tule kõne alla ka viimati nimetatud nõuete rikkumine. Arvestades eelnevat, on kõnealune videosalvestis lubatav tõend.
15. Ülal toodud seisukohta ei kummuta ka asjaolud, et turvakaamera salvestist ei õnnestunud alla laadida ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija filmis kohapeal salvestise vaatamise käigus selle mobiiltelefoniga ümber. Samuti ei tekita viimati märgitu kahtlusi kriminaalasjale lisatud salvestise usaldusväärsuses. Kriminaaltoimikust nähtuvad salvestise tegemise aeg, koht, salvestise tegija nimi ja salvestise tegemise asjaolud ning neid pole praeguses asjas kahtluse alla seatud. R. Rebanets avaldas ka, et ei usu, et politseinik võltsis videosalvestist. Arvestades, et kriminaalasja materjali pinnalt on salvestise tegemise ja kriminaalasja juurde jõudmise käik jälgitav ning kohtul ei teki kahtlusi, et selle käigus tagati tõendusteabe puutumatus ja et kriminaalasjale lisatud salvestis kajastab usaldusväärselt 07.02.2021 kella 05:14 paiku xxxxxxxxxxxx toimunud sündmusi. Seetõttu võib kriminaalasja lahendamisel sellele tõendile tugineda.
16. Teiseks väitis R. Rebanets, et M. K. tunnistajana ülekuulamisele tuli lastekaitse ja M. Kasak pidi ütlema, et R. Rebanets juhtis 07.02.2021 autot. R. Rebanets ei tea, kuidas ülekuulamine toimus, ja soovib esialgu teada, miks kasutatakse inimese ülekuulamisel tema lapsi. Vastuseks sellele avaldusele märgib kohus, et praeguses asjas arutatakse R. Rebanetsi süüküsimust, mistõttu on võimalik kohtu ees tõstatada vaid R. Rebanetsi süüküsimusega seotud kahtlusi. Eraldiseisvalt pole kohus pädev praeguses menetluses teiste isikute õiguste ja kohustustega seoses seisukohta võtma. Kuna R. Rebanets ei avaldanud otsesõnu, et M. K. sunniti või survestati R. Rebanetsi alusetult süüstama, jätab kohus R. Rebanetsi eeltoodud väite edasise tähelepanuta. Sellel pole R. Rebanetsi süüküsimuse lahendamisel tähtsust. Kohus analüüsib M. K. ütluste usaldusväärsust edaspidi, kõrvutades neid muude tõenditega.
17. Nagu öeldud, on kohtu hinnangul ülal refereeritud tõendid lubatavad. Samuti on videosalvestis ning tunnistajate V. D. , T. P. , M. K. ja A. K. ütlused usaldusväärsed tõendid. Need tõendid on omavahel kooskõlas ning neist kogumis nähtub, et politseinikud märkasid 07.02.2021 kella 05:10 paiku Võru linnas, et Jüri tänaval sõidab sõiduauto xxxxxxxxx xxxxxxx. Kuna selle sõidukiga on varem toime pandud õigusrikkumisi, otsustasid politseinikud sõidukit 11 kontrollida ja järgnesid sellele. Sõiduauto tegi parempöörde xxxxxxxxxxxxxxxxxx kiirendas ja jäi seisma xxxxxxxxxx ees. Üks inimene hüppas sõiduki vasakpoolsest osast autost välja ja tahtis ära kõndida, kuid politseinikud peatasid ta. Selgus, et see inimene oli A. K. . Kui politseinikud keerasid xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto kogu aeg nende vaateväljas, v.a paar sekundit kui sõiduauto võttis korraks vasakule ja peatus. Sõiduautos viibinud M. K. samuti, et auto keeras majade vahele pärast seda, kui politseid märgati. R. Rebanets pidas auto kinni, hüppas tagumisele istmele ja A. K. hüppas autost välja. A. K. istus enne juhi taga. Kohus märgib, et kuna videosalvestisest nähtuvalt väljus autost vaid üks inimene vasakpoolsest tagumisest uksest, jäi sõidukijuht järelikult autosse. Juht oli R. Rebanets, kes hüppas A. K. asemel tagaistmele.
18. Tunnistajate E. U. J. R ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka ülal käsitletud muude tõenditega ning seega ebausaldusväärsed. Esiteks väitsid E. U. J. R erinevalt M. K. ja A. K. , et seltskonnas oli ka viies inimene, kusjuures E. U. , et see oli tema, ja J. R väitis esialgu, et ei tea peale R. Rebanetsi teiste seltskonnaliikmete nimesid. Uurija küsimuse peale, kas viies inimene on E. U. , vastas J. R: „ju siis on“. Samas selgitas E. U. , et ta sai R. Rebanetsi vahistamisest teada, sest J. R helistas talle. Arvestades, et E. U. 08.02.2021 üle enne J. R (kes kuulati üle 16.02.2021) ja E. U. R. Rebanetsi vahistamisest teada J. Runinilt, on seega ebausaldusväärne J. R selgitus, et talle ei tulnud E. U. meelde. Kuna J. R teatas E. U. R. Rebanetsi vahistamisest, tunneb ta järelikult E. U. . Ning juhul, kui E. U. olnud 07.02.2021 samas seltskonnas koos J. R, oleks viimane osanud 16.02.
19. a ülekuulamisel E. U. avaldada.
20. Teiseks väitis E. U. , et R. Rebanetsi korteris tekkis mõte sõita xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et ühelt tuttavalt alkoholi laenata. See väide on vastuolus isegi J. Runini versiooniga, kes ütles sarnaselt M. K. A. K. , et autoga mindi sõitma, sest sooviti sõita xxxxxx. Eelnevast järeldub, et E. U. 07.02.2021 koos R. Rebanetsiga samas seltskonnas ja autos ega teadnud, miks autoga sõitma mindi.
21. Kolmandaks on E. U. , et ta hüppas xxxxxxxxxx sõiduki juhi kohalt välja, vastuolus videosalvestisega, mille kohaselt väljus sõidukist vaid üks isik, s.o A. K. . Neljandaks on ebausutav E. U. autost välja hüppamise ja ära jooksmise kohta. Juhul, kui E. U. kainena sõidukit juhtinud, poleks tal olnud vähimatki põhjust vahetult pärast politsei märkamist sõiduk peatada ja ära joosta.
22. Ning viimaks on videosalvestisega vastuolus ka J. R. , et ta magas, ärkas selle peale, et ümber auto oli hull kisa ja kui ta tahtis kõrvalistuja poolset ust lahti teha, lõi keegi politseinikest selle jalaga kinni. Nagu öeldud, nähtub salvestiselt, et samal ajal, kui A. K. väljub vasakpoolsest tagumisest uksest, avatakse hetkeks seestpoolt ka parempoolne esiuks, mis kohe uuesti suletakse. Pidades silmas, et J. R. juhi kõrval, siis ta järelikult ei maganud.
23. Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsetele tõenditele, tuvastab kohus, et R. Rebanets juhtis ka 07.02.2021 mootorsõidukit xxxxxxxxx xxxxxxx. Kriminaaltoimikusse lisatud õiendist nähtuvalt selgus 10.03.2021 Liiklusregistri päringute tulemusel, et R. Rebanetsil pole Eestis kehtivaid juhilubasid (I kd, tl 128). Seega juhtis R. Rebanets mootorsõidukit juhtimisõigust omamata ka 07.02.
25. Kohtu hinnangul vastab R. Rebanetsi tegevus

§ 4231objektiivsetele tunnustele.

Ta juhtis ajavahemikus 21.03.2020 kuni 07.02.2021 (s.o veidi enam kui 10 kuu jooksul) neli korda mootorsõidukit, vaatamata sellele, et teda kõrvaldati korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt. 12 Jätkates vaatamata politseinike sekkumisele järjepidevalt mootorsõiduki juhtimist, väljendas R. Rebanets väljakujunenud suhtumist õiguskorda ja eiras põhimõtteliselt talle antud korraldusi. Seega on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine kujunenud R. Rebanetsi elustiiliks.

1. Eeltoodud seisukohta ei kummuta ka R. Rebanetsi viimases sõnas avaldatu, et tema arvates ta omab juhtimisõigust. Norras ja Rootsis polnud juhiload võltsitud, kuid Eestis tuli välja, et load on võltsitud ja need konfiskeeriti. Kohus märgib, et tunnistaja K. R. ütluse kohaselt küsis ta juba 29.03.2020 R. Rebanetsilt juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kuid R. Rebanetsi sõnul polnud tal ühtki dokumenti kaasas. Samuti pole kriminaaltoimikus ühtki viidet ega tõendit, et R. Rebanets oleks kunagi esitanud politseinikele juhtimisõigust tõendava dokumendi ja et see konfiskeeriti. Lähtudes viimati märgitust, leiab kohus, et R. Rebanetsil polnud juhtimisõigust ega seda tõendavat dokumenti ja tal ei saanud tekkida muljet, et tal on õigus mootorsõidukit juhtida.
2. Kuna R. Rebanets teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning valetas selle kohta nii oma tuttavale K. H. kui ka politseinikele, realiseeris ta

§ 4231objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult, s.o otsese tahtlusega.

42. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning R. Rebanets on süüvõimeline. Seega tuleb ta

§ 4231järgi süüdi tunnistada.

Süüdistus

§ 418

lg 1 järgi 43.

§ 418lg 1 järgi esitatud süüdistuses on asjakohased tõendid eeskätt tunnistajate M.

M. ja E. K. ütlused, kriminaalasjas nr 21261000069 kahtlustatavatena üle kuulatud xxxxxxxxxxxxxx ja K. P. , sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, tulirelvaekspertiisi akt, DNA-ekspertiisi akt, lasujäägiekspertiisi akt ning õiend relvaloa puudumise kohta. R. Rebanets keeldus kohtueelses menetluses

§ 418

lg 1 järgi esitatud kahtlustuse kohta ütluste andmisest (I kd, tl 146) ega soovinud enda ülekuulamist ka kohtuistungil.

1. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt tunneb ta xxxxxxxxxxxxxx alates lapsepõlvest ja teab, et A. T. alkoholi. Alkoholi tarvitades muutub A. T. lõbusaks, kuid peagi kerkivad esile mingid vanad probleemid ja ta läheb endast välja. Vahel on A. T. ja vahel masendunud. M. M. sai 28.01.2021 enne lõunat xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx kokku, nad võtsid xxxxxxxxxxxxxx sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxx värvi ja sõitsid xxxxxxxxxxx, kus on xxxxxxxxxxxxxx korter. xxxxxxxxxxxxxx maja juures xxxxxxxxxxx olid mingid kaks joodikut, kes A. T. . Üks meestest oli hüüdnimega P. ja teise nimi oli K. A. T. , P ja K jõid alkoholi ning üheskoos sõideti ringi suvalistes kohtades xxxxxxxxxxxxxxxx. M. oli autojuht. Kui väljas oli juba pimedaks läinud, tekkis autos teema, et on tarvis kellegagi Võru bussijaamas kokku saada. Räägiti „strelkast“ ning kõik kolm, s.o A. T. , P. ja Kristjan oli väga agressiivsed. M. M. arvas, et nad saavad kokku ja klaarivad midagi, kuid M. M. ei saanud aru, mida täpselt. M. M. sai aru, et kokku minnakse saama Rebanetsiga. Nad sõitsid xxxxxxxxxxxx tänavale bussijaama juurde Aqua pesula taha. M. M. nägi, et xxxxx tänava suhtes risti oleva garaaži nurga juures seisis mees. M. M. ei näinud, kes see mees oli, aga kuna kokku mindi saama R. , et see oli R Auto pargiti garaaži nurgast 15-20 meetri kaugusele ning M. M. nägi, et mees hoidis ühte kätt selja taga. M. M. sai aru, et mees varjab midagi ja ütles, et ärge minge autost välja, tal võib midagi selja taga olla. A. T. autost välja, kõndis mehe juurde, hoidis käed laiali ja seletas midagi. M. M. ei näinud, kas A. T. midagi autost kaasa. Juhi aken oli veidi lahti, aga M. M. ei kuulnud, mida nad omavahel rääkisid. Järgmisel hetkel tõmbas garaaži nurgal olnud mees relva ja tulistas ühe 13 korra õhku. M. M. kuulis pauku ja nägi, kuidas relvast lõi tuld välja. Järgmiseks suunas mees relva xxxxxxxxxxxxxx poole ja tegi mitu lasku. M. M. ei mäleta, kui mitu lasku. Ta kuulis pauke ja nägi, kuidas relva torust lõi tuld välja. M. M. nägi, kuidas A. T. korraks külje ette ja siis jooksis tulistajale peale. Nad liikusid rüseledes garaažist eemale auto suunas ja kukkusid lõpuks maha. Maas maadlesid nad vähem kui minuti ja M. M. ei näinud, et kumbki oleks maas saanud üksteist lüüa. Nad olid maas justkui külili ja mõlemad rabelesid. Järgmisel hetkel läks Kristjan autost välja. M. M. ei näinud, et Kristjan võttis midagi autost kaasa, ega tea, kas Kristjanil oli midagi taskus. M. M. oli šokis ja karjus, et ärge minge autost välja. Kristjan jooksis xxxxxxxxxxxxxx ja tulistanud mehe juurde, tegi käega lööke tulistanud mehe pihta ja tabas vastu paremat külge. Väljas oli pime ja M. M. ei näinud, kas Kristjanil oli midagi käes. Kristjan tegi kokku vähemalt 5 lööki. P. võis autost välja minna, aga kakluse juurde ei läinud. M. M. istus kogu aeg autos. Mingi hetk pääses tulistaja püsti, jooksis bussijaama juures oleva ülekäigu raja suunas ja hoidis käega kinni paremast puusast. A. T. auto juurde, oigas ja ütles, et sai kuuli. Kristjan tuli ka autosse. xxxxxxxxxxxxxx parema jala reiest jooksis verd, reie tagaküljel oli haav ja M. M. proovis laadimiskaabliga žgutti panna, misjärel jäi verejooks väiksemaks. Kõik karjusid ja M. M. ei saanud enam midagi aru, mida nad räägivad. M. M. lasi surnuaia esisel platsil K autost välja. A. T. tahtnud kiirabisse minna ja ütles, et M. M. võtaks kuuli välja, aga viimane keeldus ja viis xxxxxxxxxxxxxx Võru haiglasse. A. T. kiirabi ukse ees autost välja ja M. M. ootas paar minutit, misjärel sõitis koos P ära. M. M. lasi Peramajade juures autost välja ja sõitis Vabriku tänavale elukaaslase juurde. Rohkem ei tea M. M. asjast midagi (I kd, tl 74-75).
2. Tunnistaja E. K. ütlustes nähtuvalt on R. Rebanets tema lapsepõlve sõber. E. K. ei tea, mis R. Rebanetsiga juhtus, sest oli juba mitu päeva praktiliselt umbjoobes. E. K. oli koos xxxxxxxxxxxxxx, K. P. M ning üheskoos sõideti mingi tumeda džiibiga ringi. Kuna E. K. on suhkruhaige, langeb ta alkoholi tarvitades põhimõtteliselt koomasse ega mäleta midagi. Ülekuulamise ajaks (s.o 11.02.2021) on E. K. aasta aega lihtsalt joonud ega mäleta juhtunust midagi. E. K. siis, kui nad olid juba kiirabi ees. A. T. , et tal on kuul jalas ja tahtis, et E. K. jääks teda ootama, aga E. K. ütles, et läheb minema. Niikuinii tuleb politsei kohale, kui kellelgi juba kuul keres on. Kui R. Rebanets sai hiljem haiglast välja, sai E. K. temaga kokku ja sai aru, et R. Rebanets oli nuga saanud. E. K. ei tahtnudki teada, mis juhtus. E. K. suhteliselt kindel, et tema R. Rebanetsi noaga ei löönud, sest ta pole vägivaldse iseloomuga. M, A ja K teavad paremini, mis juhtus (I kd, tl 84).
3. Kriminaalasjas nr 21261000069 kahtlustatavana üle kuulatud xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt lõi ta R. Rebanetsi kaks-kolm korda noaga, kuid tegi seda enesekaitseks. R. Rebanets ründas xxxxxxxxxxxxxx esimesena ja tulistas relvast. R. Rebanets kutsus 28.01.2021 õhtul xxxxxxxxxxxxxx kokkusaamisele xxxxx tänavale autopesula taha. Väljas oli juba pime, A. T. tarvitanud pisut alkoholi ja autojuht oli M. M. , kes oli kaine. Autos oli ka E. ja veel keegi, kelle nime A. T. mäleta. A. T. , et R. Rebanets seisis garaažide juures pimedamas nurgas jalad harkis ja käed puusas. A. T. autost välja, hakkas R. Rebanetsi suunas minema ja oli temas ca 20 meetri kaugusel, kui R. Rebanets tõstis järsku käe üles. R. Rebanetsil oli käes mingi relv ja ta lasi paugu õhku. Samuti R. Rebanets karjus midagi ja käitus nagu sõge. A. T. algul, et R. Rebanetsil on poosetamise pärast mingid kummikuulid, ja läks edasi, kuid kui ta jõudis ca 15 meetri kaugusele R. Rebanetsist, sai ta juba relvast pihta. A. T. mingi lasu vastu kulmu, aga kuna haava otseselt ei tekkinud, oli see ilmselt kummikuul. R. Rebanets hakkas xxxxxxxxxxxxxx suunas tulema ja muudkui tulistas. A. T. mingid lasud ilmselt kummikuulidega, aga ühe sai vastu pead, mis oli riivekas ja oli juba päris valus. Kuna A. T. , et R. Rebanets seisab niimoodi imelikult, siis ta tegi igaks juhuks taskus olnud noa lahti ja jättis nii taskusse. Kui R. Rebanets jõudis päris lähedale, sai A. T. kuuliga laksu reide. See oli päris 14 korralik haav ja siis oli R. Rebanets juba nii lähedal, et hüppas xxxxxxxxxxxxxx peale. A. T. all ja R. Rebanets oli peal ning R. Rebanets virutas xxxxxxxxxxxxxx ka küünarnukiga vastu nina. Siis A. T. enesekaitseks R. Rebanetsile kaks-kolm korda taskunoaga kuhugi kaela või rindu. R. Rebanets haaras kaelast kinni ja lasi xxxxxxxxxxxxxx lahti. Ant Täheväli oli šokis, reiest tuli verd ja ta hakkas auto poole minema. A. T. tea, mis edasi juhtus, istus autosse, ja üheskoos sõideti sündmuskohalt ära. A. T. , et R. Rebanets liikus omal jalal kuhugi xxxxx tänava poole. A. T. noa kuhugi autost välja ja jõi autos veel alkoholi, sest haav valutas. Ta ei mõelnudki algul haiglasse minna, aga kuna haav oli ikka korralik ja reiest jooksis verd, läks siiski EMO-sse (I kd, tl 77).
4. Kriminaalasjas nr 21261000069 kahtlustatavana üle kuulatud K. P. nähtuvalt lõi ta R. Rebanetsi enesekaitseks noaga 2 või 3 korda, sest oli tulistamisest šokis ning A. T. R. Rebanets kaklesid juba maas. R. Rebanets oli xxxxxxxxxxxxxx peal ja K. P. , et A. T. viga saada. K. P. vähemalt alates 25.01.2021 koos xxxxxxxxxxxxxx E. -nimelise mehega, kelle hüüdnimi on P. , alkoholi tarvitanud ning oli 28.01.2021 päris purjus juba. K. P. mäleta, kuidas ta auto peale juhtus, aga auto peale teda võeti. xxxxxxxxxxxxxx oli juhiks keegi M. -nimeline, keda K. P. esimest korda. Koos tarvitati alkoholi, mistõttu K. P. üksikasjalikult ei mäleta. K. P. , et P. tahtis R. Rebanetsiga rääkida ja et nad sõitsid bussijaama vastas oleva pesula taha. K. P. , et väljas oli juba pime. Mingil hetkel ütles P. , et küll te näete, R. Rebanets tuleb tukiga. K. P. tagasiteel magama ja kui ta ärkas, nägi, et autosse olid tekkinud mingid noad. Kui sõideti uuesti pesula juurde, oli R. Rebanets juba seal. Ta seisis garaažide juures taga pimedamas nurgas, tal oli üks käsi selja taga ja autojuht Mallor veel ütles, et tahate täha, tal on relv kaasas. A. T. muidugi autost välja ja tormas R. Rebanetsi suunas. Ju ta mingi toa ikka kaasa võttis autost ja ju siis K. P. ka. K. P. ka autost välja R. Rebanetsi poole, kuid rahulikult, mitte jooksuga. R. Rebanetsil oli relv kaasas ja ta hakkas tulistama. Käisid paugud ja valgussähvatused ning R. Rebanets tulistas ka K. P. . K. P. enda suunas sähvatust ja keeras kohe selja ette. Järgmisel hetkel kaklesid R. Rebanets ja A. T. maas. R. Rebanets oli peal ja A. T. all. A. T. kätega ja lõi R. Rebanetsi kuidagi mitu korda. K. P. ka juurde, sest oli šokis ja arvas, et A. T jääb alla. K. P. ka R. Rebanetsi kaks või rohkem korda, kuid ei mäleta, kuhu ta tabas. Väljas oli pime ja kõik toimus nii kiiresti. Siis K. P. lükkas R. Rebanetsi xxxxxxxxxxxxxx pealt ära, ütles xxxxxxxxxxxxxx, et lähme ära, ja jooksis auto poole. Nad istusid kõik autosse ja M. sõitis minema. K. P. , et R. Rebanetsi polnud enam ka seal maas. Edasi on kõik hägune. K. P. , et xxxxxxxxxxxxxx lahmas reiest verd ja püüti kuuli kätte saada, aga see ei õnnestunud ja ilmselt M. ütles, et on vaja kiirabisse minna. K. P. tahtnud kiirabisse minna ja teda pandi xxxxxx hotelli juures autost maha. K. P. tea, kuhu noad näid (I kd, tl 8182).
5. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi 28.01.2021 kell 19:20 kuni 21:10 sündmuskohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx 1a ja xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaupluse Mööbel eest leiti lumel läbivate torkejälgedega verekahtlaselt määrdunud jope ja dressipluus, näomask ning purunenud mobiiltelefon Huawei. Lumi riiete all ja kõrval oli samuti verekahtlaselt määrdunud. Seejärel liiguti mööda vastusuunalisi jalatsijälgi xxxxx 1a ja xxxxx garaažide juurde. Garaažide ees fikseeriti lumel sõidukijäljed, libisemisjäljed ja verekahtlased määrdumised ning sealt leiti müts, püstol, padrunikestad, sigaretikoni, mutrivõtmed ja pudelid (I kd, tl 55-72). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõenditena sündmuskohalt leitud riideid ja püstolit ning xxxxxxxxxxxxxx 28.01.2021 Lõuna-Eesti Haiglas ära võetud dressipluusi ja -pükse. Sündmuskohalt leitud jopel ja dressipluusil leiti verekahtlased määrdumised ja erinevates kohtades lõikejäljed ning mütsilt leiti rebendid. xxxxxxxxxxxxxx dressipluusil leiti verekahtlased määrdumised ning pükstel leiti 15 verekahtlased määrdumised ja lõikejäljed. Püstolilt ja padrunikestadelt võeti puuteproovid (I kd, tl 85-101).
6. Nähtuvalt DNA ekspertiisi aktis xxxxxx-xxxxxxx eksperdiarvamusest saadi mütsi siseküljelt ning püstoli päästikult, päästiku kaitsmelt ja kelgu küljelt võetud proovide analüüsimisel täisprofiilid, mis pärinevad enam kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA-profiil, mis langeb kokku R. Rebanetsi DNA-profiiliga. Antud peamise DNA-profiili saamine R. Rebanetsilt on 1024 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb R. Rebanetsilt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Lumes olevatelt verekahtlastelt määrdumistelt võetud proovide analüüsimisel saadi DNA-täisprofiilid, mis pärinevad ühelt isikult, ja langevad kokku xxxxxxxxxxxxxx DNA-profiiliga, kuid mitte R. Rebanetsi DNA-profiiliga. Antud peamise DNA-profiili saamine xxxxxxxxxxxxxx on 1022 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb xxxxxxxxxxxxxx võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult (I kd, tl 116-119). Lasujäägiekspertiisi aktis nr 21E-AE0002 sitatud eksperdiarvamuse kohaselt leiti 28.01.2021 Lõuna-Eesti Haiglas R. Rebanetsi kätelt võetud proovidest üksikuid mikroosakesi, mille elementkoosseis vastab muu hulgas ekspertiisiks esitatud padruni lasujääkidele. Relva kasutamine R. Rebanetsi poolt uuritava sündmuse käigus pole välistatud (I kd, tl 227-227 pöördel).
7. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja need langevad kokku osas, mis puudutab R. Rebanetsi poolt 28.01.2021 õhtul xxxxxxxxxxxx X a ja xxxxxX garaažide juures püstoli kasutamist. Nii kriminaalasjas nr 21261000069 kahtlustatavatena üle kuulatud xxxxxxxxxxxxxx ja K. P. ka ainsa kaine ütlusi andnud tunnistaja M. Mi ütluste kohaselt tulistas R. Rebanets 28.01.2021 õhtul xxxxxxxxxxxx ja xxxxx garaažide juures korduvalt püstolist. Samuti leiti sündmuskoha vaatluse käigul garaažide eest püstol, millelt võetud DNAproovidest leitud profiilid sisaldavad suure tõenäosusega R. Rebanetsi bioloogilist materjali. Ka lasujäägiekspertiis ei välista R. Rebanetsi poolt relva kasutamist. Arvestades ülal toodut, tuvastab kohus, et R. Rebanets kasutas 28.01.2021 õhtul xxxxxxxxxxxx ja xxxxx garaažide juures püstolit. Tunnistaja E. K. ütlused ei anna teavet R. Rebanetsile ette heidetava teo kohta.
8. Tulirelva ekspertiisi aktis nr xxx-xxxxxxx eksperdiarvamuse kohaselt on sündmuskohalt leitud ja kaasa võetud püstol laskekõlbulik 9 mm P.A.K kaliibriline hoiatus- ja signaalpüstol xxxxxxxxxxx-xx xxxxx-xxxxxxxx käsitööndusliku ümberehitamise tulemusena kuulub ehituslikult tulirelvade hulka. Samas laskekatsel kasutatud laskemoonaga lastes see kahjustusvõimelt tulirelvade hulka siiski ei kuulu. Relvast saab lasta 9 mm P.A.K kaliibriliste gaasipadrunite, ümber ehitatud ja pihtamislaenguga varustatud 9 mm P.A.K kaliibriliste signaalpadrunite ning rauaõõnde paigutatud pihtamislaengust ja 9 mm P.A.K kaliibrilisest signaalpadrunist koosneva kombineeritud laskemoonaga. Ekspertiisiks esitati ka 9 mm PA kaliibrilisi traumapadruneid (pehmest materjalist pihtamislaenguga) ja nende kest ning ümber ehitatud 9 mm P.A.K. kaliibrilisi signaalpadruneid, mis on varustatud pihtamislaenguga (I kd, tl 105-110). Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud ekspertiisiakt ja selles esitatud arvamus lubatav ja usaldusväärne tõend.
9. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Nähtuvalt RelvS § 11 p-st 7 on hoiatus- ja signaalrelv seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. RelvS § 18 lg 1 p 21 järgi on 16 piiramata tsiviilkäibega relv hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab relvaseaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. Ning RelvS § 876 lg 1 sätestab, et hoiatus- ja signaalrelva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta relvaseaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse relvaseadusega kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemise korra kohaselt.
10. Kohus märgib, et kuna ekspertiisi aktis nr xxx-xxxxxxx eksperdiarvamuse kohaselt on R. Rebanetsi valduses olnud püstoli näol tegemist ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstoliga, millest saab lasta muu hulgas gaasipadruneid ja pihtamislaenguga varustatud signaalpadruneid, on see järelikult tulirelv RelvS § 11 p 1 mõttes ̶ kõnealune püstol on kohandatud püssirohu-, põlemis- või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Kõnealust seisukohta ei kummuta ka asjaolu, et sellise ümberehitatud relva kahjustusvõime on tulirelva kahjustusvõimest väiksem. RelvS § 11 p 1 kohaselt sõltub relva käsitamine tulirelvana selle ehitusest ja funktsioonist ning need kriteeriumid on praeguses asjas täidetud. Kokkuvõtlikult kasutas R. Rebanets süüdistuses märgitud ajal ja kohas tulirelva.
11. Kriminaaltoimikusse lisatud õiendi kohaselt polnud R. Rebanetsil 10.03.
12. a seisuga kehtivat relvaluba (I kd, tl 130).

§ 418lg 1 sätestab kuriteona tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Relv

S § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine relvaseaduse tähenduses relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Kuna R. Rebanets keeldus kõnealuse teo kohta ütlusi andmast, pole teada, millal ja millistel asjaoludel ta relva omandas ja kui kaua ta relva enda valduses hoidis. Sellest hoolimata tuvastas kohus, et R. Rebanets kasutas 28.02.2021 tulirelva. Järelikult oli ta selle varem omandanud (s.o enda valdusesse saanud) ja hoidis relva enda valduses kuni 28.02.

1. Relva soetamise, hoidmise ja kasutamisega pani R. Rebanets toime selle käitlemise.
2. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad üldjuhul piiratud tsiviilkäibega ning tulenevalt RelvS § 45 lg-st 1 võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Samuti on RelvS § 32 lg 1 järgi vaja piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks soetamisluba. Kuna R. Rebanets omandas, hoidis ja kasutas tulirelva ilma relvaloata, rikkus ta eeltoodud sätteid ning pani toime

§ 418lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

56. Kuna R. Rebanets ei andnud ütlusi

§ 418

lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohta, saab subjektiivse koosseisu tuvastamisel tugineda vaid tema teo välisele küljele. Kuigi kaitsja leidis, et praeguses asjas pole tõendatud, et R. Rebanets oli teadlik stardipüstoli ümberehitamisest ja et ümberehitamise tulemusel muutus stardipüstol selliseks relvaks, mille omamiseks ja käitlemiseks on vaja relvaluba, siis kohus selle seisukohaga ei nõustu. Pidades silmas, et R. Rebanets tulistas tema valduses olnud relvaga 28.01.2021 teiste isikutega tekkinud konflikti käigus teiste isikute suunas ja nende pihta, kasutas R. Rebanets relva eesmärgiga tekitada teistele isikutele laskemoonaga tervisekahjustusi. Seega teadis R. Rebanets, et tema valduses olnud relvast saab tulistada pihtamislaenguid ning järelikult polnud tema arusaamise järgi selle näol tegemist pelgalt hoiatus- ja signaalrelvaga. Eelnevast tulenevalt oli R. Rebanets püstoli ümberehitamisest teadlik. Teades, et erinevalt hoiatus- ja signaalrelvast on tema valduses olevat relva võimalik kasutada tervisekahjustuse tekitamiseks, pidas R. Rebanets kohtu arvates ka 17 võimalikuks ja möönis, et selline relv ei pruugi enam olla piiramata tsiviilkäibega ning et selle käitlemiseks on vaja relvaluba. Kuna R. Rebanetsil relvaluba polnud, pani ta

§ 418lg 1 tunnustele vastava teo tahtlikult, s.o kaudse tahtlusega.

57. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning R. Rebanets on süüvõimeline. Kuigi R. Rebanets leidis viimases sõnas, et tulistamise päev, aeg ja koht on ebamäärased, siis kohus sellega ei nõustu. Nii süüdistusest kui ka kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub teo toimepanemise aeg ja koht piisava täpsusega, et R. Rebanetsil on võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse ja milline tegu talle süüks arvatakse. Seega tuleb R. Rebanets

§ 418lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Süüdistus

§ 274

lg 1 järgi 58.

§ 274lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu V.

D. ja S. T. , tunnistaja T. P. ütlused, fototabel, Lõuna-Eesti haigla epikriis, asitõendi vaatlusprotokoll, videosalvestis ja R. Rebanetsi kohtueelses menetluses antud ütlused.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri patrullpolitseiniku V. D. kannatanuna ülekuulamisel antud ütluste kohaselt toimetas politseipatrull R. Rebanetsi 07.02.2021 varahommikul xxxxxxxxxxxx eest sõiduautost xxxxxxxx nr xxx xxxx väljaselgitamiseks Võru politseimajja. V. D. koostas R. Rebanetsi kainenemisele toimetamise protokolli ja kontrollis tema seljas olnud riideid, mille peale R. Rebanets ägestus. Kui politseinikud panid R. Rebanetsi kambrisse nr 3, siis R. Rebanets loopis enne kambrisse sisenemist oma jalanõusid ja oli agressiivne. Kella 07:45 ajal ütles keegi politseinikest, et R. Rebanets paneb kambri kaamera ette madratsit, ja politseinikud otsustasid, et kambrist tuleb madrats ära võtta. R. Rebanets muutus kambris järjest agressiivsemaks ning V. D. nägi ka enne kaamerast, et R. Rebanets on agressiivne ja on sisse võtnud poksija asendi. Kui kambri uks avati, läksid politseinikud kambrisse ̶ V. D. ja S. T. ning T. P. , K. L. P. M. järel. Kohe kui V. D. astus kambrisse, lõi R. Rebanets teda vasaku rusikaga näkku, tabades parema silma alla. V. D. märkas, et R. Rebanets lõi parema rusikaga ka S. T. , kuid ei näinud, kas S. T. pihta. Politseinikud said R. Rebanetsi pikali ja V. D. nägi, et tal tilgub näost verd R. Rebanetsi peale. Kui V. D. mõistis, et ta sai viga, läks ta kambrist välja. T. P. toimetas V. D. Lõuna-Eesti Haiglasse, kus fikseeriti V. D. vigastus ja tehti 3 õmblust. V. D. jääb esialgu haiguslehele (I kd, tl 2).
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri patrullpolitseiniku S. T. ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt oli ta ööl vastu 07.02.2021 tööl koos patrullpolitseiniku J. P. . Pärast kella 05:00 kutsus välijuht T. P. S. T. J. P. xxxxxxxxxxx oli pargitud sõiduauto, mille kohta tekkis kahtlus, et seda oli juhtinud juhtimisõiguseta R. Rebanets. T. P. andis S. T. J. P. R. Rebanetsi joovet, kuid R. Rebanets ägestus, mistõttu paigaldasid politseinikud talle käerauad. R. Rebanets toimetati politseimajja, kus tal tuvastati joove. Enne kella 08:00 paigutasid S. T. Poola, T. P. ja V. D. R. Rebanetsi kainestuskambrisse, kuid R. Rebanets oli ilmselgelt agressiivselt meelestatud. Politseinikud palusid tal saapa ära võtta ja seda tehes lennutas R. Rebanets saapa politseinike suunas ja saabas lendas lakke. Kui R. Rebanets oli juba kambris, nägid politseinikud kambrikaamerast, et ta võttis magamismati ja hakkas sellega kambrikaamerat katma, kolkis ja lärmas. S. T. V. D. otsustasid magamismati kambrist ära võtta. Kui politseinikud avasid kambri ukse, oli R. Rebanets poksija asendis ja ilmselgelt agressiivne. Politseinikud üritasid 3-4 minutit R. Rebanetsiga rahulikult rääkida, aga ta ei kuulanud ning räuskas, et tahab välja saada, annab kõigile peksa jne. S. T. tol hetkel, et nad saavad R. Rebanetsiga hakkama. Kui S. T. koos V. D. kambrisse, tundis S. T. , et R. Rebanets tegi tema suunas löögi. S. T. löögi vasakule poole pähe. S. T. V. D. surusid R. Rebanetsi maha ning nende järel tulid kambrisse ka P. M. , T. P. K. L. . Kui R. Rebanets oli pikali, tilkus tema peale 18 verd ja S. T. , et V. D. on viga saanud. R. Rebanetsil pandi käed raudu ja ta jäi samasse kambrisse. Seejärel läks S. T. V. D. EMO-sse ja sai alles hiljem aru, et R. Rebanetsi löögi tagajärjel tal pea valutas. Enne oli S. T. suunatud rünnaku tõrjumisele ja ohu kõrvaldamisele ning ta ei tajunud vahetult löögi tagajärge (I kd, tl 34).
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri politseiniku T. P. tunnistajana antud ütluste kohaselt vormistati 07.02.2021 pärast R. Rebanetsi politseimajja viimist tema kainemisele toimetamise protokoll ja ta paigutati ümber kainenemise kambrisse. Alguses oli R. Rebanets üleolev, aga rahulik. Ta lubas küll, et võib politseinikud ära tampida, aga lasi üle vaadata, mis tal kaasas oli, ega tundunud ähvardav. Kui R. Rebanets sai aru, et ta paigutatakse ümber teise kambrisse, siis ta järsku ägestus. R. Rebanets muutus agressiivseks ja kui politseinikud ütlesid, et enne kambrisse minekut tuleb jalanõud ära võtta, siis ta viskas jalas olnud saapa õhku politseinike suunas, aga õnneks see ei tabanud. Seejärel läks R. Rebanets kainestuskambrisse. Ühel hetkel ütles kainestusmaja spetsialist, et kaamerast on näha, et R. Rebanets paneb kambris olevat madratsit kaamera ette, et varjata, mida ta seal teeb. S. T. . D. , P. M. ja K. L. kambri ukse juurde, et madrats ära võtta. Mõne aja pärast läks sinna ka T. P. . Kui T. P. läks kambri ukse juurde, oli uks lahti, politseinikud seisid ukse juures ja veensid R. Rebanetsi, et ta annaks madratsi ära. R. Rebanets oli väga agressiivne, räuskas ja vehkis kätega. Ta karjus, et kui keegi sisse tuleb siis ta „annab lõuga“. Politseinikud veensid R. Rebanetsi 4 minutit, otsustasid lõpuks, et lähevad kambrisse ja võtavad madratsi ise ära ning ütlesid seda ka R. Rebanetsile. V. D. ja S. T. esimestena ning T. P. nägi, et R. Rebanets tegi nende suunas löögiliigutused ja löök tabas V. D. . Seejärel pandi R. Rebanets pikali ja kui tema peale tilkus verd, nägi T. P. , et V. D. on näos vigastus. V. D. väljus kambrist. Politseinikud panid R. Rebanetsile käerauad, võtsid madratsi ära ja R. Rebanets jäi kambrisse (I kd, tl 37-38).
4. Kriminaaltoimikusse lisatud fotodelt nähtub, et V. D. vasakul pool näol silma all on lahtine haav (I kd, tl 5). Ning Lõuna-Eesti Haigla epikriisi xxxx-xxxx-xxxxx pöördus V. D. 07.02.2021 kella 08:42 paiku erakorraliselt haiglasse, kus tal fikseeriti põse piirkonnas 3 cm suurune sirgete servadega lahtine veritsev haav. Haav puhastati, õmmeldi ja seoti (I kd, tl).
5. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõendina Võru politseimaja kainenemiskambri nr 3 salvestist 07.02.2021 (I kd, tl 32). Videosalvestis on lisatud ka kriminaalasja juurde ja sellest nähtuvalt tõuseb R. Rebanets 07.02.2021 kell 07:46:07 madratsilt püsti ning kolgib kuni 07:46:43 vahetpidamata rusikaga vastu kambri ust või laseb kambris olevat kellanuppu. R. Rebanets lööb vastu kambriust umbes 80 korda, misjärel võtab kell 07:46:44 madratsi, paneb selle kaamera ette ja hoiab seal kuni 07:48:
6. Seejärel seisab R. Rebanets kambri ukse ees, seab end kell 07:48:54 löögivalmis ja tõstab rusikas käed enda ette. R. Rebanets püsib sellises asendis, žestikuleerib elavalt, vaidleb, teeb löögiliigutusi ja seisab taandumise märke näitamata ukse ees kuni 07:51:
7. Siis tõmbab R. Rebanets rusikas käed enda rinnale, žestikuleerib elavalt, vaidleb ja langetab käed. Kell 07:52:13 astub R. Rebanets mõne sammu eemale ja joob vett, kuid naaseb kell 07:52:23 ukse ette ja jätkab endist tegevust. Kell 07:54:32 tõstab ta ruskas käed taas enda ette, seab end löögivalmis ja lööb kell 07:56:07 kambrisse sisenenud politseiametnikke näkku.
8. R. Rebanetsi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta teo toimepanemist. R. Rebanets tarvitas 07.02.2021 tuttavatega alkoholi, nad tahtsid kellelegi järele minna ja otsisid kaine autojuhi. R. Rebanets ei mäleta, kes kaine autojuht oli. Ta mäletab, et istus autos tagumisel istmel ja tema pea oli seltskonnas oleva tütarlapse süles ning siis olid valgus ja vilkurid. Politseinikud hakkasid süüdistama, et R. Rebanets oli roolis, mispeale R. Rebanets läks loomulikult närvi. R. Rebanets toimetati politseimajja ja pandi kainenema. R. Rebanets 19 läks närvi, et teda ei lastud välja, ei suutnud magama jääda ja hakkas kambris lammutama. Ta tahtis tähelepanu ja pani madratsi kaamera ette. Siis läks politseinikega ütlemiseks, sest nad tahtsid madratsit ära võtta, ja R. Rebanets ütles, et kui politseinikud tulevad sisse, siis ta lööb. Kui politseinikud tulid sisse, siis R. Rebanets lõigi. R. Rebanets on treeninud mõlemat kätt. Tal on kahju, et niimoodi läks. R. Rebanets on V. D. hästi läbi saanud. Ju siis ta astus R. Rebanetsile kohe vastu ja sellest tuli löök nii tugev. R. Rebanets tegelikult ei tahtnud lüüa, aga kõik juhtus nii kiiresti. R. Rebanets kahetseb ja loodab, et V. D. pole tema peale väga vihane (I kd, tl 13).
9. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja arestimajas toimunu osas usaldusväärsed. Neist tõenditest kogumis nähtub, et R. Rebanets ärritus 07.02.2021 selle peale, kui politseinikud paigutasid ta kainenema. Kainestuskambris ta tagus ja kolkis vastu ust ning pani tähelepanu saamiseks magamismati kaamera ette. Kuna R. Rebanetsi tegevuse tõttu ei näinud politseinikud, mida R. Rebanets kambris teeb, otsustasid nad mati kambrist ära võtta. R. Rebanets polnud sellega nõus, vaidles politseiametnikega ega allunud nende korraldusele. Kui politseinikud sisenesid kambrisse lõi R. Rebanets V. D. vasaku käe rusikaga näkku, tekitades kannatanule vasakule põsele lahtise haava. Seejärel lõi R. Rebanets parema käe rusikaga S. T. poole pea piirkonda, põhjustades kannatanule peavalu.
10. Asudes andma R. Rebanetsi teole karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et V. D. ja S. T. politseiametnikena võimuesindajad

§ 274

mõttes.

§ 121

lg 1 näeb vägivallateona ette kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Riigikohus on selgitanud, et nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse

1. augusti
2. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.
3. a otsus nr 1-18-7833, p 22)
4. Kuna lahtise haava tekkimise käigus purunevad nahakoed, veresoonte seinad jms, on haav tervisekahjustus. Peavalu väljendab aga füüsilist valu. Arvestades, et teise inimese rusikaga löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviis, tekitas R. Rebanets V. D. tervisekahjustuse ja S. T. valu kehalise väärkohtlemisega. Kuna politseinikud täitsid süüdistuses märgitud ajal ja kohas oma ametikohustusi, kasutas R. Rebanets nende vastu vägivalda seoses kannatanute ametikohustuste täitmisega. Eelnevast tulenevalt pani R. Rebanets toime

§ 274lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

68. R. Rebanets teadis, et V. D. ja S. T. politseiametnikud ning täidavad oma ametikohustusi. Pidades silmas, et füüsiline valu on rusikaga löömise tüüpiline tagajärg ja lahtine haav on rusikaga löömise võimalik ettenähtav tagajärg, pidas R. Rebanets kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab kannatanutele kehavigastusi ja füüsilist valu. Seega pani R. Rebanets

§ 274

lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo toime tahtlikult (s.o kaudse tahtlusega). Järelikult vastab A. Turnase tegu

§ 274lg 1 koosseisu tunnustele.

69. Kohtu arvates puuduvad ka õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuigi R. Rebanets leidis viimases sõnas, et madratsi äravõtmine oli ebaseaduslik ja ta lõi politseiametnikke, sest 20 politseiametnikud provotseerisid teda, ei välista eelnev R. Rebanetsi tegevuse õigusvastasust. Pidades silmas, et R. Rebanetsi hinnangul oli madratsi äravõtmine ebaseaduslik, saab R. Rebanetsi tegevust õigustava asjaoluna tulla kõne alla hädakaitse

§ 28mõttes.

Nimelt sätestab

§ 21

lg 1, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega eeldab hädakaitse esimesena objektiivset hädakaitseseisundi olemasolu, s.o vahetut õigusvastast rünnet hädakaitse teostaja või teise isiku õigushüvedele. Praeguses asjas ei rünnanud politseiametnikud aga madratsi äravõtmisega ühtki R. Rebanetsi õigushüve. Samuti kattis R. Rebanets eelnevalt madratsiga kambrikaamera ja takistas politseinikel nägemast, mis kambris toimub. Sellises olukorras oli põhjendatud nõuda madratsi eemaldamist ja kuna R. Rebanets oli agressiivselt meelestatud ega näidanud taandumise märke, polnud politseinikel alust usaldada, et R. Rebanets enam madratsit kaamera ette ei pane. Eelnevast tulenevalt oli politseinike tegevus ka seaduslik. Kuna R. Rebanets ei viibinud politseinike löömise ajal hädakaitseseisundis ja muid õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole praeguses asjas alust analüüsida, on R. Rebanetsi tegevus õigusvastane. Võimalikku provotseerimist analüüsib kohus edaspidi R. Rebanetsi süü suuruse hindamisel. 70. Kohtu hinnangul puuduvad ka süüd välistavad asjaolud ja R. Rebanets on süüvõimeline. Seega tuleb ta

§ 274lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 71.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 72.

§ 424

lg 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 4231

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

§ 418lg 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Ning

§ 274lg 1 näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse.

73. R. Rebanets pani

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime 29.03.2020,

§ 4231

järgi kvalifitseeritava teo 21.03.2020, 29.03.2020, 13.01.2021 ja 07.02.2021 ning

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava teo samuti 07.02.2021.

Kuna

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas nähtub kohtule esitatud tõenditest, et R.

Rebanets kasutas tulirelva 28.01.2021 ning pole tõendatud, millal täpselt R. Rebanets relva omandas ja kui kaua ta relva enda käes hoidis, tuleb viimati nimetatud kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu lähtub kohus karistuse mõistmisel, et R. Rebanets omandas, hoidis ja kasutas tulirelva ebaseaduslikult 28.01.2021. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et R. Rebanets pani ajavahemikul 21.03.2020 kuni 07.02.2021 (s.o veidi enam kui 10 kuu jooksul) toime eriliigilisi kuritegusid, alustades mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega, jätkates tulirelva ebaseadusliku käitlemisega ja lõpetades politseiametnike vastu vägivalla kasutamisega. Paralleelselt juhtis R. Rebanets süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Kuritegude toimepanemine lõppes 07.02.2021, mil R. Rebanets peeti kahtlustatavana kinni ja vahistati. Arvestades R. Rebanetsi kuritegeliku käitumise intensiivsust ja asjaolu, et

§ 274lg 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb R.

Rebanetsi karistada vangistusega. 21 74.

§ 424lg 1 sanktsiooni keskmine määr on ca 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Asudes analüüsima R. Rebanetsi süü suurust, märgib kohus, et R. Rebanetsi ühes grammis veres oli vähemalt 1,87 mg alkoholi, mis jääb LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud miinimumi lähedale. Seega pole R. Rebanetsi süü väga suur ja teda on võimalik karistada vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eelnevast, tuleb R. Rebanetsile mõista

§ 424lg 1 järgi karistuseks 7 kuud vangistust.

75.

§ 4231sanktsiooni keskmine määr on ca 6 kuud vangistust.

Asudes analüüsima R. Rebanetsi süü suurust, märgib kohus, et R. Rebanets juhtis ajavahemikus 21.03.2020 kuni 07.02.2021 (s.o veidi enam kui 10 kuu jooksul) juhtimisõigust omamata mootorsõidukit kuni ta 07.02.2021 kinni peeti ja vahistati. Seejuures valetas R. Rebanets nii oma tuttavale K. H. kui ka politseinikele, et tal on välisriigi juhtimisõigus. Kuigi R. Rebanets väitis kohtuistungil viimases sõnas, et ta on Rootsis autokooli lõpetanud, töötanud suurte autodega ning sõitnud suurtel maanteedel ja kitsastel tänavatel, pole kriminaaltoimikus nende asjaolude kohta ühtki tõendit. Viimati märgitu tõttu on kõnealused väited paljasõnalised ja kohus ei arvesta neid kriminaalasja lahendamisel. Pidades silmas, et R. Rebanets juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta 4 korda, on tema süü keskmisest veidi suurem. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eelnevast, tuleb R. Rebanetsile mõista

§ 4231järgi karistuseks 7 kuud vangistust.

76.

§ 418lg 1 sanktsiooni keskmine määr on samuti ca 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Asudes analüüsima R. Rebanetsi süü suurust, märgib kohus, et R. Rebanets käitles ebaseaduslikult tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit, mille kahjustusvõime on tulirelvaga võrreldes väiksem. Tõlgendades kõrvaldamata kahtluse süüdistatava kasuks, tuleb asuda seisukohale, et R. Rebanets käitles tulirelva ebaseaduslikult väga lühikest aega. Kuigi prokurör märkis, et R. Rebanets tekitas tulirelvaga teistele isikutele viga, siis kohtu hinnangul pole võimalik seda asjaolu

§ 418

lg 1 süü suuruse hindamisel arvestada, sest praeguses asjas pole analüüsitud kehavigastuse tekitamise õigusvastasust. Lähtudes eelnevast, on R. Rebanetsi süü keskmisest väiksem. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb R. Rebanetsile mõista

§ 418lg 1 järgi karistuseks 10 kuud vangistust.

77.

§ 274lg 1 sanktsiooni keskmine määr on samuti ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Asudes hindama R. Rebanetsi süü suurust, märgib kohus, et R. Rebanets lõi kahte politseinikku ühel korral rusikaga pea piirkonda, tekitades ühele kannatanule näkku õmblemist vajava lahtise haava ja teisele peavalu. Kuna R. Rebanets ei tekitanud oma teoga väga raskeid tagajärgi, on tema süü keskmine. Pidades silmas, et R. Rebanets on kogu kriminaalmenetluse vältel kahetsenud politseinike löömist, esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

78. R. Rebanets leidis viimases sõnas, et politseinikud provotseerisid teda ja käitusid tema suhtes agressiivselt, mistõttu ta lõi politseinikke. Kohus märgib, et iseenesest on süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 6 mõttes.

Praeguses asjas selle sätte kohaldamine ei tule siiski kõne alla. Nimelt tuvastas kohus eespool, et politseinike käitumine magamismati äravõtmisel oli seaduslik. Samuti nähtub videosalvestiselt, et politseinikud püüdsid R. Rebanetsi ümber veenda alates kell 07:48:54 kuni 07:56:07 (s.o ca 7 minuti vältel), kuid kuna R. Rebanets ei näidanud taandumise märke, sisenesid politseinikud kambrisse, et matt ära võtta. Arvestades, et politseinikud tegid kõik endast oleneva, et R. Rebanetsiga kokku leppida ja füüsilist konflikti vältida, on alusetu R. Rebanetsi väide tema provotseerimise kohta. Seda 22 asjaolu ei nähtu ühestki kriminaaltoimikus olevast tõendist. Lähtudes ülal toodust, tuleb R. Rebanetsi

§ 274lg 1 järgi karistada 2-aastase vangistusega.

79. Kohtu arvates tuleb R. Rebanetsile

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust. R. Rebanets pani toime neli eriliigilist kuritegu, mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses.

1. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades eelnevat, tuleb R. Rebanetsile mõistetavat liitkaristust (s.o 3 aastat vangistust) vähendada 1/3 (s.o 1 aasta) võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista 2 aastat vangistust.
2. R. Rebanetsi 29.03.
3. a kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta samal päeval kell 18:33 väärteomenetluses kinni, sest ta juhtis 29.03.2020 juhtimisõiguseta mootorsõidukit ja oli oht, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. R. Rebanets vabastati 30.03.2020 kell 09.30 (I kd, tl 160).

§ 68

lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka, kusjuures 24 tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. Arvestades, et R. Rebanets peeti kinni alla 24 tunni, pole kohtu hinnangul võimalik seda aega tema karistusaja hulka arvata.

1. R. Rebanetsi 07.02.
2. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta samal päeval praeguses kriminaalasjas kahtlustatavana kinni (I kd, tl 9-10) ja Tartu Maakohtu 08.02.
3. a määrusega kohaldati tema suhtes alates kinnipidamisest 2 kuuks tõkendina vahistamist (I kd, tl 22). Seejärel anti Tartu R. Rebanets Maakohtu 26.03.
4. a määrusega kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata (II kd, tl 2). Arvestades, et eelnevast nähtuvalt on R. Rebanets viibinud vahi all alates 07.02.2021, tuleb

§ 68

lg 1 alusel see aeg arvata tema karistusaja hulka ning käesoleva otsusega mõistetud karistuse ̶ 2-aastase vangistuse ̶ algusajaks tuleb lugeda 07.02.

1. R. Rebanetsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ära kandmisel.
2. Kuigi R. Rebanets soovis tingimisi karistust ilma kriminaalhoolduseta, pole see kohtu hinnangul võimalik. Tulenevalt

§ 73

lg-st 1 võib kohus määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata, kui kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas. Praegusel juhul seda alust ei esine. R. Rebanets pani veidi enam kui 10 kuu jooksul toime 4 erinevat kuritegu kuni ta kinni peeti ja vahistati. Seejuures jätkas R. Rebanets uute õigusrikkumiste toimepanemist alustatud süüteomenetlustest hoolimata ja kahetseb vaid ühe kuriteo toimepanemist. Arvestades eelnevat, ei täida

§ 73

alusel vangistuse täitmisele pööramata jätmine karistuse eesmärke ja sellest ei piisa, et mõjutada R. Rebanetsi oma suhtumist muutma.

1. Eeltoodud seisukohta ei kummuta ka raskused, mis R. Rebanetsile vangistusega kaasnevad. Tal oli töö- ja elukoht ning sõbrad ja sõbrannad olemas ka käesoleval juhul kõnealuste kuritegude toimepanemise ajal, kuid neist ei piisanud kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Kriminaalmenetluse kulud
2. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses 23 ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
3. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna R. Rebanets tunnistati süüdi teise astme kuritegudes, on sundraha suurus 876 eurot (1,5 x 584 = 876). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt on joobe tuvastamise kulu 14 eurot (I kd, tl 163) ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õienditest nähtuvalt on DNA-ekspertiisi kulu tulirelva ekspertiisi kulu 420 eurot (I kd, tl 111) ja lasujäägiekspertiisi tasu on 135 eurot (I kd, tl 228).
4. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendi kohaselt analüüsiti DNA-ekspertiisi käigus 24 objekti, ühe ühiku hind on 57 eurot ja DNA-ekspertiisi kulu kokku on 1368 eurot (I kd, tl 125). Arvestades, et R. Rebanetsi süüküsimuse lahendamisel tulirelva ebaseaduslikus käitlemises on olulised 3 reaktsiooni seoses püstolilt võetud proovidega nr 13.3, 13.4 ja 13.6, on praeguses asjas põhjendatud DNA ekspertiisi kulu 171 (3x57=171) eurot.
5. Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on kokku 675,60 (89,04+97,20+83,04+81,96+87,96+139,20+32,40+64,80=675,60) eurot (I kd, tl 18, 30, 151, 182, 211, 216, 223 ja 225). Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 243,60 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 919,20 eurot (675,60+243,60 =919,20).
6. Kokku on kriminaalmenetluse kulud 2535,20 eurot (876+14+420+135+171+919,20= 2535,20). Kohtuistungil palus kaitsja määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul, sest juhul, kui R. Rebanets jääb vanglasse, pole tal ilmselt võimalik kõiki menetluskulusid 1 kuu jooksul tasuda. Kohus nõustub kaitsjaga ja määrab menetluskulud hüvitamisele ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid
7. Kriminaalasjas on asitõendid DVD-plaadid videosalvestistega ning ümberehitatud hoiatusja signaalpüstolit xxxxxxxxxxx-xx ..xxx-xxxxxxxx hinnangul tuleb DVD-plaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde ning ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol tuleb KrMS § 126 lg 2 alusel R. Rebanetsilt konfiskeerida.

§ 83

lg 4 kohaselt konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Samuti näeb

§ 421ette, et kohus võib kohaldada karistusseadustiku 5.

jaos sätestatud süüteo (s.o tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteo) vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt

§-s 83 sätestatule.

§ 83

lg 2 järgi võib kohus seaduses sätestatud juhtudel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kuna R. Rebanetsil pole luba tulirelva valdamiseks, on püstoli konfiskeerimine põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 24