Obsah (6)

§ 210§ 50§ 173§ 163§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8306 Tsiviilasi K. M. hagi U. M., A. M.

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud nõude poolte kaasomandis oleva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud rahasumma jagatakse vastavalt poolte osade suurusele kaasomandist.

1. Kostjad A. M. ja K. R. on nõustunud kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel. Kostja U. M. on avaldanud, et sooviks kinnisasja müümist kaasomanikevahelisel enampakkumisel, kuid vaatamata kohtu määratud tähtajale ja selgitustele, et vastuhagi esitamata, ei saa kohus sellise jagamise viisiga arvestada, U. M. vastuhagi ei esitanud.
2. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu 26.04.
3. a otsus nr 3-2-1-14-17, p 22). Kuivõrd sisuline vaidlus poolte vahel kaasomandi lõpetamise viisi osas puudub ja hageja on kohtule esitanud vaid ühe kaasomandi lõpetamise viisidest, saab rahuldab kohus hagi. K. M. 1/6 suuruse kaasomandi osa omanikuna ja U. M., A. M. ning K. R. ühisomanikena 5/6 suuruse kaasomandi osa omanikena kaasomandis olev kinnistu asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosaga numbriga XXX) tuleb lõpetada kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel. Enampakkumise tulemusel saadud rahasumma jagada K. M., U. M., A. M. ja K. R. vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurustele. 3 10.

§ 210

lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Õiguskirjanduses on leitud, et kui vaidlusalusel eseme võõrandab kostja, ei too see kaasa hagiavalduse muutmise vajadust, st selles osas kehtib irrelevantsuse põhimõte puhtal kujul. Kuna kostja jääb hoolimata vaidlusaluse eseme võõrandamisest

§ 210

lg 2 kohaselt õigustatud menetlust poolena jätkama, teeb kohus hoolimata vaidlusaluse eseme võõrandamisest lahendi selliselt, nagu ei oleks õigusjärglust toimunud, st vastavalt hagiavaldusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 järgi saab lahendi täitmisele võtmist taotleda ka õigusjärglase suhtes. Seega ei avalda asja sisulisele lahendamisele mõju see, et U. M. osa pärandvara ühisusest müüdi enampakkumisel kolmandale isikule. Vaatamata käesolevas kohtuotsuses märgitud kaasomandi lõpetamise viisile on kaasomanikel endiselt võimalik lahendada vaidlus ka kaasomanikevahelisel kokkuleppel ning kohtuotsust ei pea esitama täitmiseks, kui selleks puudub vajadus.

1. Kohus selgitab pooltele ka, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega selgub poolte kaasomandis oleva kinnistu turuhind avaliku enampakkumise käigus, mistõttu on ennatlikud kostjate viited sellele, et hageja soovib kinnisasja liiga odavalt võõrandada.
2. Hageja K. M. esitas pärast 14.juunil
3. a toimunud kohtuistungit taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, kuna tema kui hageja ütlused on protokollis väidetavalt valesti sõnastatud. Kostja A.M. vaidleb protokolli parandamisele vastu, märkides, et kohtuistungi protokollis kajastub K.M. soov kohtulahendi saamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohus on sesiukohal, et taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt

§ 50

lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Vastavalt osundatud paragrahvi lg 1 p 6 märgitakse protokolli menetlusosaliste avaldused ja taotlused, p 8 alusel kantakse protokolli poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Hageja taotlus asja lõpetamiseks kohtulahendiga on protokolli kantud. Kuna hageja nõue müüa kinnistu avalikul enampakkumisel sisaldub juba hageja poolt kohtule esitatud hagis, ei olnud vajadust seda eraldi protokollis kajastada. Protokollist nähtub ka kohtu selgitus, et vaatamata U.M. osa müümisele enampakkumisel on kinnistusraamatujärgne omanik endiselt U. M. Kuivõrd kostja asendamist ei ole keegi taotlenud, ei oma asja lahendamise seisukohast tähendust hageja vastuväide, et ta ei ole nõus, et uus kinnistu kaasomanik kaasatakse menetlusse. IV Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 14. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätte menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda (vt 4 Riigikohtu 27.09.2010.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kaasomandi lõpetamine on kõigi menetlusosaliste huvides, sest nad kõik olid huvitatud kaasomandi lõpetamisest, kokku ei suudetud leppida vaid kaasomandi lõpetamise viisis. Tegemist ei ole

§ 162

lg 1 sätestatud otsuse tegemisega kummagi poole kahjuks, sest ükski menetlusosaline ei pea maksma ka teistele hüvitist. Kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda ei määra maakohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 5