3-21-1738/5

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised KOHTUMÄÄRUS Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. juuli 2021, Tallinn 3-21-1738 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik: X RESOLUTSIOON Anda luba X’i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui
2. septembrini 2021 (kaasa arvatud). SELGITUSED Käesolev määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile ning puudutatud isikule koos tõlkega vene keelde pärast tõlke valmimist. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204). ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
3. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas
4. juulil 2021 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Taotluse kohaselt on puudutatud isik Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kellele on juba
5. detsembril 2019 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mida isik ei ole vabatahtlikult täitnud ja mille sundtäitmine ei ole senini olnud võimalik, kuna isiku puudus reisidokument. PPA selgitab taotluses, et
6. juulil 2021 on Venemaa Föderatsioon teatanud, et nõustub puudutatud isiku tagasi võtma ning
7. juulil 2021 käis puudutatud isik Venemaa Föderatsiooni saatkonnas konsuli vastuvõtul, ent keeldus vastu võtmast talle vormistatud tagasipöördumise tunnistust. PPA osutab ka sellele, et puudutatud isikut on varem karistatud vangistusega raske kuriteo eest ning liiati on puudutatud isik korduvalt teatanud, et ei soovi Eestist lahkuda. PPA leiab, et olukorras, kus reaalselt on tekkinud puudutatud isiku väljasaatmise võimalus, võib ta hakata väljasaatmist takistama.
8. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et ei nõustu enda kinnipidamisega, tuues esiteks välja selle, et pärast lahkumisettekirjutuse tegemist on ta olnud pikka aega vabaduses, ei ole kuhugi põgenenud ja on olnud nii politseile kui kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, elades kindlas kohas. Teiseks rõhutas puudutatud isik, et on tema suhtes toime pandud tegudega seoses pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kust on saanud teate enda avalduse menetlusse võtmise kohta ning peab selle menetlusega seoses viibima Eestis, et kohtuga vajadusel suhelda. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Talle on tehtud lahkumisettekirjutus, mida ta täitnud ei ole. Sundtäitmisele ei ole seda olnud võimalik senini pöörata. PPA taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on Venemaa Föderatsiooni asutus hiljuti (13.07.2021) teatanud, et nõustub puudutatud isiku tagasivõtmisega. Samuti ilmneb taotlusest, et puudutatud isikule on vormistatud tagasipöördumistunnistus, mille vastuvõtmisest puudutatud isik aga keeldus. PPA esindaja selgitas istungil, et suheldes Venemaa Föderatsiooni piirivalveteenistusega on viimase ametnikud nõustunud võtma puudutatud isiku vastu kehtetu reisidokumendi alusel ning annavad talle kehtiva dokumendi Venemaal. Eeltoodud asjaoludest ilmneb ühelt poolt, et puudutatud isik ilmselgelt ei ole huvitatud enda välja saatmisest. Tagasipöördumistunnistuse vastu võtmisest keeldumist tuleb käsitada VSS § 68 punktis 6 nimetatud asjaoluna ehk välismaalase käitumisena, millest järeldub, et ta soovi lahkumiskohustust täita. PPA on osutanud ka sellele, et varem on puudutatud isik ka sõnaselgelt avaldanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Teiseks nähtub eeltoodud asjaoludest, et puudutatud isiku välja saatmine on võimalik. Samas on usutav, et see ei pruugi olla võimalik 48 tunni jooksul, kuna Venemaa asutused soovivad enne isiku vastuvõtmist vormistada talle kehtiva dokumendi ning teha ettevalmistused selleks, et isikul oleks pärast tagasivõtmist Venemaal elukoht. VSS § 23 lõikest 1 ning § 15 lõike 2 punktist 1 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VVS § 68 punktide 6 ja 4 tähenduses. Ühelt poolt on puudutatud isik selgelt mõista andnud, et ei soovi Eestist lahkuda, teisalt ei ole vaidlust selles, et puudutatud isikut on karistatud vangistusega raske kuriteo eest. Nõustun, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine puudutatud isiku suhtes ei oleks tõhus. Asjaolu, et puudutatud isik on enne kinnipidamist pikka aega vabaduses viibinud ega ole põgenenud, ei ole antud juhul tema usaldamiseks piisav, kuna viimasel ajal on asjaolud oluliselt muutunud. Puudutatud isikul ei olnud varem otseselt vajadust väljasaatmise vältimiseks end varjata, kuna talle oli teada, et teda ei saa välja saata dokumendi puudumise tõttu. Praeguseks on puudutatud isikule teada, et Venemaa Föderatsioon on nõustunud tema tagasivõtmise ja talle selleks vajalike dokumentide vormistamisega. Seega põhjus, miks puudutatud isik varem end ei varjanud või ei põgenenud, võib olla ära langenud. PPA esindaja poolt kohtuistungil antud selgituste pinnalt on usutav, et väljasaatmine on võimalik läbi viia peatselt. Kui puudutatud isik end varjama asub, võib see luhtuda. Puudutatud isiku selge soov Eestist mitte lahkuda koosmõjus tema varasema kuritegeliku käitumisega ei õigusta tema usaldamist sel määral, et ta võiks väljasaatmist oodates vabaduses viibida. Puudutatud isiku kinni pidamist ei taksita tema pöördumine rahvusvahelise kohtu poole. Ühelgi juhul ei ole puudutatud isikul õigust viibida Eestis sellises kohtus toimuva menetluse ajal. Suhtlemiseks kohtuga saab puudutatud isik esitada vastavale kohtule oma uued kontaktandmed. Taotlusest ja puudutatud isiku enda selgitustest nähtub, et ta elas Halastuse misjonäride ordu kloostris. Nimetatud asutusel on võimalik puudutatud isikule sinna adresseeritud dokumendid talle edastada või teda teavitada dokumentide saabumisest. Asjaolu, et puudutatud isik ootab teatud dokumente, isegi kui need on dokumendid rahvusvahelisest kohtuasutusest, ei saa olla asjaoluks, mis välistab isiku kinni pidamise tema välja saatmise tagamiseks, samuti ei taga nende dokumentide ootamine piisavat kindlust, et puudutatud isik enda väljasaatmist takistama ei hakka. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinnipidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 2