KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-3907 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu ühisvara jagamiseks B.B. vastuhagi A.A. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 11. märtsi 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja/vastuhagis kostja): A.A. (isikukood XXX) Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): B.B. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 11. märtsi 2021 otsus osas, millega ajatati hüvitise 4500 eurot maksmine (resolutsiooni p 8) ning parandada ilmsed ebatäpsused kohtuotsuse resolutsioonis (resolutsiooni p-d 4 ja 6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata B.B. taotluse hüvitise maksmise ajatamiseks. 2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2021 otsus muutmata. 3. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.1. Rahuldada A.A. hagi osaliselt. 3.2. Rahuldada B.B. vastuhagi. 3.3. Lõpetada poolte varaühisus ja jagada abielu kestel soetatud ühisvara. 3.4. Jätta A.A. omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistu nr xxx). 3.5. Asendada kohtuotsusega B.B. tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 1 34 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao omaniku kande muutmiseks ja A.A. sissekandmiseks ainuomanikuna. 3.6. Jätta B.B. omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistu nr xxxx). 3.7. Asendada kohtuotsusega A.A. tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teise jao omaniku kande muutmiseks ja B.B. sissekandmiseks ainuomanikuna. 3.8. Välja mõista B.B. lt A.A. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 4500 eurot. Jätta rahuldamata B.B. taotlus hüvitise maksmise ajatamiseks. 3.9. Müüa kinnistu (kinnistu nr
- x)asukohaga XXX avalikul enampakkumisel Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt. 3.9.1. Määrata kinnistu alghinnaks enampakkumisel 6800 eurot ja enampakkumise sammuks 500 eurot, kusjuures alghinda ei või langetada alla 4000 euro. 3.9.2. Kinnistu müügist saadud raha arvet katta esmalt kohtutäituri kulud ning järele jäänud raha jagada võrdselt poolte vahel. 3.10. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. 4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. 6. Jätta rahuldamata A.A. taotlus võtta asja materjalide töövõime hindamise otsus. juurde 14. oktoobri 2020 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 2 menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. A.A. (hageja) esitas 11. märtsil 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus jagada poolte ühisvaraks olevad korteriomandid, asukohaga XXX linn ja XXX linn, ning suvila, asukohaga XXX linn, selliselt, et jätta XXX linn korter hageja ainuomandisse ning ülejäänu kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt välja hüvitis 9400 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus kuni 14. juulini 2005. Kinnistud omandati abielu kestel ning on seega abikaasade ühisvara. Ühisvara on jagamata, kostja polnud nõus seda kohtuväliselt tegema. 2. Kostja ei vaielnud ühisvara jagamisele vastu, ent ei nõustunud hageja pakutud viisiga. Kostja esitas 7. mail 2020 vastuhagi ja 7. detsembril 2020 vastuhagi täpsustuse, milles palus jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta korteriomand, asukohaga XXX linn, kostja ainuomandisse ning korteriomand, asukohaga XXX linn, ja suvila hageja ainuomandisse. Samuti palus kostja asendada vajalikud tahteavaldused kohtuotsusega ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustunud kohtu tellitud XXX linn korteriomandi eksperdihinnanguga, mille kohaselt on korteri turuväärtuseks 27 000 eurot, vaid lähtus enda tellitud eksperdihinnangust, mille kohaselt on korteri turuväärtuseks 24 000 eurot. Kostja pakutud ühisvara jagamise viis ei tekitaks pooltele kohustust rahalise hüvitise tasumiseks, mis on väga oluline mõlema poole majanduslikust olukorrast tulenevalt. Alternatiivselt palus kostja jagada ühisvara selliselt, et jätta XXX linn korter kostja ainuomandisse, XXX linn korter hageja ainuomandisse ning suvila müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostja palus määrata, et enampakkumise viib läbi Viru tööpiirkonna kohtutäitur ning kohtutäituri valib ja avaliku enampakkumise läbiviimiseks vastava avalduse kohtutäiturile on õigustatud esitama mõlemad pooled. Samuti palus kostja määrata, et enampakkumise alghinnaks on 6800 eurot, enampakkumise nurjumise korral alandatakse hinda igal järgmisel enampakkumisel 500 euro võrra kuni 4000 eurot. Nimetatud alla hindamise osas ei pea kohtutäitur küsima eelnevalt poolte seisukohta. Kinnistu müügist saadud raha arvel katta esimeses järjekorras kohtutäituri kulud ja tasu seoses avaliku enampakkumise läbiviimisega ning järelejääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Samuti palus kostja mõistja temalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 4500 eurot, mille tasumine ajatada 36 kuu peale võrdsete osamaksena 125 eurot kuus, kuivõrd ta polnud võimeline kogu summat korraga tasuma. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus otsustas 11. märtsi 2021 otsusega järgmiselt: 1. A.A. hagi rahuldada osaliselt. 2. B.B. vastuhagi rahuldada. 3. Lõpetada poolte varaühisus ja jagada abielu kestel soetatud ühisvara. 4. Jätta A.A. omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistu nr xxx). 5. Asendada kohtuotsusega B.B. tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao omaniku kande muutmiseks ja A.A. sissekandmiseks ainuomanikuna. 3 6. Jätta xxxx). B.B. omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistu nr 7. Asendada kohtuotsusega A.A. tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teise jao omaniku kande muutmiseks ja B.B. sissekandmiseks ainuomanikuna. 8. Välja mõista B.B. lt A.A. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 4500 eurot ning ajatada hüvitise maksmine. B.B. kohustub tasuma A.A.le hüvitise 36 kuu jooksul võrdsete osamaksetena igakuiselt 125 eurot. 9. Müüa kinnistu (kinnistu nr
- x)asukohaga XXX avalikul enampakkumisel Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt. 9.1. Kinnisasja alghinnaks määrata enampakkumisel 6800 eurot ja enampakkumise sammuks 500 eurot, kusjuures alghinda ei või langetada alla 4000 euro. 9.2. Müügist saadud raha arvet katta esmalt kohtutäituri kulud ning järele jäänud raha jagada võrdselt poolte vahel. 10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd pooled ei vaielnud korteriomandite jagamise viisi üle, jagas maakohus korteriomandid poolte soovitud viisil. Puudus ka vaidlus, et korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtus oli 15 000 eurot. Vaidlus oli XXX linn korteriomandi väärtuse üle, mistõttu võttis maakohus turuväärtuse määramisel aluseks kinnisvaraportaalid. Mõistlikuks ruutmeetri hinnaks luges maakohus 492 eurot ning korteri maksumuseks 24 009 eurot 60 senti. Hagejale makstavaks hüvitiseks kujuneb 4500 eurot, kuna kogu vara väärtus oli 39 000 eurot, kummagi osa 19 500 eurot. Kuivõrd kumbki pool suvilat endale ei soovinud, otsustas maakohus selle müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel vastavalt kostja alternatiivsele taotlusele. Täitmise korra osas hageja vastuväiteid ei esitanud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1468 eurot (riigilõiv 600 eurot, kinnisvara hindamisteenused 433 eurot ja õigusabikulud 435 eurot). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsuses valesti märgitud korteriomandite asukohad. Hagejale kuuluva korteri asukoht on XXX linn ja kostjale kuuluv korter asub XXX linn. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud osas, millega määrati hageja kasuks välja mõistetud hüvitis tasumisele osadena. Ei ole arusaadav, miks hageja peab raha ootama. Kostja saab raha kätte pärast suvila müüki ning selle arvelt saab ta hüvitise tasuda. Hageja tervis on nõrk ning tal on osaline töövõime. Raha on vajalik hageja tervise taastamiseks, mistõttu ei nõustu hageja hüvitise osamaksetena tasumisega. Vale on maakohtu seisukoht, et hageja ei esitanud vastuväiteid täitmise korra vastu. 2. veebruaril 2021 esitatud lõppseisukohtades palus hageja jätta vastuhagi rahuldamata. Hüvitise summa ei ole õige. Hindamisaktide kohaselt on korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtus 27 000 eurot ning korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtus 15 000 eurot. Väärtuste vahe on 12 000 eurot ja hageja kasuks väljamõistetava hüvitise summa peaks olema 4 6000 eurot. Kostja korraldatud hindamine polnud hagejaga ja kohtuga kooskõlastatud, ent maakohus võttis hüvitise määramisel arvesse kostja esitatud hindamisakti. Menetluskulude jagamine ei ole õiglane. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib lg-s 1 sätestatust kõrvale kalduda, kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hagejal on osaline töövõimetus, tema kandis kulud seoses kogu ühisvara hindamisega, mistõttu soovib mõistlikus summas menetluskulude hüvitamist. 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11. märtsi 2021 otsus tuleb tühistada osas, millega ajatati hüvitise 4500 eurot maksmine (resolutsiooni p 8) ning parandada tuleb ilmsed ebatäpsused kohtuotsuse resolutsioonis (resolutsiooni p-d 4 ja 6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata kostja taotluse hüvitise maksmise ajatamiseks. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2021 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus märgib, et lähtub asja läbivaatamisel 29. märtsil 2021 esitatud apellatsioonkaebusest ning jätab tähelepanuta täpsustatud apellatsioonkaebuses märgitud nõude jätta suvila, asukohaga XXX , kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 9400 eurot. Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses nõuet tühistada maakohtu otsus osas, millega otsustati müüa kinnistu, asukohaga XXX , enampakkumisel ning apellatsioonkaebuses puuduvad ka põhjendused selle kohta, miks ei ole võimalik müüa XXX asuvat kinnistut enampakkumisel. Kostja ei soovi kinnistut enda ainuomandisse ning seetõttu on arusaamatu hageja taotlus jätta kinnistu XXX kostja ainuomandisse. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus ühisvara jagamisel kumbki endistest abikaasadest ei soovi kinnistu XXX ainuomandit, on maakohus õigustatult rahuldanud kostja vastuhagis esitatud alternatiivse taotluse ja otsustanud müüa kinnistu enampakkumisel. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4500 eurot ja ajatati hüvitise maksmine (vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni p 8) ning jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus kontrollibki TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hüvitise suuruse ja ajatamise osas. 7. Õige on hageja märkus apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioonis märkinud korteriomandi asukohad. Hageja omandisse jääva korteriomandi asukoht on XXX linn ja kostja omandisse jääva korteriomandi asukoht on XXX linn. Ringkonnakohus parandab ilmse ebatäpsuse maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioonis. 8. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega määrati otsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kostja tasub hagejale väljamõistetud hüvitise 4500 eurot 36 osamaksena igakuuliselt 125 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Asja materjalide kohaselt taotles kostja kohtuotsuse täitmisekorra määramist viisil, et välja mõistetud hüvitist makstakse igakuiselt 125 eurot kuus 36-kuu jooksul (II kd tl 45-46). Ajatamise 5 põhjuseks on kostja märkinud asjaolu, et tema sissetulek ei võimalda tasuda hüvitist korraga ühe summana. 8.1. Iseenesest on võimalik, et ühisvara jagamise korral kohtulahendi alusel määratakse poole taotlusel tähtaeg, mille kestel saab enamsaadud vara arvel hüvitise maksmiseks kohustatud isik otsust täita (maksta raha), mille järel tal tekib õigus nõuda omandi üleandmist. Sellise tähtaja määramise mõtteks oleks anda kohustatud isikule võimaluse korraldada laenuvõtmist hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise võimalust. Antud juhul on aga tekkinud olukord, kus kostja saab kohtuotsuse jõustumisel omandi, kuid hüvitise maksmine on ajatatud kolme aasta peale (125 eurot kuus). Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 445 alusel saab täitmist ajatada ainult erandlikel asjaoludel, pannes erandlike asjaolude tõendamiskoormise taotluse esitanud poolele. Antud juhul ei ole kostja esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis oleksid aluseks hüvitise maksmise ajatamisele. Asjaolu, et kostja ülalpidamisel on teismeline laps ning ta ei ole võimeline hüvitist koheselt ühtse summana tasuma, ei ole sellised erandlikud asjaolud, mis oleksid aluseks kohtuotsuse täitmise ajatamisele. Lähtudes eeltoodust on maakohus ebaõigesti rahuldanud kostja taotluse ja ajatanud hüvitise 4500 eurot maksmise ning võimaldanud kostjal maksta hagejale hüvitist 36 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt 125 eurot. 8.2. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus pooltega üldse arutanud otsuse täitmise viisi ja korda ning seetõttu on arusaamatu maakohtu seisukoht, et hageja täitmise korra osas vastuväiteid esitanud ei ole. Maakohus on pärast kostja poolt kohtuotsuse täitmise ajatamise taotlust saatnud pooltele kirjaliku menetluse teate (II kd tl 51). Hageja on oma lõplikus seisukohas palunud jätta vastuhagi rahuldamata ja välja mõista kostjalt hüvitis 9400 eurot. Viidatud hageja seisukohast ei tulene, et ta oleks olnud nõus kohtuotsuse täitmise ajatamisega. 9. Hageja seisukoha kohaselt ei ole kostjalt väljamõistetud hüvitise summa õige, sest hindamisaktide kohaselt on korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtus 27 000 eurot ning korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtus 15 000 eurot. Kuna väärtuste vahe on 12 000 eurot, siis peaks hüvitise suuruseks olema 6000 eurot, mitte aga 4500 eurot. 9.1. Asja materjalide kohaselt ei vaidle pooled korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtuse 15 000 eurot üle. Vaidlus on korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtuse üle. Hageja väitel on korteriomandi turuväärtuseks 27 000 eurot ning oma väite kinnitamisel tugineb ta maakohtu poolt määratud eksperdi eksperthinnangul (I kd tl 160-178). Kostja seisukoha kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 24 000 eurot ning selle tõendamiseks on ta esitanud Pindi Kinnisvara eksperthinnangu (II kd tl 22-39). Maakohtu määratud ekspert on oma hinnangu korteriomandi turuväärtuse kohta andnud 01.07.2020 ning kostja esitatud eksperthinnang on koostatud 19.10.2020. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei välista see, et maakohus määras ekspertiisi, mille tulemusena esitati Arco Vara Kinnisvara OÜ eksperdiarvamus korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtuse kohta, kuid kostja esitas vastava Pindi Kinnisvara eksperthinnangu omal algatusel, kohtupoolset tõendite hindamise kohustust. Kohtu määratud ekspertiisi eksperdiarvamust tuleb hinnata samuti, nagu teisi asjas esitatud tõendeid. 9.2. Kuna TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus muuhulgas otsust tehes tõendeid, siis oli maakohus iseenesest õigustatud hindama asjas esitatud eksperthinnanguid 6 korteriomandi turuväärtuse kohta. Arvestades, et eksperthinnangud on esitatud konkreetse korteriomandi turuväärtuse kohta, siis on küsitav maakohtu poolt eksperthinnangutes märgitud korteriomandi turuväärtuse võrdlemine kinnisvaraportaalides olevate korteriomandite hindadega, mis asuvad samas piirkonnas ja on sama suurusega. Maakohus on tuvastanud, et keskmiselt on samas piirkonnas korteri ruutmeetri hinnaks 391 kuni 633 eurot, s.o arvestades korteri suurust 48,8 ruutmeetrit võiks olla maksimaalselt korteriomandi turuväärtuseks 30 890 eurot 40 senti ning minimaalselt 19 080 eurot 80 senti. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et mõistlikuks hinnaks ruutmeetri eest saab lugeda 492 eurot ning seega on korteri maksumuseks 24 009 eurot 60 senti. Asjas on olemas eksperthinnanguid konkreetse korteriomandi turuväärtuse kohta ning seetõttu oleks maakohus pidanud hinnates neid asuma seisukohale, kumb eksperthinnangutest kajastab korteriomandi turuväärtust omandi kaotamise seisuga õiglasemalt. 9.3. Ringkonnakohus leiab, et kuna korteriomandi, asukohaga XXX linn, turuväärtus tuleb kindlaks teha ühisvara jagamise seisuga, siis on ühisvara jagamise ajahetke lähim eksperthinnang kostja esitatud Pindi Kinnisvara eksperthinnang. Nimetatud eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi turuväärtus 24 000 eurot ning seetõttu on maakohus õigesti ühisvara jagamisel lähtunud nimetatud summast. 9.4. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti välja mõistnud kostjalt hüvitise hageja kasuks 4500 eurot (kahe korteriomandi turuväärtus 39 000 eurot, kummagi abikaasa osa 19 500 eurot, hagejale jääb vara väärtusega 15 000 eurot, vara väärtute vahe 4500 eurot). 10. Maakohus on õigesti jaganud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel ning ükski hageja väide ei anna alust kohaldada TsMS § 164 lg-t 2. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Antud juhul on tegemist hagilise abieluasjaga ning üldreegli kohaselt kannavad pooled oma menetluskulud ise. Üldreeglist erinevaks kulude jaotamiseks (TsMS § 164 lg 2) peab esinema mõistlik põhjus ning viidatud sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Mõistlikuks põhjuseks TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks ei ole hageja osaline töövõimetus ning see, et ta kandis kulusid seoses ühisvara hindamisega. 11. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eelduste puudumise tõttu hageja esitatud 14. oktoobri 2020 töövõime hindamise otsuse tähelepanuta ning ei võta asja materjalide juurde. 12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 7 Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2021 määrust on parandatud Tartu Ringkonnakohtu 05.08.2021 määrusega. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A.A. taotlus vea parandamiseks ning parandada tsiviilasjas nr 2-20-3907 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2021 otsuse resolutsiooni p s 3.9 esinev ilmne ebatäpsus kinnistu asukohaga X registriosa numbris. 2. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2021 otsuse resolutsiooni p 3.9 sõnastatuks järgmiselt: „3.9. Müüa kinnistu (kinnistu nr X) asukohaga X avalikul enampakkumisel Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt.“ 3. Määruse parandamise kohta teha märge Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2021 otsusele ja selle ärakirjadele. 8