Obsah (10)
§ 104§ 663§ 657§ 106§ 371§ 652§ 654§ 372§ 171§ 178KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7519 Kohtuasi Aktsiaseltsi P
) § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. Kuivõrd kostja elukoht on rahvastikuregistri andmetel
- aprillist 2021 Hispaanias, siis ei allu hagi Eesti kohtule. Seda kinnitab ka asjaolu, et kohus küsis kostjalt, kas ta on nõus asja menetlemisega Eesti kohtus, kuid kostja ei vastanud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
- Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata menetlust. Määruskaebuse väidete kohaselt vastab lepingute üldtingimuste p-st 14.4 tulenev kohtualluvuse kokkulepe Brüssel I (us) määruse art 19 p 3 ja
§ 104
lg 3 p 2 tingimustele, mh on kokkulepe sõlmitud juhuks, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui laenusaaja elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
- Harju Maakohus küsis kostjalt seisukohta määruskaebusele, kuid kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud.
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb
§ 657
lg 1 p 2¹ (koosmõjus
§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. 8. Ringkonnakohtus on vaidluse all lepingute üldtingimustes ette nähtud kohtualluvuse kokkuleppe kehtivus ning sellest tulenevalt asja lahendamise allumine Eesti kohtule. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja ja panga vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on
§ 106
lg 1 p 1 alusel tühine ja ei vasta Brüsseli I (us) määruse art-s 19 sätestatud tingimustele, siis ei allu hagi Eesti kohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kohtualluvuse puudumise kohta, mistõttu keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest
§ 371
lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd hageja ei vaidlustanud määruskaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt ei ole kostja elukoht Eestis, vaid tema elukoht 2
(4)on Hispaanias, siis võtab ringkonnakohus need
§ 652
lg 1 p 1 (koosmõjus
§-ga 659) järgi määruskaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks. Samuti on hageja määruskaebusest nähtuvalt nõustunud sellega, et poolte sõlmitud lepingud on käsitatavad tarbijalepingutena Brüsseli I (
- us)määruse art 17 lg 1 tähenduses. 10. Määruskaebuse väidete kohaselt allub hagi Eesti kohtule lepingute üldtingimuste p 14.4 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult võtmata määruses seisukoha nimetatud lepingupunktis sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse kohta. Eelmärgitu ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud Eesti õigusega kooskõlas olevat kohtualluvuse kokkulepet, mistõttu ei allu asi Brüssel I (
- us)määruse järgi Eesti kohtule ning seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. 11. Ringkonnakohus selgitab, et Brüsseli I (
- us)määruse art 18 lg 2 järgi on tarbijalepingute puhul üldjuhul asja kohtualluvus tarbija alalise elukoha riigis. Brüssel I (
- us)määruse art 19 p 3 kohaselt võib Brüssel I (
- us)määruse 4. jao sätetest (kohtualluvus tarbijalepingute puhul) kõrvale kalduda mh kokkuleppe alusel, mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kostja ja panga sõlmitud lepingute üldtingimuste p 14.4 järgi kinnitab laenusaaja, et ta on nõus vaidlusküsimuste lahendamisega Harju Maakohtus (sealhulgas ka juhul, kui laenusaaja elab või asub pärast Lepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada). 12. Maakohus tuvastas, et nii panga kui ka kostja alaline elukoht oli lepingute sõlmimise ajal Eestis. Kuigi lepingute üldtingimuste p-st 14.4 järeldub tahe lahendada asi Eesti kohtus, leiab ringkonnakohus siiski, et lepingute üldtingimuste p-s 14.4 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on
§ 106
lg 1 p 1 alusel tühine vastuolu tõttu
§-s 104 lg-s 1 sätestatuga. 12.1.
§ 104
lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. 12.2. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole praeguses asjas kehtiv ka
§ 104
lg 3 p 2 alusel, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Pooled peavad Riigikohtu praktikast tulenevalt selleks, et selline kohtualluvuse kokkulepe oleks kehtiv, kokkuleppe sõlmima just sättes viidatud juhuks (vt Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on tingimuse p 14.4 sulgude ees olev osa, mille kohaselt kinnitab laenusaaja, et ta on nõus vaidlusküsimuste lahendamisega Harju Maakohtus, tühine, sest see ei ole sõlmitud spetsiaalselt
§ 104lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks.
Kuivõrd aga sulgudes on märgitud, et nimetatud kohtualluvus kehtib sealhulgas ka
§ 104
lg 3 p-s 2 viidatud juhtudel, siis tuleb hinnata, kas tingimus võib kehtida ilma tühise osata. Ringkonnakohus leiab, et lepingute üldtingimused, sh nimetatud kohtualluvuse kokkulepe, on käsitatavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses, mis on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud lepingute osaks. VÕS § 39 lg 2 teine lause lubab tüüptingimuse jagatavuse korral mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks jätta üks osa kehtima. Samas on oluline, et tingimus oleks 3
(4)nii keeleliselt kui sisuliselt jagatav, jagatud osad oleks ka eraldi arusaadavad ja iseseisvalt kohaldatavad. Osadeks jagatavuse kontrollimiseks kasutatakse nn blue pencil test’i, mis oma sisult tähendab küsimust, kas teatud osa mahatõmbamisega saab tingimuse muuta kehtivaks (vt Kull, I. VÕS § 39, komm 4.
- – Varul, P. jt (koost). Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole lepingute üldtingimuste p 14.4 osadeks jagatav, sest tühise osa, s.o sulgude ees oleva osa maha tõmbamisel ei ole sulgude sees olev osa arusaadav ega iseseisvalt kohaldatav. Seega on lepingute üldtingimuste p 14.4 tervikuna tühine. Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd tegemist on tüüptingimusega, siis ei ole VÕS § 39 lg 2 esimese lause järgi ka võimalik anda sellele tõlgendamisega sisu, mille kohaselt tingimus kehtib (vt ka Riigikohtu
- novembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10).
- Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et ka lepingute üldtingimuste p-s 14.3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole Eesti õigusega kooskõlas, mh ei vasta see
§ 104lg 3 p 2 tingimustele.
Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja
§ 654lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
14. Kuivõrd lepingute üldtingimustes sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped, sh p-st 14.4 tulenev on vastuolus Eesti õigusega, siis ei saa nendest Brüssel I (us) määruse art 19 p 3 järgi kohtualluvus tuleneda, mistõttu keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest
§ 371lg 1 p 2 alusel.
Kuna maakohus küsis kostja seisukohta kostja elukoha ja kohtualluvuse kohta (tl 33 ja 39), kuid kostja kohtule ei vastanud, siis ei saa olla hagi menetlemiseks alust ka Brüssel I (us) määruse art 26 lg 1 alusel, mille järgi allub asi üldjuhul ka sellele kohtule, kuhu kostja ilmub. 15.
§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
Menetluskulude jaotus
- Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta
§ 171lg 1 alusel hageja kanda.
Kuivõrd kostja vastust määruskaebusele ei esitanud, siis ei saanud tal määruskaebemenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)