← Eesti

3-21-1704/5

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised KOHTUMÄÄRUS Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

  1. juuli 2021, Tallinn 3-21-1704 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Ivan Moskaljov Puudutatud isik: X RESOLUTSIOON
  2. Anda luba X’i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui
  3. septembrini 2021 (kaasa arvatud).
  4. Kohustada Politsei- ja Piirivalveamet viivitamata tutvustama käesolevat määruse resolutsiooni ja selgitusi X’ile. SELGITUSED Käesolev määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile ning puudutatud isikule koos tõlkega vene keelde pärast tõlke valmimist. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204). ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
  5. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas
  6. juulil 2021 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Taotluse kohaselt on puudutatud isik Kõrgõzdani kodanik, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kes peeti kinni
  7. juulil
  8. Taotlusest nähtub, et puudutatud isikule on juba 12.02.2021 tehtud lahkumisettekirjutus, mille vabatahtliku täitmise tähtpäeva korduvalt pikendati (viimati kuni
  9. maini 2021), ent puudutatud isik Schengeni alalt ei lahkunud, vaid hankis endale pettuse teel Läti elamisloa ja naasis Eestisse. PPA leiab, et puudutatud isik on väljasaatmise tagamiseks vaja paigutada kinnipidamiskeskusesse, kuna tema puhul esineb põgenemise oht, võttes arvesse, et ta ei lahkunud Eestist või Schengeni liikmesriigist pärast talle tehtud lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Leebemate järelevalvemeetmete võtmist ei pea PPA võimalikuks, arvestades, et puudutud isik on varem end politsei eest varjanud ning avaldanud, et ei soovi kodakondsusriiki naasta. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et PPA on pöördunud Läti asutuse poole ja teinud ettepaneku puudutatud isikule antud elamisluba kehtetuks tunnistada.
  10. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole põhjendatud ning vabaduses viibides lahkuks ta ise tõenäoliselt Läti Vabariiki. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada. Märgin kõigepealt, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole karistus õigusrikkumiste eest, vaid meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Esiteks on puudutatud isikule tehtud juba
  12. veebruaril 2021 ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis on endiselt kehtiv ja mida ta ei ole täitnud. Teiseks nähtub taotlusele lisatud dokumentidest, et
  13. juulil 2021 on PPA välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 punkti 3 ja lg 2 punkti 3 alusel ennetähtaegselt lõpetanud puudutatud isiku Eestis ajutise viibimise aja selliselt, et pärast
  14. juulit 2021 ei ole puudutatud isikul õigust viibida Eestis Läti Vabariigi elamisloa alusel. Võttes arvesse, et Läbi elamisloa sai puudutatud isik tõenäoliselt pettuse teel – st esitas Läti asutusele passi, kus olevalt Eesti viisalt olid eemaldatud viisa kehtetuks tunnistamise kohta tehtud märked – on usutav, et Läti asutused tunnistavad elamisloa kehtetuks. Sellisel juhul langeb ära võimalus puudutatud isiku välja saatmiseks Lätti ning ta tuleb saata välja tema kodakondsusriiki. Kuna Eesti ja puudutatud isiku kodakondsusriigi vahel ei ole maismaapiiri, eeldab puudutatud isiku väljasaatmine lennutranspordi korraldamist, mis ei ole 48 tunni jooksul võimalik. Asjaolu, et puudutatud isikul on hetkel kehtiv Läti elamisluba, ei välista tema paigutamist kinnipidamiskeskusesse ega sunni teda ka viivitamatult Lätti välja saatma, arvestades selle elamisloa saamise asjaolusid ja Eesti asutuste poolt Läti asutustele tehtud ettepanekut see elamisluba kehtetuks tunnistada. VSS § 23 lõikest 1 ning § 15 lõike 2 punktist 1 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VVS § 68 lg 1 tähenduses, kuna puudutatud isik ei lahkunud Eestist pärast talle
  15. aasta veebruaris tehtud lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Isegi kui puudutatud isik reaalselt lahkus, tegi ta seda tõenäoliselt vaid sooviga pettuse teel omandada Läti elamisluba ja seejärel Eestisse naasta. Neil asjaoludel saab asuda seisukohale, et
  16. veebruari 2021 lahkumisettekirjutust puudutatud isik tegelikult täitnud ei ole. Sellise isiku puhul võib eeldada, et ta ole huvitatud Eestist lahkumisest ning võib seega enda välja saatmist takistama asuda. Muuhulgas on oht, et isik lahkub Eestist mõnesse teise Schengeni ala riiki. Tõenäoliselt mõistab puudutatud isik, et talle antud Läti elamisluba võidakse kehtetuks tunnistada. Seega ei saa usutavaks pidada puudutatud isiku kinnitust, et ta lahkub vabatahtlikult Lätti ja jääb sinna. Ebaseaduslikult riigis viibiva isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldaks teatud usaldust selle välismaalase suhtes. Antud juhul ei ole puudutatud isikut alust usaldada, pidades silmas, et vaatamata talle
  17. aasta veebruaris tehtud lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja korduvale pikendamisele ta nõuetekohaselt ei lahkunud ning lisaks sellele on ta tundmatute isikute kaasabil korraldanud oma passis oleva Eesti viisalt kehtetuks tunnistamise kohta tehtud märgete eemaldamise, jättes seeläbi eksliku mulje kehtivast viisast ning taotlenud (ja saanud) seetõttu Läti Vabariigi elamisloa. Passis oleva viisa osalise võltsimise kahtlus on kinnitust leidnud ekspertiisi käigus. Kuigi viisalt kehtetuks tunnistamise märgete eemaldamise täpsed asjaolud ei ole teada ning käesolevas menetluses ei saa neid ka välja selgitada, on ebatõenäoline, et see toimus ilma puudutatud isiku soovi või arusaamiseta. Isikut, kes on välisriigis viibimise aluse saamiseks toimunud ebaausalt ja kasutanud võltsitud dokumenti, ei saa usaldada. Peale selle on isik PPA-le antud seletuses ise märkinud, et ei soovi oma kodakondsusriiki naasta. Ka see õigustab kahtlust, et vabadusse jäädes võib puudutatud isik hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Isegi kui puudutatud isik Eestist lahkuks, on oht, et ta hakkab end varjama mõnes teises Schengeni ala riigis, takistades nii enda välja saatmist. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal 2 kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinnipidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.