järgi käskmenetluses Süüdistatav Hillar Klein, isikukood 36112110296, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, üks kehtiv kriminaalkaristus, Pärnu Maakohtu 13.01.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 120-246 tunnistati Hillar Klein süüdi
lg 1 alusel ning teda karistati vangistusega 4 kuud, mis jäeti
lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Hillar Klein ei pane 12-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg lõppes 12.01.
järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära, arvestades ühe päevamäära suuruseks 10 eurot, so summas 400 eurot. 2.
lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.04.2020, so üks päeva, arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm 1-21-4334 päevamäära, ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 37 päevamäära, so 370 eurot. 3.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 13.01.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-246 mõistetud karistusega ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 kuu 28 päeva pikkune vangistus, mis on ärakantud, ning rahaline karistus 37 päevamäära ehk 370 eurot.
4.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus 370 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 37 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Hillar Klein rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-21-4334“ ja viitenumber
lg 1 p 1 järgset lisakaristustust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani Hillar Klein toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumise. Menetluse käik Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör taotleb 15.06.2021 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras. Prokurör on teinud ettepaneku Hillar Kleini karistada
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, so 400 eurot. Lähtuvalt
lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 21.04.2020, ehk üks päev. Vastavalt
lg 1 teisele lausele vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega kandmisele kuulub 37 päevamäära, mis on 370 eurot. Lähtuvalt
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 370 eurot tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 37 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2, 4 alusel moodustada liitkaristus selliselt, et 13.01.2020 Pärnu maakohtu poolt
lg 1 alusel mõistetud vangistus 3 kuud ja 28 päeva tingimisi katseajaga 12 kuud lugeda kantuks ja rahaline karistus 37 päevamäära ehk 370 eurot viiakse täide iseseisvalt. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud kokku summas 118, 8 eurot ja sundraha 876 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt edastati süüdistusakt Hillar Kleinile 17.06.2021 ning kaitsjale 15.06.
MS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning tõendamiseseme asjaolud on selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuratuuri taotlus rahuldamisele.
näeb ette vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
, 49¹, 50, 51, 52 või 52² sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Nimelt nähtub Pärnu Maakohtu 13.01.2020 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-20-246, et Hillar Klein on süüdi tunnistatud
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning teda karistati vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel mõisteti ärakandmata karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud ärakandmata vangistus ei pöörata täitmisele, kui Hillar Klein ei pane 12-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti kohaldati temale lisakaristus
lg 1 p 1 järgi ning temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks (tlk 7 – 8). Maanteeameti 27.04.2020 vastusest nõudekirjale kriminaalasjas nr 20230200250 nähtub, et liiklusregistri andmetel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.01.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-201246 (jõustunud 29.01.2020) Hillar Kleinilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 3 kuuks, alates 29.01.2020 kuni 28.04.2020, saabus Maanteeametisse ja sisestati liiklusregistrisse 29.01.2020 (tlk 11 – 12). Maanteeameti 17.11.2020 vastusest päringule kriminaalasjas nr 20230200250 nähtub, et liiklusregistri andmetel Hillar Klein oma juhiluba nr xxxx Maanteeametisse hoiule ei andnud. Maanteeamet saatis Hillar Kleinile ettekirjutuse 05.02.2020 nr 200115. Ettekirjutus saadeti aadressile xxxx. Ettekirjutus tagastati Maanteeametile 25.02.2020 seoses hoiutähtaja ületamisega (tlk 24 – 28). Kohtule esitatud Hillar Kleini kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 21.04.2020 kell 16.12 peeti Hillar Klein kahtlustatavana
järgi kvalifitseeritavas kuriteos kinni Tallinnas Pärnu mnt 327A asuva tankla Krooning juures (tlk 1 – 3). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Hillar Klein 21.04.2020 kell 16.12 mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tlk 17). Kriminaalasjas nr 20230200256 koostatud õiendi kohaselt oli Hillar Kleinil mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud ajavahemikus 29.01.2020 – 28.04.2020 ja ta on sõiduki Mitsubishi L200 registreerimismärgiga 122BTG omanik (tlk 18). 21.04.2020 on tunnistajana andnud ütlusi politseiametnik G G K, kelle ütlustest nähtub, et 21.04.2020 kell 16.12 olles politseipatrullis ja teostades Tallinnas Pärnu mnt – l liiklusjärelevalvet, nägi ta, et Tallinnas Pärnu mnt 388B asuva maja juurest keeras Pärnu mnt 237A asuva tankla Krooning juurde sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, jättes suunatule näitamata. Kontrollides sõidukit, selgus, et sõidukit juhtis Hillar Klein, kellelt oli kohtu poolt juhtimise õigus ajavahemikuks 29.01.2020 – 28.04.2020 ära võetud (tlk 13 – 14). Hillar Klein on 21.04.2020 kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on tunnistanud kuriteo toimepanemist ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Hillar Klein selgitas, et jaanuaris võeti temalt ära kohtuotsusega juhtimise õigus kolmeks kuuks. Ta luges kohtuotsuse teksti läbi ja sai aru, et 4/7 1-21-4334 kohtuotsus jõustub kohe, so 13.01.2020 ning ta arvas, et juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kulgema samast päevast. Paar päeva tagasi kontrollis oma andmeid riik.ee ja temale tundus juba, et tema juhtimisõigus on taastunud. Kuna sai asjast valesti aru, otsustas isikliku autoga tanklasse sõita autokummi pumpama (tlk 15 – 16). Kohus leiab, et kogutud tõenditest nähtub üheselt, et Hillar Klein juhtis 21.04.2020 kella 16.12 ajal Tallinnas Pärnu mnt 388B asuva maja juurest kuni Pärnu mnt 327A asuva majani mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Hillar Klein on kuriteo toimepanemist tunnistanud, samuti on juhtimisfakti kinnitanud oma ütlustega tunnistaja G G K. Juhtimisõiguse puudumist 21.04.2020 kinnitab nii Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.01.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-201246, mis jõustus 29.01.2020, kuid ka Maanteeameti vastus nõudekirjale, mille kohaselt pöörati juhtimisõiguse äravõtmine täitmisele 29.01.2020 ning see kehtis kuni 29.04.2020. Kohtu hinnangul on Hillar Klein pannud teo toime otsese tahtlusega (
Hillar Klein tunnistas, et ta sai kohtuotsusest valesti aru ja läks oma autoga sõitma. Kuigi Hillar Klein väitis, et ta kontrollis juhiloa kehtivust, siis kohtu hinnangul ei ole see eluliselt usutav, kuivõrd kontrollimisel hetkel, so on vähemalt 21.04.2020, oleks ta pidanud riik.ee portaalist nägema, et juhtimisõigus tal endiselt puudub, mida kinnitab ka Maanteeameti 27.04.2020 vastus nõudekirjale (tlk 11 – 12). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kriminaalasjas tõendamist leidnud Hillar Kleini poolt mootorsõiduki juhtimine ajal, mil temalt oli see õigus kohtuotsusega ära võetud. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul vastab Hillar Kleini tegu täitmisele pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest tahtlikult kõrvalehoidumisele ehk
objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta
II Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada Hillar Kleini karistusega 40 päevamäära ulatuses, päevamäära suurus 10 eurot, so 400 eurot.
lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.04.2020, so üks päev. Kuivõrd ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, siis kuulub Hillar Kleinil kandmisele rahaline karistus 37 päevamäära, mis on 370 eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 370 eurot kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 37 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kriminaalasjas koostatud õiendi kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed Hillar Kleini 5/7 1-21-4334 2019 tulude kohta, mistõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist Hillar Kleini poolt ja puhtsüdamlikku kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Hillar Klein edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Hillar Kleinile tuleb mõista karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, so 400 eurot.
Kuivõrd
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära, kuulub kandmisele rahaline karistus 37 päevamäära, mis on 370 eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus 370 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 37 eurot. Kuivõrd Hillar Klein pani uue kuriteo toime katseajal, siis tuleb
lg 2, 4 alusel moodustada liitkaristus selliselt, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 13.01.2020 kohtuotsusega
lg 1 alusel mõistetud karistus vangistus 3 kuud ja 28, mida ei pööratud täitmisele kuni 12.01.2021 lugeda kantuks ja rahaline karistus 37 päevamäära ehk 370 eurot viiakse täide iseseisvalt. III Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Hillar Kleinile määratud kaitsjale vandeadvokaadile Kersti Põllule määratud õigusabi osutamise eest tasu 118,80 eurot (tlk 33). Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 3 kohaselt on
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Hillar Kleinil tasuda ka sundraha summas 876 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Hillar Kleinil hüvitada menetluskulud kokku summa 994,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasjas koostatud õiendi kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed Hillar Kleini 2019 tulude kohta. Samuti nähtub Hillar Kleini kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (tlk 15) ankeetandmetest, et Hillar Kleinil puudub töökoht. Samas nähtub Hillar Kleini kaitsja Kersti Põllu poolt 11.06.2021 edastatud e-kirjast (tlk 30), et Hillar Kleini kinnitusel on tal olemas rahalised vahendid rahalise karistuse ja menetluskulude kandmiseks (tlk 30). 6/7 1-21-4334 Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et Hillar Klein on kinnitanud valmisolekut tasuda nii rahaline karistus, kuid ka menetluskulud, siis on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Arvestades asjaoluga, et rahalise karistuse suuruseks on 370 eurot ja menetluskulude suuruseks 994,80 eurot, siis on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Hillar Kleinil ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Hillar Kleini majanduslikku olukorda. Seega nõustub kohus prokuröri ettepanekuga määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul ning Hillar Kleinil tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda menetluskulusid igakuiselt vähemalt 82,90 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.