lg 2 p 9 - § 25 lg 2; § 263 lg 1 p 1 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Kristjan Urb isikukood: 39101056547; kodakondsus Eesti; elukoht: puudub, viibib xxxx; emakeel eesti keel; töökoht puudub; põhiharidus; karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 02.05.2013 otsusega 1-13-3679 (jõustus 17.05.2013) karistatud
Karistus täitmata ja saadetud 19.04.2014 sundtäitmiseks kohtutäiturile – täitmine aegunud
Kahtlustatavana kinni peetud 12.04.2021-13.04.2021, 13.04.202114.04.2021 ning viimati 21.04.2021 Süüdistatav loobus kaitsjast Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristjan Urb
2. Süüdi tunnistada Kristjan Urb
1 1-21-2946 3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Kristjan Urbile liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud vangistust. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Kristjan Urbile lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. 5.
lg 1 alusel arvestada Kristjan Urbi eelvangistuses viibitud aeg 12.04.202113.04.2021, 13.04.2021-14.04.2021, s.o 4 päeva karistusaja hulka, mõistes Kristjan Urbile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 26 päeva vangistust. 6.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 6 kuud ja 26 päeva vangistust ei pöörata täitmisele tingimusel, kui Kristjan Urb ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda Kristjan Urbi viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.04.
23.04.
lg 1 - § 25 lg 1 alusel karistatud väheväärtusliku vallasasja varguse toimepanemise eest, uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 12.04.2021 kella 16:13 ajal aadressil Tallinnas Tartu mnt 10 asuvas Rimi Eesti Food OÜ-le kuuluvas " Tornimäe Rimi" kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rimi Eesti Food OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: - 2 purki õlut Karl Friedrich maksumusega 1,69 eurot/tk, kogumaksumusega 3,38 eurot, - 1 jook "Porgandi-õuna-maasikanektar" maksumusega 0,45 eurot, - 2 pakki snäkki "Parmigiano-Reggiano" maksumusega 1,59 eurot/tk, kogumaksumusega 3,13 eurot, ehk kokku kaupa summas 7,01 eurot, mille pani oma põue ja seejärel möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata kuid oli kinnipeetud kaupluse turvatöötaja poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti Kristjan Urb 21.04.2021 kella 14:13 ajal Tallinnas Ahtri tn 9 asuvas Rimi Eesti Food OÜ-le kuuluvas "Nautica Rimi" kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rimi Eesti Food OÜ´le kuuluvad järgmised kaubad: 3 1-21-2946 - Vürtsikas salaami-jalapeno pitsa 0,180g maksumusega 1,58 eurot, - Singi-šampinjonipitsa 0,198g maksumusega 1,74 eurot, - Õlu „Saku On Ice“ 3 tk, maksumusega 1,19 eurot/tk, kogumaksumusega 3,57 eurot, ehk kokku kaupa summas 6,89 eurot, mille pani taskusse ja seejärel möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata kuid oli kinnipeetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Oma tahtliku tegevusega Kristjan Urb pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ehk
Samuti Kristjan Urb pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga mis seisnes selles, et tema, viibides 13.04.2021 kella 15:57 paiku xxxx juures asuva ülekäiguraja juures, so avalikus kohas kus viibis teisi kõrvalisi isikuid, rikkus KorS (korrakaitseseaduse) § 55 sätestatud põhimõtet – avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, tungides kallale A Ule ja lüües kannatanut korduvalt rusikaga pea ja kaela piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: pea pindmised vigastused - punetused kaela ja kukla piirkonnas, konkussioon (pea põrutus). Kristjan Urb oma tegudega häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Seega Kristjan Urb pani toime avaliku korra raske rikkumise ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ehk
I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 23.04.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kiirmenetluses menetlemiseks kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Kristjan Urbile
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 23.04.2021. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, jäi varem antud ütluste juurde. Oli nõus lühimenetlusega, kaitsjat ei soovinud. Tsiviilhagi 300 eurot võttis omaks. Prokurör taotles isiku süüdimõistmist ja
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi toimepandud teo eest taotles karistuseks vangistust 3 kuud. Vägivalla episoodi eest
Liitkaristuseks § 64 lg 1 alusel vangistuseks 9 kuud, mida lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra vähendada. Karistuseks jääb 6 kuud vangistust, millest maha arvata isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.04-14.04.2021, s.o 3 päeva ja ülejäänud 5 kuud ja 27 päeva vangistust tuleks reaalselt ära kanda. Vangistuse alguseks lugeda 21.04.2021, mil isik peeti kinni. II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4 1-21-2946 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 episood 12.04.2021 Kohus leiab, et 12.04.2021 kella 16:13 paiku Tallinnas Tartu mnt 10 asuvas Rimi Eesti Food OÜ-le kuuluvas " Tornimäe Rimi" kaupluse müügisaalist kauba summas 7,01 eurot varguse katse toime panemine Kristjan Urbi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja J L ülekuulamise protokolli (kd I tl 3) kohaselt oli ta turvatöötajana tööl Tornimäe Rimis 12.04.2021, kui nägi kuidas ilma maskita mustas jopes mees võttis 3 õlut, suitsuvorsti ja mahla ning pani asjad endale põue. Siis läbis mees kassaliini kauba eest maksmata ja ta pidas mehe kinni. Asjad tagastati rikkumata kujul kauplusele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (kd I tl 14-15) kohaselt peeti 12.04.2021 sündmuskohal kinni Kristjan Urb. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja videosalvestusega DVD-plaadil (kd I tl 5-10), millelt nähtub, kuidas tumeda jopega mees võtab 12.04.2021 riiulilt oranži toote ja liigub edasi. Siis võtab külmkapist pruuni toote ja paneb põue. Alkoholi osakonnas võtab mees midagi riiulilt, siis lahkub ostusaalist kauba eest maksmata. Kui mees kinni peetakse, siis viskab ta põue peidetud asjad maha. Kristjan Urbi kahtlustatavana antud ütluste (kd I tl 16) kohaselt tunnistab ta end varguses süüdi. Läks Tornimäe Rimisse, võttis 2 õlut, 1 mahla, 2 pakki snäkki ja pani endale põue. Siis möödus kassadest kauba eest maksmata ja ta võeti kinni. Kahetseb tegu, varastas enda tarbeks. On kodutu ja tööd pole. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Rimi Eesti Food AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest ja õigusrikkumise toimepanemise aktist (kd I tl 1-2) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 12.04.2021 kella 16:13 paiku Tallinnas Tartu mnt 10 asuvas Rimi Eesti Food OÜ-le kuuluvas „Tornimäe Rimi" kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Rimi Eesti Food kuuluvat kaupa maksumusega 7,01 eurot.
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 episood 21.04.2021 Kohus leiab, et 21.04.2021 kella 14:13 paiku Tallinnas Ahtri tn 9 asuvas Rimi Eesti Food OÜle kuuluvas "Nautica Rimi" kaupluse müügisaalist kauba summas 6,89 eurot varguse katse toime panemine Kristjan Urbi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja N V ülekuulamise protokolli (kd II tl 4-6) kohaselt oli ta turvatöötajana tööl 21.04.2021 Nautica Rimis. Märkas pruuni jope, punase särgi ja mustade pükstega meest, kes võttis 2 pitsat, 3 õlut ja pani omale tasku. Siis möödus mees kassadest kauba eest maksmata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. 5 1-21-2946 Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja videosalvestusega DVD-plaadil (kd II tl 7-11), kust nähtub, kuidas pruuni jope ja mustade pükstega mees liigub poes, võtab pitsa riiulilt midagi ja paneb omale taskusse. Siis võtab õlud, paneb samuti endale taskusse ja möödub kassade rivist asjade eest maksmata. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (kd II tl 12-15) kohaselt peeti 21.04.2021 sündmuskohal kinni Kristjan Urb. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli (kd II tl 17) kohaselt tunnistab Kristjan Urb end varguses süüdi. Varastas pitsad ja õlud enda tarbeks ja kahetseb. Elukoht puudub, ööbib xxxx, otsib tööd. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Rimi Eesti Food AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest ja õigusrikkumise toimepanemise aktist (kd II tl 1-3) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 21.04.2021 Tallinnas, aadressil Ahtri tn 9 asuvas Rimi Eesti Food OÜ-le kuuluvas "Nautica Rimi" pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Rimi eest Food kuuluvat kaupa maksumusega 6,89 eurot. Mõlema episoodi puhul on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati mõlemal juhul turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäid varguse episoodid katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, siis ei oleks ta asju omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta 12.04.2021 ja 21.04.2021 kauplusesse eesmärgiga enda tarbeks õlut ja sööki varastada. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teod toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et süüdistatav pani toime 2 varguse katset. Lisaks on süüdistatavat karistatud 08.04.2021 (tegu toime pandud 08.04.2021, kd I tl 1819) ja 09.04.2021 (tegu toime pandud 09.04.2021, kd I tl 20-21) PPA Põhja Prefektuuri poolt
Kõik 4 tegu on toime pandud vaid 2 nädala jooksul. Nimetatud süüdistatava käitumine viitab sellele, 6 1-21-2946 et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatava õigusvastane käitumine õigesti kvalifitseeritud
Kuivõrd Kristjan Urbi tegevus jäi temast mitteolenevatel põhjusel lõpule viimata, kuna peeti mõlemal korral turvatöötaja poolt kinni, on tegemist varguse katsega, mistõttu on Kristjan Urbi tegevus kvalifitseeritav
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Oma tahtliku tegevusega pani Kristjan Urb toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ehk
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 p 1 episood Kohus leiab, et 13.04.2021 kella 15:57 paiku xxxx juures asuva ülekäiguraja juures süüdistatava poolt A Ule korduvalt rusikaga pea ja kaela piirkonda löömine kõrvaliste isikute juuresolekul on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A U ülekuulamise protokollide kohaselt (kd III tl 2-3, 10-12) oli ta 13.04.2021 kell 15.57 xxxx bussipeatuses. Nägi kuidas ca 35 aastane pruuni jopega mees tuigerdas ja peksis reklaamplakatit. Siis lähenes talle vasak käsi rusikas ja hakkas talle järgi käima, teda jälitama. Mees üritas midagi öelda, aga ta ei saanud sellest jutust aru. Kui mees temani jõudis, siis haaras tal selja tagant kaelast kinni ja lõi rusikaga 2 korda kaela piirkonda ja mitu korda pähe. Tundis valu ja hirmu, et ründaja lükkab ta sõiduteele. Siis tuli üks lähedal olev mees appi ja ründaja eemaldus. Lähenes üks naisterahvas, kes helistas
lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas tegemist oli avaliku kohaga, kas rikuti käitumise üldnõudeid ja kas see pandi toime vägivallaga. 8 1-21-2946 Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset Tallinnas Pärnu mnt 48 juures asuva ülekäiguraja juures, s.o keset kesklinna, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Avalikus kohas käitumise üldnõuded tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Tunnistajate M-L R ja J K ning kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et just süüdistatav lõi kannatanut rusikaga korduvalt pähe. Samuti nähtub see asitõendi vaatlusprotokollis koos videosalvestusega (kd III tl 42-44) on vaadeldud Tõnismäe 11 a turvakaamera salvestust. Videolt on näha 13.04.2021 kell 15.59, kuidas tumedates riietes isik jookseb teise isiku poole ja haarab temast kinni. Tekib rüselus ja ründaja lööb kannatanut mitu korda pea piirkonda. Siis õnnestub kannatanul eemale joosta Pärnu mnt suunas. Ründaja hakkab liikuma Tõnismäe tänava suunas. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (kd III tl 53-56) peeti 13.04.2021 sündmuskohal kahtlustatavana kinni Kristjan Urb. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni
Antud juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga pähe. Kohus selgitab siinkohal ka seda, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanul esinenud vigastused nähtuvad isiku läbivaatuse protokollist (kd III tl 4-9), kus on loetletud A U visuaalselt tuvastatud vigastused – kaela ja kukla piirkonnas punetus. Samuti nõudekirjast Tallinna Kiirabile ning vastusest lisadega (kd III tl 14-19) nähtub, et 13.04.2021 A Ul on diagnoositud tervisekahjustused – pindmine peavigastus ja konkussioon (pea põrutus). Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui süüdistatav teda pähe lõi. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtuvad kannatanul esinenud vigastused: pea pindmised vigastused - punetused kaela ja kukla piirkonnas. Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtul alus kannatanu poolt valu tundmises kahelda, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. 9 1-21-2946 Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samuti nähtub tunnistajate M-L R, J K ja L S ütlustest, et süüdistatava poolt toime pandud vägivallategu häiris neid kui kõrvalseisjaid väga. Asjaolu, et päevasel ajal keset kesklinna kellelegi lihtsalt kallale minnakse tekitas neis hirmu, ka nemad olid šokis. Seega on tuvastamist leidnud, et häiriti samaaegselt sündmuskohal viibinud isikute avalikku õigusrahu ja turvatunnet. Eeltooduga on
lg 1 p 1 objektiivne koosseis täidetud, s.o avaliku korra raske rikkumiserikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa ja talle haiget teha. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on kesklinnaga, s.o avaliku kohaga ning et tema selline tegevus võib häirida ka kõrvalisi isikuid. Seda enam, et ta püüdis lüüa ka teda kinni pidama tulnud meesterahvast. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Kristjan Urb pani toime avaliku korra raske rikkumise ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ehk
III KARISTUS MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on nii
lg 2 p 9 kui
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Kristjan Urb ei tööta. Karistusregistri väljavõte (kd II tl 20) kohaselt on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus, mille kohaselt on teda viimati karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 02.05.2013 otsusega nr 1-13-3679 (jõustus 17.05.2013)
Karistus on täitmata ja see on Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt (kd II tl 31) saadetud 19.06.2014 sundtäitmiseks kohtutäiturile. Kohus leiab, et nimetatud kohtuotsuse täitmine on aegunud. Nimelt sätestab
lg 2, et täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Seega on tegemist rahaliste nõuete täitmise absoluutse tähtajaga. Kuivõrd Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus jõustus 17.05.2013 aegus selle otsusega välja mõistetud rahalise karistuse sissenõudmine 17.05.2020. 10 1-21-2946 Sellest tulenevalt lähtub kohus, et Kristjan Urbil puuduvad kehtivad karistused. Kuivõrd Kristjan Urbi süüdistatakse ka varavastaste kuritegude toimepanemises, siis märgib kohus, et üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Nii Kristjan Urbi ankeetandmetest kui ka Kristjan Urbi enda sõnade kohaselt tal töökoht ja seega ka sissetulek puudub. Samuti puudub tal elukoht. Taolised süüdistatava isikuandmed ja samas ka majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed välistavad rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Kristjan Urbi süü suurust
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemisel osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe varguse katse toimepanemist. Arvestades varguse objektiks olnud esemete väärtust, mis ühel juhul oli 7,01 eurot ja teisel juhul 6,89 eurot, samuti seda, et mõlemad teod jäid katsestaadiumisse ning kaup tagastati rikkumata kauplusele, on Kristjan Urbi süü hinnatav väiksena. Samuti on Kristjan Urb oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, mida tuleb arvestada kergendava asjaoluna.
lg 1 p 1 etteheidetud teo süü suuruse hindamisel lähtub kohus järgmistest asjaoludest. Esmalt oli tegu toime pandud avalikus kohas päise päeva ajal (kell 15:57). Kristjan Urb, olles alkoholijoobes ründas füüsiliselt ilma igasuguse põhjuseta talle täiesti tundmatut noort naisterahvast, lüües talle korduvalt rusikaga pea ja kaela piirkonda. Juhtunusse sekkusid kõrvalised isikud, kelle rahu selline tegevus samuti häiris ja tänu kellele Kristjan Urb kinni peeti, kuna ta lahkus sündmuskohalt. Arvestades aga, et kannatanu vigastused olid kerged - pea pindmised vigastused - punetused kaela ja kukla piirkonnas, konkussioon (pea põrutus), samuti seda, et Kristjan Urb on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna ja tal puuduvad kehtivad karistused, siis hindab kohus antud episoodi puhul Kristjan Urbi süüd sanktsiooni keskmisest määrast väiksemaks. Muid karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus Kristjan Urbi suhtes ei tuvastanud. Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale võib
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistuse mõista sanktsiooni miinimummääras, s.o 3 kuud vangistust.
lg 1 p 1 järgi peab kohus põhjendatuks karistada Kristjan Urbi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. Kuivõrd süüdistatava poolt toime pandud kuritegude puhul on tegemist eriliiki kuritegudega, millest
lg 1 p 1 etteheidetava teo süü suurus on võrreldes varguse katsete toimepanemisega märkimisväärselt suurem, siis leiab kohus, et karistuste liitmisel võib kasutada isikule leebemat viisi ja
Seega mõistab kohus Kristjan Urbile liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 10 kuud vangistust. Prokurör taotles Kristjan Urbile mõistetava vangistuse reaalset ärakandmist ning samuti taotles
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.04.2021-14.04.2021, s.o. 3 päeva. Kohus sellise arvutuskäiguga ei nõustu. Kristjan Urb oli varguse katse episoodis kinni peetud 12.04.2021 ning vabastatud 13.04.2021 kell 12:15 (kd I tl 14-15), mis teeb eelvangistuse ajaks 2 päeva. Seejärel oli Kristjan Urb kinni 11 1-21-2946 peetud uue, s.o. avaliku korra raske rikkumise episoodis samal päeval ehk 13.04.2021 kell 16:05 (kd III tl 53-56) ning vabastatud 14.04.2021, mis teeb samuti eelvangistuse ajaks 2 päeva. Kuivõrd Kristjan Urb oli vahepeal kinnipidamiselt vabastatud ning hiljem uuesti uue kuriteo toimepanemisega seonduvalt kinni peetud, tuleb eelvangistuses viibitud päevi arvestada eraldiseisvalt vastavalt kahtlustatavana kinnipidamise ja vabastamise ajale, mitte aga lugeda neid järjestikku nagu isikut poleks vahepeal vabastatud. Sellest tulenevalt arvestab kohus eelvangistuses viibitud ajaks 4 päeva ehk 12.04.2021-13.04.2021 ja 13.04.2021-14.04.2021 ning mõistab Kristjan Urbile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks
Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus on seisukohal, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada
vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ega ka
alusel karistusest vabastamist, kuna süüdistataval puudub kindel elukoht, mis välistab nii
Mõlemate alternatiivide puhul peaks süüdimõistetu alluma käitumiskontrollile, mis esmase nõudena eeldab alalise elukoha olemasolu. Küll aga leiab kohus Kristjan Urbi isikut ja tema karistatuse puudumist arvestades, et Kristjan Urbi suhtes saab kohaldada tingimisi vabastamist
sätete alusel, kuid arvestades
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo asjaolusid (füüsiline kallaletung tundmatule isikule ilma igasuguse põhjuseta) on põhjendatud üksnes osaline tingimisi vabastamine
Seega määrab kohus, et Kristjan Urbil kuulub koheselt ärakandmisele nn šokivangistusena 3 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust, s.o. 6 kuud ja 26 päeva ei pöörata täitmisele, kui Kristjan Urb ei pane
lg 3 alusel määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et mõistetud karistus, selle osaline ärakandmine ja hilisem katseaeg võimaldab eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt eeldada, et Kristjan Urb saab oma käitumise tagajärgedest aru ning suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et viimane karistus on Kristjan Urbil aastast 2013. Samuti märgib kohus üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt, et ühiskond ei saa jätta karmilt reageerimata olukorrale, kus isik ründab ilma igasuguse põhjuse ja kokkupuuteta päise päeva ajal talle täiesti tundmatut isikut, tekitades talle nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi. Teadmine, et selliseid isikuid karistatakse rangelt, mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele. Seega mõistab kohus Kristjan Urbile osaliselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ning ülejäänud karistus jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata
MS § 130 lg 41 alusel tuleb Kristjan Urbi suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ning vahistada Kristjan Urb kohtuotsuse kuulutamisel. Osalise vangistuse kandmist arvestada alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.