) §-de 118 lg 1 p 1, 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi lühimenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Artem Ivanov, isikukood 37806150275, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, elukoht xxxx, kõrgharidus, töökoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei kohaldatud, oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 5 (viis) päeva (14.09.2018-16.09.2018, 14.04.2020). Kaitsja Leelo Viil Kannatanud AF AG AM RT D K (seaduslik esindaja S K) RESOLUTSIOON 1 13.04.2020- Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 lg 1, 3, § 181 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Õigeks mõista Artem Ivanov
2. Süüdi tunnistada Artem Ivanov
MS § 238 lg 2 alusel Artem Ivanovile mõistetud karistust 1/3 võrra. Artem Ivanov peab ära kandma 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse. 4. Arvestada
lg 1 alusel Artem Ivanovi eelvangistus 2 päeva (13.04.202014.04.2020) karistusaja hulka. Artem Ivanovil jääb seega lõplikult kanda 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 5. Jätta
lg 1 ja lg 3 alusel Artem Ivanovile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus, 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Artem Ivanov ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi kooskõlas
lg 1: - - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Määrata Artem Ivanovile
7. Määrata Artem Ivanov Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 8.
p 1 järgi hakkab Artem Ivanovi katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.03.
Samuti süüdistatakse Artem Ivanovi selles, et tema lõi mistahes raskusega tervisekahjustuse, s.h raske ja eluohtliku tervisekahjustuse, tekitamise eesmärgil 14.09.2018 kella 19.57 ajal xxxx asuva xxxx ja xxxx juures füüsilise konflikti käigus A Mit korduvalt noaga kõhu ja reie piirkonda, põhjustades A Mile kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool ülakõhul roidekaare all koos maksa ja kaksteistsõrmiksoole väliskesta vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus, ning pindmised (torke) lõikehaavad vasaku reie ülaosas sisepinnal ja vasakul pool lahkliha piirkonnas. R T sekkus A Mi ja Artem Ivanovi vahelisse konflikti, üritades A Mit eemale lükata, kuid samal ajal lõi Artem Ivanov mistahes raskusega tervisekahjustuse, s.h raske ja eluohtliku tervisekahjustuse, tekitamise eesmärgil noaga R Tit kõhu piirkonda, tekitades R Tile kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool kõhu külgseinas niudeluuharja kohal koos verevalumiga kõhu põikilihaste piirkonnas, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanud hakkasid liikuma Artem Ivanovist eemale, kuid Artem Ivanov liikus seltskonnale järgi ja lõi mistahes raskusega tervisekahjustuse, s.h raske ja eluohtliku tervisekahjustuse, tekitamise eesmärgil A Gi noaga ühel korral kõhu piirkonda, põhjustades A Gile kõhuõõnde tungiva torkelõikehaava paremal pool ülakõhus koos kahtlusega maksa eesserva vigastusele, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tahtliku tegevusega pani Artem Ivanov toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o
Samuti süüdistatakse Artem Ivanovi selles, et tema, olles toime pannud 13.09.2018 kehalise väärkohtlemise ja 14.09.2018 raske tervisekahjustuse tekitamise, haaras 13.04.2020 kella 21.40 ajal xxxx asuva kortermaja trepikojas, kus asuvad korterid xxxx ja xxxx, alaealisel D Kl käest kinni, surudes D K vastu trepikoja seina, ning võttis käega D K lõuast kinni, tõstis D K pea kõrgemale, öeldes: „Niisis, kuula.“ D K ehmatas ja hüüdis ema appi, misjärel Artem Ivanov lõi tahtlikult D Kt labakäega vastu kukalt vasakule poole. Käest haaramise, vastu seina surumise, lõuast kinni võtmise ja vastu kukalt löömise tagajärjel tundis D K füüsilist valu. D K käest haaramise, vastu seina surumise ja käega vastu kukalt löömisega pidas Artem Ivanov võimalikuks valu ja tervisekahjustuste tekkimist ning möönis nende saabumist. Oma tegevusega pani Artem Ivanov tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o
4 Kohtu seisukoht: I. Artem Ivanovile on esmalt esitatud süüdistus selles, et ta lõi 13.09.2018 pärast kella 20.00 xxxx asuva maja juures A F käega kaks korda näopiirkonda, seejärel lõi süüdistatav käelöökidest kõhuli maha kukkunud kannatanut korduvalt jalaga kehapiirkonda ning torkas sõrmega silma. Kannatanu tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustused, mille paranemine võttis aega vähemalt 4 nädalat. Kriminaalasjas on tõendatud, et A. F pöördus 13.09.2018 erakorraliselt arsti vastuvõtule seoses talle tekitatud tervisekahjustustega. Kohtule esitati Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis, haigusjuht nr xxxx, mis on trükitud 13.09.2018 kell 23.19 (kd I tlk 6-7). Epikriisi järgi toimetati A. F kiirabiga 13.09.2018 Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. A. F tuvastati roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, roiete hulgimurd, pindmine peavigastus ja pea pindmised hulgivigastused. Epikriisi koostanud meditsiinitöötaja on lisaks märkinud, et patsiendi vasak silm punetas, kannatanu sõnul torgati talle sõrmega silma. Eelnevaga seoses soovitati A. Fil pöörduda järgmisel päeval silmaarsti juurde (vt epikriisi lk 2) kontrolli. A. F järgis arsti soovitust (vt siinkohal ka 14.09.2018 epikriis kd II tlk 8). Esmase epikriisi järgi paranevad A. F tuvastatud vigastused 4-6 nädala jooksul. Kannatanu läbivaatus teostati politseijaoskonnas 20.09.2018 (kd I tlk 11-12 ja 15, fotod tlk 13-14). Läbivaatusel fikseeriti A. Fil järgmised välised tervisekahjustused: laubal vasakul pool marrastus, vasaku silmavalge punetus ja hematoom vasakul oimul. Kannatanu A. F andis 20.09.2018 kohtueelses menetluses ütlusi (kd I tlk 2-10) selle kohta, et 13.09.2018 arstlikul läbivaatusel tuvastatud ja 20.09.2018 menetlustoimingu käigus fikseeritud vigastused tekitas talle 13.09.2018 kella 20.00-21.00 paiku tundmatu meesterahvas, kes tuli talle xxxx tänaval asuva piljardisaali juures kallale. Nimetatud asjaolu on lisaks kannatanu ütlustele tõendatud ka tunnistaja A. M kohtueelses menetluses antud ütlustega (kd I tlk 36-40). Tunnistaja selgitas, et ta oli ööl vastu 14.09.2018 tööl, kui talle helistas sõber A. F. Sõber ütles, et ta sai xxxx turul ühe mehe käest peksa, ribi on katki ning ta liigub EMO-sse. Kohus nendib, et tunnistaja A. M ütlused selles faktis on KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel iseseisvaks tõendiks: A. M kuulis sõbraga juhtunust ajal, mil A. F sõitis (kiirabiga) erakorralise meditsiini osakonna suunas, so telefonivestlus toimus võrdlemisi vahetult peale sündmust, A. F oli veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kriminaalasjas on kannatanu A. F, tunnistaja A. M ja süüdistatava A. Ivanovi ütlustega tõendatud, et mees kellest kannatanu oma sõbrale telefonis rääkis, oli süüdistatav A. Ivanov. Esmalt on tunnistaja A. M öelnud, et sõber kirjeldas talle ööl vastu 14.09.2018 toimunud telefonivestluses teda rünnanud meest, soovides teada, kas A. M tunneb kedagi sellist. Tunnistaja vastas sõbrale, et isiklikult ei tunne, kuid ta on kirjeldusele vastavat meest näinud. Järgmisel päeval, so 14.09.2018 läks A. M koos oma elukaaslase ja sõbraga xxxx turule, kus ta nägi A. Fi kirjeldustele vastavat meest. Tunnistaja ütluste järgi helistas ta kohe A. Fe, et viimane tuleks samuti sinna (so xxxx turule), sest mees kellest sõber talle öises kõnes rääkis, on seal. Teiseks on kannatanu A. F, tunnistaja A, M ja tunnistaja N. G ütlustega (viimased kd II tlk 6367) tõendatud, et A. F reageeris A. Mi kõnele ning läks 14.09.2018 xxxx turule. Seal viibis mees, keda A. M pidas kannatanu kirjelduste järgi viimase ründajaks ning kannatanu kinnitas oma ütlustes, et tegemist oli tõepoolest inimesega, kes teda 13.09.2018 õhtul xxxx piljardisaali 5 juures lõi. Tunnistaja N. G sõnul kuulis temagi juhuslikult, kuidas A. F ühelt võõralt mehelt küsis, miks viimane teda peksis. Kannatanu A. F selgitas, et mees kes teda 13.09.2018 õhtul ründas, lõi talle teadaolevalt 14.09.2018 xxxx turu juures kolme inimest noaga. Edasise menetluse käigus tuvastati, et mees kellest kannatanu rääkis, oli A. Ivanov (vt siinkohal kannatanute A. G, A. Mi, R. T ütlused kd I tlk 30-34, tlk 36-40, tlk 41-45, tunnistajate D. S, D. S, O. G, N. G ütlused kd II tlk 48-51, 5356, 59-62, 63-67). Kriminaalasjas on tõendatud, et 14.09.2018 peeti xxxx ja xxxx vahel kinni A. Ivanov kahtlustatuna kolme inimese noaga löömises (vt kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kd II tlk 68-71). Selgitamaks, mis toimus 13.09.2018 õhtul xxxx piljardisaali juures, on kriminaalasjas ütlusi andnud kannatanu ja süüdistatav A. Ivanov. Kannatanu A. F andis 20.09.2018 kohtueelses menetluses ütlusi (kd I tlk 2-10) selle kohta, et 13.09.2018 umbes kell 20.00-21.00 tuli talle xxxx tn piljardisaali juures kallale tundmatu meesterahvas. Ta väljus piljardisaalist, et suitsetada, kui tema juurde astus meesterahvas ja lõi teda rusikaga näo piirkonda, täpsemalt vastu huult. Ta küsis mehelt „mille eest“, kuid mees ei vastanud, vaid andis veel ühe löögi vastu nägu ning ta kukkus löögist selili maha. Seejärel hakkas mees teda jalgadega kehapiirkonda lööma, oli vähemalt 5 lööki. Tal õnnestus ennast kõhuli keerata ja kätega pea varjata. Mees istus talle selga ja hakkas näpuga silma torkama, torkeid oli vähemalt kaks. Ta tundis mehe tegevusest füüsilist valu. Mees lahkus Paekaare tn suunas, kui ta hakkas politseid appi karjuma. Ta tõusis püsti ja kutsus politsei. Kannatanu selgitas täiendavalt, et sel õhtul oli ta joonud 3-4 pudelit õlut. Süüdistatav A. Ivanov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tutvus A. Figa 12.09.2018 täiesti juhuslikult Maxima poes. Tal olid probleemid maksmisega ning kannatanu aitas teda. Süüdistatava sõnul nägi ta kannatanut uuesti 13.09.2018 xxxx tänaval, alkohoolikute seltskonnas. Nähes tuttavat nägu küsis ta eelmise päeva kohta ning tema arvates A. F tundis ta ära. Kannatanu oli veidi purjus, tema oli sel päeval kaine. Ta selgitas A. File kus nad kohtusid ja leppisid kokku, et lähevad piljardit mängima. Ta ostis kannatanule eelmisel päeval aitamise eest tänutäheks õlle. Esmalt oli suhtlus meeldiv, A. F soovis kangeid jooke, kuid ta oli nõus ostma ainult õlut öeldes kannatanule, et äkki viimasele piisab. Tema jõi 5-kraadist džinni. Ta pakkus välja, et ta maksab piljardi eest ning siis ütles A. F, et mängib temaga pärast, enne mängib ta kambaga, kellega nad koos piljardisaali läksid – peale A. Fi tuli piljardisaali kaasa veel paar süüdistatavale tundmatut inimest. Ta andis kannatanule piljardi mängimiseks 1 euro. Seejärel kannatanu rääkis teiste poistega ning hakkas lahkuma. Ta läks kannatanu juurde ja viitas, et nad tahtsid koos mängida. A. F ütles, et läheb suitsetama ja siis nad mängivad. Ta läks A. Figa koos välja ning ütles, et nad pidid koos mängima. Kannatanu ütles, et ei tea midagi, ei tunne teda, ropendas ja muutus agressiivseks. Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta aru, et kannatanu pettis teda, soovides temalt raha välja petta ja tasuta piljardit mängida. Süüdistatav selgitas, et A. F tõukas teda ning siis on vaja ennast kaitsta. Ta haaras kannatanul rinnust raputas ja viskas endast eemale. Kedagi peale nende seal ei olnud. Kannatanu kukkus põlvili, võttis käega peast kinni ja hakkas kriiskama „politsei, politsei, mind pekstakse“. Ta ei teadnud, mida selle olendiga teha. Lähenes mingi purjus seltskond, ta adus, et midagi head ei tule, lõi kannatanule jalaga tagumikku ja läks koju. Kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad selles, kas nad olid omavahel varasemalt tuttavad või mitte. Kannatanu A. Fi sõnul ründas teda 13.09.2018 talle täiesti võõras mees. Kohus nendib, et kannatanu jaoks oligi süüdistatav võõras – nimetatud asjaolu on tõendatud A. Ivanovi 6 ütlustega selles, et tema varasem kokkupuude kannatanuga oli väga põgus ning see piirdus üksnes A. Fi poolse abi osutamisega mingisuguse süüdistatavale vajaliku soorituse tegemisel. Erinevalt kannatanust võis see hetk süüdistatavale meelde jääda ning sel põhjusel ei olnud A. F A. Ivanovile võõras. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et A. F oli 13.09.2018 õhtul tarvitanud alkoholi. Viimasest ei teinud saladust ka kannatanu öeldes, et ta oli joonud 3-4 pudelit õlut. Kahtlemata ei saa välistada, et kannatanu arvestus tarvitatud alkoholi koguste osas on pigem optimistik. Kohtu hinnangul on igal juhul tõendatud, et kannatanu ja süüdistatav viibisid süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas koos. Samuti on mõlema ütlustega tõendatud, et süüdistatav tarvitas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Olenemata sellest, kuidas konflikt alguse sai, ei kahtle kohus selles, et vägivalla tarvitamine toimus kannatanu poolt kirjeldatud viisil: kui kõrvutada kannatanu ütlusi ning tal hilisemalt tuvastatud vigastusi, tuleb nentida, et need on kokkulangevad. Nii on kannatanu kirjeldanud lööke näkku, paralleelselt tuvastati A. Fil pea piirkonnas vigastused. Kannatanu sõnul lõi A. Ivanov teda siis, kui ta esimestest löökidest kukkus, jalaga keha piirkonda, paralleelselt tuvastati kannatanul vigastused kehatüve piirkonnas. Kannatanu kirjeldab seda, kuidas A. Ivanov torkas teda sõrmega silma, paralleelselt on kannatanul tuvastatud silma punetus. Kannatanu ja süüdistatav on riimuvalt kirjeldanud, kuidas A. F kukkus ja ennast löökide eest kätega varjas. Mõlemad on viidanud, et süüdistatav lõpetas füüsilise väärkohtlemise siis, kui A. F hakkas politseid appi karjuma. Kohus nendib, et A. Ivanov on oma ütlustes puudutanud ka seda, mis vallandas temapoolse vägivalla ning selleks on kahtlemata solvumine. A. Ivanov silmas päev hiljem inimest kes teda aitas, tegi talle ettepaneku, et teeb välja joogi ning nad mängivad piljardit, kuid siis selgus, et A. F ei olnud tema seltskonnast karvavõrdki huvitatud ning eelistas süüdistatavale oma tuttavaid. A. Ivanovi solvumist ilmestab süüdistatava kirjeldus kuidas A. F jõi tema raha eest, mängis tema raha eest oma tuttavatega piljardit, kasutas teda nagu nukku ja siis – head aega. Seda, et A. Ivanov oli äärmiselt solvunud, saab kohtu hinnangul välja lugeda ka žestist, mille kohaselt andis ta enne minekut veel sellele olendile jalaga tagumikku. Kahtlemata võib süüdistatava eripära ja võrdlemisi eraklikku eluviisi (vt kohtupsühhiaatriline akt kd II tlk 162169, süüdistatava naabri, kannatanu esindaja S. K ütlused kd II tlk 147-150) silmas pidades A. Ivanovi solvumist inimlikult mõista, kuid vägivalla rakendamist need asjaolud ei õigusta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Ivanovile etteheidetav tegu, mis puudutab A. Fi peksmist 13.09.2018 õhtul süüdistuses kirjeldatud viisil xxxx tn asuva piljardisaali juures, on täielikult tõendatud. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on tõendatud, et A. Ivanov solvus, tõenäoliselt ärritus ning tarvitas seejärel kannatanu suhtes vägivalda. Arvestades süüdistatava kirjeldust, kuidas ta kannatanule hüvastijätuks veel jalaga tagumikku lõi, ei ole kohtul alust analüüsida seda kas A. Ivanov võis tegutseda ehk kaudse tahtlusega. Antud juhul tegutses süüdistatav ilmselgelt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on A. Ivanovi tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritakse tegu juhul, kui teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega tekitatakse tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat. Käesoleval juhul on kannatanu epikriisi järgi A. Ivanovi tekitatud tervisekahjustuste 7 eeldatav paranemise aeg 4-6 nädalat, mis on tekitatud vigastuste loetelu silmas pidades (eelkõige roidemurrud) loogiline. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta tundis peksmise ajal valu. Kohtu hinnangul pani A. Ivanov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatav on süüvõimeline (vt kd II tlk 162-174) ning
lg 1 sätestatuga õigusvastane ning sel põhjusel tuleb ta talle esitatud süüdistuses
12
lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Käesolevas asjas on tõendatud, et 14.09.2018 õhtul tekkis konflikt A. Ivanovi ning tema suhtes vaenulikult meelestatud seltskonna vahel, kuhu kuulusid kannatanud. Kohus on eelnevalt põhjendanud seda, miks ei ole eluliselt usutav versioon rahumeelsest olemisest, mille katkestas süüdistatava ootamatu löök A. G pihta. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatava ja kannatanute vahel puhkes kaklus. Vaadates videosalvestisi ja tunnistajate ütlusi on selge, et A. Ivanov oli selges arvulises vähemuses: teda ründas 3 inimest, kes olid küll purjus, kuid tegid omavahel koostööd. Nii on tunnistajad kirjeldanud ja nähtub ka videosalvestiselt, kuidas süüdistatavat hoiab üks kannatanu kinni ning teine samal ajal peksab. Kohus nendib, et peale A. Ivanovi kinnipidamist teostatud isiku läbivaatusel tuvastati tema peapiirkonnas kriimustusi ja muhke, so kannatanud ei piirdunud vehkimisega ning nende löögid tabasid. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatava suhtes kasutati lisaks jalgadele ja rusikatele ka pipragaasi. Videosalvestisel on talletatud see, kuidas süüdistatav küsib kannatanutelt mehed, mis te teete. Konflikti vaibumisel süüdistatav eemaldub, kuid kannatanud lähevad talle järgi. Seega ei olnud kannatanul alust eeldada, et rünne on läbi. Vastupidine saigi teoks: tunnistaja on kirjeldanud, kuidas A. Ivanov aeti nurka, videosalvestiselt on näha, kuidas kannatanud ümbritsevad süüdistatavat ning vehivad viimase suunas kätega. A. Ivanovil oli sel hetkel alust arvata, et kannatanud (kes olid arvulises ülekaalus) ründavad uuesti. Kõrvalseisjad sel hetkel kas filmisid või tulid A. Ivanovit omakorda lööma (vt videosalvestis). Ründe tõrjumiseks võttis A. Ivanov välja noa. Tunnistajad D. S, D. S ja N. G nägid seda hetke, viimane on öelnud, et A. Ivanov ei hakanud kohe sellega lööma vaid hoidis seda 1-2 minutit enda ees, kuid kannatanud sellele vaatamata liikusid A. Ivanovi suunas. Olukorras kus eemalseisjad nuga näevad ja süüdistatav seda kannatanutele nähtavalt oma käes hoiab on selge, et A. Ivanov andis üsna üheselt kannatanutele märku, et kavatseb seda ründe tõrjumiseks ka kasutada. Kannatanutel oli võimalik sel hetkel taanduda, kuid seda nad ei teinud. Seejärel järgnesid löögid: esmalt lõi A. Ivanov A. Mit, viimane jätkas nö peale tulemist ka pärast esimest lööki. R. Tit lõi süüdistatav siis, kui R. T tõmbas A. Mi eemale. Kohus nendib, et hinnates eelnevat olukorda A. Ivanovi silme läbi ei olnud süüdistataval kahtlemata võimalik hakata koha peal analüüsima kas R. T päästab sõpra või kavatseb teda lüüa. A. G lööb A. Ivanov siis, kui kannatanud taanduvad. Siinkohal on aga oluline rõhutada, et A. G taandus aeglaselt, olles samaaegselt näoga süüdistatava poole, so A. G käitumine oli mitmeti tõlgendatav. Ühest küljest annab taandumine märku sellest, et inimene läheb ära, kuid teisest küljest võib see anda signaali ka selle kohta, et lahkujal on kavas sobival hetkel rünnata. Kohtu hinnangul oli A. Ivanovi valitud vahend – nuga – ründe tõrjumiseks sobiv. Ilmses vähemuses olnud süüdistataval muid vahendeid ei olnud. Noaga löömisele eelneva kakluse käigus oli süüdistatav alla jäämas, süüdistatava poolt käe- ja jalaga antud löögid kaklust ei lõpetanud ning kannatanud olid valmis uuesti ründama. Märkimist väärib, et süüdistatav lõi A. Mit noaga esmalt ühe korra ning see löök ei motiveerinud A. Mit ja teisi kannatanuid rünnet lõpetama. Tunnistajate ütlustest ja videosalvestisest on näha, et alles noa korduv kasutamine erinevate kannatanute suhtes tõi kaasa ründe lõppemise. Hädakaitse piire A. Ivanov kohtu arvates ei ületanud. III. A.Ivanovile on esitatud süüdistus selles, et ta haaras 13.04.2020 kella 21.40 ajal xxxx kortermaja trepikojas, kus asuvad korterid xxxx ja xxxx alaealisel D. K käest kinni, surus 13 kannatanu vastu trepikoja seina, võttis käega tema lõuast kinni, tõstis pea kõrgemale ja palus ennast kuulata. D. K ehmatas, hüüdis ema appi ning siis lõi A. Ivanov labakäega D. K vastu kukalt, vasakule poole. D. K tundis kirjeldatud tegudest füüsilist valu. Kriminaalasjas on tõendatud (kd II tlk 135-138), et 13.04.2020 kell 21.52 helistas häirekeskuse numbrile 112 S. K ning teatas, et xxxx asuva kortermaja trepikojas ründas sama maja korteris nr xxxx elav mees tema last D. K. S. K avaldas, et mees surus lapse vastu seina, haaras lõuast ning laps on hüsteerias. Kannatanu esindaja S. K selgitas (kd II tlk 147-150) et ta elab xxxx koos kolme lapsega, kellest vanim on D. K. S. K sõnul läks tütar 13.04.2020 kella 22.00 oma sõbrale telefoni viima, kuid mõne aja pärast tormas D. K korterisse, värises ja nuttis. Laps selgitas viimaks, et naaber ründas teda trepikojas: lükkas vastu seina, haaras käest, võttis lõuast kinni, tõstis pea ja palus kuulata. Kui D. K ema järgi hüüdis, lõi naaber tütrele lahtise käega vastu kukalt. S. K ütluste kohaselt on naaber problemaatiline, meest häirib absoluutselt kõik – uste avamised, rääkimine ja kõndimine. Kannatanu D. K ütluste kohaselt (kd II tlk 139-142) läks ta 13.04.2020 oma xxxx asuvasse korterisse. Ta oli trepil, kui nägi korterist xxxx väljumas naabrit, kellega tema perel on halvad suhted. Ta üritas naabrist mööduda, kuid viimane haaras tal käest ja ütles, et ta kuulaks. Rääkimise ajal hoidis naaber oma parema käega tema lõuga, tõstes pead üles. Ta ehmatas, hüüdis ema appi ja seejärel lõi naaber talle käelabaga vastu pea vasakut poolt. Löök oli tugev ja ta tundis valu. Tal õnnestus lahti rabeleda ja oma korterisse joosta. Samal päeval teostati kannatanu D. K läbivaatus (kd II tlk 143-146). Menetlustoimingu käigus lapsel nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Tunnistaja A. L ütlustega (kd II tlk 151) on tõendatud, et 13.04.2020 kell 21.56 tuli väljakutse xxxx kus teataja sõnul oli naabrimees last löönud. Tunnistaja nägi kohale jõudes kannatanut, kes oli nutnud ja endast väljas. D. K kirjeldas neile juhtunut ning kurtis peavalu ja –ringluse üle. Kiirabi vaatas kannatanu üle, nähtavaid vigastusi lapsel ei olnud. Seejärel läksid nad naabri, A. Ivanovi juurde. Viimane väitis, et ta ei löönud D. Kt. A. Ivanov oli purjus, ärritunud ja lubas naabritele avalduse tegemise eest kätte maksta. A. Ivanovil tuvastati indikaatorvahendiga joove 1,20 mg/l kohta (kd II tlk 152) ja ta peeti kahtlustatavana kinni (kd II tlk 153-154). A.Ivanov ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et selle perekonnaga on pidevalt probleemid müra tõttu. Uste paugutamise peale on kaevanud ka teised naabrid ning probleemi on üritatud lahendada korteriühistu tasandil. Süüdistatav märkis, et ta tahtis 13.04.2020 välja minna, kuid siis oli jälle kõva uksepaugutamine. Ta läks alla ja võimalik, et rääkis tüdrukuga korterist 58 liiga kõva häälega, ta küsis kaua võib neid uksepaugutamisi kannatada. Tüdruk hakkas teda eemale tõukama, võib-olla ta blokeeris D. Kle läbipääsu. Ta soovis, et tema probleemist saadaks aru, kuid vastuseks oli hüsteeria. Ta oli reaktsioonist üllatunud ja läks minema. Süüdistatav möönis, et ta võis D. K juukseid silitada, et kannatanu rahuneks. Valu või vigastusi tekitada ta ei tahtnud ning lõuast ta tüdrukut ei haaranud. Kohtu hinnangul ei ole A. Ivanovi ütlused usaldusväärsed. Esiteks on kannatanu seaduslik esindaja, kannatanu ja süüdistatav ise andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et naabrite vahel oli eelnevalt konflikte väidetava müra tõttu, mida süüdistatava hinnangul põhjustas D. K pere. Teiseks on vahetult veel sündmuse mõju all olnud D. K kirjeldanud juhtunut riimuvalt oma emale ja väljakutsele reageerinud tunnistajast politseiametnikule, kelle ütlused on sel põhjusel iseseisvaks tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Sisuliselt on kannatanu väitnud erinevatele 14 inimestele üht ja sama: ta nägi trepikojas naabrit, üritas temast mööduda, kuid naaber haaras ta käest, surus lõua üles, palus end kuulata ning kui ta appi karjus, siis lõi naaber talle lahtise käega vastu pead. Süüdistatava jutt sellest, kuidas ta üritas last rahustada viimase pead silitades, ei ole eluliselt usutav. Süüdistatav oli politsei saabumisel ärritunud, agressiivne ja joobes ning kohus peab tõenäoliseks, et naabrite tekitatud müra liigseks pidav A. Ivanov kuulis õhtul korterist nr 58 kedagi välja lipsamas, läks asja uurima, tahtis D. Kle moraali lugeda ning reageeris viimase appikutsele löögiga. Esitatud süüdistuse järgi tundis D. K järgmistest A. Ivanovi tegudest valu: 15 16 17 18 käest haaramisest; vastu seina surumisest; lõuast kinnivõtmisest; vastu kukalt löömisest. Kohtu hinnangul tuleb süüdistuse mahtu vähendada. Kannatanu on oma ütlustes sõnaselgelt väljendanud, et tundis valu löögi tagajärjel. Sellest, et käest haaramine, vastu seina surumine ja lõuast kinni võtmine oleks talle valu põhjustanud, kannatanu ei räägi. Kohus nendib, et loetletud käitumisaktide tagajärjel ei tarvitse puudutatud inimene valu
Kannatanu on oluliseks ja valu tekitavaks pidanud lööki vastu pead ning tunnistajast politseiametniku sõnul valutas D. K pea veel siis, kui nad jõudsid korterisse. Sellest, et käest haaramine, vastu seina surumine ja lõuast kinnivõtmine talle füüsilist valu põhjustas, kannatanu ei räägi. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on tõendatud, et A. Ivanov reageeris löögiga siis, kui kannatanu hakkas appi hüüdma. Kohtu hinnangul soovis süüdistatav, et kannatanu appi hüüdmise lõpetaks, kannatanu sõnul oli löök tugev ja põhjustas valu ning sel põhjusel on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on A. Ivanovi tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritakse tegu juhul, kui on tegemist korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et A. Ivanov pani varasemalt, so 13.09.2018 toime A. Fi füüsilise väärkohtlemise. Valitseva arvamuse järgi (viimati RKKKo nr 1-19-5146) on korduvus eriline isikutunnus ning
lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või ta on toime pannud vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ta ei ole varem karistatud ning need tuvastatakse ühes menetluses. Kohtu hinnangul pani A. Ivanov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatav on süüvõimeline (vt kd II tlk 162-174) ning
Kannatanu seaduslik esindaja S. K taotleb A. Ivanovilt D. K kasuks 2000,00 euro suuruse mittevaralise kahju välja mõistmist. Hagiavalduse järgi tundis D. K füüsilist valu, kuid kuritegu mõjutas last psüühiliselt. D. K on pärast kuritegu pidanud külastama korduvalt psühholoogi, ta kartis korterist väljuda, tal olid uneprobleemid ja hüsteeriahetked. Pärast D. K suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist kardavad korterist väljuda ka teised lapsed. A. Ivanov on jätkanud ründavat käitumist D. K suhtes. Hageja tugineb VÕS §-dele 1043, 1045 lg 1, 130 lg 1, 134 lg 2. A.Ivanov ennast D. Kga seotud episoodis süüdi ei tunnistanud ning sellest tulenevalt ei pidanud süüdistatav ja kaitsja nõuet põhjendatuks. Kohus leiab, et D. K seadusliku esindaja hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt jätab kohus tähelepanuta hageja väite, et lisaks D. Kle kardavad peale A. Ivanovi rünnet korterist väljuda ka teised lapsed. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus on hiljutises lahendis (RKKKo nr 1-184372) nentinud, et süüdistatav võib deliktiõiguslikult vastutada ja kannatanul tekkida alus kahju hüvitamiseks ka siis, kui tegemist on pelgalt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega karistusõiguse tähenduses, sest selline isikukahju langeb VÕS § 1045 lg 1 p 2 alla. Kohus märgib, et VÕS § 134 lg 2 järgi hüvitist määrates tuleb hinnata, kas kehavigastus on paranenud, või mõjutab see kannatanu elukvaliteeti edaspidi. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kannatanul pärast A. Ivanovi lööki nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. Samas kurtis D. K peavalu ja –ringlust väljakutsele reageerinud politseiametnikule, so kannatanu normaalne toimimine oli sündmusejärgselt siiski häiritud. Tunnistaja sõnul oli laps nutnud ja hüsteerias, so toimunu lõi paigast lapse vaimse tasakaalu ja jättis tõenäoliselt jälje kannatanu psüühikasse. Kohus nõustub hagejaga selles, et kehaline rünne lapse jaoks turvalises kohas (oma kodu trepikojas) inimese poolt, kellega ta võib juhuslikult iga päev kokku puutuda, on selline, mis häirib lapse turvatunnet pikema aja jooksul, võis ja võib ka edaspidi põhjustada hagiavalduses märgitud üleelamisi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Käesoleval juhul ei ole A. Ivanov ennast süüdi tunnistanud ning süüdistas selle asemel kannatanu peret, kes tema hinnangul põhjustab müra mis ületab igasuguse taluvuspiiri. A. Ivanov ründas füüsiliselt endast selgelt nõrgemat (võrdle siinkohal kannatanu ja süüdistatava isiku läbivaatusel tehtud fotosid). Mõistetavalt ei ole oma tegu mittetunnistav A. Ivanov tõenäoliselt kannatanu ees vabandanud ning D. K hirm süüdistatava ees on kohtu arvates igati põhjendatud. Kohus nendib, et D. Kl võivad üleelamised kesta veel pikemat aega, A. Ivanov ja tema pere on naabrid ning sel põhjusel puutub ta süüdistatavaga tõenäoliselt kokku ka edaspidi. 16 Selge praktika vaimsete üleelamiste korvamiseks puudub, kuid kohtu hinnangul on lisaks füüsilisele tervisele kaitstav ka vaimne tervis ning seda just arenguealise lapse puhul kus kogetul võib olla pikaajaline, negatiivne mõju. Vaatamata sellele on kohtu hinnangul kannatanu seadusliku esindaja poolt taotletav hüvitis liiga suur. Kohtu hinnangul on kannatanu üleelamisi arvestades õiglaseks hüvitiseks antud juhul 500,00 eurot. Kannatanu seadusliku esindaja S. K hagiavaldus tuleb seega rahuldada osaliselt ning A. Ivanovilt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 500,00 eurot kannatanule kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Välja mõistetud summa tuleb lahendi jõustumisel kanda hagiavalduses näidatud arveldusarvele. Kannatanu esindaja S. K on esitanud taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks (kd II tlk 210). Taotluse järgi palub D. K seaduslik esindaja KrMS §-de 38 lg 1 p 10, 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada A. Ivanovile 3 aasta pikkust lähenemiskeeldu D. K suhtes, keelates süüdistataval kannatanule lähenemise isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 2 meetrit. KrMS § 38 lg 1 p 10 alusel on kannatanul õigus taotleda lähenemiskeelu kohaldamist KrMS § 3101 sätestatud korras. Kooskõlas KrMS § 3101 lg 1 võib kohus kannatanu taotlusel VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. VÕS § 1055 lg 1 järgi võib juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul on kannatanu taotlus põhjendatud. A. Ivanov ja kannatanu seaduslik esindaja ning kannatanu on riimuvalt selgitatud, et naabrite vahel on pikemat aega konflikt, kuna süüdistatav ei talu naabrite elutegevusega kaasnevaid helisid. Kohus nendib, et tegemist on tõenäoliselt püsiva probleemiga. A. Ivanov on kergesti ärrituv ning on kasutanud alaealise kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Kohus leiab, et uute konfliktide puhkemise risk on suur, ning neid tuleb alaealise kannatanu kaitseks maandada lähenemiskeelu kohaldamisega. Arvestades seda, et kannatanu ja süüdistatav on naabrid ning võivad juhuslikult kokku puutuda, on taotluses märgitud perimeeter mõistlik. Kohus leiab, et alaealisele kannatanule tuleb lähenemiskeelu näol anda täiendav garantii, mis tagab lapsele tema kodumajas turvatunde. Küll aga ei ole kohus päri sellega, et lähenemiskeeldu peaks kohaldama taotluses märgitud maksimaalseks ajaks. Kohtule teadaolevalt ei ole A. Ivanovi suhtes menetluses uusi rikkumisi sama kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul piisab, kui lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 1 aasta. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.Ivanovi süü leidis tõendamist
Kuriteo eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. 17 Vaatamata sellele, et süüdistatav töötab ning teenib ametlikku tulu (kd II tlk 176) ei tule rahaline karistus A. Ivanovi puhul kohtu arvates kõne alla. Süüdistatav pani kahe kannatanu suhtes toime kehalise väärkohtlemise, ühele kannatanule tekitas süüdistatav võrdlemisi tõsised kehavigastused ning teisele vaimsed üleelamised. Oma tegusid A. Ivanov õigustas ning sellest tulenevalt ei kahetsenud. A. Ivanovit iseloomustati kui kergesti ärrituvat ja agressiivset inimest, kohus nendib, et sellest räägivad ka süüdistatava poolt toime pandud tegude tehiolud. Süüdistatava ütlustest nähtus kahetsusväärne tõsiasi, et ta enda hinnangul ei ole midagi valesti teinud. Kohtu hinnangul ei täida rahaline karistus antud juhul oma eesmärki. Arvestades seda, et A. Ivanov mõisteti süüdi kahes episoodis ning puuduvad karistust kergendavad asjaolud, tuleb kohtu hinnangul süüdistatavale karistuseks mõista vangistus, mis jääb veidi alla keskmise sanktsioonimäära. Süüdistatava süüd veidi pehmendab asjaolu, et D. Kl nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Kohtu hinnangul tuleb A. Ivanov
lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi mõista ning teda tuleb karistada vangistusega 2 aastat ja 3 kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ning seega tuleb karistusest KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3. Kandmisele kuuluvaks karistuseks peale selle vähendamist on seega 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. A.Ivanov oli kahtlustatavana
lg 2 p 3 järgi kinni peetud 2 päeva (13.04.202014.04.2020) ning see tuleb kandmisele kuuluvast karistusest
A. Ivanovil jääb lõplikult kanda seega 1 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Kohus nõustub prokuröri loogikaga selles, et A. Ivanovi puhul on võimalik jätta mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus täielikult tingimisi kohaldamata
Süüdistatav on varem karistamata ning katseaeg koos
lg 1 loetletud kontrollnõuete ja –kohustustega on piisavalt mõjus meede, mis aitab täita karistuse eesmärgid. Arvestades seda, et A. Ivanov pani kuriteod toime alkoholi tarvitanuna, tuleb talle panna kindlasti
Katseaeg peaks kohtu arvates olema piisavalt pikk maandamaks süüdistatavast lähtuvaid riske. A. Ivanov on kergesti ärrituv ja võib muutuda agresiivseks (sh füüsiliselt) seega peab pikema katseaeg tagama selle, et süüdistatav õpiks ennast vajadusel vaos hoidma. Kohus leiab, et A. Ivanovi puhul on
MS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud, õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab kooskõlas KrMS § 181 lg 1 menetluskulud riik. A. Ivanov mõisteti kriminaalasjas osaliselt õigeks ja süüdi II astme kuritegude toime panemises. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 876 eurot. Kriminaalasjas viidi A. Ivanovile esitatud süüdistuses
lg 1 p 1 järgi läbi kannatanute kohtuarstlikud ekspertiisid, mille kogumaksumus oli 252,00 eurot (vt kd I tlk 81, 89, 97). See kulu tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. 18 Kriminaalasjas viidi läbi A. Ivanovi kohtupsühhiaatriline ja –psühholoogiline kompleksekspertiis ja seda põhjusel, et menetlejal tekkis kahtlus süüdistatava süüvõimelisuses: süüdistatav käitus ülekuulamisel ebaadekvaatselt. Ekspertiis määrati seega tõendamisvajadusest lähtuvalt. Ekspertiisikulu oli 1140,00 eurot (vt kd II tlk 162-174). Kohus leiab, et ekspertiisikulu võib jätta osaliselt riigi kanda, A. Ivanov mõisteti osaliselt õigeks. Kohus leiab, et A. Ivanovilt tuleb otsuse jõustumisel välja mõista ¼ ekspertiisikulust, mis on 285,00 eurot. Ülejäänud kulu – 855,00 eurot – tuleb jätta riigi kanda. Süüdistatavale oli kaitsja määratud riigi õigusabi korras. Kaitsja esitas kohtueelses menetluses taotlusi kokku 550,80 euro riigi õigusabikulude kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks ning kohtumenetluses taotlusi kokku 2186,40 euro riigi õigusabikulude kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Kaitsja taotlused kokku 2242,20 euro suuruses summas on rahuldatud. Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasu väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et A. Ivanov mõisteti õigeks süüdistuse osas, mis oli kõige mahukam ja tekitas enim vaidlusi. Kriminaalasja materjalidest moodustab etteheitega
Seega leiab kohus, et A. Ivanovil tuleb määratud kaitsjale makstud tasust hüvitada ¼. A. Ivanovilt tuleb seega välja mõista 560,55 eurot määratud kaitsjale makstud tasust. Ülejäänud osa, 1681,65 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kokkuvõtvalt tuleb A. Ivanovilt välja mõistas sundraha 876,00 eurot, ekspertiisikulu 285,00 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 560,55 eurot. Kokku tuleb tasuda menetluskulu 1721,55 eurot. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid. A. Ivanovil on olemas töökoht, kuid andmed tema tulu kohta näitavad seda, et see on kesine. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul mõistlik võimaldada süüdistataval need tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates lahendi jõustumisest. Igakuise makse suurus on vähemalt 143,25 eurot ja viimase osamakse suurus vähemalt 145,80 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu lisa ja see edastatakse süüdimõistetu e-posti aadressile. Samuti on makseinfo kättesaadav e-toimikus. Kooskõlas KrMS § 306 lg 1 p 13 lahendab kohus otsuse tegemisel mh küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Kriminaalasja juurde on võetud järgmised asitõendid: 19 Sandaalid Ecco – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 196/; 20 R. Ti jope, teksapüksid koos rihmaga, termosärk, sviiter, aluspüksid, sokid, termopüksid – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 196/; 21 A. G jope, püksid koos rihmaga, T-särk – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 195/; 22 A. G aluspüksid, sokid, kingad – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 195/; 23 A. Mi pruun jope, heledad püksid koos rihmaga, must T-särk, fliis, termopüksid, sokid, aluspüksid, kingad – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 195/; 24 Proovid verekahtlasest määrdumisest R. Ti riietelt (pakendid 1.1, 2.1, 6.1, 7.1, 7.2) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197- 198/; 19 25 Klaaspudel Minskaja Vodka – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 26 Proovid verekahtlasest määrdumisest A. G riietelt (pakendid 1.1, 1.3-1.7, 2.1-2.4, 3.1-3.2) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 27 Proovid verekahtlasest määrdumisest A. Mi riietelt (pakendid 1.2, 1.3, 2.1, 3.1, 6.1) asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 28 A. Mi tikutoos, kaks tulemasinat ja sigaretipakk Premjer, Swedbanga kviitung ja Orbit närimiskummi pakend – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 196/; 29 Üks CD-plaat turvakaamera videosalvestusega – lisatud kriminaalasja materjalide juurde; 30 Üks DVD-plaat nelja videosalvestusega – lisatud kriminaalasja materjalide juurde; 31 Üks CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega – lisatud kriminaalasja materjalide juurde; 32 A. Ivanovi musta värvi jope kapuutsiga, musta värvi tunked rihmaga, helepruun kootud kampsun, valge T-särk – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 196/; 33 A. Ivanovi taskunuga – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 34 Puuteproovid noa käepidemelt ja teralt (pakendid 1.1-1.18) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 35 Puuteproovid A. Ivanovi jopelt (pakendid 1.1-1.3) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 36 Puuteproov A. Ivanovi kampsunilt (pakend 2.1) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 37 Puuteproov A. Ivanovi T-särgilt (pakend 4.1) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /II kd tl 197-198/; 38 Üks CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega – lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendite suhtes ette võetavaid meetmed reguleerib KrMS § 126 lg 3. Kohus leiab, et kannatanute ja süüdistatavate isiklikud asjad tuleb neile tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel, väärtusetud asjad ja puuteproovid tuleb hävitada kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4 ning andmekandjad kõnesalvestistega tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde: plaadid on köidetud toimikusse. Eeltoodu alusel tuleb otsuse jõustumisel tagastada: 39 R. Tile politsei asitõendite hoidlas asuvad jope, teksapüksid koos rihmaga, termosärk, sviiter, aluspüksid ja sokid; 40 A. Gle politsei asitõendite hoidlas asuvad jope, püksid koos rihmaga, t-särk, aluspüksid, sokid ja kingad; 41 A. Mile politsei asitõendite hoidlas asuvad pruun jope, heledad püksid koos rihmaga, must t-särk, fliis, termopüksid, sokid, aluspüksid, kingad, tikutoos, kaks tulemasinat, sigaretipakk Premjer ja Swedpanga kviitung; 42 A. Ivanovile politsei asitõendite hoidlas asuvad musta värvi jope kapuutsiga, musta värvi tunked rihmaga, helepruun kootud kampsun, valge t-särk ja taskunuga. Otsuse jõustumisel tuleb hävitada: 20 43 politsei asitõendite hoidlas asuvad sandaalid Ecco, proovid verekahtlastest määrdumistest R. Ti, A. Mi, A. G riietelt ning puuteproovid noa käepidemelt ja teralt, A. Ivanovi jopelt, kampsunilt ja t-särgilt; 44 politsei asitõendite hoidlas asuvad klaaspudel Minskaja Vodka ja A. Mi närimiskumm Orbit pakend. Otsuse jõustumisel tuleb säilitada koos kriminaaltoimikuga: 45 3 CD plaati ja 1 DVD plaat. /allkirjastatud digitaalselt/ 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.