Obsah (10)

§ 424§ 121§ 120§ 74§ 75§ 78§ 64§ 16§ 56§ 57

1-21-297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-297 (20267000227) Kohtunik Tambet Grauber Kohtui

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Küllike Kask Süüdistatav Süüdistatava kaitsja Harry Teegelmann, elukoht: X; isikukood: 36007150308; X Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 07.11.2018.a otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120lg 1 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

Kandmata karistus, s.o 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistus, jäeti

§ 74alusel tingimisi kahe aasta ja kahe kuulise katseajaga täitmisele pööramata.

Katseaeg 07.11.2018.a kuni 06.01.2021.a Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Harry Teegelmann

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 07.11.2018.a otusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg 5 ja § 424 lg 4 p 1 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ning ülejäänud vangistus, s.o 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, 1 1-21-297 kui Harry Teegelmann ei pane 3 (kolme)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada Harry Teegelmanni katseajal mitte tarvitama alkoholi.

6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Harry Teegelmanni osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. 7.

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Harry Teegelmanni alluma elektroonilisele valvele aadressil X tähtajaga 7 (seitse) kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Kohus selgitab, et kui süüdlane võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 8.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.04.2021.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

1. Harry Teegelmannil ilmuda kohesele kandmisele kuuluvat karistust kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Kohtu määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
3. Harry Teegelmanni kohesele kandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest.
4. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Harry Teegelmannilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku 702,84 eurot. Kokku väljamõistetud menetluskulu summas 1578,84 eurot (üks tuhat viissada seitsekümmend kaheksa eurot ja 84 senti).
5. KrMS § 180 lg 3 alusel Harry Teegelmannil tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et Harry Teegelmann tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 131,57 €. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank 2 1-21-297 AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Selgituseks märkida: Harry Teegelmann, 1-21-297, menetluskulud.
7. Asitõendid - Pakend 1 – CD-plaat Häirekeskuse kõnefailiga – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
8. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse korraldamiseks süüdlase elukohajärgsele kriminaalhoolduosakonnale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 07.05.2021.a a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Harry Teegelmanni süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 22.12.2019 kella 20.06 ajal Pärnu linnas X juures mootorsõidukit Volvo S40 riikliku registreerimismärgiga X, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE nr ARLE-0012, oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks X mg/l kohta. Lisaks ilmnesid Harry Teegelmannil välised joobetunnused: silma pupillid suured, vigastused, häiritud reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, alkoholi lõhn suust, kohati seosetu jutt, kerged koordinatsioonihäired – taaruv kõnnak ja omamehelik käitumine. Seega juhtis Harry Teegelmann tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis ja juhtimisõiguseta, millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 2, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima ja LS § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti süüdistatakse Harry Teegelmanni selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles 22.12.2019 juhtinud mootorsõidukit alkoholi 3 1-21-297 tarvitamisest tingitud joobeseisundis, olles seega

§ 424

lg 2 täheldatud isik, juhtis uuesti tahtlikult 23.12.2019 kella 05.07 ajal X juures X suunas mootorsõidukit Chrysler Sebring riikliku registreerimismärgiga X, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE nr ARLE-0012, oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks X mg/l kohta. Lisaks ilmnesid Harry Teegelmannil välised joobetunnused: silma pupillid suured, vigastused, alkoholi lõhn suust, segane kõne, kohati ebaloogiline jutt, kerged koordinatsioonihäired – taaruv kõnnak ja omamehelik käitumine. Seega juhtis Harry Teegelmann tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis ja juhtimisõiguseta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 2 ja § 94 lg 1 nõudeid. Seega Harry Teegelmann tahtliku teoga, s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Harry Teegelmanni süü on talle

§ 424lg 2 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud.

Prokurör taotles

§ 64

lg 1 alusel Harry Teegelmann karistamist vangistusega 1 aastat ja 6 kuud, millest tuleb maha arvestada 1/3 (6 kuud) ja kandmisele kuulub vangistus 1 aasta. Mõistetavale karistusele tuleb liita

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel eelmise Pärnu Maakohtu poolt 17.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o vangistus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva. Seega oleks liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva. Prokuröri hinnangul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolud. Samuti palus prokurör H. Teegelmannilt välja mõista menetluskulud. 1.

1. Kaitsja leidis, et Harry Teegelmanni kuriteod ei ole tõendatud, sest prokuröril ei ole esitada tõendit selle kohta, et süüdistatav juhtis autot alkoholijoobes. Süüdistatav Harry Teegelmann on kohtuistungil enda süüd tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus leiab, et Harry Teegelmannile süüks arvatud kuriteod

§ 424lg 2 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

3.1.

§ 424

lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Harry Teegelmannile esitatud süüdistuse kohaselt on ta kahel korral, s.o 22.12.2019 kl 20:06 ja 23.12.2019 kl 05:07 Pärnu linnas juhtiminud mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatav H. Teegelmann on enda süüd ka tunnistanud, ta on kohtuistungil andnud ütluseid selle kohta, et tarbis süüdistuses nimetatud ajal alkoholi, kui otsustas sõiduautoga Volvo S40 mingil põhjusel sõitma minna. Asjaolu, et süüdistatav oli alkoholijoobes nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist, viimase kohaselt oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks X mg/l kohta (tl 23-24). Kohtule esitatud 22.12.2019 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Volvo S40 riikliku registreerimismärgiga X juhtimiselt on kuni kainenemiseni kõrvaldatud süüdistatav H. Teegelmann (tl 30). Süüdistatava H. Teegelmanni ütluste kohaselt on ta pärast esimest kinnipidamist läinud kuni kaheks tunniks magama, siis aga otsustanud sõidukiga sõitma minna. Pohmelli ei tundnud ja üldiselt oli enesetunne hea. Politseiametniku X tunnistaja ütluste kohaselt peeti Harry Teegelmanni kinni 23.12.2019 kl 05:04, kui viimane juhtis Pärnu linnas X mnt 87 maja juures X tee suunas mootorsõidukit Chrysler Sebring riikliku registreerimismärgiga X (tl 40). Kinnipidamisel oli patrullpolitseiniku ütluste kohaselt H. Teegelmanni hingeõhus tunda alkoholilõhna, mistõttu tuvastati ka tema alkoholijoove. Indikaatorvahendi kasutamise 4 1-21-297 protokollist ja tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist, viimase kohaselt oli tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks X mg/l kohta (tl 36-37). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Chrysler Sebring riikliku registreerimismärgiga X juhtimiselt on kõrvaldatud süüdistatav H. Teegelmann (tl 39). Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega, et joobe tuvastamine on puudustega, sest tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta pidi koostama protokolli ja teiseks, alkomeetri kohta ei ole toimikus taatlemistunnistust. Tõendusliku alkomeetri kasutamist reguleerib Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra nr 19 § 3 lg 1 p 2, mille kohaselt indikaatorvahendi kasutamine ja näit protokollitakse indikaatorvahendi näidu kasutamiseks tõendina, seejuures sama korra § 5 lg 1 ja 2 järgi võib protokolli koostamist asendada tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, mis peab vastama protokolli nõuetele. Kohus leiab, et väljatrükilt nähtuvad KrMS § 146 sätestatud menetlustoimingu protokollile ettenähtud nõuded, s.o toimingu nimetus, käik, koostaja ja toimingule allutatud isiku andmed, õiguste tutvustamine ning tulemused, seega vastab tõend KrMS § 63 lg 1 sätestatud vorminõuetele ja võib asjas tõendina kasutada. Kaitsja on kohtuvaidlustes leidnud, et alkomeetrite kohta ei ole esitatud taatlemistunnistust. Kohus leiab, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Vastupidisel juhul kuluks tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida (vt – RKKKo 1-17-5210, p 25jj). Kaitsja ei ole selgitanud, milliseid järeldusi tuleks teha sellest, et tunnistused puuduvad ja ei ole põhistanud kahtlust, et tõendid on seeläbi ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul on tõendusliku alkomeetri väljatrükid tõendina lubatavad, millele saab otsuse järeldusi rajada. 3.

1. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 2, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt on 22.12.2019 toimunud avarii Pärnu linnas Pikk tn ja Riia mnt ristmikul, kus sõiduauto Volvo S40 reg märk X on sõitnud liinibussile Scania reg nr X otsa. Bussijuhi X tunnistajana antud ütluste kohaselt lähenes 22.12.2019 kl 20:00 bussile Volvo, mis liikus vastassuuna vööndisse ja põrkas küljega vastu bussi. Tunnistaja X juurde tuli sõiduauto juht, kes tunnistas enda süüd (tl 21). X helistas häirekeskusse, teatades liiklusõnnetusest, mis oli juhtunud joobes juhi süül (asitõendi vaatlusprotokoll tl 33-34). Liiklusõnnetuse põhjustamist on tunnistanud ka süüdistatav H. Teegelmann, kelle sõnade kohaselt ta tunnistas bussijuhile koheselt, et ta on õnnetuse põhjustamises süüdi. Süüdistatava selgituste kohaselt ei ole ta väikse autoga harjunud, mistõttu võttis ristmikule jõudes liiga suure kaare, et pöörata Riia mnt-le. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine oli tingitud sellest, et süüdistatav ei tulnud alkoholijoobe tõttu sõiduauto juhtimisega toime. Ta ei suutnud kurvi minnes hoida sõiduautot enda sõiduvööndis, mistõttu põrkas kokku liinibussiga, seega olid süüdistatava kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid tugevasti häiritud, et õnnetust ära hoida. Lisaks ilmnesid indikaatorvahendi kasutamise protokollist Harry Teegelmannil välised joobetunnused: silma pupillid suured, vigastused, häiritud reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, alkoholi lõhn suust, kohati seosetu jutt, kerged koordinatsioonihäired – taaruv kõnnak ja omamehelik käitumine (tl 23). Süüdistatava ütluste 5 1-21-297 järgi on ta auto juhtimisega üldiselt hästi hakkama saanud, olles alates
2. aastast kutseline autojuht, seega mõjutas alkoholijoove oluliselt süüdistatava võimet autot juhtida, sest tegemist ei olnud algaja juhiga, kellele võiksid olla sellised eksimused andestatavad. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistatav H. Teegelmann 22.12.2021 ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. 23.12.2019 kl 05:07 peeti H. Teegelmann uuesti kinni, kuid sel korral Chrysler Sebring juhtides. Politseiametniku X tunnistajana antud ütluste kohaselt liikus H. Teegelmann sõiduautot juhtides Tallinnas mnt üle pideva joone vastassuunavööndisse. Seega ei tulnud süüdistatav ka 9 tundi pärast esimest korda kinnipidamist toime sõiduauto juhtimisega ja oli ohtlik kaasliiklejatele, sest tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid olid tugevasti häiritud. Lisaks ilmnesid 23.12.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollist Harry Teegelmannil välised joobetunnused: silma pupillid suured, vigastused, alkoholi lõhn suust, segane kõne, kohati ebaloogiline jutt, kerged koordinatsioonihäired – taaruv kõnnak ja omamehelik käitumine (tl 36). Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et Harry Teegelmann on korduvalt, s.o 22.12.2019 ja 23.12.2019 juhtinud sõiduautot joobeseisundis LS § 69 lg 2 p 2 ja seega ka

§ 424lg 2 tähenduses.

Esiteks oli ta joove väga suur (alkoholi X mg/l ja X mg/l kohta) ja teiseks, on ilmnenud eeltoodud asjaolud, mis osutavad veenvalt süüdistatava juhtimisvõimetusele. Kohus ei nõustu kaitsja kriitikaga selles, et politseiametniku ütluseid ei saa tõendina kasutada ja et, ülalnimetatud protokollis ei saa mootorsõiduki juhi joobe väliseid tunnuseid kajastada. Tulenevalt KrMS § 66 lg 2 ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on tõdetud, et lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele (vt nt RKKKo 3-1-1-47-08, p 12). Selliselt on lubatavaks tõendiks loetud nt menetleja ametnike tunnistajana antud ütlusi, milles kirjeldatakse süüdlase kinnipidamisega seonduvat ja tema käitumist sündmuskohal, selgitamaks, miks inkrimineeriti kuriteo toimepanemist just konkreetsele isikule (RKKKo 3-1-1-31-11, p 19.4). Patrullpolitseiniku ütlused kajastavad kinnipidamise asjaolusid ja menetlustoimingu (joobe tuvastamine) käiku, mistõttu on ütlused tõendina lubatavad. Samuti võis politseiametnik KrMS § 146 lg 5 alusel kajastada protokollis süüdistatava kohta andmeid, mis olid tajutavad ja eriteadmisi kasutamata arusaadavad. 4. Kohus leiab, et süüdistatav Harry Teegelmann on pannud kuriteo toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. H. Teegelmanni poolt antud ütluste kohaselt olid eelnimetatud sõidukid tema tööandja X kasutuses, mida süüdistatav pidi administraatorina töötades välja rentima ja sai seetõttu sõidukeid ka ise vabalt kasutada. Ta ei oska põhjendada miks ta on kahel korral läinud autoga sõitma, kuid kinnitab, et oli enne 22.12.2019 alkoholi tarbinud, kui sõitma hakkas. Kohtu hinnangul soovis süüdistatav joobes olles autorooli istuda, et sõitma minna, ta ei mäleta enam kuhu, kuid tema eesmärgiks oligi lihtsalt sõitma minna. Teise kuriteosündmuse juures aga selgub, et 23.12.2019 varahommikul oli süüdistatava joove veelgi suurem ja tema sõidustiil sama ohtlik kui 22.12.2019 liiklusõnnetuse põhjustamise ajal. Süüdistatava ütluste kohaselt magas ta ca 2 tundi, mis võis kohtu hinnangul nii olla, kuid joobe suurenemine näitab seda, et ta jätkas pärast liiklusõnnetust alkoholi tarbimist, seega ka teisel korral on süüdistatav 6 1-21-297 seadnud eesmärgiks juhtuda alkoholijoobes sõidukit, olles teadlik sellest, et tema joobest tingitud kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid olid tugevasti häiritud, mis ei võimalda sõiduautot juhtida. 5. Kohus leiab, et süüdistatava Harry Teegelmanni teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et H. Teegelmanni teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. H. Teegelmann on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Harry Teegelmann on pannud toime talle etteheidetava kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista karistus.

Karistus 6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 6.1.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat vangistust. Tulenevalt sama paragrahvi lõike 4 punktidest 1 ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Harry Teegelmann süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on alkoholijoobe tõttu 22.12.2019 põhjustanud liiklusõnnetuse ja 23.12.2019 hakanud silma ohtliku sõidustiiliga. Seega on süüdistatava tegevuses ühel korral realiseerinud oht, mille ärahoidmisele on

§ 424suunatud, sest süüdistatava tegu on põhjustanud varalist kahju.

Seega on süüdistatav oma tegudega rünnanud õigushüve olulisel määral. Võttes seejuures arvesse, et kahe joobes juhtimise vahele jäi väga väike ajavahemik, siis sellest saab teha järeldusi süüdistatava hoiakute ja suhtumise kohta. Pärast esimest liiklusõnnetusega lõppenud sõiduki juhtimist oleks keskmine mõistlikult käituv inimene loobunud edasisest sõiduki juhtimisest, kuid selle asemel on süüdistatav jätkanud alkoholi tarbimist ja võtnud uue auto, et minna sõitma. Seega on süüdistatav näidanud üles ükskõiksust teiste isikute õigustatud ootuse ees, et kõigi liikluses osalejate poolt järgitakse liiklusnõudeid. Raskendavad asjaolud puuduvad, kuid kergendava asjaoluna saab arvestada

§ 57

lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust, sest süüdistatav on oma süüd tunnistanud. 6.2. H. Teegelmanni süü suurust hinnates tuleb karistuseks mõista 1 aasta vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistuseks tuleb lugeda 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 07.11.2018.a otusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, seejuures on ta kuriteo toime pannud katseajal. Kohus leiab, et šokivangistus 4 kuud on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdistatav on selgitanud, et ta on oma käitumist parandanud ja on kahetsenud tehtut. Ta ei ole uusi rikkumisi toime pannud, mistõttu kohus leiab, et vangistuse täielikult 7 1-21-297 täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Tallinna Vangla 17.06.2020 ettekande kohaselt tuleks süüdistatava suhtes kohaldada karistusena vangistust, kuid juhul, kui süüdistatav allutada käitumiskontrollile, siis tuleks tal keelata alkoholi tarvitamine (56-57). Katseajal tuleb Harry Teegelmann mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis kohtu hinnangul mõjutab piisavalt H. Teegelmanni kuritegude toimepanemisest hoiduma.

§ 74

lg 5 ja § 424 lg 4 p 1 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub vangistus 4 kuud ning 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui H. Teegelmann ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. 6.3

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Harry Teegelmanni alluma elektroonilisele valvele aadressil X tähtajaga 7 (seitse) kuud. Kohus leiab, et elektrooniline valve aitab H. Teegelmannil käitumist paremini juhtida, mis mõjutab teda kuritegudest hoiduma, mistõttu on see vangistuse asemel ka piisavaks meetmeks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Kui süüdlane võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuuks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas kokku 702,84 € eurot, mis mõistlik ja vajalik kulu. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o 876 €. Süüdistatavalt Harry Teegelmannilt tuleb välja mõista menetluskulu kogusummas 1578,84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid
2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendid: pakend nr 1 – CD-plaat kõnede salvestistega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 8