KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-829 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla 30.01.2020 käskkirja nr 5-2/20/56 alusel kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 400 eurot.
2. Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus pärast seda, kui Riigikohus ei võtnud 04.05.2021 määrusega XX kassatsioonkaebust menetlusse.
3. XX esitas 11.05.2021 halduskohtule taotluse, et viimane väljastaks kohtu toimiku materjalid paberil Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) kaebuse koostamiseks. Kohus jättis kaebaja taotluse toimiku materjalide väljastamiseks käiguta ja kohustas kaebajat tasuma 3-20-829 haldusasja toimiku koopiate (kuni kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseni 180 lk) eest riigilõivu 54 eurot.
4. XX esitas 21.05.2021 kohtule toimikust koopiate saamiseks menetlusabi taotluse, kus põhjendas, et EIK-i pöördumine on tema õigus, sama taotlus on haldusasjas nr 3-20-66 rahuldatud ja menetlusabi saamiseks ei ole faktilised asjaolud muutunud.
5. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 XX menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohus kohustas sama määruse p-ga 2 tasuma riigilõivu 54 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kaebaja majanduslik seisund võimaldab tasuda riigilõivu (

§ 112lg 1 p 1).

Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja konto algjääk oli 168,83 eurot, sissetulekud 4 kuu jooksul enne menetlusabi taotluse esitamist 370 eurot, väljaminekud 525,15 eurot (sh vabanemisfondi 49 eurot) ja lõppjääk 13.68 eurot. Vältimatute kuludena tuleb arvestada elektrienergia eest tasu võtmist (kokku 21,12 eurot) ja kinnipidamisi vabanemisfondi, samuti kulutusi 5% ulatuses töötasu alammäärast kuus (vt Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-3515 p 51) (kokku 116,8 eurot). Kaebaja on menetlusabi taotlusele märkinud ka kohustuse, mille tasumise eest vastutavad kaebaja ja kaebaja isa ning mille igakuise makse suurus on 200 eurot. Kuivõrd kohtule ei nähtu kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt kinnipidamisi nõuete fondi (VangS § 44 lg 2), s.o reaalset kohustuse täitmist kaebaja poolt, ei arvesta kohus kaebaja väidetava kohustusega. Võttes aluseks kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte, on kaebaja

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 91,54 eurot ((37021,12-49-116,8)/2), millest piisab riigilõivu 54 eurot tasumiseks. Arvestada tuleb ka kaebaja muu varaga, s.o konto algjäägiga suuruses 168,83 eurot (TsMS § 186 lg 1). Ka juhul, kui kohus arvestab kuludena vabakasutuskontolt nähtuvaid riigilõivu- ja kautsjonimakseid (kokku 40 eurot), võimaldab kaebaja majanduslik seisund tal koopiate väljastamise eest riigilõivu tasuda. Kaebajal ei ole õigust saada koopiaid tema enda koostatud menetlusdokumentidest riigilõivuvabalt. Olukorras, kus kaebajale on väljastatud toimikus olevad vastustaja dokumendid ja kohtulahendid, ei kohaldu ka riigilõivuseaduse (RLS) § 61 soodustus saada esimesed 20 lehekülge koopiaid riigilõivuvabalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 määruse nr 3-15-1656 p 9 ja 02.11.2020 määruse nr 3-16-2122 p 11). Kaebajal on eelduslikult vajalikud lahendid edastamiseks olemas, kuna viimati on haldusasjas riigikohus kaebajale 04.05.2021 saatnud kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise määruse ja tagastanud kassatsioonkaebuse täienduse lisad. Ka vabaduses viibivad isikud ei saa EIK-i pöördumiseks tasuta korduvaid kohtulahendite väljatrükke. Kaebaja ei ole ka piiritlenud, et soovib koopiaid vähematest dokumentidest, mitte tervest toimikust, ning kaebaja majanduslik seisund võimaldab ka vähemate dokumentide, sh üksnes kohtulahendite koopiate väljastamise eest tasumist. Asjaolu, et teises haldusasjas on kaebaja sarnane taotlus lahendatud, ei tähenda, et kaebaja menetlusabi taotluse peaks rahuldama ka käesoleval juhul. Kohus ei ole teises haldusasjas menetlusabi andmisega seotud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja menetlusabi taotluse rahuldamist. 2

§ 112lg 1 p 1 mõttes alus.

Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi ja nõustub nendega (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

9. EIK-i juhistes avalduse täitmise vormi kohta märgitakse, et kaebusele lisatakse need otsused, millele viidatakse. Kohtuotsused on kaebajale saadetud. Samuti tuleb juhiste kohaselt esitada need dokumendid, mida soovitakse kasutada konventsiooni rikkumise tõendamiseks. Kohtutoimikus on ligikaudu 180 lehekülge dokumente. Eelduslikult ei ole kaebajal toimikus olevaid kõiki dokumente EIK-i poole pöördumiseks tarvis (nt käiguta jätmise määrus, makseinfot kajastavad dokumendid, kohtudokumentide edastamised, avaldused jms), sest kõik need dokumendid pole asjakohased tõendid, millega saaks tõendada konventsiooni võimalikku rikkumist. Kaebajal on vajadusel võimalik tutvuda toimikuga (

§ 88

lg 1) ja seeläbi selgitada välja, milliseid asjakohaseid dokumente lisaks talle väljastatud kohtuotsustele on täiendavalt toimikust vaja, et lisada need EIK-le esitatavale kaebusele. Koopiaid pole tarvis teha dokumentidest, mis ei tõenda väidetavat konventsiooni rikkumise aluseks olevat asjaolu. 10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3