4-21-1687/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021.a. Tallinn Väärteoasja number 4-21-1687 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi T Pse (P) väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2317,21,001952 Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2021.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja T P prefektuuri 08.04.2021 Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.04.2021 otsusega väärteoasjas nr 2317,21,001952 karistati T Pst liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 20.03.2021 kell 00.04 Kiisa alevikus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66mg, rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Selle otsuse peale esitas T P (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) 15.04.2021 kaebuse Harju Maakohtule, milles palub jätta lisakaristus kohaldamata. Kaebuse kohaselt sõitis ta Kiisal Xxx tänavalt Xxx tänava suunas 200m, et oma autot koduõuele tuua. See oli vale otsus, kuna ta oli tarvitanud alkoholi. Kindlasti ei ole ta edaspidi liikluses ohtlik. Varasemad rikkumised puuduvad. Juhtimisõiguse äravõtmine raskendab aga tema töö tegemist, kuna on Eesti Taimekasvatuse Instituudis vanemagronoom ning peab igapäevaselt sõitma üle eesti põllumeeste juurde ja tegeleb Kuusikul pikaajaliste katsepõldudega. Seoses eelnevate karistuste puudumise ja töö tegemise vajadusega on lisakaristuse määramine põhjendamatu. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja ütlustega, samuti 20.03.2021 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis 20.03.2021 Kiisal mootorsõidukit, s.o sõiduautot xxx. Kaebuse esitaja joove on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri tulemusega 0,66 ja 0,71 mg/l kohta. Tõenduslik alkomeeter oli taadeldud ja proovi võtnud politseiametnik vastava koolituse läbinud. Ka kaebuse esitaja ütluste järgi oli ta eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki longero. Sellega on tõendamist leidnud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, sest kaebuse esitaja teadis, et ta on alkoholijoobes ning soovis sõiduautot juhtida, et seda koju viia. Sellega on täidetud ka väärteokoosseisu subjektiivne külg. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on märkinud, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus sellega nõustub, sest kohtuvälises menetluses ei soovinud kaebuse esitaja ütlusi anda. Kohtumenetluses on kaebuse esitaja oma tegu kahetsenud ja kohus peab võimalikuks sellega kui vastutust kergendava asjaoluga arvestada. Samas ei muuda see kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust. LS § 224 lg 2 ja lg 3 p 1 järgi saab antud teo eest mõista karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni; lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras ning vastab kohtu hinnangul seadusele. Seda karistust kaebuse esitaja ka ei vaidlusta. Kaebuse esitaja vaidlustab lisakaristuse määramist. Lisakaristuse on kohtuväline menetleja määranud minimaalses määras. Seega ei saa küsimuse all olla lisakaristuse suurus, vaid selle määramine üldse. Karistust põhistab kohtuväline menetleja sellega, et kaebuse esitaja ei juhtinud sõidukit mitte ettevaatamatusest, vaid teadlikult ja tahtlikult – sellele viitab joobe suurus, millest kaebuse esitaja pidanuks enne sõiduki juhtimisele asumist aru saama, samuti asjaolu, et ta pööras politseiautot nähes oma sõiduki ümber. Seetõttu oli kaebuse esitaja käitumine teadlik ja eesmärgipärane. Seejuures vaid 0,09mg/l võrra suurema joobe korral oleks kaebuse esitaja toime pannud KarS § 424 sätestatud kuriteo. Seetõttu hindas kohtuväline menetleja kaebuse esitaja süüd suureks. Eripreventiivselt tuleb kaebuse esitajale näidata, et sellise hoolimatusega toime pandud iseenda ja teiste elu, tervist ja vara ohtuseadev tegevus saab karmilt karistatud, üldpreventiivselt suurendab teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, teiste liiklejate turvatunnet. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmist piisavalt põhjendanud ning kohus nende põhjendustega nõustub. Kaebuse esitaja on kavatsetult toime pannud raske liiklusalase rikkumise, mis on oma iseloomult üldohtlik. Ohtlikud juhid tuleb kõrvaldada liiklusest. Kaebuse esitaja käitumine näitab üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja –reeglitesse ning hoolimatut suhtumist nii iseenda kui teiste elu, tervise kui vara suhtes. Kaebuse esitaja ei ole endale aru andnud, et osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine kaebuse esitajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ja kujundada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted. Samuti aitab see mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ning et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad kaebuse esitajal varasemad rikkumised. Samas ei ole see vastutust kergendav asjaolu, sest õiguskuulekas käitumine on tavapärane normaalne käitumine. Varasemate karistuste puudumine võib anda alust oletada, et tulevikus isik rikkumisi toime ei pane, kuid antud juhul kaalub selle üles rikkumise raskus (joobeaste). Argumendiks ei ole ka töökoha olemasolu. Kaebuse esitaja pidanuks teadma, et teda võidakse karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning et see võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Sellisesse olukorda on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Tööl käimine ei ole vastutust välistav. Lisakaristus on määratud minimaalses ulatuses. Riigikohus lükkab ümber ka leviva arvamuse, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Riigikohus rõhutab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätte eripreventiivseid eesmärke ja see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumise toime panna (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-17). Kaebuse esitaja viitab ka ise kaebuses, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13). Käesoleval juhul on juhtimisõiguse äravõtmise põhjus kaebuse esitaja suur süü, mis seisneb kavatsetult üldohtliku väärteo toimepanemises. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik