1-20-2203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021, Tallinn Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Krimin

§ 1573

(alates 01.07.2018

§ 1573

lg 1) järgi üldmenetluses Prokurör Natalja Vester Süüdistatav Indrek Ilves – isikukood: 37710240256; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; xxxx; töötu; kriminaalkorras karistamata Tõkend puudub Kaitsja Natalia Lausmaa (määratud korras) Kannatanute esindajad Silver Reinsaar (I H, K H, P O, S K), Epp Landberg (K V, L V, Õ V) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Indrek Ilves süüdi

§ 1573

(alates 01.07.2019

§ 1573lg 1) järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

2. Tunnistada Indrek Ilves süüdi

§ 121lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud.

3. Tunnistada Indrek Ilves süüdi

§ 3312järgi ja karistada teda vangistusega 2 kuud.

4.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Indrek Ilvesele liitkaristuseks vangistus 1 aasta. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Indrek Ilves ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab 1 1-20-2203

§-s 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Indrek Ilves on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Indrek Ilvest hüvitama kannatanutele I H, Õ Vle, K Vle ja L Vle tekitatud mittevaraline kahju hiljemalt katseaja lõpuks. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Indrek Ilvest katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 8.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Indrek Ilvese määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 9. Välja mõista Indrek Ilveselt VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 4, 7, 8 alusel kannatanu I He kasuks tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodis summas 800 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 alusel alates tsiviilhagi kättesaamisest, s.o. alates 30.03.2020 kuni nõude kohase täitmiseni ning mittevaraline kahju

§ 1573

(alates 01.07.2019

§ 1573

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodis summas 2 500 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 alusel alates tsiviilhagi kättesaamisest, s.o. alates 30.03.2020 kuni nõude kohase täitmiseni. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõuetes koos viivistega tuleb Indrek Ilvesel hüvitada kannatanu I He arveldusarvele AS LHV Pank nr XXXX, märkides selgitusena „Indrek Ilves, kriminaalasi 1-20-2203, mittevaralise kahju hüvitamine”. 10. Välja mõista Indrek Ilveselt VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, 7, 8 alusel kannatanu K Vi kasuks tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes

§ 1573

(alates 01.07.2019

§ 1573

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodis summas 2 500 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 alusel alates tsiviilhagi kättesaamisest, s.o. alates 30.03.

1. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes koos viivistega tuleb Indrek Ilvesel hüvitada K Vi arveldusarvele AS-s LHV Pank nr XXXX, märkides selgitusena „Indrek Ilves, kriminaalasi 1-20-2203, mittevaralise kahju hüvitamine”.
2. Välja mõista Indrek Ilveselt VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, 7, 8 alusel kannatanu Õ Vi kasuks tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes

§ 1573

2 1-20-2203 (alates 01.07.2019

§ 1573

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodis summas 2 500 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 alusel alates tsiviilhagi kättesaamisest, s.o. alates 30.03.

1. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes koos viivistega tuleb Indrek Ilvesel hüvitada Õ Vi arveldusarvele AS-s LHV Pank nr XXXX, märkides selgitusena „Indrek Ilves, kriminaalasi 1-20-2203, mittevaralise kahju hüvitamine”.
2. Välja mõista Indrek Ilveselt VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, 7, 8 alusel kannatanu L Vi (endine V) kasuks tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes

§ 1573

(alates 01.07.2019

§ 1573

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodis summas 2 500 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 alusel alates tsiviilhagi kättesaamisest, s.o. alates 30.03.

1. Tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes koos viivistega tuleb Indrek Ilvesel hüvitada K Vi arveldusarvele AS-s LHV Pank nr XXXX, märkides selgitusena „Indrek Ilves, kriminaalasi 1-20-2203, mittevaralise kahju hüvitamine”.
2. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanute I He, P O, K He ja S Ku isikuõiguste kaitseks süüdistatav Indrek Ilvesele alates kohtuotsuse kuulutamisest lähenemiskeeld 3 aastaks, millega Indrek Ilvesel keelata: 1) suhelda I He, P O, K He ja S Kuga vahetult või mis tahes elektroonilise sidevõrgu vahendusel; 2) minna I Hele, P Ole, K Hele ja S Kule lähemale kui 150 meetrit, v.a. kohtu ruumides, kui isikud on samaaegselt kutsutud kohtusse; 3) sattudes juhuslikult I Hele, P Ole, K Hele või S Kule lähemale kui 150 meetrit, tuleb Indrek Ilvesele kohe eemalduda lubatud kaugusesse, pidades silmas keeldu suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud; 4) viibida kannatanute I He ja P O (endine H) elukohale aadressil Xxxx ning K He ja S Ku elukohale aadressil Xxxx lähemal kui 150 meetrit.
3. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanute K Vi, L Vi ja L Vi alaealiste laste L M, L M ning Õ Vi isikuõiguste kaitseks süüdistatav Indrek Ilvesele alates kohtuotsuse kuulutamisest lähenemiskeeld 3 aastaks, millega Indrek Ilvesele keelata: 1) suhelda K Vi, L Vi ja L Vi alaealiste laste L M ning L M, samuti Õ Viga vahetult, posti või mis tahes elektroonilise side võrgu vahendusel; 2) minna K Vile, L Vile, L Mle, L Mle ja Õ Vile lähemale kui 150 meetrit, v.a kohtu ruumides, kui isikud on samaaegselt kutsutud kohtusse; 3) sattudes juhuslikult K Vile, L Vile, L Mle, L Mle ja Õ Vile lähemale kui 150 meetrit, tuleb Indrek Ilvesel kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud; 4) viibida K Vi, L Vi, L M ja L M Xxxx asuvale elukohale lähemal kui 150 meetrit; 5) viibida Õ Vi elukohadele aadressidel Xxxx ning Xxxx lähemal kui 150 meetrit; 6) viibida K Vi, L Vi, L M ja L M elukohale aadressil Xxxx lähemal kui 150 meetrit. 3 1-20-2203
4. Indrek Ilvese elukohas 23.10.2018 läbiotsimise käigus leitud sularaha summas 350 eurot, mis on 24.10.2019 kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole (EE891010220034796011, SEB) arestida KrMS § 1414 ja § 142 lg 1 ja 4 alusel tsiviilhagi tagamiseks.
5. Asitõendid: 5 CD plaati, 1 DVD plaat ja 1 mälupulk, millele on salvestatud sõnumite ekraanitõmmised – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.
6. Asitõendid: 23.10.2018 läbiotsimise käigus leitud TELE2 SIM kaardi nr xxxx ümbris; mobiiltelefon Samsung IMEI: xxxx

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Indrek Ilvest selles, et tema ajavahemikul aprill 2018 kuni november 2018, sekkudes I He tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt I H, tema kasutuses olevatele telefoninumbritele xxxx ja xxxx, ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „sitakott“, “pederast“, „libu“, „ värdjas“, „kirvega hambad välja peksa“) sõnumeid. Selliselt saatis Indrek Ilves nimetatud ajavahemikul I Hele vähemalt 128 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, ajavahemikul juuni 2018 kuni oktoober 2018, sekkudes P He tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt P Hele, tema kasutuses olevatele telefoninumbritele xxxx ja xxxx, ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „libu“, „lits värdjas“, „hoia oma prillid ja blondinka parukas pekstakse puruks“, „hambad kirvega välja peksa“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul P Hele vähemalt 292 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, ajavahemikul juuni 2018 kuni oktoober 2018, sekkudes K He tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt K Hele, tema kasutuses olevale telefoninumbrile xxxx, ropu, solvava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „sitakott“, “pederast“, „libu“, „ raisk“, „lits värdjas“, „kirvega hambad välja taguda“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul K Hele vähemalt 513 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, ajavahemikul juuni 2018 kuni oktoober 2018, sekkudes S Ku tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt S Kule, tema kasutuses olevale telefoninumbrile xxxx, ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „prostitut“, “läbi nikkutud pederast“, „libu“, „raisk“, „lits värdjas“, „üle laskma“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul S Kule vähemalt 393 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, 25.06.2018 läks S Ku elukoha, mis asub aadressil xxxx, juurde, kus korterelamu ees karjus teiste isikute juuresolekul rõdul viibinud S Ku peale, kasutades ebatsensuurseid sõnu ning ähvardava, ropu ja solvava sisuga väljendeid ja nimelt: „Jäta selle libu nägu meelde, et tema sitaauk kaua valutaks!“. Kannatanu S K oli öeldust häiritud ja tundis hirmu Indrek Ilvese tegevuse pärast. Samuti tema, sekkudes ajavahemikul mai 2018 kuni november 2018 ja 11.01.2019, K Vi tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt K Vi kasutuses olevale telefoninumbrile xxxx, elektroonilise side seadme WhatsApp Messenger sõnumirakenduse vahendusel ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „pederast“, „raisk“, „lits värdjas“, „ratastool on teil olemas“) elektroonilisi sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul K Vile vähemalt 580 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. 6 1-20-2203 Samuti tema, ajavahemikul juuli 2018 kuni oktoober 2018, sekkudes Õ Vi tahte vastaselt tema eraellu, saatis Õ Vi kasutuses olevale telefoninumbrile xxxx järjepidevalt ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „pederast“, „raisk“, „mädanenud pederastid ja liitsid kirvega tükkideks raiuda“, „hambad suust välja ja sõrgkangiga taguma“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul Õ Vile vähemalt 580 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti tema, oktoobris 2018 ja 11.01.2019, sekkudes L V tahte vastaselt tema eraellu, saatis järjepidevalt L V kasutuses olevale telefoninumbrile xxxx, ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga (edastatud sõnumitest läbivalt kasutatakse mõisteid „lits“, „hambad kurku lüüa“, „muretsegu laste pärast“, „kõik su pärdikud üles riputama raisk“) sõnumeid. Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul L Vle vähemalt 270 sõnumit, häirides oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Seega pani Indrek Ilves toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o

§ 1573

(alates 1.07.2019

§ 1573lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Indrek Ilvest selles, et tema rikkus korduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määrusega nr 1-18-9343 kehtestatud lähenemiskeeldu. Nimelt, kohtumääruse alusel on Indrek Ilvesel keelatud: - suhelda K Vi, L V, L M, L M ja Õ Viga vahetult, posti või elektroonilise sidevõrgu vahendusel; - minna K Vile, L Vle, L Mle, L Mle ja Õ Vile lähemale kui 50 meetrit, v.a kriminaalasja menetleja ruumides, kui isikud on samaaegselt kutsutud menetleja juurde; - sattudes juhuslikult K Vile, L Vle, L Mle, L Mle ja Õ Vile lähemale kui 50 meetrit, tuleb Indrek Ilvesel kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud; - viibida K Vi, L V, L M ja L M Xxxx asuvale elukohale lähemal kui 100 meetrit; - viibida Õ Vi elukohale aadressil Xxxx lähemal kui 100 meetrit. Vaatamata kohtumäärusega kehtestatud keelule, lähenes Indrek Ilves kolmel korral K Vile lähemale kui 50 meetrit ja nimelt: 29.05.2019, 31.05.2019 ja 03.06.2019 kella 09.00–10.00 paiku, märgates xxxx teel sõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis kannatanu K V, astus Indrek Ilves kõnniteelt sõidutee servale ning liikudes K Vi sõiduki suunas, näitas kannatanule sündsusetuid žeste ja liigutusi, Sellise tahtliku tegevusega pani Indrek Ilves toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 25.03.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Indrek Ilvesele

§ 7

1-20-2203 1573 (alates 1.07.2019

§ 1573lg 1); § 121 lg 1 ja § 3312 järgi.

1. Harju Maakohus andis 31.03.2020 määrusega Indrek Ilvese temale esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla.
2. Kriminaalasja arutati avalikel kohtuistungitel 24.11.2020, 25.11.2020, 27.11.2020, 01.12.2020 ja 12.02.
3. Indrek Ilves tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, s.o tema ametlikult telefoni numbrilt saadetud sõnumite saatmise osas. I He vägivalla episoodi ei tunnistanud ja lähenemiskeelu rikkumist samuti mitte. Tsiviilhagisid õigeks ei võtnud.
4. Prokurör taotles Indrek Ilvese süüdi tunnistamist

§ 1573

(alates 1.07.2019

§ 1573lg 1) järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta.

Süüdi tunnistamist

§ 121lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud.

Süüdi tunnistamist

§ 3312

järgi ja karistamist vangistusega 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud 8 kuud ei pöörata täitmisele tingimusel kui süüdlane ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

I He, K Vi, L Vi ja Õ Vi poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud. VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 kohaselt, peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Samuti palus prokurör kohaldada Indrek Ilvese suhtes 3 aastast lähenemiskeeldu VÕS 1055 ja KrMS § 3101 alusel kannatanute I He, P O, K He, S Ku, K Vi, L Vi ja Õ Vi suhtes.

1. Kannatanu I He esindaja Silver Reinsaar taotles tsiviilhagi välja mõistmist kohtu õiglasel äranägemisel (kannatanu I He arvates on õiglane mittevaralise kahju hüvitis kokku summas 30 000 eurot). Samuti süüdistatav Indrek Ilveselt välja mõista kannatanu I He kasuks 4612,50 eurot kannatanu esindaja tasu. KrMS § 3101 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel rahuldada kannatanute I He, P O, K He ja S Ku 07.12.2020 taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks.
2. Kaitsja leidis, et Indrek Ilves tuleb

§ 121

lg 1 ja

§ 3312

järgi õigeks mõista, kuna tegude toimepanemine ei ole tõendatud.

§ 1573puhul tunnistab süüdistatav end osaliselt süüdi.

Süüdistatav hagisid õigeks ei võta ja lähenemiskeelu kohaldamisega nõus ei ole. II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Käesolevas jaotises põhjendab kohus oma seisukohti kuritegude faktiliste asjaolude, uuritud tõendite ja süüdistatava süü küsimuse osas, seejärel põhjendab kohus süüdistatavale mõistetud karistust (III), võtab seisukoha lähenemiskeeldude (IV), tsiviilhagide (V), asitõendite (VI) ning lõpuks menetluskulude osas (VII).
2. Kohtuistungi käigus kuulati üle kannatanud I H, K Vi, L Vi, Õ Vi, P O, K H ja S K ning tunnistajad K L, L K ja A L, uuriti kirjalikke tõendeid ning kohtus andis ütlusi süüdistatav Indrek Ilves. Kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Indrek Ilvese süü talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud ning ka õigesti kvalifitseeritud. Episood

§ 121lg 1 järgi 8 1-20-2203 9.

Indrek Ilvesele heidetakse ette, et ta 19.12.2017 kella 10.20 paiku xxxx aadressil xxxx asuva kontori välisukse taga lõi haamriga oma äripartnerile I H pähe, tekitades kannatanule kuklapiirkonda 4 cm pikkuse lahtise haava. Lisaks lõi Indrek Ilves kannatanule uuesti haamriga vastu nägu, tabades vasaku silma nurka ja ninajuurt, mille tagajärjel purunesid kannatanu prillid. Seejärel, kui I H pani endale kaitseks ette käed, lõi Indrek Ilves teda rindkeresse, selga ning keha teistesse piirkondadesse, tekitades tursega pindmise küünarvarrevigastuse ja valutunde löökide kohtades.

1. Kannatanu I H andis kohtus ütlusi (kd II tl 43 pöördel - 45), et Indrek Ilvesega olid tal sõbrasuhted. Tunnevad teineteist juba 8-9 aastat kui I. Ilves tuli K Vi kaudu tema juurde xxxx tööle. 19.12.2017 kutsus K V teda xxxx OÜ kontorisse kohtumisele. Ta jõudis varem kohale ja ootas kontoris. Siis koputati uksele, ta avas ukse ja astus välja. Tegemist on soklikorrusel asuva kontoriga, välisuks avaneb seest vaadatuna vasakule nii, et ei ole näha, kes on ukse taga. Ukse ees on väike ruum ja edasi läheb trepp üles hoovi. Õue astudes tundis ta tugevat lööki kuklasse, vaatas ümber ja nägi, et see oli I. Ilves. Nägi, et I. Ilvesel oli haamer käes, millega ta jätkas tema löömist näkku, prillid purunesid. Kui ta käed näo ette kaitseks pani, siis I. Ilves jätkas löömist keha piirkonda. Arvab, et haamer oli nende firma tööriist, sest see oli oranžiga märgistatud. I. Ilves lõi teda kuskil 10-15 korda, siis õnnestus tal kontorisse tagasi põgeneda ja uks sulgeda. I. Ilves räuskas ukse taga edasi. Kallaletung tuli talle üllatusena, aga sai I. Ilvese räuskamisest aru, et selle põhjuseks oli firma asjade rahaline segadus. Paari minuti pärast jõudis kohale K V, I. Ilves oli selleks ajaks ukse tagant lahkunud. Suht kiiresti jõudis kohale politsei ning kiirabi. Tema neid ei kutsunud ja ei tea, kes poiltseisse helistas. Kiirabi puhastas peahaava ja sidus selle kinni. Kontorisse tulid ka tema vend K H ja S K. Tema läks kontorist minema, ajas natuke tööasju, kohtus A Liga ja paar tundi hiljem läks traumapunkti. Politseisse tegi selle vägivallaepisoodi kohta avalduse alles hiljem, siis kui I. Ilves hakkas massiliselt ähvardavaid sõnumeid saatma.
2. Kannatanu I. He ütlusi kinnitab ka S Ku e-kiri kuvatõmmisega (kd II tl 1-2), millest nähtub kannatanu suhtlus vahetult pärast sündmust, s.o 19.12.2017 kell 10.23, kirjutades muu hulgas S Kule, et „Ilves tuli kallale haamriga“.
3. Kannatanu K V andis kohtus

§ 121lg 1 episoodi kohta tunnistajana ütlusi (kd I tl 45 pöördel – 47 pöördel).

Tunneb Ilvest alates 2005-2006, kui töötasid koos xxxx. 19.12.2017 tuli ta hommikul xxxx Eestisse. Samal hommikul käis Tartu Maakohtu registrist läbi I. Ilvese taotlus, et K. V juhatusse kutsuda. Kui I. H sellest teada sai, helistas talle ja leppisid kokku, et saavad kell 10 xxxx kontoris kokku. Samuti helistas ta kella 9 ja 10 vahel I. Ilvesele ja ütles, et ta saab I Hega kontoris kokku. Kui ta xxxx tänavale jõudis, nägi ta I. Ilvest hoovipeal I. He suunas läbi ukse roppusi karjumas. Siis lahkus I. Ilves rohelise xxxx ja tema läks kontorisse sisse, kus oli I. H, kes hoidis rätikuga verisest kuklast kinni. Tema meelest I. H näitas talle nuga, millega Ilves oli teda rünnanud. See kõik tundus uskumatu. Nägi ka verd esikus ja suures toas või köögis. I. H rääkis, et I. Ilves tuli talle kallale. Oli seal, kui kiirabi ja politsei kohale jõudsid. Tema neid ei kutsunud. Juhtum fikseeriti esialgu kui tööõnnetus.

1. K Vi ütlusi I. Ilvesele ja I. Hele tehtud kõnede kohta 19.12.2017 kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd I tl 97-143). Selle kohaselt helistas K. V oma numbrilt (xxxx) 9 1-20-2203 19.12.2019 kell 6:30 I. Ilvese numbrile (xxxx) ja siis toimus nende numbrite vahel veel mitu kõnet. Kell 10.24 helistas K. V I. H (xxxx).
2. Tunnistaja K L andis kohtus ütlusi (kd I tl 52-53), et Indrek Ilvest ta isiklikult ei tunne, aga mäletab teda hästi seoses 19.12.2017 hommikul ca kell 10.30 seotud juhtumiga. Nägi süüdistatavat nii lähedalt, et tunneks ta igal pool ära. Tundis süüdistatava ära ka äratundmiseks esitamise 3 foto hulgas ja ka nüüd kohtuistungil viitas I. Ilvese kui süüdlase poole. Elab xxxx
3. korrusel ja tema aken on vaid 3 meetri kaugusel sündmuskohast. Oli just ärganud ja kohvi joonud kui kuulis kisa. Nägi pealt, kuidas süüdistatav haamriga tagus teist inimest. Teine mees karjus valust ja püüdis end kätega kaitsta. Süüdistatav karjus kannatanule, et ta on varastanud raha, et kui kätte saab, siis lööb maha. Nägi, kuidas süüdistatav lõi haamriga 2 või rohkem kordi kannatanut pähe ja ka teistesse kehapiirkondadesse. Vigastusi ei näinud, sest kannatanu püüdis pead kätega kaitsta ja liikus trepist alla. Süüdistatav läks kannatanule trepist alla järgi, kannatanul õnnestus uksest sisse põgeneda. Kui süüdistatav ust lahti ei saanud, siis lahkus ta sündmuskohast autoga, enne kui politsei kohale jõudis. Märkas, et auto millega süüdistatav ära sõitis oli ümmarguse märgiga, beežikas hele auto. Helistas politseisse, sest oli kindel, et süüdistatav tapab kannatanu ära. Keegi kolmas mees ilmus ka sinna mingil hetkel ja kui süüdistatav lahkus, siis läks kolmas mees kannatanu juurde sisse. Ei näinud, et kannatanu oleks süüdistatavat vastu löönud, kannatanu püüdis end vaid kaitsta ja eest ära minna, see oli nii tugev rünnak.
4. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos kõnesalvestusega (kd I tl 67-69), kus on vaadeldud Häirekeskusele 19.12.2017 kell 10.23 tehtud K Lu kõne helisalvestist. Kõne kohaselt elab helistaja xxxx ja ta kõrval majas tahetakse kedagi ära tappa. Üks mees läks teisele haamriga kallale. Mees keda ähvardati sai õnneks uksest sisse, aga teine mees karjus, et tapab ta ära ja virutas haamriga. Et mees on temalt midagi varastanud ja kui kätte saab, siis lööb maha. Täpseid kannatanu vigastusi ei tea. Ähvardaja istus autosse ja sõitis xxxx minema, nr on xxxx. Auto on pruunikas.
5. Lisaks kinnitab tunnistaja K Lu ütlusi sündmuse toimumiskoha ja tema kui pealtnägija asukoha kohta ka sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (kd II tl 61-63), kus on fikseeritud, et xxxx korter xxxx uks asub xxxx maja poolel.
6. Süüdistatav Indrek Ilves andis ristküsitluse käigus ütlusi (kd II tl 72 pöördel – 77), et ta tunneb I He ca 9 aastat tagasi läbi K Vi, kui töötasid xxxx. xxxx OÜ asutas 20.01.2014., oli 100% omanik ja juhatuse liige. I. H ei olnud tema firmas keegi, aga oli koostöö I. He xxxx firmaga xxxx OÜ, rentis talle tööjõudu xxxx. xxxxonia OÜ kontor asus soklikorrusel xxxx, võtmed olid ainult temal. Samas lubas I. Hel seal vahel ööbida, kontoris oli ka kööginurk ja pesemisvõimalus. 2017 sügisel tekkisid tal kahtlused, et tema firmast on raha kaduma läinud. Selgus, et I. He vend K H on endale võltsinud tema ID-kaardiga volitused ja teinud üürilepingud xxxx OÜ nimel. Nägi, et firmast on 196 000 eurot kantud firmasse, kus I. H ja P He mees A O olid omanikud ja tema raamatupidaja S K juhatuse esimees. 18.12.2017 palkas ta K. Vi Xxxx OÜ juhatuse liikmeks, et raha asjades selgust saada. 19.12.2017 hommikul läks ta Allika 6 kontorisse, läks trepist alla ja hakkas ust avama kui äkki hullunud I H avas ukse ja tormas talle kallale. Sai sarnaluu alla kas ukse või rusikaga obaduse. Paremas käes oli I. Hel tema firma oranž haamer. I. H ei jõudnud teda lüüa, sest sai temalt selja tagant kinni ja rabelemise käigus 10 1-20-2203 kukkusid trepile pikali. Algul kukkusid mõlemad külili, siis I. H läks peaga vastu kiviäärt. Sai haamri I. He käest ära võtta. Tegi enesekaitseks kõik, mis võimalik, võib-olla I. H paar vopsu sai temalt. Ei tea, kuhu löögid tabada võisid, oli šokis. I. H on temast suurem ja surus teda üles poole oma kehaga, surus tema jalad vastu treppi, ehk jalad jäid trepi ja I. He keha vahele. Siis I. H jooksis kontorisse ja pani ukse kinni. Haamer oli tema käes. Jooksis talle järgi, aga I. H hoidis linki seest poolt kinni ja ta kontorisse sisse ei saanud, siis läks ta minema. Hoovis nägi veel K. Vit. Sõitis ära xxxx. Tema läks arsti juurde vigastusi fikseerima alles paari päeva pärast, tahtis maal olla ja šokist toibuda.
7. Kõigepealt selgitab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud ainult Indrek Ilvesele. Kõik mis puudutab süüdistatava ütluseid Xxxx OÜ võlgade, rahade kadumise ja võlakirjade võltsimise kohta, ei ole käesolevas kohtumenetluses süüdistust esitatud. Seega kohus ei välju süüdistusakti piiridest ja seda temaatikat lähemalt analüüsima ei hakka.
8. Kaitsja on taotlenud tunnistaja A Li kohtuistungile kutsumist. Tunnistaja A L andis kohtus ütlusi (kd II tl 71 pöördel – 72), et tunneb I. Ilvest lapsepõlvest saadik ja läbi I. Ilvese teab ka I. He. Sai aru, et nii I. Ilves kui I. H on seotud selle ettevõttega, kes hakkasid talle maja ehitama. 19.12.2017 kell 11.45 saatis I. H talle läbi Facebooki sõnumi, et ta tuleb xxxxläbi. Tuligi ca tunni jooksul halli xxxx klassi xxxx sinna ja ütles ainult, et tema ütleks I. Ilvesele edasi, et xxxx ja selle xxxx, millega ta sõitis, ostis I. He ema. Siis lähenes buss I. Ilvese ja K. Viga ning I. H sõitis ruttu minema. I. Ilves ja K. V ainult sõnelesid ja ropendasid, ta ei saanudki aru, mis nad temast tahtsid. Kuskil pool tundi olid tema juures ja siis sõitsid minema. Ei näinud mingeid vigastusi I. Hel.
9. Siinkohal juhib kohus tähelepanu A Li ütlustele selle kohta, et ta I. Hel ühtegi vigastust 19.12.2017 peale kella 11.45 ei näinud. Seda, et I. Hel sellel ajal haav peas oli tõendab 19.12.2017 kell 10.47 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (kd I tl 58-60). Sellest nähtuvad kannatanul tuvastatud tervisekahjustused: kuklal u 20 mm pikkune haav. 19.12.2017 kell 10.55 on sündmuskohal koostatud kiirabikaart, kus on selgitusse märgitud, et oli sõbraga tüli ja sai mingi esemega vastu pead, lahtine peahaav 2-3 cm (kd I tl 66). Lisaks nägi haava ka vahetult peale sündmust kohale jõudnud tunnistaja K. V (kd I tl 45 pöördel – 47 pöördel).
10. Vahetult peale juhtunut saabusid sündmuskohale ka I He vend K H koos S Kuga. S Ku ütluste kohaselt (kd I tl 45) saatis I. H talle 19.12.2017 kell 10.23 sõnumi, et “Ilves tuli kallale haamriga“ (kd II tl 1-2). Nad läksid K. Hega kohe kontorisse ja nägi kui kiirabi tuli ukselt vastu. I. H ütles neile, et I. Ilves oli teda haamriga rünnanud ja siis ära jooksnud. I. Hel nägi peas sidet või plaastrit, ta prillid olid katki ja verd oli riietel.
11. K He ütluste kohaselt (kd I tl 43 pöördel) saatis I H S Kule sõnumi, et I. Ilves ründas I. He. Läksid kohe koos xxxx kontorisse, kohal oli kiirabi ja K. V. I. H mainis, et I. Ilves oli haamriga talle pähe löönud. Verd ja haava oli näha, kuigi haav oli juba seotud.
12. Seega puudub kohtu hinnangul kahtlus selles, et I. Hel 19.12.2017 juba kell 10.47 oli haav kukla peal. Kuivõrd I. Hel oli haav just kukla peal ja A. L nägi I. He ainult üheks hetkeks, siis ei saanudki A. L seda näha.
13. Edasi on kaitsja viidanud tööõnnetuse teatisele (kd II tl 93-94), mille kohaselt on 19.12.2017 I. He vigastused, s.o pea haav, põrutus fikseeritud tööõnnetusena. Selgitusse on 11 1-20-2203 märgitud, et tänaval tungiti kallale. Kohus selgitab, et tööõnnetuse teatis iseenesest ei tõenda seda, mis 19.12.2017 hommikul tegelikult juhtus, see on käesoleva kohtumenetluse ülesanne. Seda enam, et 22.01.2018 on K V saatnud Tööinspektsioonile avalduse (kd II tl 95-97), et I. He 19.12.2017 tööõnnetuse avaldus ei vasta tõele, tegemist oli kahe inimese vahelise asjaga, mis juhtus Xxxx OÜ kontoris xxxx, kuid see oli isiklikku laadi. I. He tööleping on peatatud alates 19.08.2017 seoses võltsimisega.
14. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava ütlused I. He ründamisega seonduvalt on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega. Kannatanu ütlused sündmuse toimumise asjaolude kohta riimuvad tunnistaja K Lu ütlustega, kes nägi kõike väga lähedalt, s.o 3 meetri kauguselt pealt. Tunnistaja oli täiesti võõras isik, kes nägi väga selgelt, kuidas just süüdistatav ründas kannatanut ja lõi kannatanut korduvalt haamriga. Kõrvalise pealtnägija arvates tahtis süüdistatav kannatanut lausa ära tappa. Samuti ta kuulis, kuidas ründaja rääkis mingist võlast ja ähvardas teda maha lüüa.
15. Teised tunnistajad K. Vi, K. H ja S. K ei näinud küll sündmust pealt, kuid olid vahetult peale sündmust kohal. Nad nägid kannatanu haava, katkiseid prille ja kuulsid, kuidas I. H süüdistas I. Ilvest tema ründamises. Tunnistaja K. Vi nägi lisaks, kuidas süüdistatav sündmuskohalt räusates lahkus. K. Vi mäletas kohtuistungil, et ründamine toimus noaga. Kohus leiab, et kuna teo toimepanemisest on möödas üle 3 aasta, siis on võimalik, et tunnistaja ei pruugi enam nii täpselt kõiki detaile mäletada. Seda enam, et oranzist haamrist räägib ka süüdistatav ise.
16. Süüdistatava ütlustesse puutuvalt analüüsib kohus ka ütluste usaldusväärsust. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele (RKKKo 3-1-1-131-13, p 11).
17. Kohtuistungil avaldati usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava ütlustes vastuolu kohtueelses menetluses 14.02.2018 antud ütlustega (kd II tl 80-81), s.o protokolli
18. lehe pöördel alates rida 2 aadressile järgnevast sõnast ja kuni alt
19. rida sõnadeni .. ma ei mäleta: „…kl 10.00 paiku jõudsin oma firma kontorisse, xxxx ja ei saanud sinna sisse, sest alumine lukk oli kinni. Mul oli ainult ühe luku võti. Lõpuks tehti uks lahti ja seal oli hullunud firma tegevjuht I, H. Uks oli lahti, ja mina sain uksega vastu pead külje pealt, siis lõi H mulle rusikaga vastu vasakut põsesarna, siis tuli H mulle kehaga peale ja surus mu maha, mina jäin alla ja mul sai õhk otsa. Rohkem ma ei mäleta…. „
20. Vastuolu seisneb selles, miks süüdistatav xxxx kontorisse sisse ei saanud, kuidas hoopis teda väidetavalt rünnati, kuidas ta siis midagi ei mäletanud ja nüüd räägib hoopis muud. Ütluste erinevust selgitab Ilves järgmiselt - täna räägib nii nagu asi oli, siis rääkis vähem, sest käis K. Viga koos juristide juures ja nemad ütlesid, mida ja kuidas kirjeldada. Tegelikult mäletas siis rohkem ja ka täna mäletab, on vaimsest šokist taastunud. Mäletab nüüd väga selgelt, siis oli palju kõrvalseisjad, kes segasid selget mõtlemist, ja teod mis nad temaga toime panid, oli talle 12 1-20-2203 vaimne šokk. Arsti juurde läks alles ülejärgmine päev. Rahustas närve maal. Seega on süüdistatava ütlused ajas muutunud ja seda on ka süüdistatav ise tunnistanud. Samas süüdistatava poolt vastuolude kohta antud selgitused ei ole eluliselt usutavad. Ei ole usutav, et K. Vi koos juristidega soovitas alguses tõde varjata. Sellise versiooni tõendamiseks oleks süüdistatav saanud tunnistajatena kohtusse kutsuda ka need juristid, kes sellist soovitust andsid. Seda aga süüdistatav teinud ei ole ja seega on tegemist tõendamata väidetega.
21. Lisaks ei vasta kiirabis fikseeritud vigastused süüdistatava versioonile juhtunust. Süüdistatav väitis, et sai kas ukse või rusikaga I. Helt sarnaluu alla obaduse. Sellist vigastust 21.12.2017 Ida-Tallinna keskhaigla epikriisis haigusjuht nr xxxx (kd II tl 82) I. Ilvesel fikseeritud ei ole. Vigastused on lokaalselt hulgimarrastused paremas labakäes ja randmeliigeses, hüpereemia ja turse minimaalne. Liigeseliikuvus vaba, aga valulik. Paremas hüppeliigeses lateraalselt marrastused ja turse. Süüdistatav ei kirjelda kordagi, et I. H oleks tema paremat labakätt või rannet vigastanud (sellised vigastused võivad tekkida hoopis siis, kui isik ise lööb käega vastu kedagi või midagi). Eeltoodud põhjendustel loeb kohus süüdistatava ütlused I. He kehalise väärkohtlemise episoodis ebausaldusväärseks ning jätab tõendikogumist kõrvale.
22. Kokkuvõttes kohus ei ole tuvastanud kõrvaldamata kahtluseid, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11).
23. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi 19.12.2017 kella 10.20 paiku xxxx aadressil xxxx asuva kontori välisukse taga õuetrepil haamriga I. Hele kuklasse. Samuti tabas I. Ilves kannatanu vasaku silma nurka ja ninajuurt, mille tagajärjel purunesid kannatanu prillid. Seejärel, lõi I. Ilves kannatanut ka keha teistesse piirkondadesse, kuni kannatanul õnnestus kontorisse põgeneda ja uks sulgeda.
24. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud 19.12.2017 kell 10.47 isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga (kd I tl 58-60). Sellest nähtuvad kannatanul tuvastatud tervisekahjustused: kuklal u 20 mm pikkune haav. 19.12.2017 kell 10.55 on sündmuskohal koostatud kiirabikaardi selgitusse on märgitud, et oli sõbraga tüli ja sai mingi esemega vastu pead, lahtine peahaav 2-3 cm (kd I tl 66). Väljavõttest haigusloost nr xxxx (kd I tl 64-65) nähtub, et 19.12.2017 kell 14.11 on saabunud I. H Ida-Tallinna keskhaiglasse, kus on tuvastatud tervisekahjustused: lahtine peahaav 4 cm, pindmine küünarvarrevigastus, küünrapõrutus. Välispõhjuseks on märgitud rünne kehalise vägivallaga, tungiti töö ajal kallale.
25. Vaadates fotosid ja fikseeritud tervisekahjustusi, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
26. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi, s.o kuklapiirkonnas lahtine peahaava pikkusega 4 cm, tursega 13 1-20-2203 pindmise küünarvarrevigastuse ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu löökide kohtades. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. 34. Järgmisena peab kohus hindama I. Ilvese tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule haamriga pihta lüüa ja nii ka juhtus. Edasi nähtub, et selle teo tagajärjel tekkis kannatanul lahtine peahaav. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka

§ 121

lg 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiksid kannatanul tervisekahjustused. Kohtu hinnangul nägi süüdistatav ette, et haamriga teisele inimesele pähe lüües saab kannatanu kindlasti haiget ja võib tekkida ka peahaav, kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o lahkumine ilma kahjustuste vastu huvi tundmata. Seega tegutses süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetult toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustusi.

1. Menetluse käigus teostati I. Ilvesele ka ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis akt nr xxxx (kd II tl 19-26) tuvastamaks tema süüdivusseisund ja kas I. Ilves oli teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja/või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Ekspertiisi akti kohaselt on I. Ilves psüühiliselt selgel teadvusel ja igakülgselt õigesti orienteeritud. Ta on vestluses paljusõnaline ja kiire mõttekäiguga, kohati on mõttekäik laialivalguv. Luulu, meelepetteid ja muid psühhootilistele häiretele omaseid psüühika- ja käitumismustreid ei tähelda. Emotsionaalselt on uuritav ärev, labiilne, sensitiivne ja kergesti erutuv, meeleolu on situatsioonile vastavalt alanenud, düsfoorilise varjundiga. Talle on omane impulsiivnekäitumine, impulsikontroll on nõrk, kergesti vallandub vihaefekt. Tahteelus avaldub püsimatus, käitumises esineb düssotsiaalseid jooni. Uuritav on egotsentriline, tema enesehinnang on kõrge. Uuritav on alkoholisõltlane (oma sõnade järgi). Mälu ja formaalne intellekt on heal tasemel. Kokkuvõtvalt leiab ekspert, et Indrek Ilves on noorukieast alates olnud aktiivse ellusuhtumisega ja püsimatu, kuid suutnud enda elukorraldusega toime tulla ja viimastel aastatel töötanud ehitusettevõtjana. Konfliktid äripartnerite ja sõpradega on tekkinud ärilisel pinnal – süüdistab endisi sõpru ja äripartnereid petmises ja tema raha laostamises. Uuritav on kasutanud oma varaliste õiguste kaitseks ebaseaduslikke vahendeid, mida ta ainult osaliselt ekspertiisil tunnistas. Indrek Ilves on ärev, vihane, solvunud ja pettunud endistes sõprades, püüab kõiki vahendeid kasutades oma raha tagasi saada. Ta tõlgendab erinevaid situatsioone kui oma vaenlaste sepitsusi, mille tõepärasust ei saa ekspert kontrollida.
2. I. Ilvesel ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina

§ 34järgi.

I. Ilves on oma sõnade järgi alkoholisõltlane. I. Ilvesel ei esine temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal raskeid psüühikahäireid ega ajutisi raskeid psüühikahäireid, neid ei ilmne ka käesoleval ajal. I. Ilves oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal 19.12.2017 kuni 03.06.2019 võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. I. Ilves on 14 1-20-2203 käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil ja andma kohtumenetluses tõepäraseid ütlusi. Ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist

§ 86

järgi ja ei ole ohtlik oma vaimsest tervisest tulenevalt iseendale või teistele isikutele. I. Ilves võib käituda konfliktisituatsioonides vägivaldselt, kuid, sellist käitumist ei põhjusta psüühikahäired. Seega on I. Ilves süüvõimeline. 37. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Indrek Ilves pani oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Episoodid

§ 1573lg 1 järgi I He, P O (endine H), K He ja S Ku ahistava jälitamise episood 38.

Indrek Ilvesele heidetakse ette, et tema ajavahemikul aprill 2018 kuni november 2018 saatis järjepidevalt I Hele ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga vähemalt 128 sõnumit. Samuti ajavahemikul juuni 2018 kuni oktoober 2018 saatis järjepidevalt P Hele ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga vähemalt 292 sõnumit. Samuti ajavahemikul juuni 2018 kuni oktoober 2018 saatis järjepidevalt K Hele ropu, solvava ja häiriva sisuga vähemalt 513 sõnumit. Samuti tema, ajavahemikul juuni 2018 kuni oktoober 2018 saatis järjepidevalt S Kule ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga vähemalt 393 sõnumit.

1. Samuti tema, 25.06.2018 läks S Ku elukoha xxxx, juurde ja karjus teiste isikute juuresolekul rõdul viibinud S. Kuusiku peale, kasutades ebatsensuurseid, ähvardava, ropu ja solvava sisuga sõnu.
2. Kannatanu I H andis kohtus ütlusi (kd II tl 43 pöördel - tl 45), et süüdistatav I. Ilvesega olid tal sõbrasuhted. Tunnevad teineteist 8-9 aastat kui I. Ilves tuli K. Vi kaudu tema juurde xxxx tööle. Probleemid tekkisid peale 19.12.2017 sündmusi, kui I. Ilves tuli talle haamriga kallale ja süüdistas firmast raha varastamises. Siis hakkas ta saama I. Ilvese numbrilt väga ahistavaid ja pealetükkivaid, solvava alatooniga sõnumeid 20-50 päevas. Kui ta blokeeris I. Ilvese numbri, siis tulid sõnumid edasi erinevatelt võõrastelt numbritelt. Oma numbrit ta ära ei vahetanud, sest sama number on tal juba kooliajast ja number on ettevõtlusega seotud.
3. I. He ütlusi kinnitab ka menetlejale saadetud e-kiri nimekirjaga (kd II tl 49-51) tema numbritele xxxx ja xxxx saadetud sõnumite arvust perioodil 23.04.2018-19.11.
5. Kannatanu K H andis kohtus ütlusi (kd I tl 43 pöördel - 45), et tunneb I. Ilvest kui oma venna I. He äripartnerit. Suhted olid sõbralikud, aitas neid abistavate teenustega, lõi veebilehe. Suhted halvenesid, kui I. Ilves ründas 2017 detsembris tema venda haamriga. Kuskil pool aastat hiljem hakkas I. Ilveselt tulema massiliselt sõnumeid, aprillist-maist 2018 kuni oktoobri keskpaigani
6. Alguses tulid sõnumid I. Ilvese telefoninumbrilt ja hiljem erinevatelt numbritelt. Kuna kirja stiil ja sisu olid samad, siis eeldas, et kõik sõnumid tulevad I. Ilveselt. Sõnumid olid ebasündsad, ähvardavad, füüsilist vägivalda soosivad. Enda numbrit ära ei muutnud, sest kui kogu elu on sama number olnud, siis on keeruline numbrit muuta. I. Ilvese numbri blokeeris, kuid sõnumid tulid edasi uutelt numbritelt. Sarnaseid sõnumeid said veel 15 1-20-2203 lähisugulased P H, I H, S K. Kuna sõnumeid tuli palju ja ähvardavaid sõnumeid sai ka abikaasa, siis häirisid need sõnumid igapäeva elu.
7. K. He ütlusi sõnumite saamise kohta kinnitab ka K. He 25.11.2018 e-kirja väljavõte koos 26.11.2018 saadetud kuvatõmmistega (kd I tl 196-209), millest nähtuvad telefoninumbrid, s.h I. Ilvese ametlikult numbrilt saadetud sõnumid, kellaajad ja sõnumite saatmiste arv. Sõnumite sisu oli ropp (nt krissu sa väike VÄRDJAS kus see P su ema vana LEHM ja see LIBU S end peidavad).
8. Kannatanu P O (endine H) andis kohtus ütlusi (kd II tl 45), et süüdistatav I. Ilves oli tema poja I. He tuttav. Suhted olid aastaid sõbralikud ja oli väga üllatunud, kui kuskil 2018 juunis hakkasid tulema ropud sõnumid. Tal oli I. Ilvese number salvestatud kontaktidesse. Algul blokkis sõnumeid, aga neid tuli edasi uutelt numbritelt. Sõnumid olid väga ropud, solvavad, seksuaalsed, olid ka ähvardavaid, neis oli ka teiste pereliikmete nimed sees. Need häirisid ja hirmutasid. Sarnaseid sõnumeid said lisaks I. Hele ka teine poeg K. H ja tema naine. Ei suuda mõista, miks tema sõnumite rünnaku alla jäi, kui I. Ilvesel oli tüli hoopis tema poja I. Hega. I. Ilves helistas isegi tema osakonna juhatajale ministeeriumisse ja süüdistas erinevates pattudes. Sarnaseid sõnumeid said kõik pereliikmed ja sõnumite saatmine lõppes samal ajal. Oma numbrit vahetada ei soovinud, sest see on kaua kasutusel olnud ja oleks kaasa toonud segadust. Sõnumid tekitasid temas hirmu, sest teadis, et I. Ilves on ka ta pojale I. Hele kallale läinud.
9. Kannatanu ütlusi sõnumite saamise kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 145-147), kus on vaadeldud CD-le (kd I tl 148) talletatud P O (endine H) numbrile xxxx saabunud 80 sõnumi sisu perioodil 20.06.2018 kuni 18.10.
10. Indrek Ilvese numbrilt xxxx on saadetud esimesed 19 sõnumit (nt libu; P sa oled odav xxxx libu). Edasi on saadetud veel 61 sõnumit erinevatelt numbritelt (nt: P sa vana läbi mädanenud xxxxx hoor; P sa vana läbi nikutud xxxx hoor tuled oma hoorapoegadest pederastidega mulle 3saja tonniseid võlakirju võltsima sa vana munniimeja; P sa vana mädanenud libu haare võiks su pea sodiks taguda 666 öösel magamise ajal ahahaaaa). Ja P O teisele numbrile xxxx on 25.06.2018 võõralt numbrilt xxxx saabunud veel 4 sõnumit (nt kuule sa värdjas läbi nikutud xxxx hoor tuled mulle 3saja tonniseid võlakirjasid võltsima…). Ja 28.06.2018 on Ilvese numbrilt saabunud 4 sõnumit (nt Kuule P sa vana läbi nikutud lehm tuled mulle 3saja tonniseid võlakirju võltsima…).
11. Kannatanu S K andis kohtus ütlusi (kd I tl 45), et oli I. Ilvese raamatupidaja. Kuskil aprillis 2018 hakkas saama I. Ilveselt ropu alatooniga sõnumeid kuni oktoobrini. Alguses tulid need I. Ilvese numbrilt ja siis erinevatelt numbritelt. Oli kindel, et võõrastelt numbritelt tulnud sõnumid tulid just I. Ilveselt, sest sisu ja kirjaveadki olid samad. Sarnaseid sõnumeid said veel P O, I H ja K H. Massiline sõnumite saatmine häiris kogu pereelu, tekkis teatav ärevus ja turvatunne oli häiritud, lukustas uksi hoolsamalt.
13. juuni 2018 oli ta kodus lapsega, kui kuulis, et I. Ilves räuskab akna all. Läks rõdule ja nägi, kuidas I. Ilves koos sõpradega karjus kõigi ees ähvardusi ja roppuseid. Ei tea, miks I. Ilves nii tegi.
14. Kannatanu ütlusi sõnumite saamise kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 149-150), kus on vaadeldud S Ku edastatud ja DVD-le (kd I tl 151) talletatud 133 kuvaritõmmist sõnumitest. Nähtub, et S Ku numbrile xxxx on I. Ilvese ametlikult numbrilt ja 16 1-20-2203 lisaks paljudelt erinevatelt numbritelt saadetud perioodil 20.06.2018 kuni 18.10.2018 133 sõnumit, kus läbivateks sõnadeks on roppused (nt LIBU; LITS; PROSTITUUT; HOOR; PEDERAST; TÜRAPEA; MÄDANEMA jne). Kõik esitatud sõnumid sisaldavad suurte tähtedega kirjutatud ebatsensuurseid väljendeid, osa teksti on kirjutatud väikeste tähtedega. Sõnumites süüdistatakse Sandrat ja tema pereliikmeid sõnumi edastajale kuuluva raha varastamises, väärtpaberite võltsimises.
15. Tunnistaja L K andis läbi videosilla kohtus ütlusi (kd II tl 45 pöördel – 46), et tema Indrek Ilvest ei tunne. xxxx OÜ on tema firma. Mäletab vaid, et pani selle teema kinni, kuna politseist öeldi, et tegemist on omavaheliste ärisuhetega. Ise nende inimestega tema kokku saanud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja eeltoodud ütlused asjassepuutuvad, tunnistaja ei tea kuriteo asjaolude kohta midagi ja seega jätab kohus ütlused tõendikogumist välja. K Vi, Õ Vi ja L Vi (endine V) ahistava jälitamise episood
16. Indrek Ilvesele heidetakse ette seda, et ajavahemikul mai 2018 kuni november 2018 ja 11.01.2019 saatis järjepidevalt K Vi telefoninumbrile xxxx ja elektroonilise side seadme WhatsApp Messenger sõnumirakenduse vahendusel ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga vähemalt 580 sõnumit. Samuti tema, ajavahemikul juuli 2018 kuni oktoober 2018 saatis Õ Vile järjepidevalt ropu, solvava, ähvardava ja häiriva vähemalt 580 sõnumit. Samuti tema, oktoobris 2018 ja 11.01.2019 saatis järjepidevalt L Vile (endine V) ropu, solvava, ähvardava ja häiriva sisuga vähemalt 270 sõnumit. Sellise tegevusega häiris süüdistatav oluliselt kannatanute elu ning tekitas neis hirmutunnet.
17. Kannatanu K V andis kohtus ütlusi (kd I tl 45 pöördel – 47 pöördel), et tunneb I. Ilvest alates 2005-2006, kui töötasid koos xxxx. Suhted läksid segaseks alates aprillist 2018, kuna I. Ilves arvas, et tema on firmast raha võtnud. Kõige pealt hakkasid sõnumid tulema läbi WhatsAppi öösel ja päeval kuni selle blokeeris. Siis hakkas sarnaseid telefonisõnumeid saama ka ta ema ja abikaasa. Need sõnumid tulid mai 2018 kuni jaanuar 2019, lisaks helistati ka öösel ja abikaasale ka. Alguses tulid sõnumid I. Ilvese numbrilt ja kui ta selle blokeeris, siis hakkasid tulema erinevatelt numbritelt. Sõnumite sisu ja lauseehitus ja sõnakasutus olid sarnased, eeldas, et I. Ilves jätkab sõnumite saatmist. Pakkus I. Ilvesele 3000 eurot, et see sõnumite saatmise lõpetaks, aga selle peale saadeti ta kaugele. Kokku tuli enam kui 2000 sõnumit, see mõjutas igapäevaelu palju. Sõnumites oli ähvardatud ka lapsi ja vanemaid, kartis nende pärast. Püüdis vältida I. Ilvesega kohtumist, aga see oli keeruline, sest üks ehitusobjekt oli I. Ilvese elukoha naabruses.
18. Kannatanu ütlusi talle I. Ilvese poolt saadetud sõnumite kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 152-162), kus on vaadeldud K. Vi poolt kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud mälupulka, mille sisu on salvestatud DVD-le (kd I tl 163, 164). Sellelt nähtuvad K. Vile ja Õ. V edastatud sõnumid. Fail on jaotatud kahte kausta: „sõnumid K V“, kus asuvad talle 25.06.2018 - 06.09.2018 saadetud sõnumid. 96 kuvaritõmmist Ilvese numbrilt ja võõrastelt numbritelt saadetud sõnumitest (kasutatud sõnu nt PEDERAST; VÄRDJAS; RAISK; LIBU; KALTS) ja 2 faili whatsappi kirjavahetusest I. Ilvesega. Teises kaustas: „sõnumid Õ V“ on 96 telefoni kuvaritõmmist ajavahemikust juuli-august
19. Sõnumid sisaldavad läbivalt ebatsensuurseid väljendeid tema ja tema pereliikmete kohta (nt LIBU, VÄRDJAS; 17 1-20-2203 PEDERAST; HOOR; TÜRAPEA). Need väljendid on kirjutatud läbivalt suurte tähtedega, osa teksti väikeste tähtedega. Sõnumite autoril on pretensioone seoses temalt raha varastamisega.
20. Lisaks eeltoodule kinnitab kannatanu ütlusi talle I. Ilvese poolt saadetud sõnumite kohta asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 167-168), kus on vaadeldud K. Vi poolt e-postiga edastatud 41 faili sõnumitest perioodil 07.09.2018 – 25.09.2018, mis on salvestatud DVD-le (kd I tl 169). Sõnumid sisaldavad ebatsensuurseid väljendeid tema ja tema perekonnaliikmete kohta. Läbivalt on kasutatud suurte tähtedega kirjutatud väljendeid (nt LIBU; RAISK; TÜRAPEA; LITS VÄRDJAS jne). Osa teksti on kirjutatud väikeste tähtedega. Sõnumite sisu järgi on arusaadav, et nende saatja esitab süüdistusi oma raha varastamises. Veel on K. V edastanud 09.10.2018 kell 14:39 ja 14:43, 06.11.2018, 12.11.2018, 18.10.2018 menetlejale e-kirju (kd I tl 180-195) I. Ilvese numbrilt saadetud sõnumite kuvatõmmistest (nt minul aega ja VIHA jätkub; PEDERAST KUKK ime MUNNI; kui sahtel tühi ja luud puruks murtud küll PEDERAST MUNNIimejal meelde tuleb jne).
21. Kannatanu Õ V andis kohtus ütlusi (kd I tl 48 – 49), et teab I. Ilvest oma poja K. Vi kaudu. Kuna tal on magistrikraadi nii majanduses, õiguses kui ka juhtimises, siis poeg kutsus teda appi xxxx OÜ arvepidamises selgust saama. Sõnumeid hakkas saama 2018 juulist oma abikaasa OÜ telefonile. Selliseid sõnumeid polnud ta enne näinud ja oli šokis. Sõnumid olid täis perverssuseid ja seal oli nimetatud ka K nime. Teab, et I. Ilves saatis sõnumeid, sest I.Ilves ähvardas K ja tema naist samasisuliste sõnumitega – stiil, tekst, sõnakasutus, räigus, seksuaalsed alatoonid olid 100% identsed. Said kõik ka samal päeval samadelt numbritelt samad sõnumid. Ühel päeval võis olla neid numbreid mitu. Arvab, et see oli narko ülepruukimise tagajärg, sõnumid olid šokeerivad, seksuaalsed, jõhkrad.
22. Õ Vi ütlusi sõnumite saamise kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd I tl 165), kus on vaadeldud DVD-le (kd I tl 166) talletatud K. Vi poolt edastatud 63 kuvaritõmmist sõnumitest, mis on perioodil 25.08.2018 - 04.10.2018 saadetud I. Ilvese poolt tema ema Õ. V telefoni numbrile. Sõnumites kasutatakse läbivalt ebatsensuurseid väljendeid suurte tähtedega (nt LIBU, RAISK, LITS, VÄRDJAS, MUNNIIMEJA). Osa teksti on väikeste tähtedega. Sõnumite sisust jääb mulje, et sõnumite saatjal on pretensioone seoses temalt raha varastamisega. Lisaks on asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 167-169) vaadeldud Õ. V poolt 10.09.2018 ja 19.09.2018 edastatud e-kirju, millest nähtub, et sarnaste sõnumite saatmine jätkub erinevatelt telefoninumbritelt. Sõnumid sisaldavad lisaks pervessustele ka füüsilise vägivallaga ähvardamist (nt …KONDID PURUKS…; …MÄDANENUD LITS JA LÕUGA RAISALE…jne).
23. Lisaks kinnitab kannatanu ütlusi veel Õ Vi e-kirja väljavõte koos lisatud kuvatõmmistega (kd I tl 210-258), kust nähtub Õ. V ajavahemikul 10.07–23.08.2018 edastatud sõnumite sisu (nt kõik läbi MÄDANENUD PEDERASTID JA LITSID KIRVEGA tükkideks RAIUDA; Tuled sõpru rahadega üle laskma; Hurtsik maha ei PÕLE VÄRDJAD; KUULE MÄDANIK RAISK TÜRAPEA MUNNIimeja soovitan eriti valvel olla LIBU jne)
24. L V (endine V) andis kohtus ütlusi (kd I tl 47 pöördel – 48), et teab I. Ilvest K Vi kaudu. Teadis põgusalt, et K ja I. Ilvese vahel on tekkinud probleemid rahaga. Kuskil 2018 oktoobris hakkas ka tema saama I. Ilveselt roppe, seksuaalselt ahistavaid sõnumeid. Oli ka kõnesid nii päeval kui öösel, kui pandi lihtsalt kõne kinni. Oli pinges sellest, sest I. Ilves ähvardas lapsi uputada (uputan su pärdikud ära) ja ära tappa ükshaaval. Ei lubanud enam lastel üksi liikuda. 18 1-20-2203 Sõnumid tulid erinevatelt numbritelt, aga sisu oli sama. Tekkisid ärevushood ja hirm üksi olla. Sõnumid lõppesid siis kui lähenemiskeeld taotletud sai.
25. L Vi (endine V) ütlusi sõnumite saamise kohta kinnitavad ka L V e-kirjade väljavõtted (kd I tl 170-173), millest nähtuvad temale 17.10.2018 ja 18.10.2018 saadetud sõnumite sisu. Sõnumid sisaldavad lisaks roppustele ka ähvardusi (nt Kõik su PÄRDIKUD üles RIPUTAMA RAISK. MUNNIimeja LITS siit RAHA VARASTAMA sahtel tühjaks taguda; Psühhopaat riputab PÄRDIKUD lakke rippu jne). Lisaks eeltoodule kinnitavad sõnumite saamist ka K Vi e-kirjade väljavõtted (kd I tl 174-179), millest nähtuvad L Vle 11.01.2019 I. Ilvese numbrilt saadetud sõnumite sisu (nt LITS l küll ma su lipaka üles leian; LIBU vosiSUKA lõikab ära LITS l jne).
26. Süüdistatav Indrek Ilves andis ristküsitluse käigus ütlusi (kd II tl 72 pöördel – 77), et I. He tunneb ca 9 aastat läbi K. Vi, kui ta töötas Xxxx. Xxxx OÜ asutas 20.01.2014., oli 100% omanik ja juhatuse liige. I. H ei olnud tema firmas keegi, aga oli koostöö I. He Xxxx firmaga Xxxx OÜ, rentis talle tööjõudu Xxxx. 2017 sügisel tekkisid tal kahtlused, et tema firmast on raha kaduma läinud. Selgus, et K. H on endale võltsinud tema ID-kaardiga volitused ja teinud üürilepingud Xxxx OÜ nimel. Nägi, et tema firmast on 196 000 eurot kantud firma kontole, kus I. H ja P. He mees A O olid omanikud ja tema raamatupidaja S. K juhatuse esimees. 18.12.2017 palkas ta K. Vi Xxxx OÜ juhatuse liikmeks, et raha asjades selgust saada. Tunnistab, et saatis kannatanutele mõned sõnumid oma Xxxx OÜ telefonilt. See oli tingitud eluperioodis toimuvast, oli šokis, ei mõelnud kaine peaga, ehk oli mängus ka alkohol. Teistelt numbritelt tema sõnumeid saatnud ei ole. Kannatanutele Õ. V ja L. V ta sõnumite saatmist ei mäleta. S. K osas on saatnud sõnumeid seoses raamatupidamisega. Hiljem kohtuniku küsimusele vastates tunnistab I. Ilves, et võis ka erinevatelt numbritelt kannatanutele sõnumeid saata, aga mitte neid kõiki.
27. Teab, et S. K elab xxxx.
28. juuni 2018 ei oska öelda, kas käis seal. Hiljem vastab kohtuniku küsimusele, et käis seal akna all lahendusi otsimas. Ebatsensuursetest sõnadest oli asi kaugel. Ei käinud röökimas, oli maja juures ja S rõdul. S ei vastanud midagi, oli seal vaid mõne minuti.
29. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist koos lisatud tabelitega (kd I tl 97-143) nähtuvad kõik kannatanute (K V, Õ V, L V (endineV), I H, P O (endine H), K H, S K) ja süüdistatava numbritele helistanud telefoninumbrid ja sõnumite saatmised. Täiendava sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (kd I tl 144) on tehtud eelnevast protokollist kokkuvõte ja nähtub, et ajavahemikul 25.05.2018 – 19.10.2018: - Õ Vi telefoni numbrile xxxx on kokku saadetud 580 sõnumit, neist Ilvese lepinguliselt nr xxxx (Xxxx OÜ) 192 sõnumit. - L Vi (endine V) telefoni numbrile xxxx on kokku saadetud 257 sõnumit, neist Ilvese lepinguliselt nr xxxx (Xxxx OÜ) 81 sõnumit. - K Vi telefoni numbrile xxxx on kokku saadetud 565 sõnumit, neist Ilvese lepinguliselt nr xxxx (Xxxx OÜ) 156 sõnumit. - I He telefoni numbrile xxxx on kokku saadetud 128 sõnumit, neist Ilvese lepinguliselt nr xxxx (Xxxx OÜ) 18 sõnumit. - P He telefoni numbritele xxxx ja xxxx on kokku saadetud 292 sõnumit, neist Ilvese lepinguliselt nr xxxx (Xxxx OÜ) 232 sõnumit. 19 1-20-2203 - S Ku telefoni numbrile xxxx on kokku saadetud 393 sõnumit, neist Ilvese lepinguliselt nr xxxx (Xxxx OÜ) 349 sõnumit. - K He telefoni numbrile xxxx on kokku saadetud 513 sõnumit, neist Ilvese lepinguliselt nr xxxx (Xxxx OÜ) 463 sõnumit.
30. Kõigile kannatanutele nii I. Ilvese kui ka teistelt numbritelt saadetud sõnumite sisu on ebatsensuurne, isikuid ja nende peret varguses süüdistav. Kirjastiil on läbivalt sama, kõik ropud sõnad on kirjutatud suurte tähtedega, muu tekst väikeste tähtedega, kirjavahemärke kasutatud ei ole, nimed on kirjutatud väikese algustähega. Ropud sõnad korduvad: LIBU, LITS, PEDERAST, MUNNIimeja; TÜRAPEA jne. Sõnumite oma telefoninumbrilt saatmist on süüdistatav ka tunnistanud, samuti tunnistas ta osade sõnumite saatmist ka võõrastelt numbritelt. 23.10.2018 läbiotsimisprotokolli (kd I tl 70-96) kohaselt otsiti läbi I. Ilvese elukoht aadressil xxxx, kust leiti ja võeti kaasa muuhulgas erinevaid kõnekaarte (üle 70) ja telefone. Ilvese kodust leitud kõnekaardi abonentnumbrid kattuvad suuresti kannatanutele võõrastelt numbritelt sõnumeid saatnud numbritega. Kohus toob välja vaid mõned näited: numbrilt xxxx on sõnumi saanud 25.06.2018 kell 8:44 P H (endine O) (kd I tl 145 pöördel p 20); numbrilt xxxx on sõnumi saanud 27.07.2018 kell 7:10 P H (endine O) (kd I tl 145 pöördel p 28); numbrilt xxxx on sõnumi saanud 9.08.2018 kell 8:30 P H (endine O) (kd I tl 145 pöördel p 31); numbrilt xxxx on 2 sõnumit saanud 10.10.2018 kell 6:06 S K (kd I tl 150 p 121-122); numbrilt xxxx on sõnumi saanud Õ V (kd I tl 165); numbrilt xxxx on sõnumi saanud K V (kd I tl 152); numbrilt xxxx on sõnumi saanud K V (kd I tl 152); numbrilt xxxx on sõnumi saanud I H 27.09.2018 (kd II tl 50 p 25); numbrilt xxxx on sõnumi saanud I H 12.09.2018 (kd II tl 50 p 12); numbrilt xxxx on sõnumi saanud I H 12.10.2018 (kd II tl 50 p 47) jne. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatava kodust leitud kõnekaartidelt on kannatanud saanud samasisulisi roppe ja ähvardavaid sõnumeid. Sellega on ümber lükatud kaitsja väide, et ei ole tõendatud, et muudelt numbritelt saadetud sõnumid oleksid saadetud just süüdistatava poolt.
31. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, ei teki kohtul vähimatki kahtlust selles, et kõik sarnasesisulised sõnumid on saadetud sama isiku, s.o I. Ilvese poolt. Esiteks jäi samaks sõnumite kirjastiil, roppude sõnade sõnakasutus ja isikute ring. Kuna kannatanud blokeerisid I. Ilvese ametliku telefoninumbri, siis ei jäänud I. Ilvesel muud üle kui iga lühikese aja jooksul uus number võtta, kust jätkata sõnumite saatmist kuni numbri blokeerimiseni. Et erinevatelt numbritelt jätkas just I. Ilves samalaadsete sõnumite saatmist, näitab ka asjaolu, et sõnumite saatmine lõppes samal ajal ja just siis, kui I. Ilvese suhtes kohaldati ajutine lähenemiskeeld. Samas peab märkima, et vaadates I. Ilvese enda ametlikult numbrilt saadetud sõnumite suurt mahtu on kuriteo koosseis juba üksnes nimetatud numbrilt saadetud sõnumite saatmisega täidetud. Kõikide üksikute numbrite tuvastamine ei oma enam tähtsust.
32. Lisaks sõnumite saatmisele on S. K ütlustega tõendatud, et
33. juuni 2018, kui ta oli lapsega kodus, tuli I. Ilves rõdu alla räuskama ja ropendama. Kuna S. K oli saanud ka ähvardavaid ja roppe sõnumeid, siis oli I. Ilvese selline käitumine talle väga häiriv. S. K juures asjade arutamas käimist tunnistab I. Ilves ka ise.
34. Kokkuvõtvalt on I. Ilvese poolne tegevus häiriv, saadetud sõnumite sisud väga ropud, solvavad ning alandavad ja ähvardavad mitte üksnes kannatanute suhtes, vaid ka kannatanutega seotud lähedaste suhtes. Seega tuleb järgnevalt analüüsida seda, kas I. Ilvese käitumine täidab 20 1-20-2203 ka

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuriteokoosseisu.

§ 1573

lg 1 sätestab ahistava jälitamisena teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis.

1. Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.02.2020 otsuses nr 1-19-4428 käsitlenud väga põhjalikult ahistava jälitamise definitsiooni ja selle alla kvalifitseeruvaid käitumisakte. Ahistavat jälitamist defineeritakse kui tahtlikku tegevust, mis hõlmab teisele isikule suunatud korduvat ähvardavat käitumist, millega tekitatakse temas hirmu oma turvalisuse pärast. Siia alla kuuluvad ka soovimatud ja korduvad sõnumite saatmised ja helistamised. Soovimatu suhtlemise aktid hõlmavad igasuguseid ohvriga aktiivse kontakti loomise katseid käepärast olevate kommunikatsioonivahendite kaudu, sealhulgas moodsate meedia- ja infotehnoloogiaseadmete kaudu.
2. Et mahtuda selle sätte reguleerimisalasse, peavad sellise ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ning sooviga tekitada ohvris hirmu, alandada teda või oluliselt häirida kannatanut muul viisil. See säte viitab pikemaajalisele tegevusele, mis koosneb korduvatest asjakohastest intsidentidest. Sellega üritatakse osutada sellise käitumismustri kriminaalsele iseloomule, mis üksikute elementidena vaadelduna ei anna alati välja kriminaalse käitumise mõõtu. Seega iseloomustab ahistavat jälitamist tüüpiline käitumismuster ja järjepidevus. Ühest - kahest käitumisaktist ei piisa, et saaks rääkida mustrist. Analüüsitav koosseis nõuab kindlale isikule suunatud tegusid teatud perioodi jooksul, millistele on omane just korduv või süstemaatiline iseloom.
3. Ahistav jälitamine võib olla ajendatud solvumisest ja kättemaksusoovist. Karistatav on korduvatest ahistamistegudest koosnev järjepidev ahistav jälitamine ehk tegemist on koosseisuga, millele on iseloomulik kujuneda ajas ja kogumis. Tegemist on vältava kuriteoga. Kindlale isikule suunatud teod võivad olla erineva pikkusega, kuid oluline on nende tegude intensiivsus. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu, ning palunud see lõpetada. Kannatanud on blokeerinud I. Ilvese telefoninumbreid, et ta ei saaks jätkata sõnumite saatmist, mis näitab väga üheselt sõnumite saamise soovimatust. K. V on saatnud I. Ilvesele 09.08.2018 ka e-kiri (kd I tl 162), kus pakub 3000 eurot, et I. Ilves lõpetaks sõnumite saatmise.
4. Käesoleva kohtuotsuse punktis 61 on välja toodud kannatanutele saadetud sõnumite arv. Selle pinnalt saab öelda, et Ilvese käitumine sõnumite saatmisel oli järjepidev ja nende sisu oli väga ropp, häiriv ja solvav, sageli ähvardav ning saadetud eesmärgiga häirida kannatanute igapäevast elu ja panna nad hirmu tundma enda ja oma lähedaste pärast. Selline süüdistatava tegevus on ilmselgelt häiriv igale keskmisele mõistlikule isikule ning ei ole ühegi normaalset elukorraldust taotleva inimese jaoks aktsepteeritav ja hälbib normaalsest inimsuhtlusest. Kohtu hinnangul sai süüdistatav oma tegevuse sisust väga hästi aru, sest kannatanud avaldasid süüdistatavale korduvalt palveid lõpetada sõnumite saatmine, mida näitas ka I. Ilvese numbri blokeerimine. Saadetud sõnumite mahtu ja selle sisu arvestades ei jää ka keskmisele mõistlikule 21 1-20-2203 inimesele mingit kahtlust, et selline käitumisviis on ahistav ja normaalselt elukorraldust arvestades igapäeva elu oluliselt häiriv tegevus.
5. Edasi märgib kohus, et lähtudes ahistava jälitamise teokirjeldusest, piisab kuriteokoosseisu täitmiseks sellest, kui täidetud on kasvõi üks teoalternatiividest - kas siis teo toimepanija eesmärk hirmutada, alandada või muul viisil teist isikut oluliselt häirida või siis on saabunud nimetatud tagajärg/tagajärjed või ka mõlemad. Käesoleval juhul saab kogutud tõendite pinnalt üheselt järeldada, et täidetud on nii süüdistatava poolne teo toimepanemise eesmärk kui ka saabunud tagajärg. Kannatanutele mõjuvad sellised teod emotsionaalselt kurnavalt seda enam, et ahistava jälitamise puhul ei ole võimalik kunagi prognoosida, millal, kus või missugune soovimatu, hirmutav või ähvardav tegu võib ahistaval jälitajal järgmisena varuks olla. Eeltoodut arvesse võttes saab uuritud tõenditele tuginedes üheselt öelda, et kõik ülalkirjeldatud ahistava jälitamisega seotud käitumiselemendid on süüdistatava puhul tuvastatud.
6. Kokkuvõttes leiab kohus, et I. Ilvesele esitatud süüdistus

§ 157

³ (alates 01.07.2019

§ 1573

lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.

§ 5

lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Teod on toime pandud ajavahemikul aprill 2018 kuni 11.01.2019.

§ 1573

juurde lisati 01.07.2019 ka lõige 2, seega alates sellest ajast on endise

§ 1573

puhul tegemist

§ 1573lõikega 1.

Sätte sõnastus ajas muutunud ei ole, seega on korrektne isiku süüdi mõistmisel märkida teo toimepanemise ajal kehtinud säte ja sulgudesse märkida käesoleval ajal kehtiv säte

§ 1573

(alates 1.07.2019

§ 1573lg 1).

1. Kuivõrd kohus tuvastas süüdistatava puhul süü nii ahistava jälitamise eesmärgi kui ka tagajärje suhtes, siis tuleb ka mõlema teo puhul anda hinnang subjektiivse külje osas. Kohtupraktikas on märgitud, et ahistava jälitamise puhul ei ole nõutav tõendada süüdlase tahtlust teo või tagajärje suhtes, kuna sageli on keeruline tõendada just süüdlase tahtlust või kavatsust ohvrile kannatusi põhjustada või teda oluliselt häirida, mistõttu tuleb ahistaval jälitamisel lähtuda keskmise mõistliku isiku kriteeriumist ning hinnata, kas teatud kindlale isikule suunatud korduv või järjepidev soovimatu tegu on väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning muutunud keskmise mõistliku inimese jaoks vähemalt oluliselt häirivaks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019.a kohtuotsus asjas nr 1-18-7777). Seda, et selline süüdistatava käitumine hälbib normaalsest ühiskonnas aktsepteeritud isikutevahelisest suhtlusest ja see on ka keskmise mõisliku isiku kriteeriumist tulenevalt oluliselt häiriv tegevus analüüsis kohus juba eelnevalt. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on võimalik siiski anda hinnang ka süüdistatava tahtlusele nii teo kui ka tagajärje osas. Eesmärgi olemasolu eeldab juba iseenesest, et isik tegutseb kavatsetult, mis on ka I. Ilvese enda ütlustega tõendamist leidnud. Samuti ei jää uuritud tõendeid kogumis hinnates mingitki kahtlust selles, et I. Ilvese tegevus oli suunatud sellele, et kannatanuid võimalikult palju häirida. Lisaks kannatanute eraelu häirimisele, tundsid kannatanud end ka väga häiritult ja alandatult. Seega saab öelda, et tagajärje suhtes on I. Ilves pannud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta pidi aru saama, et sadu sõnumeid kannatanutele saates, mis sisaldasid hulgaliselt roppuseid, solvanguid ja ähvardusi on alandavad ja häirivad kannatanute igapäeva elu.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid (v.t kohtuotsuse p 35-36) asjaolusid kohus käesolevas asjas ei tuvastanud. 22 1-20-2203 Seega pani Indrek Ilves oma tahtliku tegevusega toime ahistava jälitamise, s.o teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o

§ 1573

( alates 01.07.2019

§ 1573lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Episood

§ 3312järgi 74.

Indrek Ilvest süüdistatakse selles, et tema rikkus korduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määrusega nr 1-18-9343 kehtestatud lähenemiskeeldu. Indrek Ilves lähenes kolmel korral K Vile lähemale kui 50 meetrit ja nimelt: 29.05.2019, 31.05.2019 ja 03.06.2019 kella 09.00–10.00 paiku, märgates xxxx sõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis kannatanu K V, astus Indrek Ilves K Vi sõiduki suunas, näitas kannatanule sündsusetuid žeste ja liigutusi.

1. Kannatanu K V andis kohtus ütlusi (kd I tl 45 pöördel – 47 pöördel), et tunneb I. Ilvest alates 2005-2006, kui töötasid koos Xxxx. Suhted läksid segaseks alates aprillist 2018, kuna I. Ilves arvas, et tema on firmast raha võtnud. Kõige pealt hakkas I. Ilveselt häirivaid ja roppe sõnumid saama tema ja siis ka tema lähedased. Taotles I. Ilvese suhtes lähenemiskeeldu endale ja oma perele, mis ka kohaldati. Kolmel hommikul, s.o
2. mai,
3. mai ja
4. juuni 2019 nägi xxxx külas xxxx tee ääres I. Ilvest talle teadlikult lähenemas. Jäi mulje, et ta ootas seal tee ääres just tema auto mööda sõitmist. Teab, et I. Ilves elab seal ja kui I. Ilves oleks lihtsalt mööda kõndinud, siis see poleks teda häirinud. I. Ilves tuli aga tee äärde autole lähedale ja hakkas suguakti meenutavaid liigutusi tegema, mille kohta on ka videosalvestis. Kahel korral oli autos kaasas ka üks tööline, V.
5. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud DVD-d (kd II tl 3-4) K Vi talletatud 03.06.2019 videosalvestisest, millelt nähtub I. Ilvese käitumine. Videosalvestuselt on näha, et filmimine toimub sõiduki xxxx salongist sõidu ajal. Sõiduki ees on näha sõidutee osa ja ülekäigurada (liikuvast sõidukist ca 2-3 meetri kaugusel). Paralleelselt sõiduteele asetseb kergliiklustee, kus ülekäiguraja läheduses on üks mees (keskmisest pikemat kasvu, kõhna kehaehitus, seljas pruunikas särk jalas sini-hallikad lühikesed püksid). Mees vaatab sõiduki suunas ja astub kõnniteelt haljasala ribale ja liigub sihipäraselt tee ja sõiduauto suunas. Video 6-sekundil on näha, et antud meesterahvas liigub edasi tee serva ja vaatab sõiduki poole – vahemaa jääb alla 5 meetri. Meesterahva silueti, kehakuju, kasvu ja näojoonte järgi on näha, et tegemist on süüdistatav I. Ilvesega. I. Ilves teeb suguakti imiteerivaid liigutusi (puusad liiguvad edasitagasi). Kui sõiduk sõidab mehest mööda, siis video lõppeb.
6. KrMS § 291 lg 1 p 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole taotlusel kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja on surnud. Rahvastikuregistri andmetel on tunnistaja V P surnud (kd II tl 5). Seega on võimalik kasutada tunnistaja V P kohtueelses menetluses antud ütluseid (kd II tl 6-10). Ütluste kohaselt, on K. V tema endine töökaaslane. Töötas 2019 mais xxxx ehitusobjektil, kui kahel hommikul K. Vi autoga xxxx koos tööle sõites nägi tee ääres imelikku meest. Kui see mees K. Vi autot lähenemas nägi, siis tegi see mees suguakti meenutavaid liigutusi. Mees tegi seda vahetpidamata ja vaatas autosse 23 1-20-2203 sisse. Kõige väiksem vahemaa oli 2-3 meetrit. Arvas, et mees on poolearuline, K. Vi juhtumit ei kommenteerinud. Mees oli umbes 40-aastane, 180 cm pikk, sportliku kehaehitusega jalas spordipüksid ja T-särk.
7. Süüdistatav Indrek Ilves andis ristküsitluse käigus ütlusi (kd II tl 72 pöördel – 77), et ei teadnud, et tal on ametlik lähenemiskeeld K. Vile, ei ole ühtegi dokumenti saanud. 2018 sügisel oli esimene dokument, mis temani jõudis. K. Vi teeääres tülitamise episoodi kohta ütleb 25.11.2020 istungil videot vaadates, et ei tunne ennast ära sellel videol. Ja hiljem ütlusi andes ütleb, et see oli ebaseaduslik jälitustegevus, et teda niimoodi tahtevastaselt ja ettekavatsetult filmiti. Ei mäleta.
8. Kohus leiab, et süüdistatav annab siinkohal iseendaga vastuolulisi ütlusi. Esmalt väitis I. Ilves, et tema ei ole see videol olev mees, samas süüdistas kannatanut enda ebaseaduslikus filmimises. Seega süüdistatav on kogemata oma süüd tunnistanud. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega ja videosalvestuselt nähtuvaga on tõendatud, et I. Ilves tuli kannatanule lähemale kui 50 meetrit, s.o umbes 3 meetri kaugusele ja tegi seda kolm korda. Kahel korral nägi seda pealt ka tunnistaja V P. Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määrusega nr 1-18-9343 (kd II tl 22-29) on kehtestatud I. Ilvesele lähenemiskeeld K. Vi suhtes, s.h minna K. V lähemale kui 50 meetrit ja sattudes juhuslikult K. Vile lähemale kui 50 meetrit, tuleb I. Ilvesel kohe eemalduda lubatusse kaugusesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. mai 2019 otsusega (kd II tl 34-38) on jäetud süüdistatava määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Seega lähenemiskeeld jõustus
10. mai
11. Eeltooduga on tuvastamist leidnud Ringkonnakohtu määrusega kehtestatud lähenemiskeelu rikkumine I. Ilvese poolt 29.05.2019, 31.05.2019 ja 03.06.2019 kella 09–10 paiku Viimsi vallas Rohuneeme tee ääres.
12. Indrek Ilves on kohtumääruse kätte saanud 25.01.2019 ja selle kohta ka allkirja andnud (kd II tl 16 pöördel), seega oli ta lähenemiskeelust ja selle tingimustest vägagi teadlik. Kui I. Ilves oleks oma maja ees lihtsalt seisnud või jalutanud, ei oleks see kannatanut häirinud. Kuna süüdistatav kannatanu sõidukit nähes nimelt lähenes kannatanule lähemale kui lubatud 50 meetrit ja tegi seda korduvalt kolmel päeval, siis tegu oli toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.
13. Kaitsja leidis, et K. Vi enda poolt liikuvast autost teostatud videosalvestis ei ole kohtukõlbulik, kuivõrd selle tegemise asjaolud ja tehnilised parameetrid ei ole esitatud kujul selged ja kontrollitavad. Videol näha oleva isiku mõningane sarnasus I. Ilvese välise kujuga ei kujuta endast sellist tõendi allikat, mille kaudu oleks võimalik I. Ilvese isik videol tõsikindlalt tuvastada. Kohus kaitsja väitega ei nõustu ning leiab, et nimetatud seisukoht on põhjendamatu. Videosalvestise kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus on märgitud ka tehnilised parameetrid. Nimetatud videosalvestist vaadati ka vahetult kohtuistungil. K. V filmis I. Ilvese tegevust, et ta saaks sellega tõendada I. Ilvese lähenemiskeelu rikkumist tema suhtes. Seega on tegemist salvestisega, mille on K. Vi filminud enda õiguste kaitseks.
14. Õigusvastasust ja süüd välistavaid (v.t kohtuotsuse p 35-36) asjaolusid kohus käesolevas asjas ei tuvastanud. 24 1-20-2203 Seega on tõendamist leidnud, et sellise tahtliku tegevusega pani Indrek Ilves toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o

§ 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III KARISTUS 83. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 84.

§ 1573

, samuti alates 01.07.2019 kehtima hakanud

§ 1573

lg 1 kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud karistusena kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Prokurör taotles süüdistatava karistamist

§ 1573järgi vangistusega 1 aasta.

1. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus leiab, et rahaline karistus ei ole antud kuriteo asjaolusid arvestades ja karistuse eesmärke silmas pidades piisav. Samuti puudub süüdistataval sissetulek ja käesoleva kohtuotsusega pannakse talle mitmeid suuri rahalisi kohustusi - kohustused tasuda kannatanutele mittevaraline kahju ja menetluskulud, mistõttu ei ole rahalise karistuse kohaldamine ka põhjendatud. Seega tuleb süüdistatavat karistada vangistusega.
2. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.h kannatanute suurt arvu

§ 121

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Prokurör taotles

§ 121lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust.

90. Hinnates süüdistatava süü suurust

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, s.o kannatanu haamriga löömist, millega tekitati kergeid tervisekahjustusi. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud väga intensiivsed. Seda näitab ka asjaolu, et kannatanu ise kiirabisse ei helistanud ja vahetult peale sündmust ei pidanud vajalikuks traumapunkti minna. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus hindab süüdistatava süüd keskmiseks ja mõistab karistuseks vangistuse 6 kuud. 91.

§ 3312

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Prokurör taotles

§ 3312ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.

1. Arvestades kuriteo asjaolusid, s.h seda, et kannatanu sõitis ise süüdistatava majast mööda ja seda, et kannatanu oli autos sees ning lubatud vahemaa, s.o 50 meetrise keelu rikkumine kestis vaid mõned sekundid, siis kohus leiab, et süüdistatava süü on väike. Kohus peab piisavaks karistuseks 2 kuud vangistust.
2. Kuna kõik süüdistatava poolt toime pandud kuriteod olid omavahel seotud, siis leiab kohus et karistuste liitmisel võib kasutada isikule leebemat viisi ja

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Indrek Ilvesele liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Prokurör taotles vangistuse osalist ärakandmist

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel, millest koheselt kandmisele kuuluks 4 kuud vangistust ja ülejäänud 8 kuud jääks tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I. Ilves ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75lg 1p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Eelkõige kohaldatakse tingimisi vangistusest vabastamist isikute suhtes, kes on varem kriminaalkorras karistamata. Karistusregistri (kd II tl 31) andmete kohaselt I. Ilves kriminaalkorras karistatud ei ole, on vaid üks väärteokaristus, mis tänaseks on kustunud. Samuti on käesolevad kuriteod toime pandud üle kahe aasta tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks šokivangistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabu vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem. Seetõttu leiab kohus, et I. Ilvesele prokuröri poolt taotletud 26 1-20-2203 osaline vangistuse ärakandmine ei ole põhjendatud ning jätab I. Ilvesele mõistetava karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata.
2. Kuna käesoleval juhul on ühe kuriteo puhul tegemist pikemat aega kestnud ahistamisega, mis on kannatanutele kaasa toonud psüühilisi vaevusi ja häirinud oluliselt nende igapäevast elu pika aja vältel, siis on põhjendatud allutada süüdistatav käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli pikkuseks on kohtu hinnangul piisav 2 aasta pikkune katseaeg. Samuti on igati põhjendatud kohaldada süüdistatavale lisakohustusena kriminaalhooldaja poolt pakutava sotsiaalprogrammi läbimine, et hoida ära uute samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kohustada süüdistatavat hüvitama kannatanutele I Hele, Õ Vile, K Vile ja L Vile tekitatud mittevaraline kahju hiljemalt katseaja lõpuks, s.o 2 aasta jooksul. IV LÄHENEMISKEELD
3. Prokurör esitas kohtuistungil kannatanute K Vi, L Vi ning Õ Vi poolt esitatud taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks (kd II tl 41-42) tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest samadel tingimustel, kui see oli Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 määrusega (asja nr 1-18-9343) kehtestatud ajutises lähenemiskeelus (kd II tl 11-18). Lisaks sellele taotlesid kannatanud lähenemiskeeldu ka kannatanute teise elukoha suhtes ning keelata Indrek Ilvesel viibida lähemal kui 100 meetrit Õ Vi xxxx asuvale elukohale ja viibida lähemal kui 100 meetrit K Vi, L Vi, L M ja L M elukohale aadressil xxxx.
4. Kannatanute I He, P O, K He ja S Ku esindaja esitas kohtule taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks (kd II tl 84-86) kannatanute isikuõiguste kaitseks, millega keelata süüdistatav Indrek Ilvesel kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 1) suhelda I He, P O, K He ja S Kuga vahetult või mis tahes elektroonilise sidevõrgu vahendusel; 2) minna I Hele, P Ole, K Hele ja S Kule lähemale kui 150 meetrit, v.a. kohtu ruumides, kui isikud on samaaegselt kutsutud kohtusse; 3) sattudes juhuslikult I Hele, P Ole, K Hele või S Kule lähemale kui 150 meetrit, tuleb Indrek Ilvesele kohe eemalduda lubatud kaugusesse, pidades silmas keeldu suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud; 4) viibida kannatanute I He, P O, K He ja S Ku elukohtadele lähemal kui 150 meetrit.
5. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealises vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. KrMS § 3101 lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 310 sätestatud korras.
6. Kuigi ahistav jälitamine ei paikne

1. peatükis (isikuvastased süüteod) vaid
2. peatükis (poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod), kuid tulenevalt KrMS kommenteeritud väljaande kommentaaridest (KrMS kommenteeritud väljaanne tl 705) § 3101 kohta tuleb lähenemiskeelu kohaldamise ala tõlgendada laiendavalt. Lähenemiskeelu (KrMS § 3101) või ajutise lähenemiskeelu (KrMS § 1411) kehtestamise üheks eelduseks on isikuvastane või alaealise vastu toime pandud süütegu või selle kahtlus. Lähenemiskeeld hõlmab ka tegusid, mis teatud raskendavate lisatunnuste puudumise korral tuleks samuti kvalifitseerida isikuvastaste kuritegudena. Kommentaaride kohaselt on lähenemiskeelu kohaldamine võimalik ka isiku 27 1-20-2203 suhtes, kes tunnistatakse süüdi näiteks röövimises (

§ 200

), väljapressimises (

§ 214

), kõrge riigiametniku ründamises (

§ 244

) või avaliku korra vägivaldses rikkumises (

§ 263p 1).

Seda mõistetavalt vaid juhul, kui on täidetud võlaõigusseaduse § 1055 lõikes 1 sätestatud lähenemiskeelu kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused. Seega tuleb asuda seisukohale, et lähenemiskeeldu saab rakendada ka ahistava jälitamise korral, vaatamata sellele, et tegemist ei ole

1. peatükis asetseva süüteokoosseisuga. Seda seisukohta on kinnitanud käesolevas asjas ka Riigikohus oma 17.05.2019 määruses (kohtuasja nr 1-18-9343).
2. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-91-14 punktis 17 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sealhulgas peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu
4. augusti
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).
6. Kohus on seisukohal, et kõigi kannatanute taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud, s.h ka kannatanu L Vi alaealiste laste L M ja L M suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et I. Ilves pani kannatanute suhtes toime ahistava jälitamise süüteokoosseisu saates kannatanutele sadu sõnumeid, mis olid solvavad, alandavad, ründavad, ähvardavad ning mis häirisid oluliselt kannatanute igapäeva elu. Samuti ähvardas ta oma sõnumites kannatanute lähedastele haiget teha, s.h kannatanu L Vi alaealistele lastele. Lähenemiskeelu kohaldamine annab kannatanutele kindlustunde, et süüdistatav ei saa nende õigusi enam rikkuda ning ühtlasi aitab see kohtu hinnangul vältida süüdistatava ja kannatanute vahel võimalike tulevasi konflikte, sest süüdistatav teab, et lähenemiskeelu rikkumine on samuti karistusseadustikuga karistatav süütegu. Kohus on ka seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamine ei riiva I. Ilvese õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Seega tuleb kannatanute taotlused rahuldada ja kohtu arvates on mõistlik ka kannatanute poolt taotletud lähenemiskeelu 3 aasta pikkune tähtaeg.
7. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel tuleb kohaldada kannatanute I He, P O, K He, S Ku, K Vi, L Vi ja L Vi alaealiste laste L M, L M ning Õ Vi isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Indrek Ilvesele lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning Indrek Ilvesel keelata: suhelda I He, P O, K He ja S Kuga vahetult või mis tahes elektroonilise sidevõrgu vahendusel; minna I Hele, P Ole, K Hele ja S 28 1-20-2203 Kule lähemale kui 150 meetrit, v.a. kohtu ruumides, kui isikud on samaaegselt kutsutud kohtusse; sattudes juhuslikult I Hele, P Ole, K Hele või S Kule lähemale kui 150 meetrit, tuleb Indrek Ilvesele kohe eemalduda lubatud kaugusesse, pidades silmas keeldu suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud; viibida kannatanute I He ja P O (endine H) elukohale aadressil Xxxx ning K He ja S Ku elukohale aadressil Xxxx lähemal kui 150 meetrit.
8. Samuti Indrek Ilvesel keelata suhelda K Vi, L Vi ja L Vi alaealiste laste L M ning L M, samuti Õ Viga vahetult, posti või mis tahes elektroonilise side võrgu vahendusel; minna K Vile, L Vile, L Mle, L Mle ja Õ Vile lähemale kui 150 meetrit, v.a kohtu ruumides, kui isikud on samaaegselt kutsutud kohtusse; sattudes juhuslikult K Vile, L Vile, L Mle, L Mle ja Õ Vile lähemale kui 150 meetrit, tuleb Indrek Ilvesel kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud; viibida K Vi, L Vi, L M ja L M Xxxx asuvale elukohale lähemal kui 150 meetrit; viibida Õ Vi elukohadele aadressidel Xxxx ning Xxxx lähemal kui 150 meetrit; viibida K Vi, L Vi, L M ja L M elukohale aadressil Xxxx lähemal kui 150 meetrit. V TSIVIILHAGID
9. Kannatanu I He esindaja Artur Sanglepp esitas tsiviilhagi, millega palub mõista Indrek Ilveselt I He kasuks kehavigastuste tekitamise episoodis välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel kuid mitte väiksemas summas kui 15 000 eurot. Samuti mõista Indrek Ilveselt I He kasuks ähvardamise episoodis välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel kuid mitte väiksemas summas kui 15 000 eurot. Lisaks mõista välja viivis protsendina VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras esimese episoodi puhul alates 13.04.2018 ja teise episoodi puhul alates 08.02.2019 kuni nõuete täieliku tasumiseni.
10. Kannatanute K Vi, L Vi (endine V) ja Õ Vi esindajad Küllike Namm ja Kristiina UrbSemjonov esitasid tsiviilhagi, millega palutakse mõista Indrek Ilveselt K Vi kasuks välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel ning viivis VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras väljamõistetavalt mittevaralise kahju hüvitiselt alates tsiviilhagi esitamisest 31.10.2018 kuni nõude kohase täitmiseni. Samuti mõista Indrek Ilveselt Õ Vi kasuks välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel ning viivis VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras väljamõistetavalt mittevaralise kahju hüvitiselt alates tsiviilhagi esitamisest 29.10.2018 kuni nõude kohase täitmiseni. Samuti mõista Indrek Ilveselt L Vi (endine V) kasuks välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel ning viivis VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras väljamõistetavalt mittevaralise kahju hüvitiselt alates tsiviilhagi esitamisest 31.10.2018 kuni nõude kohase täitmiseni.
11. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt 29 1-20-2203 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Samuti on VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8 kohaselt kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
12. Süüdistatav põhjustas enda teoga kannatanule I Hele kerge kehavigastuse, s.o lahtise 4 cm pikkuse haava kuklasse ja pindmise küünarvarrevigastuse. Seonduvalt tsiviilhagis moraalse kahju katteks nõutud 15 000 euroga, leiab kohus, et kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Kannatanule löödi haamriga pähe ja ka keha piirkonda. Kannatanu ütluste kohaselt olid peavalud veel pool aastat peale juhtunut ja tänaseni käsi valutab, ei saa magada selle käe peal.
13. Kohus tugineb õiglase hüvitise kindlaks määramisel lisaks eeltoodule ka kohtupraktikale, täpsemalt Riigikohtu „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-
14. aastal1“, kus jäid väljamõistetud kahjuhüvitised

§ 121vigastuste puhul vahemikku 50 2000 eurot.

Kohus leiab, et hüvitise suuruse hindamisel mängib rolli ka kannatanu enda suhtumine oma vigastustesse peale juhtunut. Esiteks ei pidanud kannatanu vajalikuks sõita kohe EMOsse, vaid kõigepealt sõitis ta hoopis tööasjus A Li juurde. Asjaolu, et kannatanu oli valmis ise sõidukit juhtima näitab, et vigastused ei olnud tõsised. Samuti nähtub tööõnnetuse teatise kohaselt (kd II tl 93-94) I Hele ajutist töövõimetust määratud ei ole, seega isiku töövõime säilis. Kõike eeltoodut arvestades ei saa mittevaralise kahju suurus olla võrreldes senise kohtupraktikaga üle keskmise suur.

1. Lisaks tuleb aga arvestada ka ühiskonna üldise heaolu taset ja süüdlase sissetulekuid ning majanduslikku olukorda, sest väljamõistetav hüvitis ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust. Käesoleval hetkel süüdistataval sissetulekud puuduvad ja süüdistatava enda sõnul lasub tal suur elatisvõlg. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kannatanu poolt nõutud 15 000 eurot on põhjendamatult suur summa, mis seaks ka süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et kannatanule I Hele tekitatud kerge tervisekahjustus, üleelatud valu ja kannatused annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 800 eurot. 1 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf 30 1-20-2203
2. Edasi analüüsib kohus kannatanu I He mittevaralise kahju nõuet

§ 1573

(alates 01.07.2019

§ 1573lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi eest.

Seonduvalt tsiviilhagis moraalse kahju katteks nõutud 15 000 euroga, leiab kohus, et kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud hingelise valu suurusest kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest.

1. Süüdistatav häiris oma teoga (ajavahemikul aprill kuni november 2018 saatis vähemalt 128 sõnumit) kannatanu I He igapäeva elu. Sõnumite sisu oli äärmiselt ropp, solvav ja ähvardav. Arvestades asjaolu, et Indrek Ilves oli juba varem talle haamriga kallale tulnud, siis oli ka alust tunda hirmu ähvarduste täideviimiseks. Hingelised kannatused olid seda suuremad, mida pikema aja vältel ja mida tihedamalt süüdistatav neid ahistavaid sõnumeid saatis.
2. Kohus tugineb õiglase hüvitise kindlaks määramisel lisaks eeltoodule ka kohtupraktikale, täpsemalt Riigikohtu „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-
3. aastal“, kus küll puudub praktika

§ 1573

kohta, kuid analoogia korras toetub kõige lähedasemale kuriteo kvalifikatsioonile, s.o

§-le 120, mis samuti hõlmab ähvardamist ja hirmu tundmist. Siin on ühekordse ähvardamise puhul peetud mõistlikuks 500 eurost hüvitist (kannatanut ähvardati noaga). Kuna käesoleval juhul oli aga tegemist süstemaatilise hirmutamisega ligi poole aasta vältel, siis leiab kohus, et hüvitamisele kuuluv summa peaks vastama kuriteo kestuse ajale kuude lõikes ja saadetud sõnumite arvule. Kohus leiab, et kannatanule I Hele tekitatud üleelatud hirm ja hingelised kannatused annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 2500 eurot.

1. Lisaks põhinõudele on kannatanu esindaja esitanud ka viivise nõude kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
2. aprilli
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 märkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kannatanu esindaja on taotlenud viivise kohaldamist alates tsiviilhagi esitamisest ehk alates 13.04.
4. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses saab kohustuse sissenõutavaks muutumist VÕS § 113 lg 1 tähenduses arvestada hetkest, mil prokuratuur on edastanud süüdistusakti koos esitatud tsiviilhagidega süüdistatavale ja tema kaitsjale ning nad on need kätte saanud. Kohtuinfosüsteemi KIS andmetel on I. Ilvese kaitsja avalikus E-toimikus (AET) süüdistusakti ja hagid kätte saanud 30.03.
5. Seega VÕS § 113 lg 1 alusel lisanduvad mittevaralise kahju nõuetele viivised alates süüdistatava poolt tsiviilhagi kättesaamisest, s.o alates 30.03.2020 kuni nõude kohase täitmiseni.
6. Edasi analüüsib kohus kannatanute K Vi, Õ Vi ja L Vi (endine V) mittevaralise kahju nõudeid

§ 1573

(alates 01.07.2019

§ 1573lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi eest.

Seonduvalt tsiviilhagides moraalse kahju katteks nõutud 10 000 euroga, leiab kohus, et kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, 31 1-20-2203 lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud hingelise valu suurusest kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest.

1. Süüdistatav häiris oma teoga (ajavahemikul aprill 2018 kuni 2019 jaanuar saatis massiliselt roppe ja ähvardavaid sõnumeid) kannatanu K Vi igapäeva elu. Samuti rikkus süüdistatav mais, juunis 2019 talle kehtestatud lähenemiskeeldu ja lähenes K Vile lähemale kui 50 meetrit. Lisaks saatis Indrek Ilves alates juulist 2018 massiliselt sõnumeid Õ Vile (K Vi ema) ja alates oktoobrist 2018 L Vile (K Vi abikaasa). Kõigile kannatanutele saadetud sõnumite sisu oli äärmiselt ropp, solvav ja ähvardav. Sõnumites ähvardas süüdistatav lisaks kannatanutele endile ka kannatanu lähedastele füüsiliselt haiget teha, millega põhjustasid saadetud sõnumid kõigile kannatanutele veelgi talumatumat hingelist valu, psüühilist pinget ja pidevat hirmutunnet nii enda kui oma lähedaste pärast. Kuigi L Vile (endine V) hakati sõnumeid saatma alles mitu kuud hiljem, siis sisaldasid talle saadetud sõnumid erilist julmust, sest neis ähvardati ka tema kahte alaealist last. L Vil oli pidev hirm laste pärast, unehäired ja depressioon, ta ei julgenud üksi jääda. Hingelised kannatused ja hirm olid kõigil kannatanutel seda suuremad, mida pikema aja vältel ja mida tihedamalt süüdistatav neid ahistavaid sõnumeid saatis. Kuna kõik kannatanud olid teadlikud sellest, et süüdistatav oli juba I Hele kallale läinud, siis tundsid nad reaalselt hirmu ähvarduste täideviimise suhtes.
2. Kohus tugineb õiglase hüvitise kindlaks määramisel lisaks eeltoodule ka kohtupraktikale, täpsemalt Riigikohtu „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-
3. aastal2“. Seal küll puudub praktika

§ 1573

kohta, kuid analoogia korras toetub kõige lähedasemale kuriteo kvalifikatsioonile, s.o

§-le 120, mis samuti hõlmab ähvardamist ja hirmu tundmist. Riigikohtu praktika ülevaates on välja toodud juhtum, kus ühekordse ähvardamise puhul peetud mõistlikuks 500 eurost hüvitist (noaga kannatanu ähvardamine). Kuna käesoleval juhul oli aga tegemist süstemaatilise hirmutamisega ligi poole aasta vältel, kus lisaks kannatanutele ähvardati ka nende lähedasi, siis leiab kohus, et ka K. Vile, Õ. V ja L. V hüvitamisele kuuluv summa peaks vastama kuriteo kestuse ajale kuude lõikes ja ka saadetud sõnumite arvule.

1. Lisaks tuleb aga arvestada ka ühiskonna üldise heaolu taset ja süüdlase sissetulekuid ning majanduslikku olukorda, sest väljamõistetav hüvitis ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust. Käesoleval hetkel süüdistataval sissetulekud puuduvad ja süüdistatava enda sõnul lasub tal suur elatisvõlg. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kannatanute poolt nõutud 10 000 eurot on liiga suur summa, mis seaks ka süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et kannatanutele K Vile, Õ Vile ja L Vile (endine V) tekitatud üleelatud hirm ja hingelised kannatused annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 2500 eurot.
2. Lisaks põhinõudele on kõik kannatanud esitanud ka viivise nõude kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. aprilli
4. a otsuses kriminaalasjas nr 31-1-3-10 märkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju 2 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf 32 1-20-2203 hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Nagu kohus eelnevalt kohtuotsuse punktis 114 märkis, tuleb ka siin viivise arvestust lugeda alates süüdistatava ja tema kaitsja poolt tsiviilhagide kättesaamisest. Seega VÕS § 113 lg 1 alusel lisanduvad kannatanute K Vi, Õ Vi ja L Vi (endine V) mittevaralise kahju nõuetele viivised alates süüdistatava poolt tsiviilhagi kättesaamisest, s.o alates 30.03.2020 kuni nõude kohase täitmiseni.
5. Indrek Ilvese elukohas on 23.10.2018 läbiotsimise käigus leitud sularaha summas 350 eurot, mis on 24.10.2019 kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. KrMS § 1414 lg 1 kohaselt võib tsiviilhagi tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Käesolevas kriminaalasjas on esitanud 4 kannatanut tsiviilhagid. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise üks eesmärke tsiviilhagi tagamine. Vaadates väljamõistetud tsiviilhagide hulka ja suurust, samuti seda, et süüdistataval sissetulek puudub, siis peab kohus põhjendatuks süüdistatava sularaha KrMS § 142 lg 1 ja 4 alusel tsiviilhagi tagamiseks arestida. VI ASITÕENDID
6. 5 CD plaati, 1 DVD plaat ja 1 mälupulk, millele on salvestatud sõnumite ekraanitõmmised – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
7. 23.10.2018 läbiotsimise käigus leitud TELE2 SIM kaardi nr xxxx ümbris; mobiiltelefon Samsung IMEI: xxxx