KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-18

) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust vähendada maakohtu määratud elatisesummat 262 eurot kuus lapse kohta 100 euroni kuus lapse kohta ja mõista kostjalt elatis välja alates jaanuarist 2021. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud

§ 230

lg-tes 3–5 sätestatut ja on jätnud kostja varalise seisundi kindlaks tegemata.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel.

§ 230

lg-te 4 ja 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt, sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt. Vaatamata sellele, et kostja väitis, et ta on töötu ja ei ole võimeline maksma elatist rohkem kui kokku 200 eurot kuus ning ainsa tõendina oli esitatud töötukassa teatis, mille kohaselt on kostja alates X töötuna arvel, ei pidanud maakohus vajalikuks kostja varalise seisundi kohta tõendeid koguda. Ringkonnakohus kohustas kostjat

§ 230

lg 4 alusel esitama täiendavaid tõendeid ja kogus

§ 230

lg 3 alusel tõendeid ka omal algatusel ning võtab täiendavalt kogutud tõendid: äriregistri ja liiklusregistri väljavõtted, kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.11.2020 kuni 14.06.2021 kohta, Eesti Töötukassa 20.05.2020 otsus ja kuvatõmmis Swedbank AS veebilehelt kostja kohustuste kohta asja materjalide juurde.

1. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub täiendavalt kogutud tõenditest, et kostja sissetulekud on oluliselt suuremad kui vaid töötuskindlustushüvitis, mida ajavahemikus 01.11.2020 kuni 07.06.2021 on kostjale makstud keskmiselt X eurot kuus. Kostja pangakontole on lisaks laekumistele töötukassalt olnud igakuiselt ka laekumisi kolmandatelt isikutelt (erinevatelt füüsilistelt isikutelt, aga ka juriidilistelt isikutelt, nt AS-lt Kuusakoski), samuti on regulaarselt tehtud sularaha sissemakseid. Kostja selgitas 15.06.2021 ringkonnakohtu istungil, et tema kontole kanti raha kostja sõprade tarbeks. 23.05.2021 on kontole laekunud hagejate seaduslikult esindajalt 835 eurot selgitusega 5 „C.C.le kuuluva raha tagastamine. Aitäh, et hoolid oma lastest“. Nimetatud ülekande kohta selgitasid ringkonnakohtu istungil nii kostja kui ka hagejate seaduslik esindaja, et hagejate seaduslik esindaja tagastas kostjale kostjal kodus sahtlis olnud raha, mille ta omavahelise tüli käigus oli kaasa võtnud. Ka selle rahasumma kohta väitis kostja, et see ei kuulunud kostjale. Hagejate väitel teeb kostja X oma ema garaažis autoplekksepatöid ja kostja ringkonnakohtu istungil seda teatud määral ka tunnistas, öeldes, et „mingeid asju teen garaažis“. Nimetatud tegevusest saadava tulu suurust kostja ei avaldanud. Hagejate väide, et kostja saab regulaarselt sissetulekut autoremonditöödest, on kooskõlas kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvate arvukate mõnesajaeuroste ülekannetega kolmandatelt isikutelt, sh on 30.12.2020 laekunud E.E.lt 200 eurot selgitusega „Volvo“. Kostja selgitus, et tema kontole kantakse raha kostja sõpradele, kostja võtab raha välja ja annab sõpradele edasi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav ega kooskõlas kontolt nähtuvate väljaminekutega (valdavalt maksed kauplustes ja söögikohtades, laenumaksed Bigbank AS-le 223,14 eurot kuus, Swedbank AS väikelaen üle 160 euro kuus). Kontolt on makstud ka märkimisväärses summas kohtuhagide riigilõive (kokku 950 eurot). Hagejate väidet, et kostja tegeleb autoremonditöödega, toetab asjaolu, et 11.05.2021, s.o ajal, kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood hakkas lõppema, on äriregistris registreeritud X, põhitegevusalaga mootorsõidukite hooldus ja remont, kus kostja on nii asutaja, osanik kui ka juhatuse liige. Ülaltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et kostja pangakontole laekunud raha saab lugeda kostja sissetulekute hulka. Arvestades lisaks töötuskindlustushüvitisele ja tulumaksutagastusele ka ülekandeid ja sularaha sissemakseid, moodustas kostja sissetulek perioodil 01.11.2020 kuni 14.06.2021 keskmiselt vähemalt X eurot kuus. Riigikohtu juhistest (vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 14) tulenevalt saab olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et
2. a alguses viibis ta kuu aega X (reis pikenes seoses pandeemiaga) ja
3. a juunis käis X sõbral külas. Ringkonnakohtu arvates toetab kostja elustandard (poole aasta jooksul kaks puhkusereisi) järeldust, et kostja sissetulekud on oluliselt suuremad kui töötuskindlustushüvitis. Kostja väide, et ka X reisi finantseerisid sõbrad, ei ole eluliselt usutav.
4. PKS § 101 lg 1 järgi tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eeldusest, et alates 01.01.2020 on kulud ühe lapse kohta 584 eurot kuus. Kuivõrd hagejad on esitanud elatisenõude seaduses sätestatud miinimumsuuruses, ei pidanud nad oma vajaduste kohta kohtule tõendeid esitama (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27).
5. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Maakohus pidas võimalikuks vähendada elatist alla miinimummäära poole riikliku lapsetoetuse summa, s.o 30 euro võrra, arvestades kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et osa laste kulutustest on kaetud mastaabisäästu arvelt. 6 Tasudes hagejatele elatist kokku 524 eurot kuus, jääb kostja enda vajadusteks vähemalt X eurot kuus. Arvestades ringkonnakohtu tuvastatud kostja sissetulekut ja asjaolu, et kostja on asutanud äriühingu, et edaspidi eeldatavalt teenida oma erialal elatist ettevõtjana (kostja on kohtule selgitanud, et tema erialal (autoplekksepp) on töötasu Eestis ca 1500 eurot kuus), ei ole alust arvata, et väljamõistetud elatis oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Laste elatisenõude lahendamisel ei oma tähtsust poolte väited seonduvalt hagejate vanemate kooselu ajal soetatud varaga. Samuti ei oma tähendust, millises summas kohustas kohus kostjat elatist tasuma hagi tagamise korras, kuivõrd hagi tagamisel ei lahenda kohus asja sisuliselt.
6. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus mõistis ebaõigesti elatise välja tagasiulatuvalt alates novembrist 2020, kuna hagejate vanemad asusid lahku elama peale
7. a jõulupühi. Maakohtu menetluses kostja seda välja ei toonud, kuigi hagiavalduses oli selgelt kirjas, et hagejate vanemad on lahus alates november 2020 ja hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates novembrist
8. Nii vastuses apellatsioonkaebusele kui ka ringkonnakohtu istungil kinnitas hagejate seaduslik esindaja, et kostja lahkus pere ühisest elukohast X 08.11.2020 ja novembris–detsembris ei ole kostja hagejaid rahaliselt toetanud. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on esimene ülekanne hagejate seadusliku esindaja kontole tehtud 23.02.
9. Kostja väide, et vanemate kooselu lõppes pärast
10. a jõulupühi, on vastusolus asjaoluga, et elatisehagi on kohtusse esitatud juba enne jõule, 21.12.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on sellega piisavalt tõendatud, et alates 08.11.2020 kostja hagejatega koos ei elanud ja nende ülalpidamises ei osalenud ning seega on põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks elatis välja alates 08.11.
12. Kuna maakohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.11.2020, tuleb apellatsioonkaebus selles osas osaliselt rahuldada ja mõista tagasiulatuv elatis välja alates 08.11.
13. Tagasiulatuv elatis perioodi 08.11.2020 kuni 20.12.2020 eest moodustab lapse kohta 369,79 eurot (262 ÷ 30 × 23 + 262 ÷ 31 × 20). Ringkonnakohtu hinnangul kostja majanduslik olukord võimaldab tasuda tagasiulatuva elatise väljamõistetud summas.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud osas, millega maakohus sidus väljamõistetud elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammääraga, millest on lahutatud pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest. Maakohus leidis, et antud juhul esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise vähendamiseks alla miinimummäära, milleks on kostja majanduslik olukord ja asjaolu, et osa laste kulutustest on kaetud mastaabisäästu arvelt. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 16), et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Kuna tegemist on seaduse kohaldamisega, siis tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada sõltumata sellest, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolule tuginenud.
15. Maakohus tegi 05.01.2021 hagi tagamise määruse, millega kohustas kostjat maksma tsiviilasja menetluse ajal hagejatele elatist 100 eurot kuus alates määruse tegemisest.

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Otsuse resolutsioonis ei ole maakohus

§ 442lg 5 nõudeid järginud ega määratud hagi tagamise abinõu küsimust lahendanud.

Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada ja täiendada kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et Tartu Maakohtu 05.01.2021 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest. 7 15. Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele väga väikeses osas, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

Seoses hagejatel hüvitatavate menetluskulude puudumisega jääb menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja