← Eesti

2-20-121208/24

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-121208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-121

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue R S ja xxx OÜ (müüja) allkirjastasid 12.03.2019 müügi- ja järelmaksulepingu nr xxx (Leping), millega R S ostis kauba nimetusega: xxx. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (krediidiandja) müüjale xxx OÜle väljamakse summas 1199 eurot (Lepingus märgitud kui finantseeritav summa). xxx OÜ loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance ASile, mis nähtub Lepingu esilehe altosast. Vastavalt Lepingule kohustus R S tagastama Svea Finance ASile krediidi (1199,00 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (25% aastas) vastavalt Lepingu lisaks olevale müügi- ja järelmaksulepingu maksegraafikule 60 kuu jooksul. Kuivõrd R S Lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse, siis ütles Svea Finance AS Lepingu 21.01.2020 saadetud ülesütlemis avaldusega 15.02.2020 erakorraliselt üles. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas Svea Finance AS Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kuid tulemusteta. 2 2-20-121208 Hageja palub: Mõista R Selt (isikukood xxx) Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks välja põhivõlgnevus summas 1069,96 eurot, intress summas 181,90 eurot, viivis summas 153,45 eurot ning viivis määras 23% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja mõista R Selt välja Svea Finance AS kasuks Svea Finance AS poolt kantud menetluskulud. R Se menetluskulud jätta tema enda kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 21.04.2021 aadressil xxx (emale kättetoimetatud edasiandmiseks kostjale). Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 320,22 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ning istungid olid kumbki ca 10 minutit (17.02.2021 istung vältas alates 16:15 kuni 16:25 ning 19.05.2021 istung vältas al 13.08 kuni 13:16) ning kostja istungitele ei ilmunud. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 320,22 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 545,22 eurot (225+320,22).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb 3 2-20-121208 kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (545,22 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.