lõike 2 eelmise redaktsiooni (kehtis kuni 01.02.2021) kohaselt 7,0% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Antud asjas pankrotivaralt suurusega 95 037,94 eurot on alammäär 10 033,59 eurot = 7 861,00 eurot + 2 172,59 eurot (95 037,94 – 64 001 = 31 036,94-st eurost 7,0%). Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 10 033,59 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri tasu ülemmäär antud asjas
lõike 2 eelmise redaktsiooni (kehtis kuni 01.02.2021) kohaselt 7,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Antud asjas pankrotivaralt suurusega 95 037,94 eurot on ülemmäär 11 945,77 eurot = 9 618,00 eurot + 2 327,77 eurot (95 037,94 – 64 001 = 31 036,94-st eurost 7,5%). Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu ülemmäär 11 945,77 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 14 334,92 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul eeltoodust tulenevalt kohaldada halduri tasu määramisel määrata miinimumtasust suurema tasu, kuna see oleks antud asjas põhjendatud (pankrotihaldur on pidanud vastama võlgniku määruskaebusele ning sellega seonduvatele seisukohtadele ja taotlustele) ja õiglane ning võtaks arvesse pankrotihalduri kutseoskust, kogemust ning professionaalse taseme jätkusuutlikkust. Lähtudes eeltoodust palun kohtul määrata käesolevas asjas halduri lõplikuks tasuks 11 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2 200 eurot, kokku 13 200 eurot, mis tasaarveldub kohtu 22.02.2021 kinnitatud halduri tasuga summas 6 650,00 eurot (+ KM 1330,00 eurot). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et juba aastal 2019 igapäevast majandustegevust 3 äriühingul ei esine. Seega sisuliselt A S esitatud nõudekirja ajal puudus võlgnikul vara võlgnevuse tasumiseks ning puudus ka igapäevane majandustegevus, et saaksid tekkida vahendid võlgnevuse tasumiseks. Äriühing tegi viimase kolme tegutsemisaasta jooksul sisuliselt ühe (kinnisvara) tehingu. Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus on 22.02.2021 määrusega määranud Private Contractor OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre esialgseks halduritasuks 6 650 eurot (lisandub käibemaks 1330 eurot), mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Võlgniku pankrotivara suurus oli 95 037,94 eurot. Halduri töö tulemusel laekus pankrotipessa kokku 95 000 eurot. 22.02.2021 kohtumäärusega halduri esialgseks tasuks 6 650 eurot (ilma käibemaksuta) oli arvutatud jaotusettepaneku esitamise seisuga halduri töö tulemusena pankrotipessa laekunud pankrotivaralt summas 95 000 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul kohaldada halduri tasu määramisel ja määrata miinimumtasust suurema tasu, kuna see oleks antud asjas põhjendatud (pankrotihaldur on pidanud vastama võlgniku määruskaebusele ning sellega seonduvatele seisukohtadele ja taotlustele) ja õiglane ning võtaks arvesse pankrotihalduri kutseoskust, kogemust ning professionaalse taseme jätkusuutlikkust. Pankrotihalduri tasu alammäär antud asjas
lõike 2 eelmise redaktsiooni (kehtis kuni 01.02.2021) kohaselt 7,0% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Antud asjas pankrotivaralt suurusega 95 037,94 eurot on alammäär 10 033,59 eurot = 7 861,00 eurot + 2 172,59 eurot (95 037,94 – 64 001 = 31 036,94-st eurost 7,0%). Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 10 033,59 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri tasu ülemmäär antud asjas
lõike 2 eelmise redaktsiooni (kehtis kuni 01.02.2021) kohaselt 7,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Antud asjas pankrotivaralt suurusega 95 037,94 eurot on ülemmäär 11 945,77 eurot = 9 618,00 eurot + 2 327,77 eurot (95 037,94 – 64 001 = 31 036,94-st eurost 7,5%). Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu ülemmäär 11 945,77 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 14 334,92 eurot. Haldur palub määrata lõplikuks tasuks 11 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2 200 eurot. Alammäärast suurema tasu võib määrata haldurile üksnes põhjendatud juhul. Haldurile tasu määramine ülem- ja alammäära raames on kohtu diskretsiooniotsustus (RKTKm 23.03.2016, nr 32-1-12-16, p. 12). Käesoleval juhul palub haldur alammäärast suuremat tasu 966,41 euro võrra (11 000- 10 033,59). Kohus leiab, et alammäärast suurema tasu 966,41 eurot võrra määramine ei kahjusta võlausaldajaid, arvestab halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust ning on 4 põhjendatud. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 11 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2 200 eurot, kokku 13 200 eurot. Seega on veel kinnitamata halduritasu 4 350 eurot (11 000 – 6650). Kohus kinnitab veel kinnitama halduritasuks 4 350 eurot, millele lisandub käibemaks 870 eurot, kokku 5 220 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on varasemalt 05.03.2020 määrusega kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu 1670,40 eurot, millele lisandub käibemaks summas 278,40 eurot ja kulude katteks 35 eurot (sh KM), 25.08.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Alexey Serovi menetluskulud summas 240,00 eurot ning 22.02.2021 määrusega pankrotihalduri tasu summas 6650,00 eurot, millele lisandub käibemaks 1330,00 eurot ja massikohustused 3,20 eurot. Kokku on kohus kinnitanud 10 207 eurot. Täiendavalt pärast jaotusettepanekut on haldur teinud kulutusi summa 1300 eurot, mis on tagastatud NordCollect OÜ-le. Kohus kinnitas käesoleva määrusega haldurile täiendava tasu 5 220 eurot (sh käibemaks), kokku on veel kinnitamata seega 6 520 eurot (1300+5220). Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluses tekkinud täiendavad kulutused 6 520 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kokku moodustavad pankrotimenetluse kulud 16 727 eurot (10 207+6520). Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kuludena 16 772,98 eurot, halduri aruande kohaselt on kinnitamata veel 6 569,18 eurot. Kuivõrd kohus ei saa arvutuste tulemusena halduriga sarnast kulutuste summat, samuti ei nähtu ka lõpparuandest summade erinevuse põhjus, haldur ei ole kohtu päringule vastanud, siis eeldab kohus, et tegemist on kirjaveaga. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada Private Contractor OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et Private Contractor OÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele nimetada võlgniku juhatuse liige V V. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.