← Eesti

1-11-13095/207

Obsah (5)§ 75§ 199§ 64§ 114§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Tartu Ringkonnakohus 1. juuli 2021 Kohtuasja number 1-11-13095 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Andrei Karanetsi (isikukood 3861112601

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määrata Andrei Karanetsile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; 3) mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. karistatud isikutega

  1. Andrei Karanetsi katseaeg ja käitumiskontroll algavad kohtumääruse jõustumisest.
  2. Andrei Karanetsi määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  3. Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2012 otsusega tunnistati Andrei Karanets süüdi karistusseadustiku (

) § 114 p-de 1 ja 5 ning teda karistati 17aastase vangistusega. Samuti tunnistati A. Karanets süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 17 aastat vangistust.

  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni 2012 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. A. Karanets mõisteti

§ 114

p 1 järgi õigeks ning

§ 114

p 5 järgi karistati teda 15-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti A.

Karanetsile

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. Karistusaeg algas vastavalt maakohtu otsusele

  1. aprillil 2011 ja lõppeb
  2. aprillil
  4. Tartu Vangla esitas
  5. aprillil 2021 Tartu Maakohtule materjalid A. Karanetsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  6. Tartu Vangla ega prokuratuur A. Karanetsi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Tartu Maakohus jättis
  8. mai 2021 määrusega A. Karanetsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2

(7)
  1. Formaalne eeldus A. Karanetsi vabastamiseks on täidetud.
  2. On positiivne, et vangistuse jooksul on A. Karanets vastavalt individuaalsele täitmiskavale omandanud keskhariduse, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud vanglas majapidamistöödel ning töötab
  3. aasta algusest AS-is EVT. Ennetähtaegse vabastamise korral on A. Karanetsil olemas kindel elukoht XXX ja võimalus asuda tööle Survepuhastus OÜs. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku suhtlusest tööandjaga, et tööd on võimalik pakkuda enamasti Harjumaal ning töölistele on olemas elukoht üürikorteris. Olukord, kus kriminaalhooldusalune ei viibi kohtulahendiga määratud elukohas, võib muuta keeruliseks kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku võimalused määratud lisakohustuste täitmise üle kontrolli teostamiseks.
  4. Negatiivne on see, et A. Karanets kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning toime pandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked: ta pani toime mõrva seoses röövimisega. Koos kaassüüdimõistetuga tungis A. Karanets tapmise ja röövimise eesmärgil kallale taksojuhile, kusjuures A. Karanets kägistas kannatanut kaelast ning samas lõi kaassüüdimõistetu kannatanut kiviga pähe. Seejärel tõmmati kannatanu autost välja ja A. Karanets koos kaassüüdimõistetuga peksid kannatanut jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Pärast seda tõsteti kannatanu auto pagasiruumi ja sõidutati tiigini, kus seoti uputamise eesmärgil kannatanu riiete külge raskus ning lükati kannatanu tiiki. Kannatanu surma põhjuseks oli uppumine. Seejärel röövis A. Karanets koos kaassüüdimõistetuga kannatanu sõiduauto, millega nad põgenesid Eesti Vabariigist Saksamaale, kus nad kinni peeti. Lisaks mõrva toimepanemisele tunnistati A. Karanets süüdi teise astme kuriteona varguse toimepanemises.
  5. A. Karanets seostas oma ütlustes kuritegude toimepanemist halbade sõpradega ja enda kergesti mõjustatavusega. Kohus ei nõustu A. Karanetsi väitega, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal kergesti mõjutatav ja ei osanud enda eest seista. A. Karanets oli kuriteo toimepanemise ajal 24aastane ning selleks vanuseks peaks olema isiksus välja kujunenud, et eeldatavalt mõista oma tegude tagajärgi. Kuriteo toimepanemisele eelnevalt elas A. Karanets koos vanematega, tal oli olemas toetav lähivõrgustik ja võimalus töötada.
  6. Vabaduses oli A. Karanetsil probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja ka mõrva toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes. Alkoholi tarvitades muutus A. Karanets impulsiivsemaks ja agressiivsemaks ning ei suutnud kontrollida oma vägivaldset käitumist. Kuigi A. Karanets lubab hoiduda vabaduses sõltuvusainete, sh ka alkoholi tarvitamisest, ei ole alkoholi tarvitamisest loobumine teadaolevalt lihtne, eriti kui alkohol muutub kergesti kättesaadavaks. Arvestades A. Karanetsi varasemaid harjumusi ja hoiakuid, esineb risk, et vabanemise korral võib ta asuda alkoholi kuritarvitama, millega kaasneb suur oht uute kuritegude toimepanemiseks.
  7. A. Karanetsi vabastamist ei võimalda toimepandud kuriteo asjaolud ja A. Karanetsi isik. A. Karanets pani mõrva toime omakasu motiivil – auto pärast. Kuriteoga näitas A. Karanets äärmist hoolimatust inimelu suhtes, kuna oli valmis sooritama vara saamiseks mõrva. Toimepandud mõrva ja vargust silmas pidades esineb A. Karanetsi vabastamise korral oht varavastaste kuritegude toimepanemiseks.
  8. A. Karanetsi karistati 15-aastase vangistusega. Võttes arvesse A. Karanetsi kuritegude asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on kohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu viis aastat enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegude laadi ja raskust arvestades ning ennetähtaegne vabastamine osutuks ennatlikuks, st 3
(7)et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ning tulevased elutingimused on oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. A. Karanetsi varasem elukäik ning toimepandud kuriteo äärmiselt negatiivsed asjaolud on kaalukamad kui tema käitumine vanglas, kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Karanets. Määruskaebuse taotlused ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  2. A. Karanets taotleb, et kohus tuvastaks faktivead maakohtu
  3. mai 2021 määruses ja teeks uue määruse, millega kõrvaldaks need vead. Samuti taotleb A. Karanets, et kohus tuvastaks varasemas ringkonnakohtu määruses esinevad faktivead ja teeks vastuskirja, milles kinnitaks nende vigade olemasolu. Kuna A. Karanetsile teadaolevalt on vanglal kohustus sisestada kohtulahendite sisu süüdimõistetu riskihindamise ankeeti, siis on õiguspärase riskihindamise eesmärgist lähtuvalt vajalik juhtida vangla tähelepanu neile faktivigadele.
  4. A. Karanets leiab, et Tartu Ringkonnakohtu
  5. detsembri 2018 määruses esinevad järgmised faktivead. On vale, et A. Karanets sidus nööri taksojuhi kaela ümber ja kägistas teda. A. Karanets ei sidunud taksojuhile nööri ümber kaela, vaid pani selle üle juhiistme taksojuhile ümber kaela. Kuigi mõlema teguviisi tulemus on sama, on need erineva negatiivsusastmega. On alusetu ja õigusvastane omistada A. Karanetsile seda, et pärast kannatanu autost välja tõmbamist peksis ta koos kaassüüdimõistetuga kannatanut jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Samuti on alusetu ja õigusvastane viide sellele, et kannatanu auto väärtus oli 6000 eurot.
  6. A. Karanets leiab, et Tartu Maakohtu
  7. mai 2021 määruses esinevad järgmised faktivead. Esiteks on maakohus teinud juba varasemalt kirjeldatud faktivea seoses kannatanu peksmisega pea- ja kehapiirkonda. Teiseks ei vasta tõele maakohtu viidatud asjaolu, et kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata A. Karanetsile lisakohustus alluda 12 kuu jooksul elektroonilisele valvele. Sellist ettepanekut ei ole kriminaalhooldusametnik oma arvamuses teinud ja sellist kohustust ei ole A. Karanets endale ka taotlenud.
  8. Koos faktivigadega kuriteo koosseisu muutumises palub A. Karanets kaaluda sarnaseid kohtupraktikaid ja anda seisukoht tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
  9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei saa praeguses menetluses tuvastada ringkonnakohtu varasemas määruses esinenud väidetavaid faktivigu. Sellekohased etteheited tulnuks esitada õigeaegselt kõnesolevat ringkonnakohtu määrust vaidlustades. Määruskaebuse väited Tartu Maakohtu
  10. mai 2021 määruses esinevate faktivigade kohta on aga osaliselt põhjendatud. Õige on see, et kohtule esitatud materjalidest ei nähtu kriminaalhooldusametniku ettepanekut määrata A. Karanetsile vabastamisel elektroonilisele valvele allumise kohustus. Samas ei saa tuvastada, et maakohus oleks eksinud selles, et A. Karanets peksis koos kaassüüdimõistetuga kannatanut jalgadega pea- ja kehapiirkonda. A. Karanetsi süüdistus sisaldas ka sellist tegevust ning maa- ega ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et süüdistuse see osa oleks jäänud tõendamata. Seega ei saa järeldada, et maakohus oleks selle fakti ära märkimisel eksinud. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohus on eksinud A. Karanetsi vabastamata jättes. 4
(7)19. A. Karanetsi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb

§ 76

lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 311-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on sellised kaalutlusvead maakohtu määruses sedastatavad.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Ka tuleb lähtuda sellest, et mida raskemaid kuritegusid inimeselt karta on, seda suurem peab tema vabastamiseks olema õiguskuuleka elu tõenäosus.
  3. A. Karanetsilt on tema seniseid rikkumisi silmas pidades oodata eeskätt varavastaseid kuritegusid: ta on sooritanud röövmõrva ja käinud vargil. Röövmõrva tõttu aga tulevad kõne alla ka vägivallateod, sh äärmiselt rasket laadi. Vargusi ei saa pidada kuigivõrd rasketeks kuritegudeks. Teisiti on vägivallakuritegudega, eeskätt tapmiste või mõrvadega: need on ülirasked kuriteod. Seetõttu saab A. Karanetsi vabastada vaid siis, kui selliste kuritegude tõenäosus on väga madal. Kriminaalkolleegiumi meelest nii ongi.
  4. Maakohus osutas sellele, et A. Karanetsi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu viis aastat enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne, arvestades tema poolt toimepandud kuritegude laadi ja raskust. Süüdimõistetu vabastamata jätmine sellise põhjendusega ei ole lubatav. Esiteks ei puuduta see arutluskäik uute kuritegude ohtu. Teiseks aga on Riigikohus korduvalt selgitanud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks

§ 76

lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt seda, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Kuriteo raskust on seadusandja arvestanud

§ 76lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel.

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni 2020 määrus asjas nr 1-14-5339, p 12)
  2. Esimese astme kohus leidis, et A. Karanetsi varasem elukäik ning toimepandud kuriteo äärmiselt negatiivsed asjaolud on kaalukamad kui tema käitumine vanglas, kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on omistanud negatiivsetele asjaoludele liigselt kaalu.
  3. Väga oluline on see, et A. Karanets pole sooritanud palju kuritegusid: vaid käesoleva kriminaalasja esemeks olnud mõrva ja kolm vargust. Mida vähem kuritegusid inimene toime pannud on, seda vähem põhjust on arvata, et kuriteod toimuvad ka tulevikus.
  4. Suur tähtsus on ka sellel, et A. Karanets kannab vangistust esmakordselt. Seetõttu võib eeldada ka vangistuse suuremat õiguskuulekusele suunavat mõju kui korduva vangistuse puhul. Lõppeks on ju vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt vangistuse primaarne eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. 5

(7)
  1. Vanglas on A. Karanets käitunud positiivselt: tal ei ole ühtegi (kehtivat) distsiplinaarkaristust, ta on olnud tööga hõivatud, on omandanud keskhariduse, on osalenud aktiivselt kuriteoriske maandavates tegevustes, on analüüsinud enda varasema elu pahupoolt ja selle põhjuseid, on õppinud ärritavaid ja probleemseid olukordi ära tundma ning nendega tegelema.
  2. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on tal tugiisik, kellega on võimalik vabanemisel koostööd jätkata.
  3. On mitmeid tegureid, mis võimaldavad loota, et A. Karanetsi majanduslik olukord saab olema selline, mis ei tingi vajadust hankida raha kuritegelikult. Vabanemisel on A. Karanetsil olemas kindel töökoht, vajadusel vanemate materiaalne toetus ning ka vabanemisfondis märkimisväärne rahasumma (8000 eurot). Tasumata võlgu A. Karanetsil pole. Seega on A. Karanetsi vabanemisjärgsed majanduslikud tingimused igati soodsad selleks, et enam mitte varavastaseid kuritegusid toime panna. Kuigi ka varasemalt oli A. Karanetsil samuti olemas lähedaste toetus ja võimalus töötada, tuleb arvestada, et enne vangistust oli A. Karanetsil osaline töövõimetus ja ta tegi juhutöid.
  4. A. Karanets põhjendas oma kuritegusid pigem east lähtuva mõtlematu käitumisega ja grupi mõjuga. Maakohus ennetähtaegset vabastamist otsustades A. Karanetsi mõjutatavusse ei uskunud, kuna 24-aastasena oleks A. Karanets pidanud juba mõistma oma tegude tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul võib 24-aastane inimene küll mõista oma tegude tagajärgi, kuid see ei välista siiski veel tema mõjutatavust: 24-aastast võib ikka veel lugeda võrdlemisi nooreks, et olla keskmisest enam mõjutatav.
  5. Väga oluline on pidada silmas sedagi, et kõik oma kuriteod (mõrva ja kolm vargust) pani A. Karanets toime ca pooleteise nädala jooksul ja koos ühe ja sama kaaslasega. Esiteks viitab see võimalusele, et tegu oli mingite halbade asjaolude kokkulangemisest tingitud lühikese perioodiga A. Karanetsi elus ja see ei pruugi enam korduda. Teiseks aga näib vägagi tõenäoline, et A. Karanets lasi end oma kaaslasel mõjutada – näiteks mõrva puhul oli A. Karanetsi roll pigem sekundaarne. Vangistuse jooksul ei ole A. Karanets aga oma kuriteokaaslasega suhelnud ja vabanedes asuks ta elama uude piirkonda, kus tal ei ole üldse varasemaid tuttavaid. Seetõttu võib loota, et enam tal negatiivseid mõjutajaid ei ole. Samuti saab tema võimalikku mõjutatavust ning majanduslikust olukorrast tulenevat riskitegurit maandada käitumiskontrolliga ja sellega kaasnevate kohustustega.
  6. Maakohtu hinnangul suurendab A. Karanetsi uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ka võimalik alkoholi tarvitamine, kuna vabaduses oli tal probleeme liigtarvitamisega ning ka mõrva pani ta toime alkoholijoobes: A. Karanets võib asuda uuesti alkoholi kuritarvitama. Seda välistada ei saa. Samas tuleb arvestada, et A. Karanetsil ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, tema varasem alkoholi liigtarvitamine oli perioodiline ja alkoholi tarvitas ta koos sõpradega. Seega ei pruugi alkoholi tarvitamisest hoidumine olla tema jaoks niivõrd raske kui on näiteks alkoholisõltlase puhul. Ka on abiks juba viidatud uus elukeskkond ja kindel töökoht ning mõtestatud tegevusega hõivatus, mis jätab vähem aega alkoholi liigtarvitamiseks. Positiivsena tuleb arvesse võtta sedagi, et A. Karanets ise tunnistab varasemat alkoholi liigtarvitamist ja selle seost kuritegeliku käitumisega, on läbinud vangistuses sõltuvusteemasid käsitleva sotsiaalprogrammi ning hiljuti ka vestluse programmis omandatu kinnistamiseks. Seega võib loota, et A. Karanetsi soov ja motivatsioon alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda on tõeline ning ta saab sellega vabaduses hakkama. Täiendavalt saab teda seejuures distsiplineerida ka alkoholi tarvitamise keelamisega.
  7. Ringkonnakohus ei näe erinevalt maakohtust probleemi selles, et kuigi A. Karanetsi elukoht oleks XXX, tuleks tal tööd teha suuresti Harjumaal. Et tööandjal on pakkuda tööd enamasti 6
(7)Harjumaal ja sellega seoses saavad töölised kasutada üürikorterit, ei tähenda esiteks automaatselt, et A. Karanets hakkabki üürikorteris elama: ta võib Harjumaale tööle käia ka XXX. Kuid isegi kui A. Karanetsil on vaja ööbida väljaspool alalist elukohta, saab ta töögraafiku ja ööbimiskoha kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastada. Seega ei ole alust arvata, et A. Karanetsi töötamine elukohast kaugemal võiks oluliselt raskendada kriminaalhooldusametnikul tema üle kontrolli teostamist.
  1. Muid kuritegeliku käitumise riskitegureid maakohus ei käsitlenud ning neid ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seetõttu tuleb A. Karanetsi uue kuriteo toimepanemise tõenäosust pidada madalaks. Ka on olemas olevat riski võimalik vähendada käitumiskontrolli abil. Seetõttu tuleb A. Karanets temale mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  2. Vastavalt

§ 76lg 5 esimesele lausele tuleb A.

Karanetsile määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 28. aprillini 2026.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdimõistetu katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, mille kestus ei tohi olla pikem kui 24 kuud. Seetõttu tulebki A. Karanetsile seada 24 kuuline käitumiskontroll. Sel ajal peab süüdimõistetu järgima

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kuna A. Karanets on pannud toime kuriteod vara vastu, ta on teinud seda grupis ja alkoholijoobes, on tarvis määrata talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 7 järgsed kohustused: tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine, ta peab asuma tööle või võtma end töötuna arvele ning ta ei tohi teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

  1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja selle kohene täitmisele pööramine ei tulene ka KrMS § 408 lg-st 5, tuleb A. Karanets vanglast vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui möödub edasikaebetähtaeg või kui jõustub kõrgema kohtu vastav määrus. Sellest lähtudes tuleb A. Karanetsi kandmata karistuse täpne suurus arvestada tema vabanemise seisuga.
  2. Lõpetuseks rõhutab ringkonnakohus, et ärakandmata karistusosast loetakse A. Karanets lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi. Ka vaid üks käitumiskontrolli tingimuste rikkumine võib olla piisav saatmaks A. Karanets mitmeks aastaks tagasi kinnipidamisasutusse.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  4. mai 2021 määruse, vabastab A. Karanetsi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning rahuldab tema määruskaebuse. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.