Obsah (12)

§ 306§ 180§ 181§ 126§ 318§ 10§ 189§ 294§ 7§ 175§ 179§ 27

1-20-2618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsjad Harju Maakohus, Tallinna kohtu

§ 306, § 309, § 311, § 312, § 313 ja § 314 alusel kohus otsustas: 1.1.VADIM JEVONEN süüdi tunnistada Kar

S § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuses 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 kanepimüügi episoodides, samuti kanepi hoidmises kuni 04.11.2019 enda elukohas ja Xxxx OÜ pitsakioskis ning mõista temale karistuseks 10 aastat vangistust. 1.2.Vadim Jevonen mõista õigeks KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuses 02.10.2019 kanepimüügis kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. 1.3.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Vadim Jevonenile mõistetud karistust (10 aastat vangistust) Harju Maakohtu 14.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8986 mõistetud karistuse 1-20-2618 ärakandmata osa (5 aastat vangistust) võrra ning mõista temale liitkaristuseks 15 aastat vangistust. 1.4.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vadim Jevoneni karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 04.11.

1. 1.5.Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1.6.KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Vadim Jevonenilt sularaha 12 139,02 eurot ning mobiiltelefon Apple iPhone 6, mis arestiti 10.12.2019 Harju Maakohtu määrusega 1-19-
2. Sularaha asub hoiul Rahandusministeeriumi Swedbank AS-s asuval kontol nr EE932200221023778606 ning mobiiltelefon asub hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. 1.7.KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Vadim Jevonenilt ja KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult J Jilt (isikukood xxxx) neile ühiselt kuuluv mootorsõiduk XXXX (reg.nr xxxx), mis arestiti Harju Maakohtu 12.12.2019 määrusega 1-
3. Sõiduk asub hoiul PPA Põhja prefektuuris, Tallinn, Rahumäe tee
4. 1.8.KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista kolmandalt isikult Xxxx OÜ-lt (registrikood 14367709) konfiskeerimise asendamiseks välja 3950 eurot, mis kuulub tasumisele 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Maksmisel tuleb märkida viitenumber
5. 1.9.Konfiskeerimise asendamise nõude 3950 eurot tagamiseks jätta kuni nõude täitmiseni aresti alla Xxxx OÜ AS-s SEB Pank asuval arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 425,94 eurot. 1.10.KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista kolmandalt isikult J Jilt konfiskeerimise asendamiseks välja 3319 eurot.

§ 306

lg 1 p 121 alusel võimaldada J Jil tasuda 3319 eurot igakuiselt ositi kahe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksmisel tuleb märkida viitenumber 99921700000720. 1.11.Konfiskeerimise asendamise nõude 3319 eurot tagamiseks jätta kuni nõude täitmiseni kehtima Harju Maakohtu 12.12.2019 määrusega 1-19-9908 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek J Jile kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxx eluruum nr xxxx (kinnistu nr xxxx, katastritunnus xxxx), määrates hüpoteegi summaks 3319 eurot. 1.12.Vadim Jevonenilt välja mõista

§ 180

lg 1 ja lg 2 alusel menetluskuluna 6046,40 eurot, mille hulka kuulub: - määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 230,40 eurot, - narkootilise aine ekspertiisi xxxx teostamise kulust 42 eurot, - narkootilise aine ekspertiisi xxxx teostamise kulust 504 eurot, - narkootilise aine ekspertiisi xxxx teostamise kulust 420 eurot, - narkootilise aine ekspertiisi xxxx teostamise kulust 42 eurot, - narkootilise aine ekspertiisi xxxx teostamise kulust 42 eurot, - DNA ekspertiisi xxxx teostamise kulust 57 eurot, - DNA ekspertiisi xxxx teostamise kulust 1767 eurot, - DNA ekspertiisi xxxx teostamise kulust 456 eurot, - DNA ekspertiisi xxxx teostamise kulust 684 eurot, - DNA ekspertiisi xxxx teostamise kulust 342 eurot, - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo eest 1460 eurot. 1.13.Jätta riigi kanda DNA ekspertiiside xxxx teostamise kulust 228 eurot, xxxx teostamise kulust 2451 eurot ja xxxx teostamise kulust 1311 eurot RKKK otsuse nr 3-1-1-120-12 p 6.2 alusel ning narkootilise aine ekspertiisi xxxx teostamise kulust 28 eurot

§ 181lg 1 alusel.

1.14.Võimaldada Vadim Jevonenil tasuda riigieelarve tuludesse välja mõistetud menetluskulud 6046,40 ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega ositi tasumisel tuleb Vadim Jevonenil ühes kuus tasuda vähemalt 503,86 eurot, arvestusega, 2 1-20-2618 et 12-nda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses (

§ 180lg 3).

Maksmisel tuleb märkida viitenumber 99920700041492. 1.15.Süüdistataval tekkinud menetluskulude hüvitamise nõue rahuldada osaliselt. Hüvitada seoses 02.10.2019 kanepimüügi episoodis õigeks mõistmisega riigieelarve vahenditest Vadim Jevonenile valitud kaitsjale makstav tasu 1/6 ulatuses ehk summas 700 eurot kohtu poolt aktsepteeritavaks peetavalt 4200 euro suuruselt Vadim Jevoneni kaitsmisega seotud kulult

§ 181lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel.

1.16.Menetluskulud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summad tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank märkides selgituseks vastava viitenumbri. 2.1.K O H mõista õigeks KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. 2.2.Jätta riigi kanda määratud kaitsjatele kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu kokku 493,50 eurot

§ 181lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel.

2.3.Hüvitada K O Hle valitud kaitsjale makstav tasu summas 3575 eurot riigieelarve vahenditest

§ 181lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel.

2.4.Jätta riigi kanda narkootilise aine ekspertiisi xxxx teostamise kulust 28 eurot

§ 181lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel.

Asitõendid ja muud esemed - Narkootiline aine, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) keemiaosakonnas, konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 alusel ja anda NPALS § 7 lg 3 alusel üle EKEI-le. - Narkootiliste ainete käitlemisvahendid: erinevad vaakumpakendid, digitaalsed kaalud, kilekotid, plastkarbid, kummikindad jms, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)Põhja prefektuuri asitõendite laos Tallinnas, Rahumäe tee 6, konfiskeerida Vadim Jevonenilt kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

- Kuriteo matkimisel kasutatud sularaha 1000 eurot, mis võeti 04.11.2019 ära kahtlustatavate kinnipidamisel, jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel PPA-le.

- Vadim Jevoneni elukohast xxxx leitud ja ära võetud fotoaparaadikott „Case Logic“ kirjadega, milles fotoaparaat Canon EOS 033021012684 koos mälukaardi, objektiivi, adapteri, akude, katiku ja kasutusjuhendiga, jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel PPA-le.

- DVD-R, CD, CD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 318lg 1, 319 lg 2).

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (

319 lg 3). Kui isikule on menetlusdokument

§ 10

sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (

§ 10

). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt (

§ 189lg 3).

Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuste sisu 3 1-20-2618 Vadim Jevonenile esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistus käsitab V. Jevoneni varem narkokuriteo toime pannud isikuna. V. Jevonen tunnistati Harju Maakohtu 14.05.2019 otsusega nr 1-18-8986 süüdi KarS § 184 lg 21 järgi. Vadim Jevonenile esitatud süüditus seisnes kokkuvõtlikult selles, et ta omandas suures koguses kanepit enne 02.10.2019 ja müüs sellest osa hinnaga 11 eurot/gramm edasi K Ple ja K O Hle. 02.10.2019 kella 21.42 ajal müüs V. Jevonen 46,10 gr kanepiõisikuid (tetrahüdrokannabinooli ehk THC sisaldus 20%) xxxx asuva xxxx ette pargitud sõiduautos xxxx (reg.nr xxxx) K O Hle. 10.10.2019 kella 14.20 ajal müüs V. Jevonen 53,73 gr kanepiõisikuid (THC sisaldus 18%) Xxxx K Ple. 17.10.2019 kella 13.59 müüs V. Jevonen 96,31 gr kanepiõisikuid (THC sisaldus 12%) Xxxx K. Ple. 04.11.2019 kella 13.06 ajal müüs V. Jevonen 97,55 gr kanepiõisikuid (THC sisaldus 13%) Xxxx K. Ple. V. Jevonen hoidis osa kanepist kuni 04.11.2019 enda kasutatavates Xxxx OÜ ruumides ja enda elukohas Xxxx. Xxxx OÜ ruumidest leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 26 läbipaistvat vaakumkilepakendit kokku 10,21 kg kanepiga (THC sisaldus oli 16%) ja lahtine kilepakend 7,94 gr kanepiga (THC sisaldus 21%) ning V. Jevoneni elukohast leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 1 läbipaistev kilekott 0,54 gr kanepiõisikutega (THC sisaldus 12%) ning kanepi jääkidega avatud vaakumpakendid ja digitaalkaal. Kokku käitles V. Jevonen ebaseaduslikult 10 504,23 gr kanepit. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. V. Jevonen käitles kanepit koguses, mis tekitab narkojoobe keskmiselt 14 000 inimesele. V. Jevonen käitles kanepit suure varalise kasu, vähemalt 115 546,43 eurot, saamise eesmärgil, kuna müüs kanepit hinnaga 11 eurot/gramm. V. Jevonen teeninuks kanepi hulgirealiseerimisel tulu vähemalt 105 042 eurot. Jaemüügi ehk ühe grammi kaupa müües oleks V. Jevonen teeninud kriminaaltulu vähemalt 210 085 eurot, kuivõrd Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel oli

1. aastal Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gramm. 1 K O Hle esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ja p 2 järgi grupis koos K Pga suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistus käsitab K. O. Hd varem narkokuriteo toime pannud isikuna. K. O. H tunnistati Harju Maakohtu 15.01.2018 otsusega nr 1-18-50 süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi. K O Hle esitatud süüditus seisnes kokkuvõtlikult selles, et ta kohtus 02.10.2019 kella 21.23 ajal Xxxx K P ja A Biga. Kohtumisel lepiti kokku 50 grammi kanepi müümine 600 euro eest A Bile. Seejärel võttis K. O. H 02.10.2019 kella 21.42 paiku pitsakioski kõrval parkinud V. Jevoneni kasutuses olevast sõiduautost Xxxx (reg.nr xxxx) 100 gr narkootilist ainet kanepit. K. O. H andis 02.10.2019 kella 21.42 paiku sõiduauto Xxxx (reg.nr xxxx) kõrval kanepi vastavalt ühisele teoplaanile edasi K. Ple. A B andis seejärel 600 eurot üle K. O. Hle. K. P andis osa K. O. Hlt saadud kanepist, s.o 46,10 grammi (THC sisaldu 20%), 02.10.2019 kella 21.47 paiku sõiduautos Xxxxe tagaistmel ebaseaduslikult edasi A Bile. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. K O H käitles kanepit koguses, mis tekitab narkojoobe keskmiselt 133 inimesele. PÕHIOSA Kohus annab hinnangu esmalt Vadim Jevoneni süüdistusele (I), seejärel käsitleb K O H süüdistust (II). Kohus mõistab karistuse (III), lahendab tõkendi küsimuse (IV), konfiskeerimise taotlused (V), menetluskulude küsimuse (VI) ja asitõenditega seonduva (VII). I Vadim Jevoneni süüdistus Tuvastatud asjaolud, kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused 4 1-20-2618
2. Süüdistatav Vadim Jevonen ei tunnistanud end süüdi ega andnud ütlusi.

§ 294p 1 alusel avaldati V.

Jevoneni kahtlustatavana 05.11.2019 ja 27.03.2020 antud ütlused (Kd IV, tl 137-139 ja 140-143). Neist nähtuvalt ei tunnistanud V. Jevonen end kahtlustatavana süüdi ega soovinud anda ütlusi.

1. Kuna süüdistatav V. Jevonen ütlusi ei andnud, tuleb temale esitatud süüdistuse paikapidavust kontrollida muu kohtus uuritud tõendikogumi pinnal.
2. Kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et Vadim Jevonen on isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Nimetatud asjaolu näitab karistusregistri teatis (Kd II, tl 143148) ja 14.05.2019 Harju Maakohtu otsus nr 1-18-8986, millega V. Jevonen mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 järgi (Kd II, tl 149-156).
3. K P oli algselt selles kriminaalasjas süüdistatav, kuid tema suhtes eraldati kriminaalasi arutamiseks kokkuleppemenetluses (Kd III, tl 190-191). Süüdistatav K. P ei tunnistanud end süüdi ega andnud ütlusi.

§ 294p 1 alusel avaldati K.

P kahtlustatavana 05.11.2019 ja 30.03.2020 antud ütlused (Kd III, tl 174-176 ja 177-180). 05.11.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel K. P eitas

1. aasta oktoobrikuus narkootiliste ainete edasi andmist. K. P tunnistas üksnes 04.11.2019 kodust leitud punases kilekotis oleva marihuaana (narkootiliste ainete ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt 10,54 gr kanepiõisikuid, TCH 21%; Kd I, tl 145-149) omamist ja ostmist paar päeva tagasi. Kellelt kanepi ostis, ei soovinud öelda. 30.03.2020 ei soovinud K. P kahtlustatavana ütlusi anda.
2. Süüdistatav K O H ei tunnistanud end süüdi. K. O. H andis kohtus ütlusi, mille kohaselt viibis ta Xxxx pitsakioski juures juhuslikult. Ta ei olnud mingitest tehingutest teadlik. Ta läks pitsakioski juurde enda asjadele järgi ja tahtis niisama ka juttu rääkida. Tal oli jäänud kott Vadimi autosse. Vadim pakkus talle paar päeva varem küüti, viis koju Xxxx. Kotis oli laadija ja paar särki. K võttis samal päeval varem K. O. Hlt 100 eurot laenu ja lubas võla õhtul ära maksta. Muid asju K. O. Hl Kiga ajada ei olnud. K. O. H tõi autost enda asjad; sai Kilt samal õhtul võla kätte. Ta sai kaks 50ne eurost. Kõrval oli vist A B, keda K. O. H isiklikult ei teadnud. A Biga K. O. Hl asju ajada ei olnud. K. O. H ei teadnud midagi tehingust Ki ja A Bi vahel, ei olnud sellega seotud. K mainis enne K. O. Hle, et saab kellegagi kokku. K. O. H kohtus selle inimesega juhuslikult, alustas rääkimist eesti keeles. K. O. H küsis, kas ta ootab kedagi, sest isik nägi otsiv välja. K. O. H sõnul on teda varem narkokuriteo eest karistatud. Sellest eluteest on ta mööda läinud. K. O. H perre sündis laps, tema naine on kodune. K. O. H käib kirikus palvehommikutel, käib tööl. K. O. H tutvus V. Jevoneniga paar või vähem aastat tagasi. Tutvus V. Jevoneni naise J kaudu. Vadim pakkus K. O. Hle tööd pitsakioskis, kuid K. O. H ei läinud sinna tööle. K. O. H mõtles ise FIE-na keelpillimeistrina tegutseda, kuid ei jõudnud. Pärast
3. aasta kevadel vanglast vabanemist elas K. O. H algul vanematekodus, hiljem elukaaslasega. K. O. H läks tööle xxxx juurde, R H OÜ-sse. K. O. H töötab seal ka praegu keelpillimeistrina. K. O. H tunneb K Pd umbes 3-4 aastat. Nägi teda vangla kirikus mõned korrad. K. O. H selgitas kohtus kuulatud venekeelset vestlust matkijaga. Ta selgitas, et ei räägi hästi vene keelt. Ta ütles, et ei teadnud Ki tehingust, aga sai aru, et midagi nagu toimub ja et isik ei usalda Ki. K. O. H tahtis vene keeles Ki toetuseks öelda, et K on usaldusväärne. K. O. H kasutas vene keeles käänet meie, sest peab ennast ka ausaks. K. O. H sõnul oli Vadim pitsakioskis tööl. Seal oli tööl ka teisi, kuid neid K. O. H ei tunne. K. O. H rääkis enne Vadimiga juttu, et tahaks enda asjad kätte saada. K. O. H ei näinud, kes talle puldiga autouksed avas. Ta arvab, et avaja oli Vadim. Pärast autost asjade võtmist läks K. O. H tagasi, viis oma asjad ära. Ta andis laadija Kile, sest K tahtis laadijat. Võla sai K. O. H kätte Ki käest. K pidigi saama raha mingilt inimeselt ja siis saab võla õhtul ära anda. K. O. H ei teadnud, et neil mingi tehing on. K. O. H mõtles, et isik pidi ära maksma, äkki oli võlgu või midagi. Ki käes raha nähes K. O. H oletas, et see on A Bilt. K. O. H kinnitas, et tema kanepit ei toonud ega kellelegi üle ei andnud. K. O. H sõnul ei ole ta kanepiga pärast viimast vangistust kokku puutunud ega ole seda tarvitanud. Kriminaalhoolduse ajal on teda selles osas ka kontrollitud. K. O. H sõnul ei ole ta xxxx tee pitsakioskist ega Vadim Jevoneni käest narkootilisi aineid saanud. K. O. H on pitsakioskis käinud selleks, et osta pitsat, caesari salatit ja käia tualetis. 5 1-20-2618
4. Kohtus kuulati üle tunnistaja A B, kes teostas 02.10.2019, 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 KarS § 184 sätestatud kuriteo matkimist. Kohtu hinnangul on tunnistaja A Bi ütlused usaldusväärsed osaliselt, s.o osas, milles tunnistaja räägib 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 sündmustest. Kohus ei pea võimalikuks tugineda A Bi ütlustele 02.10.2019 sündmuste osas põhjusel, et A Bi kohtus antud ütlused 02.10.2019 sündmuste osas olid ebakindlad ja vastuolulised. Nimelt vastas A. B prokuröri küsimusele, kas K tegi ka midagi: „Ta viibis selles kohas, ma sel hetkel ei teadnud mis ta seal tegi. Siis meil oli politseinikega vaidlus, kuidas üle anda raha. Leppisime kokku, et annan raha ette ning ootan kuni tuuakse kaup. Politsei andis mulle selleks loa ja andsin raha edasi, raha andsin K.“. Seejärel tunnistaja väljendas koheselt ebakindlust, öeldes: „Ei, see oli teistmoodi. K läks pitsakioski juurde, talle kioskist keegi avas puldiga auto, ma ei tea kes.“ Hiljem vastas A B kaitsja U. S küsimusele, kas teie andsite K midagi üle: „Ei.“ Vastuolu A Bi ütlustes ilmnes selles, et prokurörile vastas tunnistaja, et K võttis autost kauba ja andis auto juures Kile vaakumpakendi üle. Samas kaitsjale U. S vastas A B, et ei mäleta kauba toomist esimesel korral. Kaitsjale vastas A B, et ei näinud, mida K seal auto juures või autos tegi ega teadnud, et ta läks autost marihuaanat tooma. Samuti vastas A B kaitsjale, et K tuli pärast tagasi, kuid käes tal nagu midagi ei olnud. Tunnistaja märkis, et ei mäleta enam nii hästi. Kaitsja täpsustavale küsimusele vastas A B, et midagi ta tõi ja andis, aga asja ei olnud näha. Lisaks ilmnes A Bi ütlustest, et ta suitsetas 02.10.2019 pitsakioski lähedal koos Kiga kanepit ning eeldab, et ta ei olnud päris kaine. Kanepit suitsetas tunnistaja koos Kiga ajal, kui K auto juurde läks. Kohus leiab, et tunnistaja ebakindlate ning vastuoluliste ütluste põhjuseks 02.10.2019 sündmuste osas saabki olla sündmuskohal tarbitud narkootilise aine mõju tunnistaja psüühikale, tema tähelepanule, mälule ja tajule. Kuivõrd tunnistaja A B oli 02.10.2019 sündmusi puudutavates ütlustes ebakindel, mäletas neid prokurörile vastates ühtmoodi (vaakumpakendi toomine, raha üleandmine K), kaitsjale vastates aga teistmoodi (asja ei olnud näha, raha K üle ei andnud), siis puudub kohtul kindlus tunnistaja A Bi ütluste tõele vastavuses ülejäänud 02.10.2019 sündmustiku osas. Kohus peab vajalikuks märkida, et 02.01.2020 jälitustoimingu protokolli (Kd II, tl 65-108, andmekandjad salvestustega ümbrikutes nr 109-110) kohaselt võttis K. O. H Xxxxst väiksema pruuni värvi paberkoti (vt KD II, tl 79), millega jalutas Xxxx juurde ja andis paberkoti seal oodanud K. P kätte. Sellest tulenevalt ei saa tõele vastata A Bi prokurörile antud vastus, et K tõi ja andis Kile üle vaakumpakendi. Seetõttu loeb kohus tunnistaja A Bi ütlused 02.10.2019 sündmuste osas ebausaldusväärseks ja jätab need selles osas tõendikogumist välja. Tunnistaja A Bi ütlustele ülejäänud episoodide, so 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 episoodide, osas on võimalik tugineda, kuivõrd nendes vastuolusid muu tõendikogumiga ei ilmnenud 02.10.2019 kanepimüügi episood K. O. Hle
5. Kuna K. P 05.11.2019 kahtlustatavana antud ütlustes eitas
6. aasta oktoobrikuus narkootiliste ainete edasiandmist ning süüdistatav K. O. H eitas 02.10.2020 kanepi ostumüügitehingus osalemist, esitades oma versiooni 02.10.2019 sündmustest, tuleb kohtul hinnata, kas sellised K. P ja K. O. H ütlused on usaldusväärsed.
7. K. P ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel jälgib kohus, kas ja kuidas tema ütlused
8. aasta oktoobris kanepi edasiandmise eitamise osas riimuvad teiste tõenditega ning K. O. H ütluste puhul hindab kohus lisaks kaitseversiooni ja teiste tõendite omavahelisele haakumisele ka elulist usutavust.
9. Kohus leiab, et süüdistatava K. O. H kirjeldatud sündmustik, mille kohaselt ta 02.10.2019 õhtul viibis Xxxx pitsakioski juures selleks, et saada pitsakioskis töötava V. Jevoneni autost kätte sinna varasemalt unustatud kott isiklike esemetega, samuti saada pitsakioski juures tagasi K. Plt 100eurone võlg ja ühtlasi anda K. Ple mobiiltelefonilaadija, on eluliselt võimalik. K. P antud ütlused K. O. Hga 02.10.2019 kohtumist ja suhtlemist ei kajasta. Järelikult K. P ütlused K. O. H versiooni ümber ei lükka.
10. Kohtu hinnangul 02.01.2020 jälitustoimingu protokollis 02.10.2019 sündmusi kajastav teave ei lükka ümber K. O. H kaitseversiooni. Küll aga lükkab nimetatud jälitustoimingu protokoll koos 6 1-20-2618 muude alljärgnevat kajastatavate tõenditega ümber K. P ütlused selles, et ta
11. aasta oktoobris kellelegi narkootilist ainet edasi ei andnud. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et matkija A B leppis 02.10.2019 kella 20.30 ajal suhtlusrakenduse Telegramm kaudu K. Pga kokku kohtumise Xxxx asuva pitsakioski juures. 02.10.2019 kohtumisele minekuks sai matkija politseilt 600 eurot ning matkimine oli kavandatud 50 gr kanepi ostmiseks K. Plt. 02.10.2019 kell 21.23 seisis kokkulepitud aadressil sõiduk Xxxx, millest väljus K. P. K. P kõndis pitsakioski poole, kus kohtus matkija ja K. O. Hga. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et põhiliselt suhtles matkijaga K. P, tehes seda vene keeles. Matkija ja K. O. H vahelises vestluses ei ole teavet, millest saaks järeldada K. O. H teadlikkust sellest, et matkija tuli kohtumisele ostma narkootilist ainet. K. O. H juuresolekul rääkisid matkija ja K. P raha üleandmisest, kuid mille eest ja millises summas raha üle antakse, vestlusest sel hetkel ei selgu. Kohus möönab, et K. O. H sekkub K. P ja matkija vestlusesse ning ütleb vene keeles matkijale kaks kahtlast lauset „Aga kas sa arvad, et me tõmbame sind alt või“ ja „Ei-ei-ei-ei … niisugused inimesed me ei …“. Samas ainult nende lausete põhjalt ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et K. O. H teadis, mille eest K. P soovis matkijalt raha saada. Seejuures alles pärast kell 21.26 K. O. H lahkumist pitsakioski müügileti juurde rääkisid K. P ja matkija omavahel slängi kasutades narkootikumidest. Nimelt kahekesi jäädes K. P küsis ega matkija „rattaid“ taha, hinnaga 5 eurot tükk. Matkija neid ei soovinud. Kuid matkija ütles, et sedasamustki läheb tal võib-olla veel sada tarvis. Nad räägivad omavahel hinnast üksteist ja kogusest sada. Seejärel räägiti ka kaalumise vajadusest ning sellest, et matkijal ei ole kaasas kaalu. Jälitustoimingu protokollist ei selgu, mida K. O. H pitsakioski müügileti juures tegi. Ühel hetkel liitus K. O. H K. P ja matkija vestusega, teatades eesti keeles, et ta ei viitsi kaks korda käia, keegi tuleb kohe välja ja et ta tuleb kohe tagasi, palus valmis olla. Vestlusest saab järeldada, et K. O. H lahkus taas matkija ja K. P juurest, kuid vestlusest ei selgu, mis põhjusel ta neist eemaldus. Ajal, mil K. O. H oli matkijast ja K. Pst uuesti eemal, rääkisid need kaks omavahel, et K. Pl on koht, kuskohast saab võtta kaks kilo kuuega, kaheteistkümne tuhande eest. Samuti küsis matkija, kas K. Pl on kilekotti, kuhu ära panna. K. P rääkis papp-pakendisse ja vaakumpakendisse panemisest. K. P rääkis ka sellest, et tema sõrm ei tohi selle peal olla, mille matkija saab. Matkija peab selle ise avama. Kella 21.42 ajal vestles K. O. H pitsakioskis viibiva isikuga, pärast mida avati kioski juurde pargitud Xxxx uksed. K. O. H võttis xxxx väiksema pruuni värvi paberkoti, jalutas Xxxx juurde ja andis paberkoti seal oodanud K. P kätte. Kohus leiab, et xxxx võetud paberkoti andmise faktist K. Ple ei saa järeldada, et üleantud paberkotis oli kanep, mitte mobiililaadija ja muud esemed nagu väitis K. O. H. Kohus märgib, et hilisemal, s.o 04.11.2019 läbiotsimisel Xxxxst (Kd II, tl 58-62), mis avati V. Jevonenilt saadud võtmega ja järelikult oli V. Jevoneni kasutatav sõiduk, narkootilisi aineid ei leitud. Ülejäänud V. Jevonenile süüdistuses etteheidetavad kanepi müügiepisoodid toimusid pitsakioskis sees, mitte sõidukis. Lisaks ilmnes A Bi ülekuulamisest, et ajal, mil K. O. H oli Xxxxst asju võtmas, suitsetasid K. P ja matkija kahekesi kanepit. Järelikult oli neil kahel olemas kanep juba enne, kui K. O. H naasis xxxx juurest paberkotiga. Need asjaolud kohtu arvates toetavad K. O. H kaitseversiooni. Pärast seda, kui K. O. H oli tulnud tagasi Xxxx juurde, rääkisid K. P ja matkija vene keeles raha üleandmisest. K. O. H sekkus vestlusesse eesti keeles, küsides kelleltki, kas sul on kaks viiekümnest. Matkija ütles vene keeles „Kuussada, kaksteist tükki“ ja K. O. H sõnas vene keeles „Jah, kõik on täpne“. Vestlusest ei selgu, mis põhjusel rahade üleandmisest räägitakse. Samuti ei ole matkimise käigus fikseeritud kumma isiku kätte, kas K. P või K. O. H kätte, andis matkija sündmuskohal matkimiseks saadud 600 eurot. Järelikult ei ole välistatud K. O. H ütlused selles, et tema sai kaks 50-eurost kupüüri laenutagastusena Ki käest ja Kile andis raha A B. Edasi istusid matkija ja K. P kell 21.45 Xxxx. Protokollis ei ole fikseeritud, mida tegi sel ajal K. O. H. Sõidukisse istunud K. P ja matkija vahelisest vestlus räägitakse koti avamisest. Seejuures vestlejad ei konkretiseeri, kas avatakse vaakum- või paberkott. K. P teatab, et seal on täpselt 100 ja ta võtab 50 esimesena enda jaoks maha. Seejärel K. P teatab matkijale, et oli ebameeldiv kohtumine. Kella 21.49 ajal matkija ja K. P väljusid Xxxxst, jäid omavahel rääkima. Samal ajal viibis K. O. H neist eemal, pitsakioski juures, rääkides läbi avatud müügiluugi pitsakioski töötajaga. Kella 21.50 ajal väljus pitsakioskist V. Jevonen, kes asus K. O. Hga vestlema. Jälitustoimingu protokollist ei ilmne, 7 1-20-2618 millest K. O. H ja V. Jevonen vestlesid ega ka see, kas K. O. H andis midagi V. Jevonenile üle. Narkootilise aine üleandmise-vastuvõtmise akti järgi (Kd II, tl 111-112) andis matkija A B üle politseile üle 02.10.2019 kella 21.47 paiku kuriteo matkimise käigus Xxxx lähedal Xxxx tagaistmel K. Plt omandatud umbes 50 gr marihuaanat. Üleantud narkootiline aine oli läbipaistvas ühest küljest avatud vaakumpakendis. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr xxxx (Kd II, tl 116119) selgub, et 02.10.2019 K. P poolt matkijale üleantud rohelised taimeosad massiga 46,10 gr olid kanepiõisikud TCH sisaldusega 20%. DNA-ekspertiisi akti nr xxxx (Kd IV, tl 80-87) kohaselt leiti 02.10.2019 K. P poolt matkijale antud pakendilt võetud proovidest täisprofiil, mis langeb kokku A Bi DNA-profiiliga, kuid mitte K P DNA-profiiliga. Tõepärasuhe, et tegemist on A Bilt pärineva DNA-profiiliga oli
12. Teisest pakendilt võetud proovist leiti täisprofiil, mis pärit enam kui ühelt isikult. A Bi bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis välistada ei saanud. K.P DNA-profiil sellega seostatav ei olnud. Kuna jälitusprotokollist eelnevalt ilmnes K. P rääkis matkijale, et K. P sõrmejälg ei tohi sattuda sellele, mille matkija saab ning matkija peab saadava ise avama, siis on kohus seisukohal, et K. P teadlikult vältis enda bioloogilise materjali sattumist kanepit sisaldavale vaakumpakendile. Kohus loeb 02.01.2020 jälitustoimingu protokollist, 02.10.2019 narkootilise aine üleandmise-vastuvõtmise aktist, DNA-ekspertiisi akti nr xxxx ja narkootilise aine ekspertiisiaktist nr xxxx tuleneva teabe põhjal tõendatuks, et K. P andis 02.10.2019 kella 21.47 ajal Xxxx juurde pargitud sõiduautos Xxxx A Bile üle 46,10 gr kanepit. Seega ei riimu K. P kahtlustatavana antud ütlused, milles ta eitas
13. aasta oktoobris narkootilist ainet edasiandmist, teiste kohtus uuritud tõenditega ning kohus loeb K. P kahtlustatavana antud ütlused ebausaldusväärseks. Süüdistatava K. O. H ütlustes muu tõendikogumiga vastuolusid ei ilmnenud ning neile on võimalik tugineda.
14. Seega ei ole eelnevalt kajastatud ja hinnatud tõenditega tõendatud, et V. Jevonen oleks 02.10.2019 andnud üle K. O. Hle kanepit sõiduautos xxxx või leppinud kokku K. O. Hga viimasele kanepi andmises sõiduautos xxxx või oleks saanud K. O. Hlt raha kanepi eest. Järelikult on tõendamata V. Jevonenile esitatud süüdistus osas, milles talle heidetakse ette 02.10.2019 kella 21.42 ajal 46,10 gr kanepiõisikute müümist K O Hle xxxx, Xxxx asuva Xxxx ette pargitud sõiduautos Xxxx (reg.nr xxxx).
15. Lähtudes

§ 7lg 3 ja § 309 lg 2 mõistab kohus V. Jevoneni talle esitatud 02.10.2019 kanepimüügi süüdistuses Kar

S § 184 lg 21 järgi õigeks, kuna kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud. 10.10.2019 kanepi müügiepisood K. Ple. 13. Tunnistaja A Bi ütluste järgi leppis ta teisel korral Kiga kohtumise kokku Telegrammi kaudu. Kohtumine toimus kella 13.00 paiku päeval xxxx väljakul. Seal oli K ja tema sõber. A B pidi võtma 50 gr marihuaanat. Kil jäi uue partii võtmisest puudu 50 eurot. A B võttis ühendust politseinikega, leppis kokku, et võtab 55 gr kanepit. A B maksis Kile taksosõidu ajal kanepi eest 650 eurot. Taksoga sõitsid nad pitsakioski juurde, kuna K ütles, et ta sealt saab marihuaana kätte. Tunnistaja A Bi ütlused on kooskõlas 02.01.2020 jälitustoimingu protokolliga, millest samuti nähtub matkija ja K. P vene keelne vestlus kohtumise teemal Telegrammi äpis, sellele järgnev kohtumine 10.10.2020 kella 13.43 Vabaduse väljakul Vabaduse väljakul, selle käigus fikseeritud vestlus raha üleandmisest. Seejärel nähtub jälitustoimingu protokollist koos taksosse istumine, mille ajal räägiti 600 eurost, sellele juurde andmisest. Kella 14.12 ajal väljuti koos Xxxx asuva Xxxx juures taksost. Tunnistaja A Bi ütlused näitavad, et jõuti pitsakioski juurde. A B seisis eemal ja K läks rahaga pitsakioskisse sisse. Tunnistaja sõnu kinnitab jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt matkija jäi pitsakioski juurde ootama, kuid K. P sisenes kioskisse ja suundus seal toitu valmistanud V. Jevoneniga kioski tagaruumi, kus viibis alla minuti. Seejärel K. P väljus pitsakioskist. Tunnistaja A Bi ütlustest ilmneb, et tal oli Kiga räägitud, et K jagab marihuaanast kohe 55 gr ja annab pitsakioskis A Bile üle. See ei tulnud välja. Edasi mindi parki, et seal jagada. Kil oleva 100 gr kanepit jagasid nad pargis nii, et 55 gr A Bile ja Kile 45 gr. Kil oli kaasas kaal, millega kaalusid. A B jättis oma koguse vaakumpakendisse ja K pani oma koguse kummikindasse. A Bi sõnul ütles K talle, et sai selle aine pitsakioskist. Kohtu hinnangul võib A Bi poolt vahendatud 8 1-20-2618 teabele tugineda

§ lg 21 p 3 alusel. Nimelt tunnistaja ütluste sisuks oli teiselt isikult (K. Plt) kuuldu (100 gr kanepi saamine pitsakioskist), millest koos eelneva ja järgneva tegevusega (eelnevalt raha saamine ja järgnevalt kanepi jagamine ning tunnistajale üle andmine) piisava selgusega ilmneb K. P poolt narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Niisamuti nähtub 02.01.2020 jälitustoimingu protokollis, et pärast pitsakioskist väljumist suundus K. P koos matkijaga läheduses asuvasse parki, kus K. P kükitas ja toimetas kätega maas, matkija vaatas pealt. Samal ajal fikseeriti matkija ja K. P vaheline vestlus, millest on näha, et midagi avatakse ja K. P lubab midagi enda jaoks jätta kinda sisse. Seejärel räägitakse kaalumisest ja sellest, et matkija võtab 55 endale. K. P tõuseb kella 14.43 ajal püsti ja ulatab midagi matkijale. Seejärel minnakse lahku. Kohus järeldab sellisest vestlusest ja tegevusest, et pargis leidis aset kanepi jagamine ja matkijale üleandmine. Kuna raha oli K. P saanud matkijalt juba taksosõidu ajal ning enne parki suundumist käis K. P koos V. Jevoneniga pitsakioski tagaruumis, siis kohtu hinnangul selline sündmuste järjestus tõendab kaudselt kanepi ostmist pitsakioskist V. Jevoneni käest. Jälitustoimingu protokollist ilmneb, et 10.10.2019 kohtumisele minekuks sai matkija politseilt 1000 eurot ning matkimine oli kavandatud 50 gr kanepi ostmiseks, jälitustoimingu protokolli kohaselt tagastas matkija pärast matkimist 350 eurot.

1. Narkootilise aine üleandmise-vastuvõtmise akti järgi (Kd II, tl 120-121) andis matkija A B politseile üle 10.10.2019 kuriteo matkimise käigus saadud aine, mis oli läbipaistvas ühest küljest avatud vaakumpakendis. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr xxxx (Kd II, tl 125-128) selgub, et tegemist oli 53,73 gr kanepiõisikutega (TCH sisaldus 18%). DNA-ekspertiisi akti nr xxxx (Kd IV, tl 89-96) kohaselt leiti 10.10.2019 K. P poolt matkijale antud pakendilt võetud ühest proovist täisprofiil, mis langes kokku A Bi DNA-profiiliga, kuid mitte K P DNA-profiiliga. Tõepärasuhe, et tegemist on A Bilt pärineva DNA-profiiliga oli
2. Pakendilt võetud teisest proovist saadi osaline profiil, mis pärit enam kui ühelt isikult, kuid K. P ja A Bi DNA-profiilid sellega seostatavad ei olnud. 17.10.2019 müügiepisood K. Ple.
3. Tunnistaja A Bi ütlused näitavad, et ta leppis Kiga Telegrammi kaudu kokku kohtumise järgmiseks päevaks, et võtta 100 gr.
4. oktoobril toimus kohtumine kella 13.00 ajal sama pitsakioski juures. K tuli sõpradega xxxx. A B andis auto tagaistmel Kile 1100 eurot. K pani 200 eurot istme tagataskusse. Tunnistaja A Bi ütlused on kooskõlas 02.01.2020 jälitustoimingu protokolliga, millest samuti nähtub matkija sisenemine 17.10.2019 kella 13.56 paiku sõidukisse Xxxx, mille tagaistmel istus K. P. Seejuures on jälitustoimingu protokollis fikseeritud, et varem, kella 13.47 paiku sisenes pitsakioskisse V. Jevonen, kes eelnevalt sõrmitses pitsakioski ees mitme minuti kestel mobiiltelefoni. Matkija ja K. P vahelisest vestlusest xxxx selgub, et K. P lubas teha kiiresti, küsides palju siin on. Matkija vastas, et
5. Kohtu hinnangul sellisest vestlusest saab järeldada, et Xxxxs räägiti matkijal oleva 1100 euro üleandmisest. Tunnistaja A Bi sõnul ütles K talle, et läheb pitsakioskisse. Viibis seal umbes 5 minutit. Tunnistaja nägi Ki väljumist pitsakioskist, sisenemist ei näinud. Siis K tuli ja andis tunnistajale üle vaakumpakendi 100 gr marihuaanaga, mis oli tal jope all. Jälitustoimingu protokoll kinnitab tunnistaja sõnu, kuivõrd protokolli järgi kella 13.58 ajal oli K. P xxxx väljunud, helistas mobiiltelefoniga ja sisenes pitsakioskisse. K. P väljus pitsakioskist kell 13.59 ning istus tagasi Xxxx tagaistmele. Seejärel Xxxxs salvestatud vestluses matkija küsis slängi kasutades, kas tegemist on Eesti päritolu „käbidega“, mille peale K. P vastas, et seal on kogu aeg erinevad. Kohus järeldab sellisest vestlusest, et sõidukis toimus kanepi üleandmine matkijale. Kuna raha oli K. P saanud matkijalt enne pitsakioskisse sisenemist, pitsakioskis viibis V. Jevonen ning kanepi andis K. P matkijale üle pärast pitsakioskis käimist, siis kohtu hinnangul selline sündmuste järjestus tõendab kaudselt kanepi ostmist pitsakioskist V. Jevoneni käest. Jälitustoimingu protokollist ilmneb, et 17.10.2019 kohtumisele minekuks sai matkija politseilt 1100 eurot ning matkimine oli kavandatud 100 gr kanepi ostmiseks.
6. Narkootilise aine üleandmise-vastuvõtmise akti järgi (Kd II, tl 129-130) andis matkija A B politseile üle 17.10.2019 kuriteo matkimise käigus saadud aine, mis oli läbipaistvas 9 1-20-2618 vaakumpakendis. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr xxxx (Kd II, tl 134-136) selgub, et tegemist oli 96,31 gr kanepiõisikutega (TCH sisaldus 12%). DNA-ekspertiisi akti nr xxxx (Kd IV, tl 98105) kohaselt leiti 17.10.2019 K. P poolt matkijale antud pakendilt võetud ühest proovist osaline profiil, mis pärit enam kui ühelt isikult, kuid K P DNA-profiil sellega seostatav ei olnud. 04.11.2019 müügiepisood K. Ple ning kanepi hoidmine xxxx, Xxxx asuva Xxxx OÜ pitsakioskis ja V. Jevoneni elukohas Xxxx
7. 04.11.2019 episoodi kohta rääkis tunnistaja A B, et leppis Kiga Telegrammi kaudu kokku 100 gr võtmise. Järgmisel päeval ärkas K alles kell 12.00 ja siis leppisid kokku, et kohtuvad kell 13.00 sama pitsakioski juures. Tunnistaja sai politseist 1100 eurot, enamus 50-eurosed kupüürid. Tunnistaja andis raha Kile, olid 5 meetrit kioskist eemal. Tunnistaja nägi, kui K sisenes pitsakioskisse ja mõne aja möödudes väljus. Siis sõitis kohale must Xxxx, sealt jooksid välja inimesed. Tunnistaja arvates politseinikud. Sellel korral tunnistaja Kilt narkootilist ainet ei saanud. Lisaks nähtub tunnistaja A Bi vastustest kaitsjale R. Kuulmele, et K pakkus talle Telegrammi kaudu pidevalt marihuaanat, erinevaid koguseid ja erinevate hindadega. Pärast mälu värskendamist meenus tunnistajale, et K palus tunnistajal leida 10 kg marihuaanat. Selle koguse pealt oleks kumbki teeninud 5000 eurot. Selle info edastas tunnistaja kohe politseile.
8. Tunnistaja A Bi ütlused on kooskõlas 02.01.2020 jälitustoimingu protokolliga, millest samuti nähtub matkija ja K. P vaheline vestlus kohtumise teemal. Seejuures on vestlusest näha, et matkija soovib ühte pakendit. K. P vastab jaatavalt. Seejärel ilmneb vestlusest, et K. P kontrollib kellegi tööl olekut ja seda, kas 1 pakend on kohe tal võtta. Mõne aja pärast teatab K. P Telegramm vestluses matkijale, et 1 pakend on valmis pandud. Matkija annab teada, et on jalgsi, ootab K. Pt ning K. P teatab, et tuleb taksoga. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 04.11.2019 kohtumisele minekuks sai matkija politseilt 1100 eurot ning matkimine oli kavandatud 100 gr kanepi ostmiseks. Matkija ja K. P kohtusid 04.11.2019 kella 13.03 ajal Xxxx pitsakioski juures ning omavahelises vestluses matkija teatas K. Ple, et paneb raha siia nagu kokku lepiti. Seejärel K. P sisenes pitsakioskisse ja vestles seal viibinud V. Jevoneniga. Kella 13.10 paiku K. P väljus pitsakioskist. K. Ple lähenesid politseitöötajad, mille peale K. P jooksis Xxxx kangialuse poole, kus parkisid sõidukid. K. P peeti seal kahtlustatavana kinni. V. Jevonen peeti kahtlustatavana kinni pitsakioskis.
9. 04.11.2019 sündmuskoha (Xxxx sisehoov) vaatluse (Kd I, tl 100-102) käigus leiti kangialuse juures parkiva xxxx alt üks läbipaistev vaakumpakend rohelise taimse ainega. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr xxxx (Kd I, tl 106-108) selgub, et vaakumpakendis oli 97,55 gr kanepiõisikuid (TCH sisaldus 13%). DNA-ekspertiisi akti nr xxxx (Kd I, tl 110-117) kohaselt leiti 04.11.2019 Xxxx all olnud vaakumpakendilt võetud ühest proovist enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil. V. Jevoneni DNA-profiil sellega seostatav ei olnud, kuid K. P bioloogilise materjali sisaldumist selles kindlalt välistada ei saanud. Tõepära suhe, et tegemist on K. Plt pärineva DNA profiiliga, oli 1011 (DNA-ekspertiisi akt nr xxxx; Kd I, tl 125-130). Vaakumpakendilt võetud teisest proovist saadi enam kui ühelt isikult pärinev osaline profiil, millega V. Jevoneni ja K. P DNA-profiilid seostatavad ei olnud.
10. K. P 04.11.2019 kahtlustatavana kinnipidamisel (Kd I, tl 95-99) leiti talt kaks 50-eurost kupüüri. 05.11.2019 asitõendi (sularaha) vaatlusprotokolli (Kd II, tl 140-141) järgi kattusid K. Plt leitud 50-euroste seerianumbrid jälitustoimingu protokollile lisatud fototabelis fikseeritud matkijale 04.11.2019 üle antud 50-euroste seerianumbritega (vt Kd II, tl 108).
11. V. Jevoneni 04.11.2019 kahtlustatavana kinnipidamisel (Kd I, tl 164-169) leiti tema rõivaste taskutest 5364,02 eurot. 05.11.2019 asitõendi (sularaha) vaatlusprotokolli (Kd II, tl 137-138) järgi kattusid V. Jevonenilt leitud kuueteistkümne 50-eurose kupüüri ning nelja 20-eurose kupüüri (kokku 900 eurot) seerianumbrid jälitustoimingu protokollile lisatud fototabelis fikseeritud matkijale 04.11.2019 üle antud 50-euroste ja 20-euroste seerianumbritega (vt Kd II, tl 108).
12. Kuna K. P sai raha matkijalt enne 04.11.2019 pitsakioskisse sisenemist, pitsakioskis viibis ta koos V. Jevoneniga ning pärast pitsakioskist väljumist ja politsei töötajate eest ära jooksmist peeti K. P kinni kangialuse juures parkivate sõidukite juures, mille alt leiti kanepit sisaldav vaakumpakend, mille peal oli K. P bioloogiline materjal, siis leiab kohus, et selline sündmuste 10 1-20-2618 järjestus, koos faktiga, et kinnipidamisel K. Plt 100 eurot ja V. Jevonenilt 900 eurot matkijalt pärinevaid kupüüre, võimaldab järeldust, et K. P ostis matkijalt saadud rahaga kanepit edasimüügiks pitsakioskist V. Jevoneni käest.
13. Kohtu järeldust, et V. Jevonen müüs nii 10.10.2019, 17.10.2019 kui ka 04.11.2019 K. Ple Xxxx asuva pitsakioskis kanepit toetab asjaolu, et 04.11.2019 läbiotsimisel leiti Xxxx OÜ Xxxx, Tallinnas asuva pitsakioski tagaruumist samasugustes vaakumpakendites kanepit nagu K. P andis 10.10.2019 ja 17.10.2019 üle matkijale ning 04.11.2019 viskas põgenemise käigus Xxxx alla. Lisaks leiti pitsakioski tagaruumist kanepi kaalumisele ja pakendamisele viitavaid esemeid. Nimelt leiti pitsakioski tagaruumis kirjutuslaua kõrval põrandal olnud mustast kotist 26 läbipaistvat vaakumkilepakendit rohelise taimse ainega ja aknalaualt kilekotist 1 läbipaistev avatud vaakumkilepakend rohelise taimse ainega. Kirjutuslaualt leiti elektrooniline kaal, millel olevas karbis oli rohelise taimse aine jäägid. Kirjutuslaua sahtlist leiti digitaalne kaal. Aknalaual olevas arvutikotis oli teine digitaalne kaal, vaakumpakendaja ja pakendikott.
14. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr xxxx (Kd I, tl 185-188) järgi oli Xxxx OÜ pitsakioskist leitud 26 vaakumpakendis kokku 10,21 kg kanepiõisikuid (THC sisaldus oli 16%), avatud vaakumpakendis oli 7,94 gr kanepiõisikuid (THC sisaldus 21%), elektroonilisel kaalult, sellel olnud plastkarbist ja kahelt digitaalkaalult leiti kõigilt kanepi jälgi.
15. Kuigi 02.01.2020 jälitustoimingu protokollist ning Xxxx OÜ ruumide läbiotsimise protokollist on näha, et pitsakioskis töötas ja liikus lisaks V. Jevonenile teisi isikuid, ei pea kohus usutavaks kaitsja kaitsekõnes esitatud versiooni, et pitsakioski tagaruumis olevad narkootikumid ja nende käitlemise vahendid kuulusid pitsakioski töötajatele või pitsakioskisse sisenenud teistele isikutele. Kohus leiab, et kanepit hoidis ja müüs Xxxx OÜ pitsakioskis V. Jevonen. Seda järgmistel põhjustel.
16. Esiteks, ilmnes jälitustoimingu protokollist, et pitsakiosk teenindab kliente müügiluugi kaudu, mitte siseruumides. Seega kõrvalised isikud kioskisse ei pääse. Jälitustoimingu protokollist ongi näha, et nii 10.10.2019, 17.10.2019 kui ka 04.11.2019, kui K. P pitsakioskisse sisenes, viibis pitsakioskis V. Jevonen, minnes temaga 10.10.2019 kahekesi koos pitsakioski tagaruumi. Teiseks, ei pea kohus usutavaks, et V. Jevonen kui Xxxx OÜ osanik (mis on tuvastatud 11.11.2019 vaatlusprotokolliga; Kd IV, 5-15, vt p 4.2.2) ning seega äriühingu käekäigust huvitatud isik ei oleks märganud või ei oleks olnud kursis tagaruumis visuaalselt suures koguses hoitava narkootilise ainega. Kolmandaks, leiti 04.11.2019 matkijalt saadud raha 900 eurot V. Jevonenilt, mitte pitsakioski töötajatelt. Kuna K. Plt leiti väike osa matkijalt saadud sularaha (100 eurot), siis summade selline suurusjärk, aga ka asjaolu, et juba vaakumpakendatud kaupa tuli K. Pl ise 10.10.2020 episoodis väiksemaks kaaluda, kinnitab, et K. P tegeles V. Jevonenilt ostetud kanepi edasimüügiga. Neljandaks, 04.11.2019 läbiotsimisel leiti ka V. Jevoneni elukohast aadressilt xxxx kanepit ning kanepi kaalumisele ja pakendamisele viitavaid esemeid, samuti sularaha (Kd II, tl 15-23). Nimelt leiti elutoast kilekotist rohelist taimset ainet, 3 rulli vaakumkotte, 7000 eurot sularaha, rõdult 3 vaakumkilekoti tükid rohelise taimse aine jääkide ja kummikinnastega, köögist digitaalkaal rohelise taimse aine jääkidega. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr xxxx (Kd II, tl 27-30) järgi oli V. Jevoneni kodust elutoast leitud kilekotis 0,54 gr kanepiõisikuid (THC 12%), rõdult leitud vaakumkilekoti tükkidel ning köögist leitud digitaalkaalul leidus kanepiosakesi. Viiendaks, nii 10.10.2019, 17.10.2019 kui ka 04.11.2019 oli sündmuste järjekord kanepi müümisel pitsakioskis K. Ple ühesugune. Esmalt sai K. P matkijalt sularaha, seejärel sisenes pitsakioskisse, kus viibis V. Jevonen ning pärast pitsakioskist väljumist andis K. P kahel korral matkijale üle kanepi ning viimasel korral viskas kanepi põgenedes auto alla peitu. Kuuendaks, kuigi DNA-ekspertiisi aktide järgi 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 K. Ple pitsakioskis üle antud vaakumpakenditelt võetud proovidest V. Jevoneni bioloogilist materjali ei leitud, näitab kummikinnaste leidmine V. Jevoneni kodust kanepit sisaldanud vaakumpakendi kotitükkide juurest, et kanepi pakendamisel V. Jevonen kasutas abivahendeid selleks, et vältida enda otsest kokkupuudet kanepit sisaldavate pakenditega. DNA-ekspertiisi akti nr xxxx punktid 2 11 1-20-2618 ja 3 (Kd II, tl 32-43) näitavad, et V. Jevoneni kodust kanepit sisaldanud vaakumpakendite tükkide juures olnud kummikinnastelt, aga ka kanepijääkidega digitaalkaalu nuppudelt võetud proovidest leiti enam kui ühelt isikult pärit DNA-täisprofiilid, milles ei saanud välistada V. Jevoneni bioloogilise materjali sisaldumist. K. P DNA-profiil kummikinnastelt ja digitaalkaalult leituga seostatav ei olnud. Kummikinnastelt võetud proovide puhul oli arvutuslik tõenäosus, et bioloogilise materjal pärineb V. Jevonenilt 1011 ning digitaalkaalu puhul oli tõepära suhe 1010 (vt DNA-ekspertiisi akti nr xxxx punktid 3, 4 ja 6; Kd II, tl 47-54). V. Jevoneni bioloogilise materjali leidmine kanepijääkidega digitaalkaalult ja kummikinnastelt, mis olid kanepijääkidega vaakumkoti juures tõendab, et V. Jevonen hoidis oma kodus kanepit ning ka kaalus ja pakendas seda, mis on vajalikud müügieelsed toimingud. Nimetatu näitab ühtlasi, et V. Jevoneni tegevus oli kanepi käitlemisel kodus ja pitsakioskis seotud. Seega ei saa kodust leitud 0,54 gr kanepi käitlemist käsitleda väärteona nagu arvas kaitsja. Seitsmendaks, DNA-ekspertiisi aktid nr xxxx ja xxxx (Kd I, tl 190-202 ja kd II, tl 4-11) näitavad, et Xxxx OÜ pitsakioski tagaruumist lauasahtlist leitud kanepijääkidega digitaalkaalu nuppudelt võetud proovidest leiti enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles ei saanud välistada V. Jevoneni ja ühe naisisiku bioloogilist materjali. K. P DNA-profiil ei olnud selle prooviga seostatav. Tõepära suhe, et tegemist on V. Jevonenilt pärineva bioloogilise materjaliga, oli
17. Samuti leiti pitsakioskist leitud arvutikotis olnud kanepijääkidega digitaalkaalu avamiskohalt võetud proovist, kirjutuslaual elektroonkaalul olnud kanepijääkidega plastkarbilt võetud proovidest ja mustas kotis olnud vaakumpakendilt võetud proovist enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid, milles ei saanud välistada V. Jevoneni bioloogilist materjali. K. P DNA-profiil ei olnud selle prooviga seostatav. Tõepära suhe, et tegemist on V. Jevonenilt pärineva bioloogilise materjaliga, oli digitaalkaalu puhul 108, plastkarbi puhul 106 ja mustast kotist võetud vaakumkoti puhul
18. Pitsakioski tagaruumis olnud mustalt kotilt, milles oli 26 kanepiga täidetud vaakumkotti, võetud proovist leiti enam kui ühelt isikult pärinevad täisprofiilid, milles ei saanud kindlalt välistada V. Jevoneni bioloogilist materjali. K. P DNA-profiil ei olnud selle prooviga seostatav. Tõepära suhe, et tegemist on V. Jevonenilt pärineva bioloogilise materjaliga, oli
19. V. Jevoneni bioloogilise materjali esinemine Xxxx OÜ pitsakioskist leitud kanepijääkidega digitaalkaaludelt, elektronkaalul olnud kanepijääkidega plastkarbilt, mustalt kilekotilt ja selle sees olnud kanepiga täidetud vaakumkotilt tõendab, et V. Jevonen hoidis pitsakioskis kanepit ning ka kaalus ja pakendas seda, mis on vajalikud müügieelsed toimingud.
20. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et V. Jevonen hoidis ja käitles kuni 04.11.2019 läbiotsimiseni kanepit enda elukohas Xxxx koguses 0,54 gr, enda kasutatavates Xxxx OÜ pitsakioski ruumides xxxx, Xxxx koguses 10 217,94 gr (10,21 kg+7,94 gr). Seejuures on tõendatud, et Xxxx OÜ pitsakioskis tegeles V. Jevonen kanepi müügiga, müües seda K. Ple 10.10.2019 koguses 53,73 gr, 17.10.2019 koguses 96,31 gr ja 04.11.2019 koguses 97,55 gr. Kohus loeb tõendatuks, et V. Jevonen käitles kanepit kokku 10 466,07 gr. Järelikult on tõendatud ka see, et V. Jevonen eelnevalt omandas täpselt tuvastamata ajal ja isikult samas koguses kanepit, et seda hoida ja edasi müüa.
21. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Läbiotsimiste käigus V. Jevoneni kodust ja töökohast leitud ning V. Jevoneni poolt K. Ple müüdud kanepi THC oli vahemikus 12-21%. Järelikult käitles V. Jevonen narkootilist ainet kanepit.
22. NPALS § 2 p 3 avab narkootiliste ainete käitlemise mõiste, milleks on muuhulgas valdamine, omamine, hoidmine ja tasu eest tarnimine kolmandale isikule. Eelnevaga leidis tuvastamist, et V. Jevoneni omandas kanepit, hoidis seda enda elu- ja töökohas ning müüs edasi ka K. Ple. Kohtu hinnangul vastab selline kanepi käitlemine NPALS § 2 p 3 toodud mõistetele valdamine, omamine, 12 1-20-2618 hoidmine ja tasu eest tarnimine kolmandale isikule. Narkootilise aine käitlemine V. Jevoneni poolt oli ebaseaduslik, kuna käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei viita, et V. Jevonenil oleks olnud luba teha seda meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või muudel NPALS § 3 lg 1 loetletud käitlemist lubavatel erandjuhtudel.
23. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohus luges tõendatuks, et V. Jevonen käitles kokku 10 466,07 gr kanepit. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus teabenõudele (Kd I, tl 118-121) näitab, et kanepi keskmine annus ühele inimesele on 0,75 grammi ja kümnele inimesele 7,5 grammi. Seega V. Jevoneni käideldud kanepi kogus 10 466,07 gr ületab enam kui 1395-ne kordselt 10 inimesele vajalikku keskmist annust. Lähtudes ühe inimese keskmisest annusest, mis arvamuse kohaselt on 0,75 grammi, piisanuks süüdistatava käideldud kanepist 13 954 inimesele joobe tekitamiseks. Järelikult on tõendatud, et V. Jevonen käitles kanepit suures koguses. Kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused, suure varalise kasu saamise eesmärk
24. Lähtudes objektiivselt avaldunud teopildist esines V. Jevonenil kanepi suures koguses käitlemise osas kavatsetus. V. Jevonen teadis, et tema valduses on narkootiline aine, mille soetamine, hoidmine ja müük on ilma vastava loata keelatud. Teadlikkusele narkootikumide käitlemise lubamatusest viitab asjaolu, et süüdistatav kasutas kanepi käitlemisel kummikindaid, et tema bioloogiline materjal ei jääks pakenditele.
25. Süüdistuses heidetakse Vadim Jevonen ette suures koguses kanepi käitlemist suure varalise kasu 115 546,43 euro saamise eesmärgil, kuna V. Jevonen müüs kanepit edasi 11 eurot gramm. Kohus nõustub süüdistuse etteheitega selles, et V. Jevonenil oli suurt kogust kanepit käideldes eesmärk teenida suurt varalist kasu. Küll aga leiab kohus, et kohtus uuritud tõendite puhul tuleb lähtuda mitte 11 eurost/1 gr, vaid tegelikult tuvastatud ja süüdistatavale soodsamast müügi hinnast 9 eurot/1gr. Nimelt 17.10.2019 müügiepisoodis leidis nii jälitusprotokolli kui tunnistaja A Bi ütlustega tuvastamist, et K. P müüs matkijale 100 gr kanepit (pakendita oli kanepi kaal 96,31 gr) ja jättis matkijalt saadud 1100 eurost endale 200 eurot. Sellest saab järeldada, et V. Jevonen müüs 17.10.2019 K. Ple 100 gr kanepit 900 euro eest. Samamoodi leidis 04.11.2019 müügiepisoodi korral tuvastamist, et K. P müüs matkijale 100 gr kanepit (pakendita oli kanepi kaal 97,55 gr) 1100 euro eest. Sellest 900 eurot leiti 04.11.2019 kinnipidamisel V. Jevoneni käest. 10.10.2019 müügiepisoodi leidis tuvastamist, et ostis K. P V. Jevonenilt 100 grammise kanepipaki, mida seejärel metsas matkijaga kahekesi väiksemaks jagati. Järelikult on tuvastatud, et V. Jevonen müüs K. Ple edasi üksnes 100-grammiseid kanepipakendeid ning seda hinnaga 900 eurot 100 gr kanepipaki eest ehk hinnaga 9 eurot/1gr. K. P müüs omakorda kanepit edasi veidi kallimalt, s.o 1100 eurot 100 gr kanepi eest ehk 11 eurot/1 gr, teenides nii 1 grammi kanepi müügi pealt 2 eurot.
26. Kokku käitles V. Jevonen 10 466,07 gr kanepit. Seega tuvastatud viisil ja hinnaga ehk 100 gr kaupa ja hinnaga 9 eurot/1gr kanepit müües V. Jevonen soovis saada ja osaliselt K. Ple kanepit müües ka saigi, varalist kasu kokku 94 194,63 eurot. Vastavalt Riigikohtu praktikale (vt RKKK otsus nr 1-18-2232 p 63-67) tuleb varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda nn netopõhimõttest ja arvata tulust maha kulu, mida toimepanija kuriteokoosseisus nimetatud kasu saamiseks vältimatult kandma peab. KarS § 184 lg 21 kontekstis tähendab see eeskätt seda, et toimepanija poolt silmas peetava varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisest saadud või loodetavast tulust maha arvata kulu, mida isik tulu saamiseks kannab või millega ta tegu toime pannes arvestab. Üldjuhul ja esmajoones tähendab öeldu seda, et narkootilise või psühhotroopse aine (potentsiaalsest) müügihinnast tuleb maha arvata selle ostuhind, kui viimase kohta on usutavaid andmeid. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et selliste kulude esiletoomisel lasub tõendamiskoormus kaitsjal. Seega kaitsja ja süüdistatav peavad vastavate väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama. Praegusel juhul on kaitsja kaitseargumendina väitnud, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel on kanepi hulgimüügihind 10 eurot/1 gramm. Kaitsja ei ole aga esile toonud, milles täpselt seisnesid ja kui suured olid täpselt süüdistatava V. Jevoneni kulud kanepi 13 1-20-2618 soetamisel ja käitlemisel. Samuti pole kaitsja esitanud kohtule EMCDDA-st pärinevaid andmeid, millest saaks järeldada, millisel aastal ja millise hulgimüügi koguse puhul oli kanepi hulgimüügi hind 10 eurot/1gramm. EMCDDA andmed kanepi müügihindade osas ei ole kohtu arvates üldteada olev asjaolu. Tegemist on spetsiifilise teabega, mida tuleb tõendada ja mille osas tõenduskoormus lasub kaitsjal. Seega ei ole kaitsja tõendanud V. Jevoneni kanepi käitlemise tegelikke kulusid ja nende suurust. Kohus ei pea tõenäoliseks kaitsja paljasõnalist väidet, et kanepi hulgimüügihind on 10-eurot/1gr. Nimelt kohtus leidis tuvastamist, et V. Jevonen müüs ise kanepit edasi 100-grammiste pakkidena hinnaga 9 eurot/1 gr. Kohtu arvates ei ole usutav, et V. Jevonen müüs kanepit enesele kahjumlikuma hinnaga. Arvestades asjaolu, et kaitsja ei ole tõendanud süüdistatava kulusid kanepi soetusele ja käitlemisele ja eitab kaitseversioonina süüdistatava seotust kanepi käitlemisega, võtab kohus lähtepunktiks 0 eurot/1 gramm. Sellest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et V. Jevonen, müües korduvalt K. Ple kanepit hinnaga 9 eurot/1 gramm, soovis saada varalist kasu just sellise hinna alusel ning ta teadis, et sellise hinnaga kanepit müües on tal võimalik teenida 94 194,63 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et V. Jevonenil oli eesmärk oli saada tema valduses oleva suure koguse kanepi (10 466,07 gr) müügist 94 194,63 eurot. KarS § 121 p 2 sätestab, et süüteoga suures ulatuses on tegemist juhul kui see ületab 40 000,00 eurot. Seega ületab V. Jevoneni poolt taotletud varaline kasu KarS § 184 lg 21 koosseisuks nõutavat varalist kasu enam kui kahekordselt. Õigusvastasus ja süü
27. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud.
28. Seega on V. Jevoneni tegevus õigesti kvalifitseeritud ning kohus mõistab ta

§ 306lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 alusel Kar

S § 184 lg 21 järgi 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 kanepimüügi episoodides, samuti kanepi hoidmises kuni 04.11.2019 enda elukohas ja Xxxx OÜ pitsakioskis süüdi. II K O H süüdistus

1. K O Hd süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, ostis 02.10.2019 koos K Pga Vadim Jevonenilt suures koguses kanepit, millest osa müüsid edasi A Bile.
2. Süüdistatav K O H ei tunnistanud end süüdi. K. O. H andis kohtus ütlusi ning tema ütlused on toodud esile käesoleva kohtuotsuse põhiosa punktis
3. K. O. H kaitseversioon oli kokkuvõtlikult järgmine. Ta viibis 02.10.2019 õhtul Xxxx pitsakioski juures selleks, et saada pitsakioskis töötava V. Jevoneni autost kätte sinna varasemalt unustatud kott isiklike esemetega. Samuti oli tal kokku lepitud kohtumine K. Pga, kes pidi K. O. Hle tagastama varem võetud laenu 100 eurot ja vaja oli K. Ple anda mobiiltelefonilaadija. K. O. H kohaselt ei olnud ta teadlik, mis tehing toimub K. P ja K. O. Hle võõra A.B vahel. K. O. H ei oska hästi vene keelt. Kohus hindas kohtuotsuses eespool Vadim Jevoneni süüdistuse juures K. O. H ütluste haakumist muu tõendikogumiga ja jõudis järeldusele, et muu tõendikogum, eeskätt 02.01.2020 jälitustoimingu protokollis olev teave, süüdistatava versiooni 02.10.2019 sündmustest ei välista. Niisamuti jõudis kohus järeldusele, et elulise usutavuse aspektist on K. O. H põhjendused 02.10.2019 pitsakioski juures viibimisest võimalikud.
4. Süüdistatav V. Jevonen ei tunnistanud end süüdi ega soovinud kohtus ütlusi anda, tema kahtlustatavana 05.11.2019 ja 27.03.2020 antud ja avaldatud ütlustes keeldus ta samuti ütluste andmisest.
5. Süüdistatav K P, kelle osas eraldati kriminaalasi arutamiseks kokkuleppemenetluses, ei tunnistanud end süüdi ega soovinud kohtus anda ütlusi. Tema kahtlustatavana 05.11.2019 antud ja avaldatud ütlused luges kohus kohtuotsuses eespool ebausaldusväärseks, kuna need ei riimunud narkootilise aine edasiandmise eitamise osas muu tõendikogumiga. 14 1-20-2618
6. Tunnistaja A Bi ütlused luges kohus ebausaldusväärseks osaliselt, s.o üksnes 02.10.2019 episoodis, mille puhul ilmnes, et tunnistaja suitsetas pitsakioski juures kanepit ning tunnistaja kohtus antud ütlused olid 02.10.2019 episoodis ebakindlad ja vastuolulised.
7. Kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et K. O. H on isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Nimetatud asjaolu näitab karistusregistri teatis (Kd III, tl 1-7) ja 15.01.2018 Harju Maakohtu otsus nr 1-18-50 (Kd III, tl 8-12), millega K. O. H mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi.
8. Kohus loeb 02.01.2020 jälitustoimingu protokolli, 02.10.2019 narkootilise aine üleandmisevstuvõtmise akti, narkootilise aine ekspertiisiakti nr xxxx, DNA-ekspertiisi akti nr xxxx, sõiduki xxxx läbiotsimise protokolli ja K. O. H ütluste alusel (tõendid avatud kohtuostuses eespool) tuvastatuks järgmise. Matkija A B leppis kokku K. Pga kohtumise Xxxx asuva pitsakioski juures. 02.10.2019 viibisid, Xxxx asuva pitsakioski läheduses nii K. O. H, K. P kui ka matkija. Matkija kohtus ja vestles pitsakioski juures esmalt K. O. Hga, seejärel K. Pga. K. O. H juuresolekul peetud matkija, K. P ja K. O. H vahelises vestluses ei ole teavet, millest saaks järeldada, et K. O. H müüs matkijale kanepit või et ta oli teadlik matkija soovist osta kanepit. K. P ja matkija rääkisid omavahel slängi kasutades narkootikumidest ning suitsetasid kanepit alles siis, kui K. O. H oli nende juurest eemaldunud pitsakioski juurde. K. O. H vestles kellegagi pitsakioski müügiluugi kaudu. K. O. Hle avati pitsakioski juurde pargitud ja V. Jevoneni kasutuses oleva xxxx uksed. K. O. H võttis xxxx väiksema paberkoti ja andis selle K. Ple. Kohus leiab, et jälitusteabe pinnalt ei saa välistada võimalust, et K. O. H tõi xxxx sinna varasemalt jäänud isiklikud esemed, sh mobiililaadija, mida K. P vajas. Sellise järelduse kasuks räägib fakt, et hilisemal läbiotsimisel V. Jevoneni kasutatavast xxxx narkootilisi aineid ja nende käitlemisele viitavaid esemeid ei leitud ning kõik edasised kanepimüügi episoodid V. Jevonenilt K. Ple toimusid pitsakioskis sees. Samuti xxxx tõi K. O. H pruuni paberkoti, mille andis K. Ple üle, kuid matkija andis politseile üle K. Plt saadud läbipaistvast kilest vaakumkoti. Jälitusprotokollist nähtuvalt K. P ja matkija rääkisid rahade üleandmisest vene keeles ning vestlusesse sekkus eesti keeles K. O. H, küsides kelleltki kahte 50ne eurost. Matkija ütles vene keeles kellelegi „Kuussada, kaksteist tükki“ ja K. O. H sõnas vene keeles „Jah, kõik on täpne“. Jälitustoimingu protokollist aga ei nähtu, kumma isiku kätte, kas K. P või K. O. H kätte, andis matkija sündmuskohal matkimiseks saadud 600 eurot. Samuti ei nähtu jälitustoimingu protokollist teavet, millest saaks järeldada, et K. O. H teadis, miks K. P ja matkija rääkisid rahade üleandmisest ning miks A B luges raha. Seega ei lükka jälitustoimingu protokoll ümber K. O. H ütluseid selles, et tema sai kaks 50-eurost kupüüri laenutagastusena Ki käest ja K sai raha A Bilt K. O. Hle teadmata põhjustel. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt istusid K. P ja matkija Xxxx, kus räägiti koti avamisest, jagamisest. Matkimise järgselt andis matkija politseile üle avatud vaakumpakendi, milles oli 46,10 gr kanepiõisikud TCH sisaldusega 20%. Politseile üleantud pakendilt võetud proovidest leitud täisprofiilid olid seostatavad A Bilt pärineva DNAprofiiliga. K. O. H rääkis ajal, mil K. P ja matkija istusid Xxxxs, pitsakioski müügiluugi kaudu kioskis oleva töötajaga, hiljem väljas V. Jevoneniga. Jälitustoimingu protokollist ei ilmne, millest K. O. H pitsakioski töötaja ja V. Jevoneniga rääkis või kas ta neile midagi üle andis.
9. K. O. H kahtlustatavana kinnipidamisel 14.01.2020 ei leitud temalt narkootikume, sularaha ega esemeid, mis viitaks narkootikumide käitlemisele. K. O. H sõnul ei ole ta kanepiga pärast viimast vangistust kokku puutunud ega ole seda tarvitanud. Selliseid K. O. H väiteid toetab Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna vastus (Kd IV, tl 149-150), millest nähtuvalt käitumiskontrolli perioodil 26.04.2019-18.09.2020 kontrolliti viiel korral K. O. Hle pandud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, tulemused olid negatiivsed. K. P kodu, V. Jevoneni kodu, V. Jevoneni kasutatavate sõidukite ja Xxxx OÜ ruumide läbiotsimisel ei leitud selliseid esemeid, millest saaks järeldada K. O. H narkootikumide käitlemise alast koostööd V. Jevoneni või K. Pga. Jälitustoimingu protokollis fikseeritu ning tunnistaja A Bi ütlused edasiste 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 kanepiostu episoodide osas näitavad, et A B leppis kohtumised narkootikumide ostuks kõigil kordadel kokku K. Pga, mitte K. O. Hga. 15 1-20-2618
10. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolude pinnal ei ole võimalik pidada süüdistuse versiooni K. O. H poolt 02.10.2019 toimepandud narkootikumidega seotud kuriteost eluliselt usutavamaks kui K. O. H kaitseväiteid. Kohtu hinnangul esinevad kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlused selles, et K. O. H võis 02.10.2019 viibida pitsakioski juures teadmata, mis põhjusel kohtub K. P seal A Biga. Samuti kohtus uuritud tõendid ei lükka ümber K. O. H räägitut, et ta viibis pitsakioski juures selleks, et saada tagasi varasemalt V. Jevoneni autosse unustatud kott isiklike esemetega, saada tagasi K. Plt 100-eurone laen, ühtlasi anda K. Ple enda asjade seas olev mobiililaadija. Kooskõlas

§ 7

lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. 45. Lähtudes

§ 7lg 3 ja § 309 lg 2 mõistab kohus K. O. H talle esitatud süüdistuses Kar

S § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi õigeks, kuna K. O. H poolt kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud. III KARISTUSE MÕISTMINE

1. KarS § 184 lg 21 sanktsioon näeb ette kuue- kuni kahekümne aastase või eluaegse vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 13 aastat vangistust. Süü suurust mõjutab käideldud narkootilise aine kogus, käitlemise viis, aga ka rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub eelkõige ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. V. Jevonenilt leiti kanepit, mille THCsisaldus varieerus 12%-21%. Koguseliselt kõige rohkem oli keskmise ehk 16% THC sisaldusega kanepit, mida oli 10,21 kg. V. Jevonen tegeles lisaks kanepi omandamisele ja hoidmisele ka selle edasimüügiga. V. Jevonenilt leitud kanepikogusest 10 466,07 gr saanuks joobe 13 954 inimest. Kohus arvestab ka ajavahemikku, mil V. Jevonen narkootikume käitles. Kanepi omandamise ja hoidmise alguse hetke ei olnud võimalik tuvastada, kuid kanepi edasimüük toimus ajavahemikul 10.10.2019 kuni 04.11.2019, s.o ligikaudu ühe kuu kestel. Kõiki neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et V. Jevoneni süü jääb sanktsiooni keskmisest mõnevõrra alla poole.
2. V. Jevoneni on varem karistatud samasuguse narkokuriteo eest ning uue kuriteo pani ta toime katseajal olles, vähem kui poole aasta möödudes vanglast vabanemise järgselt (vt karistusregistri väljavõtte; Kd II, tl 143-148). Varasem vangistus ei pannud V. Jevoneni oma väärtushinnanguid korrigeerima. Märke sellest ei näidanud ka praegune menetlus. Seega V. Jevoneni karistuse eripreventiivse mõju prognoos on halb. Karistuse üldpreventiivsed eesmärgid V. Jevoneni suhtes karistuse korrigeerimiseks alust ei anna.
3. Süü suurust ning eripreventiivset aspekti silmas pidades tuleb V. Jevonenile KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 10 aastat vangistust.
4. V. Jevoneni on Harju Maakohtu 14.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8986 karistatud 6 aasta pikkuse vangistusega, millest 1 aasta kuulus koheselt ärakandmisele (vangistuse alguseks loeti 05.06.2018) ja KarS § 74 alusel jäi 5 aastat tingimisi täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga. Vanglast vabanes V. Jevonen 05.06.
5. Kandmata karistus on 5 aastat. KarS § 74 lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V. Jevonenile mõistetud karistust (10 aastat vangistust) Harju Maakohtu 14.05.2019 otsusega nr 1-18-8986 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (5 aastat vangistust) ning mõista temale liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada V. Jevoneni karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 04.11.
6. IV TÕKEND 50.

§ 306lg 1 p 9 kohaselt peab kohus otsustama tõkendi küsimuse.

Seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega tuleb süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. V KONFISKEERIMINE 51.

§ 306lg 1 p 12-13 tulenevalt peab kohus otsustama konfiskeerimise küsimuse.

16 1-20-2618

1. Prokurör esitas taotluse kohaldada laiendatud konfiskeerimist Vadim Jevonenilt äravõetud sularaha 12 139,02 eurot ning mobiiltelefoni Apple iPhone 6 osas, mis arestiti 10.12.2019 Harju Maakohtu määrusega 1-19-9639 (Kd IV, tl 23-27). Sularaha kanti 07.01.2020 hoiule Rahandusministeeriumi Swedbank AS-s asuvale kontole nr EE932200221023778606 (Kd IV, tl 29) ning mobiiltelefon anti hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (Kd IV, tl 106).
2. Samuti taotles prokurör kolmandale isikule J Jile kuuluva mootorsõiduki XXXX (reg.nr xxxx) laiendatud konfiskeerimist, mis arestiti Harju Maakohtu 20.12.2019 määrusega 1-19-9908 (Kd IV, tl 61-66), määrus jäi Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrusega 1-19-9908 muutmata (Kd IV, tl 67-76). Sõiduk on antud hoiule PPA Põhja prefektuurile, Rahumäe tee 6 (Kd IV, tl 109-112).
3. Samuti esitas prokurör taotluse mõista konfiskeerimise asendamise korras välja kolmandalt isikult Xxxx OÜ-lt 5425,94 eurot. Harju Maakohtu 07.11.2019 määrusega nr 1-19-8764 (Kd IV, tl 39-44) tunnistati lubatavaks Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.11.2019 määrusega edasilükkamatul juhul kolmanda isiku Xxxx OÜ vara arestimine. AS SEB Pank arvelduskontol nr EE981010220282321225 olevate rahaliste vahendite 5425,49 arestimine. AS SEB Pank teatel oli aresti seadmise hetkel 05.11.2019 kontol 425,49 eurot (Kd IV, tl 46).
4. Samuti esitas prokurör taotluse mõista konfiskeerimise asendamise korras välja kolmandalt isikult J Jilt 9810,42 eurot, mille tagamiseks on Harju Maakohtu 20.12.2019 määrusega 1-199908 (Kd IV, tl 61-66), määrus jäi Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrusega 1-19-9908 muutmata (Kd IV, tl 67-76), seatud kolmandale isikule J Jile kuuluvale korteriomandile Xxxx (registriosa nr 11381801) kohtulik hüpoteek summas 9810,42 eurot.
5. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga.
6. Kohus mõistis V. Jevoneni süüdi KarS § 184 lg 21 järgi. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise korral on KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt laiendatud konfiskeerimine võimalik.
7. Kohtupraktikas järgi (vt RKKK otsus 3-1-1-6-16 p 19) ei ole KarS § 832 lg 1 kohaldamisel tähtis, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis.
8. Narkootikumide suures koguses müük on olemuselt selline kuriteoliik, millega teenitakse kuritegelikku tulu. Käesoleva kohtuotsusega leidis tuvastamist, et V. Jevonen käitles 10 466,07 gr kanepit, tegeles selle müügiga ning tema eesmärgiks oli teenida kanepi müügist varalist kasu 94 194,63 eurot. Samuti leidis tuvastamist, et V. Jevonen on samasuguse kuriteo toime pannud ka varem, kuivõrd ta mõisteti 14.05.2019 süüdi KarS § 184 lg 21 järgi.
9. 11.11.2019 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (Kd IV, tl 5-15, elektroonilised lisad DVD-R-plaadil ümbrikus nr 4) järgi esines V. Jevonenil, aga ka tema abikaasal J Jil perioodil 07.06.2018-04.11.2019 erinevus legaalsete sissetulekute ja elatustaseme vahel. J J ja Xxxx OÜ on käesolevasse kriminaalasja kaasatud kolmandate isikutena (Kd IV, tl 3032 ja 49-51). V. Jevonenil esines
10. aastal teadmata allikatest pärit sissetulekuid 17 746,04 eurot. J Jil esines
11. aastal teadmata allikatest pärit sissetulekuid 608,89 eurot ning
12. 17 1-20-2618 aastal 19 319 eurot. Kokku esines Vadim Jevonenil ja J Jil perioodil 07.06.2018-04.11.2019 teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt 37 673,93 eurot.
13. Maksukohuslaste registri väljavõtte (Kd IV, tl 3) järgi tehti V. Jevonenile
14. aastal tulumaksuga maksustatavad väljamakseid 3126 eurot ja
15. aastal 1153 eurot (tulumaks maha arvatud). 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist nähtuvalt oli V. Jevoneni
16. aasta legaalne sissetulek 2010,02 eurot. See koosnes
17. aasta septembris ja oktoobris saadud palgast kokku 1110,02 eurot ja emalt K T saadud 900 eurosest pangaülekandest (vt p 5 ja p 4.3.1.2.). Ometigi leiti V. Jevoneni kahtlustatavana kinnipidamisel, tema kasutatava sõiduki XXXX ja tema elukoha läbiotsimisel kokku 13 039,02 eurot sularaha. J ja Vadim Jevoneni pangakontodelt väljavõetuna sellises summas raha pärineda ei saanud, sest 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli järgi võttis V. Jevonen terve
18. aasta jooksul enda kontodelt välja 1760 eurot ja J J 565 eurot (vt p. 4.3.1.3.
19. ja p. 4.3.2.3.1.). Lisaks nähtub 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist ka see, et Xxxx OÜ on 09.10.2019-31.10.2019 oktoobris saanud klientidelt kauba eest sularaha 1632,85 eurot, kuid sularahakassasse on sissemakseid tehtud 2257,63 eurot, seega klientidelt laekunust 624,78 eurot rohkem. Samal perioodil on Xxxx OÜ tarbeks ostetud kütust ja kaupa sularaha eest 2491,50 eurot, s.o suuremas summas, kui samal perioodil laekus klientidelt sularaha. 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist ilmneb, et perioodil 08.10.2019-04.11.2019 on Xxxx OÜ pangakontodele tehtud sularaha sissemakseid 4200 eurot. Xxxx OÜ juhatuse liikmele J Jile väljastatud AS-s SEB Pank asuva konto nr 5590775757711108 pangakaart leiti Xxxx OÜ läbiotsimisel pitsakioskist, kus viibis V. Jevonen, kuid mitte J J. V. Jevoneni kahtlustatavana kinnipidamisel leiti temalt SEB Pank AS-i 04.11.2019 kviitung „sularaha arvele“ 3950 eurot, mis oli tehtud V. Jevonenilt leitud pangakaardiga. Kviitungil oli sissemakse kupüüridena märgitud kakskümmend 20-eurost ja seitsekümmend üks 50-eurost. Siit järeldub, et Xxxx OÜ kontodele tegi sularaha sissemakseid V. Jevonen ning sellist 3950 eurost sularahasummat ei saanud OÜ-l pärast ostuarvete tasumist järel olla. Seejuures tegi V. Jevonen Xxxx OÜ kontole sularaha sissemakse valdavalt 50-eurostes kupüürides, mille osas ei oleks ka eluliselt usutav, et kliendid toitlustamise eest nii suurtes kupüürides massiliselt tasuvad. Veel nähtub 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist, et V. Jevoneni pangakontodele on tehtud
20. aastal sularaha sissemakseid 4423,02 eurot (vt p. 4.3.1.2.3.) ja V. Jevonen on teinud enda kontolt 07.10.2019 ülekande J Jile summas 4000 eurot, selgituseks „???:)“ (vt p. 4.3.2.2.3.). J J on enda pangakontodele teinud sularaha sissemakseid
21. aastal 2470 eurot (vt p. 4.3.2.2.4.). Kohus asub seisukohale, et nii eelnevalt esile toodud asjaolud, kui ka käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toimepanemise asjaolud koostoimes kogu ülejäänud V. Jevoneni ja tema abikaasa varalise seisundi analüüsiga võimaldavad järeldada V. Jevoneni kuritegelikku eluviisi ning selle kaudu vara (narkootikumide müügist sularaha) teenimist. Samuti saab eelneva põhjal järeldada, et V. Jevonen on kuritegeliku päritoluga sularaha (ehk vara KarS § 832 lg 1 mõttes) andnud sisuliselt kingitusena üle enda abikaasale J Jile ja Xxxx OÜ-le.
22. Süüdistatav Vadim Jevonen ja kolmas isik J J ei soovinud kohtus ütlusi anda.
23. 11.11.2019 vaatlusprotokollist nähtuvalt on V. Jevonen ja J. Jevonen alates 28.01.2019 abielus ning abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse varasuhet (vt p. 4.4.). Vadim Jevoneni sularaha 12 139,02 eurot laiendatud konfiskeerimine
24. V. Jevonenilt leiti 04.11.2019 kahtlustatavana kinnipidamisel 5364,02 eurot, valdavalt 50eurostes ja 20-eurostes kupüürides. Leitud rahast 900 eurot jõudis V. Jevoneni kätte kuriteo matkimise tulemusena. Kuna sularaha oli kahtlustatavana kinnipidamisel V. Jevoneni rõivaste taskutes, loeb kohus tuvastatuks, et leitud ja äravõetud rahast 4464,02 eurot kuulus V. Jevonenile.
25. Sõiduki XXXX (reg.nr xxxx) läbiotsimisel leiti 675 eurot (Kd II, tl 58-62), mis oli enamuses 50-eurostes kupüürides. 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist nähtuvalt ostis J J sõiduki XXXX 11.06.2019 (vt p. 4.2.2.). Sama teave nähtub kolmanda isiku J Ji esitatud 11.06.2019 müügilepingust (Kd IV, tl 130), aga ka prokuratuuri taotletud tunnistaja H H ütlustest. H. H ütluste kohaselt müüs ta 11.06.2019 XXXX (reg.nr xxxx) sularahas 16 000 euro eest naisterahvale. Raha sai H. H naisterahva käest. Tehingu tegemisel oli naisterahvas koos meesterahvaga. H. H tundis kohtusaalis ära J. J ja V. Jevoneni kui tehingus osalenud isikud. Kuna J J ja V. Jevonen on alates 18 1-20-2618 28.01.2019 abielus, abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse varasuhet ning XXXX osteti abielu kestel 11.06.2019, siis on kohus seisukohal, et tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 24 lg 2 on sõiduk XXXX J Ji ja V. Jevoneni ühisvara ja seda vaatamata asjaolu, et liiklusregistrisse on sõiduki omanikuna kantud üksnes J J. Kuivõrd 04.11.2019 läbiotsimisel leiti XXXX võtmed Xxxx OÜ pitsakioskist, kus viibis V. Jevonen ning 02.01.2020 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt oli XXXX pargitud ka varem 17.10.2019 pitsakioski juurde, mil V. Jevonen sisenes nimetatud sõidukisse (vt Kd II, tl 92-93), siis asub kohus seisukohale, et XXXX faktiline kasutaja oli V. Jevonen ning sõidukist 04.11.2019 leitud sularaha summas 675 eurot kuulub V. Jevonenile.
26. 04.11.2019 läbiotsimisel leiti xxxx korteri elutoa kapist kilekotis kokku 7000 eurot sularaha. 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist nähtuvalt on xxxx korteriomand alates 27.07.2018 J Ji kinnisvara. Kuna korteriomand on soetatud enne abiellumist, on tulenevalt PKS § 27 lg 2 p 2 tegemist J Ji lahusvaraga. Kohtus leidis tuvastamist, et faktiliselt kasutasid Xxxx asuvat korterit elukohana mõlemad abikaasad J. Elutoa kapist leitud 7000 eurot oli jagatud 7-sse ossa, iga osa ümbritsetud kummiga. Leitud sularaha oli enamuses 50-eurostes kupüürides. Kuna sama suurusega kupüüre leiti V. Jevoneni kahtlustatavana kinnipidamisel, V. Jevoneni kasutatud sõidukist ja selliseid kupüüre sisestas V. Jevonen 04.11.2019 Xxxx OÜ pangakontole, siis asub kohus seisukohale, et korterist leitud 7000 eurot kuulub V. Jevonenile ja on kuritegelikul teel saadud raha. Seda veendumust toetab asjaolu, et sularaha läheduses oli 3 vaakumpakendite rulli ning lisaks leiti korterist kanepit ja kanepi käitlemisele viitavaid esemeid, millel oli V. Jevoneni bioloogiline materjal. Aga ka asjaolu, et 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist nähtuvalt on J Ji pangakontolt tehtud
27. aastal tehtud sularaha väljamakseid kokku summas 565 eurot, mis tähendab, et korterist leitud 7000 eurot ei saanud olla J Ji sularaha. Kohus asub eelneva põhjal seisukohale, et xxxx elutoa kapist kilekotis leitud 7000 eurot sularaha kuulub V. Jevonenile.
28. Kolmanda isiku J Ji taotlusel kuulati kohtus üle tunnistaja N Š, kes on ütlustest nähtuvalt V. Jevoneni vanaema ning ka tunnistaja K T, kes on Vadim Jevoneni ema.
29. Tunnistaja N Š ütlustest nähtuvalt on V. Jevonen tema lapselaps. N. Š ütlustest nähtuvalt on ta varsti 14 aastat pensionil, tema igakuine sissetulek on 532 eurot, ka abikaasa on pensionil. Igakuised kulud on neil 300-350 eurot kuus. N. Š väitis, et kinkis
30. aasta juunis J Jile 12 000 eurot sularaha autoostuks. Tunnistaja võttis varasemalt pangakontolt välja suurema summa sularaha. See summa on neil kodus ja sellest elatakse. Sellest väljavõetud sularahast andis tunnistaja 12 000 eurot J Jile. Lisaks on N. Š kinkinud J Jile veel 6000 eurot, mille ta kandis J. Kohus peab tunnistaja N. Š ütlusi usaldusväärseks vaid osaliselt, s.o osas, milles tunnistaja rääkis, et on J Jile üle kandnud kingina 6000 eurot. Seda põhjusel, et selline ülekanne haakub muu tõendikogumiga, s.o 11.11.2019 varade vaatlusprotokolliga (vt. p. 4.2.4 ja p. 4.3.2.2.3.), mille järgi 07.10.2019 laekus N. Š pangakontolt J Ji pangakontole 6000 eurot selgitusega „podarok“ ning ülekandele järgnevalt on J J teinud 07.-08.10.2019 ülekandeid notarile selgitusega „xxxx xxxx pitzza“ ja „xxxx“. 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli andmetel on nii J J kui V. Jevonen alates 08.10.2019 Xxxx OÜ osanikud. Kohus järeldab siit, et 6000 eurot kinkis tunnistaja N. Š J Jile selleks, et abikaasad J saaksid kanda kulusid seoses Xxxx OÜ osanikeks vormistamisega. Kohus ei pea usutavaks tunnistaja N. Š ütlusi selles, et ta
31. aasta juunis kinkis J Jile 12 000 eurot sularaha. Seda põhjusel, et tunnistaja ei suutnud ütlustes määratleda, millal ja kui suure summa sularaha võttis ta kontolt välja, et sellest koos abikaasaga elada ja sellest väljavõetud suurest summast ka 12 000 eurot lapselapse abikaasale kinkida. Sellised tunnistaja ütlused jäävad ilma kontoväljavõteteta, mis sularaha väljavõtmist 12 000 eurot ületavas summas näitaks, paljasõnaliseks.
32. Tunnistaja K T sõnul koosneb tema igakuine sissetulek invaliidsuspensionist umbes 460 eurot. Igakuised väljaminekud toidule on ligikaudu 300 eurot, eluaseme kulud aitab maksta sotsiaalosakond. K. T sõnul võttis ta
33. aasta suvel Monetti laenu ja andis J Jile 4 000 eurot ning oma kogutud rahast 3000 eurot, kokku 7000 eurot. Raha andis ta J Jile pitsaäri avamiseks suvel, võib-olla juuli kuus. V. Jevoneni kaitsja esitas tõendina K.T Swedbank AS-s asuva konto 19 1-20-2618 väljavõtte perioodil 10.06.2019-01.11.2020, milles on kajastatud üksnes laekumised ajavahemikul 18.06.2019-18.07.2019 Monefit Estonia OÜ-lt kokku summas 2650 eurot ja Creditstar Estonia AS-lt kokku summas 1500 eurot (Kd IV, tl 181-184). Selles, et tunnistaja K. T kiirlaenu
34. aastal võttis, kohus ei kahtle. Küll ei pea kohus usutavaks K. T ütlusi selles, et ta andis võetud kiirlaenust 4000 eurot üle J Jile, samuti tema paljasõnalisi väiteid selles, et ta andis J Jile üle 3000 eurot kogutud sularaha. Nimelt 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist ei ilmne, et K. T oleks
35. aastal J Ji pangakontodele ülekandeid teinud. Samuti 11.11.2019 varade vaatlusprotokollis on punktis 4.2.
36. kajastatud, kellelt pärinesid vahetult enne 07.-08.10.2019 notarile tehtud ülekannet J Ji pangakontodele laekunud summad. J J ei ole teinud enda kontole 7000 eurost sissemakset. K T pangakonto väljavõte on esitatud kohtule selliselt, et sellelt on näha üksnes kiirlaenu laekumised, kuid seda, mis saadud rahaga edasi tehti, kas see võeti sularahas kontolt välja või mitte, pangakonto väljavõttelt näha ei ole. Kuna Xxxx OÜ osanikeks said abikaasad Jevonenid 08.10.2019, siis lähtudes sellest daatumist ei ole usutav K. T väidetu, et andis pitsaäri avamiseks raha J Jile üle juba suvel. Kuna Xxxx OÜ omandamisega seotud kulud kandis J J üle notarile pangaülekandena, siis ei oleks ka eluliselt kuigi usutav, et kiirlaenuna saadud summad võetakse kontolt sularahas kinkimiseks välja, selle asemel, et teha kingitus pangaülekande teel. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis näitaks tunnistaja K. T sissetulekutest aja jooksul 3000 euro kogumist ja sularahas kõrvale panekut (näiteks saaksid selleks olla pangakonto väljavõtted sularaha väljavõtmise kohta).
37. Laiendatud konfiskeerimise korral lasub konfiskeerimise objektiks oleva vara legaalse päritolu tõendamine isikul, kellele vara kuulub. Antud juhul kohus tuvastas, et Vadim Jevonenile kuulub 12 139,02 eurot. Samuti kohus tuvastas, et KarS § 184 lg 21 kuriteo olemus, erinevus V. Jevoneni, aga ka tema leibkonda kuuluva abikaasa J Ji legaalse tulu ja elatustaseme vahel annab aluse eeldada, et Vadim Jevonen on aastal 2019 saanud teadmata allikatest pärit ehk eelduslikult kuritegevusest (narkootilise aine müümisest) vara 17 746,04 eurot. V. Jevonen ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis näitaks, et temale kuuluv 12 139,02 eurot on saadud seaduslikult. Eelpool kajastatud tunnistajad N. Š ja K. T rääkisid sularaha kinkimisest J Jile, mitte Vadim Jevonenile. Lisaks pidas nende tunnistajate ütlusi sularaha J Jile kinkimise osas ebausaldusväärseks. Seega asub kohus seisukohale, et Vadim Jevonenile kuuluv 12 139,02 on kuriteoga saadud vara, mis tuleb Vadim Jevonenilt konfiskeerida KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. Vadim Jevoneni mobiiltelefoni Apple iPhone 6 laiendatud konfiskeerimine
38. 04.11.2019 läbiotsimisel leiti Xxxx OÜ pitsakioskist, kus viibis V. Jevonen, mobiiltelefon Apple iPhone
39. Mobiiltelefon oli leidmise hetkel köögi aknalaual nagu ka võtmekimp, milles XXXX võtmed. 04.11.2019 läbiotsimisel leiti xxxx korterist kaks Telia Eesti AS-i arvet mobiiltelefonide ostu kohta. 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli järgi on läbiotsimisel leitud 19.06.2019 arvega nr xxxx Vadim Jevonen soetanud iPhone 6, mille eest tasus sularahas 299 eurot (vt p. 4.2.5.). Kuna Apple iPhone 6 leiti V. Jevoneniga samast ruumist, telefon asus V. Jevoneni kasutatava XXXX võtmete juures ning V. Jevonen tasus mobiiltelefoni ostuarve, järeldab kohus, et Apple iPhone 6 on V. Jevonenile kuuluv lahusvaraga PKS § 27 lg 2 p 1 mõttes (abikaasa isiklik tarbeese).
40. 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli järgi oli V. Jevoneni ühe Swedbank AS-s asuva pangakonto saldo 0 eurot kuni 14.08.2019 ja teisel pangakontol seisuga 31.12.2018 olnud 11 232,46 euroga, millele
41. aastal lisandus 22,83 eurot (vt p. 4.2.1.), on 04.06.2019 tasutud Rahandusministeeriumile 11 241,42 eurot (vt p. 4.3.1.3.2). Neid daatumeid ja pangakontode seise ja ülekandeid arvestades ei olnud võimalik V. Jevonenil võtta enne 19.06.2019 enda pangakontodelt sularaha selleks, et tasuda Telia Eesti AS-le sularahas mobiiltelefoni iPhone 6 ostu eest 299 eurot. Palka sai V. Jevonen pangakontode järgi alles
42. aasta septembris ja oktoobris (vt p. 4.3.1.2.1.), samuti sai oktoobris enda emalt K T 900 eurose ülekande. Kohus järeldab eelnevast, et Vadim Jevonen soetas iPhone 6 kuritegelikul teel saadud sularahaga. V. Jevonen ei 20 1-20-2618 ole vastavuses KarS § 83 lg 1 tõendanud konfiskeerimise objektiks oleva Apple iPhone 6 soetamist legaalsete sissetulekute arvel. Seega tuleb 04.11.2019 Xxxx OÜ pitsakioskist leitud iPhone 6 konfiskeerida Vadim Jevonenilt KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. 2 Vadim Jevoneni ja kolmanda isiku J Ji ühisvaraks oleva XXXX (reg.nr xxxx) laiendatud konfiskeerimine
43. Kohus tuvastas kohtuotsuses eelnevalt, et 11.06.2019 soetatud XXXX (reg.nr xxxx) on J Ji ja V. Jevoneni ühisvara. Kohus asus kohtuotsuses eespool ka seisukohale, et tunnistaja N. Š ütlused 12 000 euro kinkimisest J Jile sõiduauto soetamiseks on paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. Tunnistaja N. Š ütluseid 6000 euro ülekandmisest J Jile pidas kohus usaldusväärseteks, kuid 11.11.2019 varade vaatlusprotokollis kajastatu näitab selgelt, et 6000 eurot laekus J Jile 07.10.2019 (vt p. 4.3.2.2.3.) ning kanti koos muude samal kuupäeval J Jile laekunud ülekannetega edasi 07.-08.10.2019 notarile. J J esitas tõendina Maksu- ja Tolliametist töötamise väljavõtte xxxx OÜ-s (Kd IV, tl 132-133). Sellest nähtub, et J J töötas 01.05.2017-03.10.2019 xxxx OÜ-s kelnerina. J J esitas ka enda Swedbank AS-s asuva pangakonto väljavõtte perioodist 01.01.201901.12.2019 (Kd IV, tl 131), millest nähtub, et J J on saanud 04.01.2019-04.10.2019 xxxx OÜ-st töötasusid, puhkusetasu ja lõpparve kogusummas 11 156,80 eurot. Samas on J J esitanud enda pangakonto väljavõte selliselt, et sellelt on näha üksnes tööga seotud laekumised, kuid väljavõtet sellest, mida ta tööandjalt saadud sissetulekuga edasi tegi (kas võttis välja sularaha või tegi ülekandeid), kohtule ei esitatud ei ole. 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist nähtub, et J J on kogu
44. aasta jooksul enda kontodelt välja võtnud vaid 565 eurot. Kuivõrd samal ajal on J J
45. aasta vältel teinud enda pangakontole teadmata päritolu sularahas sissemakseid summas 2470 eurot, ei saa sularahas pangakontolt väljavõetud 565 eurot pidada automaatselt kolmanda isiku legaalseks varaks. J J ei ole ka väitnud, et ta kasutas 565 eurot XXXX ostmiseks. Küll on aga kohus kohtuotsuses eespool tuvastanud, et V. Jevonen on andnud J Jile rahalisi vahendeid, tehes ülekande 07.10.2019 summas 4000 eurot. Kohus märgib, et 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist nähtuvast ametlikust sissetulekust, s.o 12.09.2019 saadud 555,01 euro suurusest palgast, millest oli 17.09.2019 tasutud Rahandusministeeriumile 60 eurone trahv (vt p. 4.3.1.2.1 ja p. 4.3.1.3.2.), seda ülekannet V. Jevonen teha ei saanud. Küll oli see võimalik
46. aastal V. Jevoneni poolt enda pangakontole tehtud kokku 4423,02 eurose teadmata päritoluga sularaha sissemaksete arvel (vt p. 4.3.1.2.3.). Seega on alust järeldusteks, et J Ji poolt XXXX müüjale H. Hansmanile üle antud sularaha 16 000 eurot ei olnud J. J legaalne sissetulek, vaid see sularaha saadi V. Jevoneni käest.
47. Kohtuotsuses on eespool (Apple iPhone 6 konfiskeerimise juures) põhjendatud, miks ei olnud võimalik V. Jevonenil võtta 19.06.2019 eelselt enda pangakontodelt sularaha. V. Jevoneni kontodel lihtsalt ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid. Kuna XXXX on ostetud samuti juunis, 11.06.2019, kehtivad varasemad järeldused ka sõiduauto soetamisel kasutatud sularaha osas. Seega asub kohus seisukohale, et V. Jevonen ja kolmas isik J J ostsid sõiduki XXXX kuritegelikul teel saadud vahendite arvel. V. Jevonen ja J J ei ole vastavuses KarS § 832 lg 1 tõendanud konfiskeerimise objektiks oleva XXXX soetamist legaalsete sissetulekute arvel. KarS § 832 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus KarS § 832 lõikeid 1 ja 11 kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Kuna kuritegelikul teel saadud vahendite arvel soetati sõiduk XXXX (reg.nr xxxx) abikaasade ühisvarasse, tuleb see sõiduk konfiskeerida kolmandalt isikult J Jilt KarS § 832 lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel ja Vadim Jevonenilt KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel. Kolmandalt isikult Xxxx OÜ-lt konfiskeerimise asendamise korras rahasumma väljamõistmine
48. Kohus tuvastas kohtuotsuses eespool, et ajavahemikul 08.10.2019-04.11.2019 tehti Xxxx OÜ pangakontodele sularaha sissemakseid 4200 eurot. Seejuures V. Jevonen pani 04.11.2019 Xxxx OÜ pangakontole 20-eurostes ja 50-eurostes kupüürides kokku 3950 eurot. See summa ei saa 21 1-20-2618 pärineda perioodil 09.10.2019-31.10.2019 Xxxx OÜ klientide tehtud sularaha maksetest kogusummas 1632,85 eurot, millest omakorda tasuti sularahas kütuse ja kauba ostu eest 2491,50 eurot. Seega pani V. Jevonen, kellel 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli järgi ei saanud olla sellises summas legaalset sularaha, Xxxx OÜ kontole kuritegelikul teel hangitud sularaha 3950 eurot ning see segunes Xxxx OÜ kontol olnud legaalsete vahenditega (klientidelt saadud kaardimaksed ja ülekanded). Vastavalt KarS § 832 lg 11, kui kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga. Osaliselt kuriteoga saadud vara loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses kuriteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva seadustiku §-s 84 sätestatud korras. Praegusel juhul on Xxxx OÜ saanud V. Jevonenilt sisuliselt kingitusena 04.11.2019 sularaha sissemakse 3950 eurot, see segunes Xxxx muu varaga ning on enamuses kontolt välja võetud (kontol oli seisuga 05.11.2019 üksnes 425,49 eurot). Kolmandat isikut Xxxx OÜ esindav juhatuse liige J J ei ole tõendanud, et 04.11.2019 kandis V. Jevonen Xxxx OÜ kontole legaalset raha. Seega kuulub kohtu hinnangul kolmandalt isikult Xxxx OÜ-lt välja mõistmisele konfiskeerimise asendamise korras 3950 eurot KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel.
49. Konfiskeerimise asendamise nõude 3950 eurot tagamiseks jätta kuni nõude täitmiseni aresti alla Xxxx OÜ AS-s SEB Pank asuval arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 425,94 eurot. Kolmandalt isikult J Jilt konfiskeerimise asendamise korras rahasumma väljamõistmine
50. 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli järgi esines J Jil perioodil 07.06.2018-04.11.2019 erinevus legaalsete sissetulekute ja elatustaseme vahel. J Jil esines
51. aastal teadmata allikatest pärinevaid sissetulekuid 19 319 eurot. 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist nähtub, et J J on teinud
52. aastal enda pangakontodele sularaha sissemakseid 2470 eurot. See summa segunes kolmanda isiku J Ji pangakontodel oleva legaalse varaga. 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli järgi on 04.11.2019 xxxx korterist läbiotsimisel leitud 19.06.2019 arvega nr xxxx J J soetanud iPhone XR, mille eest tasus sularahas 849 eurot (vt p. 4.3.2.3.6.). Kohtul puuduvad andmed, kas mobiiltelefon iPhone XR kuulub praegusel ajal J Jile või on see edasi müüdud või hävinenud. Kolmanda isiku taotlusel ülekuulatud tunnistaja N. Š ütluseid 12 000 euro kinkimisest J Jile sõiduauto soetamiseks ja tunnistaja K T ütluseid J Jile kokku 7000 euro üleandmises J Jile pitsaäri alustamiseks kohus usaldusväärseks ei pidanud. Kolmas isik ei ole esitanud kohtule muid tõendeid, mis kinnitaks
53. aastal J Jil esinenud teadmata päritolu sissetulekute summas 19 319 eurot, sh pangakontole pandud sularaha 2470 eurot ja Telia Eesti AS-e makstud sularaha 849 eurot, legaalsust. Kuna nimetatud teadmata allikatest pärinevate sissetulekute summas 19 319 eurot arvel maksis J J 11.06.2019 abikaasade ühisomandisse soetatud XXXX eest tunnistajale H. H 16 000 eurot ning kohus pidas võimalikuks sõiduki abikaasadelt konfiskeerida, arvestab kohus J Ji teadmata allikatest pärinevate sissetulekute suuruse konfiskeeritud XXXX väärtuse võrra väiksemaks. St 19 319-16 000=3319 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et kolmas isik J J on lisaks XXXX soetamise summadele saanud Vadim Jevonenilt kuritegelikul teel hangitud raha veel 3319 eurot, millest pani enda kontole 2470 eurot sularaha ja ostis 849 euro eest iPhone XR. Seega tuleb 3319 eurot kolmandalt isikult J Jilt konfiskeerimise asendamise korras välja mõista KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel.
54. Kohus leiab, et 3319 euro suuruse konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks tuleb jätta kuni nõude täitmiseni kehtima Harju Maakohtu 12.12.2019 määrusega 1-19-9908 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek J Jile kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxx eluruum nr xxxx (registriosa nr xxxx, katastritunnus xxxx), määrates hüpoteegi suuruseks 3319 eurot.
55. 11.11.2019 varade vaatlusprotokolli järgi on J Ji ülalpidada alaealine laps (vt p. 4.4.) ning 3319 euro suuruse summa korraga tasumine võib olla raske. Seetõttu

§ 306

lg 1 p 121 alusel kohus võimaldab J Jil tasuda 3319 eurot igakuiselt ositi kahe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 80. J J esitas kohtule 27.07.2018 korteriomandi asukohaga xxxx eluruum nr xxxx müügilepingu (Kd IV, tl 120-126), tõendamaks, et nimetatud korteriomand on J Ji lahusvara, kuna selle soetamise 22 1-20-2618 ajal ei olnud J J abielus V. Jevoneniga. Samuti esitas J J enda Swedbank AS-s asuva pangakonto ja SEB Pank AS-s asuva pangakonto väljavõtted (Kd IV, tl 127-129, 131). Neist nähtub, et 14.06.2018 ja 16.06.2018 on J J kandnud J Jile korteri ostuks kandnud 2805 eurot, J J on saanud 30.07.2018 laenu 61 200 eurot ja on kuni 04.10.2019 saanud palka xxxx OÜ-st. Kohus märgib, et kolmanda isiku esitatud tõenditest nähtuvad ülekanded (J J ülekanded, pangalaen ja töötasu) on võetud arvesse 11.11.2019 vaatlusprotokollis ning neid on käsitatud J Ji varalise seisundi juures legaalse sissetulekuna. Kohus juhib tähelepanu, et käesoleval juhul ei ole J Jile kuuluv Xxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxx) konfiskeerimisele kuuluv vara, vaid sellele legaalsele kinnisvarale seatud 3319 euro suurune kohtulik hüpoteek kindlustab, et juhul, kui J J ei tasu kahe aasta jooksul vabatahtlikult riigile konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud 3319 eurot, on riigil võimalik see summa saada täitemenetluse kaudu korteriomandi arvelt. VI MENETLUSKULUD 81.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

Vadim Jevoneni menetluskulud 82. V.Jevoneni menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 mõistes on määratud kaitsjate ja valitud kaitsja tasud kohtueelses menetluses, DNA-ekspertiiside kulud, narkootilise aine ekspertiiside kulud ja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 83. Määratud kaitsjate tasud olid kohtueelses menetluses 75,60 eurot (Kd III, tl 118-121), 108 eurot (Kd III, tl 122-125), 46,80 eurot (Kd III, tl 126-128). Kohtu hinnangul on kaitsjate tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on kaitsjatasude suuruste määratlemisel arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 1 kohasest kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis. V. Jevonenil tuleb seoses süüdimõistmisega

§ 180lg 1 alusel määratud kaitsja tasud riigile hüvitada.

1. V. Jevoneni kaitsja esitas taotluse hüvitada V.Jevonenile valitud kaitsjatele makstud tasu kokku summas 6140 eurot, lisades taotlusele OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 20 arvet, millel näha teenuse kirjeldus, selleks kulunud aeg ja maksumus (Kd V, tl 17-37). Kohus leiab, et arvetel nr 765-2020, 676-2020, 672-2020, 638-2020, 635-2020, 593-2020, 380-2020, 252-2020, 197-2020, 152-2020, 044-2020, mis on esitatud teenuse ostjatele Vadim Jevonenile ja J Jile ühiselt, on märgitud teenused olnud vajalikud Vadim Jevonenile käesolevas kriminaalasjas õigusabi osutamiseks. Eelnimetatud arvete ajakulu arvestus on aktsepteeritav. Kohus loeb need kulud summas 3660 eurot Vadim Jevoneni menetluskulu hulka. Arvel 434-2020 ei arvesta kohus valitud kaitsjale makstava tasu hulka 03.07.2020 teenust määruskaebuse koostamine 18.06.2020 kohtumäärusele summas 60 eurot (sh käibemaks), kuna 03.07.2020 määruskaebusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2020 kohtumäärusest nr 1-202618 nähtuvalt ei ole kaitsja esitanud määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise taotlust. Vastavalt kohtupraktikale on menetluskulude hüvitamine võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt RKKK otsus nr 3-11-4-16 p 49 ja määrus nr 3-1-1-78-14 p 29.2). Arvel 278-2020 ei arvesta kohus valitud kaitsjale makstava tasu hulka 27.04.2020 teenust määruskaebuse koostamine vahistamise muutmata jätmisele summas 120 eurot (sh käibemaks), kuna 27.04.2020 määruskaebusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 kohtumäärusest nr 120-2618 nähtuvalt ei ole kaitsja esitanud määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise taotlust, mida nõuab eelviidatud kohtupraktika. Kohus loeb kohus arve 278-2020 järgi osutatud õigusteenusest vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 540 eurot (sh käibemaks). Arvel 175-2020 ei arvesta kohus valitud kaitsjale makstava tasu hulka 16.03.2020 teenust tutvumine 03.03.2020 kohtumäärusega, määruskaebuse koostamine summas 120 eurot (sh käibemaks), kuna Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 kohtumäärusest nr 1-20-8812 nähtuvalt ei 23 1-20-2618 ole kaitsja esitanud määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise taotlust, mida nõuab eelviidatud kohtupraktika. Arvel 114-2020 ei arvesta kohus valitud kaitsjale makstava tasu hulka 17.02.2020 teenust tutvumine 03.02.2020 kohtumäärusega, määruskaebuse koostamine summas 120 eurot (sh käibemaks), kuna nimetatud teenuse ostja oli arve järgi üksnes J J. Niisamuti nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 kohtumäärusest nr 1-20-9908 (Kd IV, tl 67-76), et määruskaebus esitati kolmanda isiku J Ji esindaja poolt. Seega ei ole tegemist ei ole Vadim Jevonenile tekkinud menetluskuluga. Arvel 043-2020 ei arvesta kohus valitud kaitsjale makstava tasu hulka 27.01.2020 teenust ettevalmistus kohtuistungiks ja 03.02.2020 kohtuistungil osalemine summas 180 eurot (sh käibemaks), kuna nimetatud teenuse ostja oli arve järgi üksnes J J. Niisamuti nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 kohtumäärusest nr 1-20-9908 (Kd IV, tl 67-76), et määruskaebus esitati kolmanda isiku J Ji esindaja poolt. Seega ei ole tegemist ei ole Vadim Jevonenile tekkinud menetluskuluga. Arvel 027-2020 ei arvesta kohus valitud kaitsjale makstava tasu hulka 17.01.2020 teenust tutvumine 20.12.2019 kohtumäärusega, vara arestimise osas määruskaebuse koostamine summas 240 eurot (sh käibemaks), kuna nimetatud teenuse ostja oli arve järgi üksnes J J. Niisamuti nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 kohtumäärusest nr 1-20-9908 (Kd IV, tl 67-76), et määruskaebus esitati kolmanda isiku J Ji esindaja poolt. Seega ei ole tegemist ei ole Vadim Jevonenile tekkinud menetluskuluga. Arvel 832-2020 ei arvesta kohus valitud kaitsjale makstava tasu hulka 02.12.2019 viibimist kohtuistungil, 01.11-15.12.2019.2019 läbirääkimisi prokuröriga võimaliku kokkuleppe teemal ning 20.12.2019 nõudekirja koostamist AS-le xxxx artikli eemaldamiseks. Kokku summas 260 eurot (sh käibemaks). Nimelt Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2020 kohtumäärusest nr 1-20-8812 (Kd III, tl 84-90) nähtuvalt ei ole kaitsja esitanud määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise taotlust, mida nõuab eelviidatud kohtupraktika. Kuna arvel on teenuse ostjaks märgitud üksnes J J asub kohus seisukohale, et arvel märgitud kokkuleppe läbirääkimised puudutasid kolmanda isiku J Ji varalisi huve. Kaitsja ei ole kohtule põhistanud AS-le xxxx esitatud nõudekirja seost käesolevas kriminaalasjas teostatud V. Jevoneni kaitsega. Seega ei ole tegemist ei ole Vadim Jevonenile tekkinud menetluskuludega. Arve 759-2020 hõlmab kahte kohtumist J Jiga, tutvumist kriminaalasja seniste materjalidega, kaebust suhtluspiirangu osaliseks tühistamiseks, vestlust prokuröriga, vestlust Vadim Jevoneniga ning kolme kohtumist Vadim Jevoneniga Tallinna Vanglas. Kuna kõnealusel arvel ostjaks märgitud üksnes J J ning kaitsja ei ole täpsemalt avanud teenuste sisu, asub kohus seisukohale, et nimetatud toimingud olid tehtud kolmanda isiku J Ji huvisid järgides. Seega ei ole tegemist ei ole Vadim Jevonenile tekkinud menetluskuludega. Lisaks on arvel märgitud 14.11.2019 määruskaebuse koostamine vahistamise määrusele, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2020 kohtumäärusest nr 1-20-8812 (Kd III, tl 84-90) nähtuvalt ei ole kaitsja esitanud määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise taotlust, mida nõuab eelviidatud kohtupraktika. Seega ei arvesta kohus arvel 759-2020 toodud summat 240 eurot (sh käibemaks) Vadim Jevoneni menetluskulu hulka. Arvel 725-2020 on näidatud ettemaksu tegemine summas 600 eurot (sh käibemaks). Kuna arvel on teenuse ostjaks märgitud üksnes J J asub kohus seisukohale, et ettemaks on tehtud esindamaks kohtueelses menetluses kolmanda isiku J Ji varalisi huve. Seega ei ole tegemist ei ole Vadim Jevonenile tekkinud menetluskuluga ja kohus ei arvesta arvel 725-2020 toodud summat 600 eurot (sh käibemaks) Vadim Jevoneni menetluskulu hulka.
2. Lähtuvalt kohtupraktikast tuleb menetluskulude kindlaks määramisel silmas pidada ka kriminaalasja mahukust ja keerukust ning kas taotletav tunnitasu on mõistliku suurusega. Mõistliku suurusega tunnitasuks on peetud nii 130 eurost tunnihinda koos käibemaksuga, kui ka 140 eurost tunnihinda, millele lisandub käibemaks (vt RKKK otsus nr 1-19-31 p 26 ja otsus nr 117-4309 p 39). Praegusel juhul oli uuritud tõendite maht ja kaasuse keerukus keskmine. Seetõttu on kaitsja 100-eurone tunnitasu (lisandub käibemaks) mõistlik ning kohus loeb kaitsja esitatud 24 1-20-2618 arvete järgi aktsepteeritavaks Vadim Jevoneni valitud kaitsjale makstava tasu kokku summas 4200 eurot.
3. Seoses sellega, et V. Jevonenile etteheidetav 02.10.2019 kanepimüügi episood ei leidnud kohtus tõendamist, tuleb selle episoodi osas osutatud lepingulise kaitsja tasud süüdistatavale V. Jevonenile hüvitada

§ 181lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel.

V. Jevonenile esitatud süüdistus hõlmas 6 osist: kanepi hoidmist Xxxx OÜ pitsakioskis kuni 04.11.2019, kanepi hoidmist elukohas kuni 04.11.2019 ning 02.10.2019, 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 kanepimüügi episoodi. Kaitsjatasu hüvitamise taotlusest ja sellele lisatud arvetest ei selgunud, milline osa osutatud õigusteenusest (millised arved) olid tekkinud seoses 02.10.2019 episoodiga. Seetõttu leiab kohus, et lepingulise kaitsja tasud tuleb V. Jevonenile hüvitada võrdeliselt 02.10.2019 episoodi mahuga kogu süüdistuse mahtu ehk 1/6 ulatuses ning Vadim Jevonenile hüvitamisele kuuluvaks summaks on 700 eurot (4200:6=700). Seda summat ületav valitud kaitsja kulu jääb seoses süüdimõistmisega ülejäänud kanepimüügi ja hoidmise episoodides süüdistatava enda kanda kooskõlas

§ 180lg 1.

87. Kohtueelses menetluses tehti V. Jevoneni süü tõendamise vajadusest lähtudes 6 narkootilise aine ekspertiisi ja 9 DNA-ekspertiisi. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd I, tl 107) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 1 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84 eurot, kokku 84 eurot. Ekspertiisiks esitati 1 objekt. KES § 276 p 2 järgi on narkootilise aine ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta 84 eurot. Seega on ekspertiisikulu arvutatud õigesti. Ekspertiis oli vajalik 04.11.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 42 eurot (1/2, kuna episoodi heideti ette kahele isikule).

§ 180lg 1 ja lg 2 alusel tuleb V.

Jevonenil selle ekspertiisi kulust riigile hüvitada 42 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd I, tl 187) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 6 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84 eurot, kokku 504 eurot. Ekspertiisiks esitati 6 objekti. Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 276 p 2 järgi õigesti. Ekspertiis oli vajalik 04.11.2019 kanepi hoidmise episoodi lahendamiseks.

§ 180lg 1 alusel tuleb V.

Jevonenil selle ekspertiisi kulu 504 eurot riigile hüvitada. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 29) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 5 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84 eurot, kokku 420 eurot. Ekspertiisiks esitati 5 objekti. Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 276 p 2 järgi õigesti. Ekspertiis oli vajalik V. Jevoneni poolt kanepi müügi ja kuni 04.11.2019 kodus hoidmise episoodi lahendamiseks.

§ 180lg 1 alusel tuleb V.

Jevonenil selle ekspertiisi kulu 420 eurot riigile hüvitada. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 118) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 1 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84 eurot, kokku 84 eurot. Ekspertiisiks esitati 1 objekt. Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 276 p 2 järgi õigesti. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 28 eurot (1/3, kuna episoodi heideti ette kolmele isikule). Kuna ekspertiis oli vajalik 02.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks ja kohus leidis, et see episood ei ole V. Jevoneni puhul tõendatud, jääb lähtudes

§ 181lg 1 selle ekspertiisi kulust 28 eurot (vastab V.

Jevonenile süüdistuses etteheidetud vastutuse ulatusele) riigi kanda. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 127) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 1 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84 eurot, kokku 84 eurot. Ekspertiisiks esitati 1 objekt. Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 276 p 2 järgi õigesti. Ekspertiis oli vajalik 10.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 42 eurot (1/2, kuna episoodi heideti ette kahele isikule).

§ 180lg 1 ja lg 2 alusel tuleb V.

Jevonenil selle ekspertiisi kulust riigile hüvitada 42 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 135) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 1 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84 eurot, kokku 84 eurot. Ekspertiisiks esitati 1 objekt. Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 276 p 2 järgi õigesti. Ekspertiis oli vajalik 17.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle 25 1-20-2618 ekspertiisi kulust välja 42 eurot (1/2, kuna episoodi heideti ette kahele isikule).

§ 180lg 1 ja lg 2 alusel tuleb V.

Jevonenil selle ekspertiisi kulust riigile hüvitada 42 eurot. DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd I, tl 116) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 6 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 342 eurot. Ekspertiisiks esitati 2 objekti (võetud proovi). KES § 273 järgi on narkootilise aine ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta 57 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast peetakse ekspertiisikulu kindlaksmääramisel ekspertiisiobjekti all silmas objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, mitte reaktsioonide arvu (RKKK otsuse nr 3-1-1-120-12 p 6.2). Seega on ekspertiisi kulu 2*57=114 eurot. Ekspertiis oli vajalik 04.11.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 57 eurot.

§ 180lg 1 ja lg 2 alusel tuleb V.

Jevonenil selle ekspertiisi kulust riigile hüvitada 57 eurot ning väljamõistetud summat ületav summa 342-(2*57)=228 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda. DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd I, tl 129) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 1 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 57 eurot. Ekspertiisiks esitati 1 objekt (võetud proov). Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 273 järgi õigesti. Ekspertiis oli vajalik 04.11.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulu 57 eurot terves ulatuses välja. Seega on selle ekspertiisi kulud lahendatud. DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd I, tl 201) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 74 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 4218 eurot. Ekspertiisiks esitati 31 objekti (võetud proovi). Lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast on ekspertiisi kulu 31*57=1767 eurot. Ekspertiis oli vajalik 04.11.2019 kanepi hoidmise episoodi lahendamiseks. Seega tuleb V. Jevonenil 1767 eurot

§ 180lg 1 alusel riigile hüvitada.

Seda summat ületav summa 42181767 =2451 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda. DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 10) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 8 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 456 eurot. Ekspertiisiks esitati 8 objekti (võetud proovi). Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 273 järgi õigesti. Ekspertiis oli vajalik 04.11.2019 kanepi hoidmise episoodi lahendamiseks. Seega tuleb V. Jevonenil 456 eurot

§ 180lg 1 alusel riigile hüvitada.

DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 42) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 35 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 1995 eurot. Ekspertiisiks esitati 12 objekti (võetud proovi). Lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast on ekspertiisi kulu 12*57=684 eurot. Ekspertiis oli vajalik V. Jevoneni poolt kanepi müügi ja kuni 04.11.2019 kodus hoidmise episoodi lahendamiseks. Seega tuleb V. Jevonenil 684 eurot

§ 180lg 1 alusel riigile hüvitada.

Seda summat ületav summa 1995-684=1311 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda. DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 53) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 6 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 342 eurot. Ekspertiisiks esitati 6 objekti (võetud proovi). Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 273 järgi õigesti. Ekspertiis oli vajalik V. Jevoneni poolt kanepi müügi ja kuni 04.11.2019 kodus hoidmise episoodi lahendamiseks. Seega tuleb V. Jevonenil 342 eurot

§ 180lg 1 alusel riigile hüvitada.

DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd IV, tl 86) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 4 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 228 eurot. Ekspertiisiks esitati 2 objekti (võetud proovi). Lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast on ekspertiisi kulu 2*57=114 eurot. Ekspertiis oli vajalik 02.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 114 eurot ja riigi kanda jäeti 114 eurot. Seega on selle ekspertiisi kulud lahendatud. DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd IV, tl 95) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 6 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 342 eurot. Ekspertiisiks esitati 2 objekti (võetud proovi). Lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast on ekspertiisi kulu 2*57=114 eurot. Ekspertiis oli vajalik 10.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 114 eurot ja riigi kanda jäeti 228 eurot. Seega on selle ekspertiisi kulud lahendatud. 26 1-20-2618 DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd IV, tl 104) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 6 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 342 eurot. Ekspertiisiks esitati 2 objekti (võetud proovi). Lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast on ekspertiisi kulu 2*57=114 eurot. Ekspertiis oli vajalik 17.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 114 eurot ja riigi kanda jäeti 228 eurot. Seega selle ekspertiisi kulud on lahendatud. 88. Kuna kohus mõistab V. Jevoneni süüdi esimese astme kuriteos ning

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1460 eurot, siis tuleb V. Jevonenil see summa koos teiste tasumisele kuuluvate menetluskuludega

§ 180lg 1 alusel riigituludesse tasuda.

89. Arvestades menetluskulude summa suurust, samuti seda, et süüdistatav ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, siis võimaldab kohus süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena, arvestusega, et 12nda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses (

§ 180lg 3).

K O H menetluskulud 90. K. O. H menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 1, 3 ja 4 mõistes on määratud kaitsjate tasud kohtueelses ja kohtumenetluses, valitud kaitsja tasud kohtumenetluses ja DNA-ekspertiisi ning narkootilise aine ekspertiisi kulud. 91. Määratud kaitsjate tasud olid kohtueelses menetluses 73,27 eurot (Kd III, tl 157-161), 64,80 eurot (Kd III, tl 162-165), 49,20 eurot (Kd III, tl 166-168), 43,43 eurot (Kd III, tl 169-172) ja kohtumenetluses 262,80 eurot (Kd I, tl 53-55). Kohtu hinnangul on kaitsjate tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on kaitsjatasude suuruste määratlemisel arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 1 kohasest kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis. Kuna kohus mõistis K. O. H talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi õigeks, jäävad määratud kaitsja tasud vastavuses

§ 181lg 1 riigi kanda.

1. Valitud kaitsjale makstavad tasud on Advokaadibüroo Simon OÜ ettemaksuarve nr 07-20 kohaselt 3575 eurot (Kd V, tl 38). Arvelt nähtub, et osutatud õigusabi tunnitasuks olnud 130 eurot ja arve esitaja ei ole käibemaksukohuslane. Kohus leiab, et arvel näidatud kuupäevad ja osutatud teenuse kirjeldused näitavad, et õigusteenus, mida kaitsja K. O. Hle osutas, on seotud käesoleva kriminaalmenetlusega. Käesolev kriminaalasi on keskmise keerukuse ja mahukusega, milles algselt oli üldmenetluses kohtu all 4 süüdistatavat (kahe osas eraldati kriminaalasjad kokkuleppemenetlusse) ning K. O. Hle heideti ette grupis kuriteo toimepanemist. Seega on 5,5 tunni pikkune ajakulu toimikumaterjalidega tutvumiseks igati põhjendatud. Niisamuti on kaitsealuse konsulteerimise kordade arv (6 korda, enamasti istungijärgselt) ja kestus (0,25 tundi kuni 1 tund) olnud ajaliselt mõistliku kestusega. Kaitseakti sisuline osa mahub ühele lehele, seega on kaitseakti koostamise ajakulu 0,5 tundi mõistlik. Kuivõrd arvest nähtuvalt on kaitsja lisaks 15.06.2020, 05.10.2020, 20.10.2020, 21.10.2020 ja 30.11.2020 kohtuistungil osalemisele kulutanud aega kohtuistungiks ettevalmistumisele ja näidanud neid õigusteenuseid ajaliselt koos (1 tund, 5 tundi, 4,5 tundi, 4 tundi ja 3,5 tundi), peab kohus ka sellise õigusteenuse ajalist kestust aktsepteeritavaks. Kohus loeb kaitsja 130-eurose tunnitasu mõistlikuks ning kohus rahuldab täielikult kaitsja taotluse hüvitada K. O. Hle valitud kaitsjale makstavad tasud 3575 eurot. Nimetatud õigusabikulud hüvitada K. O. Hle riigieelarve vahenditest.
2. Kohtueelses menetluses tehti K. O. H süü tõendamise vajadusest lähtudes 1 narkootilise aine ekspertiis ja 1 DNA-ekspertiis. Narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd II, tl 118) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 1 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 84 eurot, kokku 84 eurot. Ekspertiisiks esitati 1 objekt. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 28 eurot (1/3, kuna süüdistus hõlmas kolme isikut). Kuna ekspertiis oli vajalik 02.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks ja kohus leidis, et see ei ole K. O. H puhul tõendatud, siis jääb lähtudes

§ 271-20-2618 181 lg 1 selle ekspertiisi kulust 28 eurot (vastab K.

O. H süüdistuses etteheidetud vastutuse ulatusele) riigi kanda. 94. DNA ekspertiisi nr xxxx kuluõiendil (Kd IV, tl 86) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 4 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 228 eurot. Ekspertiisiks esitati 2 objekti (võetud proovi). Lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast on ekspertiisi kulu 2*57=114 eurot. Ekspertiis oli vajalik 02.10.2019 kanepimüügi episoodi lahendamiseks. Harju Maakohtu 03.11.2020 otsusega mõisteti K Plt selle ekspertiisi kulust välja 114 eurot ja riigi kanda jäeti 114 eurot. Seega selle ekspertiisi kulud on lahendatud. VII ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 95.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha, mida teha süüdistusakti punktis 6 esile toodud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektidega.

1. Narkootiline aine, mis on jäetud narkootilise aine ekspertiiside tegemise järgselt EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 alusel ja anda NPALS § 7 lg 3 alusel üle EKEI-le.
2. Narkootiliste ainete käitlemisvahendid: erinevad vaakumpakendid, digitaalsed kaalud, kilekotid, plastkarbid, kummikindad jms, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite laos Tallinnas, Rahumäe tee 6 (Kd IV, tl 107-108). Kuna tegemist on esemetega, mis võeti ära V. Jevoneni valdusest ja mida ta kasutas narkokuriteo toimepanemisel, tuleb need esemed temalt konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada need esemed kui majanduslikult väheväärtuslikud

§ 126lg 3 p 4 alusel.

98. Kuriteo matkimisel kasutatud ja riigile kuuluv sularaha 900 eurot, mis võeti ära 04.11.2019 kinnipidamisel kahtlustatavalt V. Jevonenilt ja 100 eurot kahtlustatavalt K. Plt, on 05.11.2019 (Kd II, tl 139, 142) üle antud PPA Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhile. Kuna tegemist on riigile kuuluva sularahaga, tuleb see kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel PPA-le.

99. Vadim Jevoneni elukohast Xxxx leitud ja ära võetud riigile kuuluv ja PPA-s arvel olev (Kd IV, tl 114-115) fotoaparaadikott „Case Logic“ kirjadega, milles fotoaparaat Canon EOS 033021012684 koos mälukaardi, objektiivi, adapteri, akude, katiku ja kasutusjuhendiga on asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga 12.11.2019 üle antud Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnikule (Kd IV, tl 113). Kuna tegemist on riigile kuuluva varaga, tuleb see kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel PPA-le.

100. DVD-R, CD, CD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (Kd II, ümbrik nr 109: 5 plaati; ümbrik nr 110: 2 plaati; kd IV, ümbrik nr 4: 1 plaat, ümbrik nr 119: 1 plaat) puudutavad kohtuliku uurimise esemeks olevat kuritegu ning tuleb seetõttu jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg