Obsah (6)

§ 223§ 127§ 16§ 2§ 46§ 50

4-21-1659 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2021. a Tallinn Väärteoasja number 4-21-1659 (2302,21,002166) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisek

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Raul Annuka, Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Oleg Aksjonov, ik: 36511192232, elukoht: xxxx. Kaitsja: Vassili Kosteitšuk, Perejurist VK OÜ, Kaheküla tee 9, Tallinn Harju maakond. RESOLUTSIOON 1. Jätta Oleg Aksjonovi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M P 17.03.2021 otsusele nr 2302,21,002166 Oleg Aksjonovi karistamises

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M P 17.03.2021 otsus nr 2302,21,002166 Oleg Aksjonovi karistamises

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata. 3.

§ 223

lg 1 alusel Oleg Aksjonovile määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel. 4. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1

1. Asitõend: CD-R plaat videoregistraatori videosalvestisega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 15.06.
2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 15.07.
3. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.07.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M P 17.03.2021 otsusega nr 2302,21,002166 karistati Oleg Aksjonovit selles, et tema 23.02.2021 kella 11.00 ja 11.10 vahelisel ajal Tartu mnt 84d juures Kesklinna linnaosas Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, oli ettevaatamatu, ei hoidunud oma tegevuses kõigest, mis võiks ohustada inimesi, vara või keskkonda ega hoidnud eesliikuva sõidukiga ohutut pikivahet. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastiku tingimusi ja liiklustihedust. Eeltoodu tagajärjel kaotas pidurdades oma sõiduki juhitavuse üle kontrolli, kaldus paremale ning põrkas kokku seal otse liikunud sõidukiga Xxxx. Xxxxga kokkupõrkest saadud löögi tagajärjel paiskus üle eraldusriba vasakule vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku seal otse liikunud sõidukitega Xxxx ja Xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju O S, Luminor Liisingule, 4erniak OÜle ja S S ning tervisekahjustused O S. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse 17.03.2021 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist otsuse, karistades kaebajat Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuus (lisa 1 – väärteootsus). Karistuse aluseks oli 23.02.2021 toimunud liiklusõnnetus. Kaebaja vaidlustab nimetatud otsuse täies ulatuses. Kaebaja leiab, et tema ei ole seadust rikkunud ja Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuse määramiseks puudub alus. Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kaebaja ei ole liiklusnõudeid rikkunud. Seadusega ettenähtud karistuse maksimaalses määras kohaldamine (mis eeldab eksami sooritamist) ei ole millegagi põhjendatud. Valitud karistus on ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult koormav kaebaja jaoks. Kaebaja on töötu (lisa 4 – töötukassa tõend). Ilma juhiloata on uue töökoha leidmine, eriti Covid19 olukorra arvestades, praktiliselt võimatu. Käesoleva asja väärteoasja materjalidest nähtub selgelt, et 23.02.2021 toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks libe tee. Sel päeval olid Tallinnas eriti rasked jääolud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt „sõidutee on kaetud märja asfaltkattega ning on libe.“ Asja materjalide olevatest piltidest nähtub, et kõik liiklusõnnetuses osalenud sõidukid on kaetud jää kihiga. Põhjuseks on see, et sel päeval sadas vihma, mis maapinnal koheselt jäätus, moodustades eriti libeda, kuid märkamatu jääkihti. Kaebaja ei saanud sellist olukorda ette näha, 2 sest ajal, mil ta sõidu alustas olid teeolud normaalsed. Sõidu ajal aga olukord muutus, kuid seda ei olnud kohe näha (lisa 2 – väljavõtted asja materjalidest jääiste olude kohta). Asja materjalidest olevast videost on näha, et kaebaja ees sõitev sõiduk, ilma põhjuseta, vajutab pidurit (pidurituli põleb). Seetõttu kaebaja vajutas kergelt pidurit ka. Selle tulemusel hakkas kaebaja sõiduk koheselt libisema, kaotades täielikult juhitavuse. Tekkinud olukorras sõiduki juhitavuse taastamine ja liiklusõnnetuse vältimine oli täielikult võimatu. 23.02.2021 toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks oli vääramatu jõu asjaolud, so. suurt osa Eestist tabanud jäide põhjustas rohkelt liiklusõnnetusi, häirekeskusele laekus 275 teadet õnnetustest. Politsei on avalikkusele teatanud, et valdav enamus liiklusõnnetusi oli seotud äärmiselt raskete teeoludega (lisad 3 – politsei ja muude allikate teated jäiste teeolude kohta). Politsei poolt avaldatud liiklusinfos on kaebaja liiklusõnnetuse kohta öeldakse otse, et juht kaotas libedal teel sõiduki üle kontrolli. Eeltoodu alusel p a l u n: • Kuulata üle tunnistaja (kaebaja sõidukis viibinud) O Š, isikukood xxxx. Kaebaja tagab tunnistaja ilmumise. Tunnistaja ütlustega tõendatakse asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli nähtamatu jääkiht teekattel. • Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2021 otsus väärteoasjas nr. 2302,21,

1. • Kui eeltoodud nõue jääb rahuldamata, siis (alternatiivselt) kergendada määratud karistus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et sõitis
2. veebruaril, alguses oli tee nagu normaalne, mööda Järvevana teed, pärast tunnelit kus ülestõusu koht oli, tundis mingit jäätumist, vähendas kiirust 60-le, kiirus oli väike, isegi vasakult sõitis mööda džiip, soovis ümber reastuda. Ees sõitis punane auto, ei tea, mis põhjusel hakkas ka ümber reastuma tema ritta, kuigi ees üldse sõidukeid ei olnud, seda mäletab hästi. Reastus ümber, sõitis sirgelt selle auto järel, mingil teadmata põhjusel see punane auto ees hakkas pidurdama, vajutas ka pidurile ja soovis paremale võtta, tundis külglibisemist, auto läks külglibisemisse. Auto on 2 tonni, on talvel palju sõitnud, rool ei reageerinud mitte kuidagi, peatada seda sõidukit oli võimatu. Sõitis küljega, ei reageerinud rooli liigutustele üldse mitte kuidagi. Kui sattus külglibisemisse, sõitis paremale džiibile sisse, sellest löögist vastu džiipi põrkas vasakule, auto ei reageerinud mitte kuidagi, ei piduri vajutamisele, ei rooli liigutamisele, 2 tonni oli võimatu ohjeldada. Hüppas äärekivist üle vastassuuna vööndisse peatumata. Ei tea, mis spetsialist peaks olema, kes oleks suutnud sellises olukorras saavutama auto üle kontrolli. Autol olid all uued rehvid, kuu, kaks tagasi vahetatud, lamellrehvid. Ei oska kirjeldada, kuidas auto sõitis iseseisvalt. Kui võtta kedagi vastutusele, selleks peaks olema punane auto, kes ebaadekvaatselt ees liikus. On sõitnud terve talve, ei ole olnud sellised olukordi, kus sõiduk oleks sattunud külglibisemisse. Pool tundi enne sõitis kodust välja, elab xxxx. Alguses xxxx välja sõites käis poes, ostis lastelastele maiustusi, siis liikus Mustamäe teele ja siis Järvevana teele. Esialgu sõites ei olnud küll ilmaoludest midagi sellist täheldanud. Sõiduk oli tehniliselt korras. Kõik elektroonilised abivahendid nagu on olemas, sõitis ühe silla veoga, teine oli sisse lülitamata. Tavalises olukorras on tagaveoline, toimisid mitte 4 vaid 2 ratast. Järvevana teel ei olnud midagi tunda, kõik oli hästi. Sõitis lubatud kiirusega, kõikjal sõites oli kiirus mitte üle 70, mõned sõitsid kiiremini isegi. Möödus ise ka teistest, kiirus oli igal pool piiratud ja keegi ei sõitnud kiiresti, 70st suurema kiirusega seal ei tohi sõita. Möödasõite tegi võib-olla üks, kaks, mitte möödasõitu, aga võttis kas vasakusse või paremaase ritta, paremasse ritta sõitis üks või kaks korda, kui ees liikus sõiduk. Pikivahet hoidis normaalselt 10-15 m, ei lähenenud rohkem kellelegi. Tunneb liiklusseadust. Mitu sekundit peab pikivahe olema, seda ei tea. Meetrites oli 10-15m pikivahe, mitte vähem, võib näidata videoregistraatorit viimase kuu jooksul, kust nähtub, kuidas Eestis, Tallinnas sõidetakse, kuidas ülekäigukohal, see on teile huvitav vaadata, spetsiaalselt salvestab, milline on kõigil pikivahe. 70 km/h kiirusega 10-15 m ei ole piisav, aga ei lähe veel lähemale, ei ole sellist kommet, seda enam talvel sõites tuleb veel suurema pikivahega sõita. Täna sellistes 3 ilmastikuoludes võib-olla sõidaks suurema distantsiga ja talvel on soovituslik pidurile mitte vajutada. Sõiduk kuulus elukaaslasele O Š, sõiduk läks lammutusse. Mis sai teistest sõidukitest ei tea, ei ole kedagi otsinud, ei tea kust neid inimesi otsida, sündmuskohal seistes rääkis kõigi osalejatega. On töötukassas arvel, kui töötukassa saadab pakkumisi, siis käib töövestlustel, seni tulemusi ei ole. Tunnistaja O Š selgitas, et Oleg Aksjonov on elukaaslane. Sõitsid xxxx, käisid Kadaka poes. Kui läks kauplusesse, hakkas kerget vihma sadama, oli väga niiske, kerge vihm ja tuul. Tee ei olnud libe kui xxxx välja sõitsid, ainult sadas vihma. Sõitsid külla väljapool Tallinnat ja märkas, et isegi videoregistraatori peal, et tilgad jäätusid. Kiirust järgisid, neist isegi pidevalt möödusid sõidukid nii enne ja kui pärast silda ja kui see punane auto ees oli, oli kuidagi imelik ja Oleg otsustas minna teise ritta, et ta ees ei oleks, kord ta peatus, kord pööras. Oleg otsustas keerata paremale teise ritta, seal oli 3 sõidurida ja kui ta võttis paremale, auto sattus külglibisemisse, auto kaotas juhitavuse. Tegemist oli täiesti jäätunud teekattega, isegi karjus. Kui sõiduk kaotas juhitavuse, siis auto sattus kolmandasse ritta, auto hakkas pöörlema ja lihtsalt ei suutnud sõidukit peatada ja kolmandas sõidureas said löögi mingisuguselt mustalt džiibilt, ta sõitis kiirusega ja sellelt sõiduautolt said löögi ja siis põrkasid vasakule, läbides kõik sõiduread, sattudes vastassuuna vööndisse. Auto lihtsalt ei olnud juhitav. Oli paljas jää ja vastassuuna vööndis autod hakkasid sõitma nende sõidukile sisse, nad ei sõitnud aeglaselt, sõitsid kiiresti, tegemist oli tugevate löökidega. Sai stressi, hakkas paha. Kui valge džiip lõikas neile sisse, avanesid turvapadjad, see oli selline löök, nad sõitsid neile sisse ja sellest löögist sattusid jälle vastassuuna vööndisse ja siis sõitis neile sisse teine auto, sõitis ka kiirusega sisse. Kaupluses käisid enne avariid, hommikul, sõitsid xxxx välja Kadakasse, ostis küpsiseid ja komme lastele, siis ei olnud midagi, tee oli hea, vaid vihma sadas, see oli mäletamist mööda puhkepäev, ei mäleta. Siis midagi libedat ei märganud. Sõidukis istus paremal pool esiistmel, Oleg vasakul. Juht sõitis normaalselt, kiirus oli normaalne, 60 km/h, isegi neist sõitsid mööda sõidukid pidevalt, see punane sõiduk kord peatas, kord sõitis paremale ja sellepärast Oleg otsustas ümber rivistuda paremale poole ja siis kui ta pööras, siis tundis, et tee on lihtsalt libe. Puhas paljas jää,
3. veebruaril, jäävihm, seda tuleb arvesse võtta. Kui pärast avariid välja läks, kukkus asfaldile, sest tee oli libe. Saabus politsei, 2 korda ka pidid peaaegu kukkuma, tee on kaetud jääga. See päev oli üldse õudne, 310 avariid oli Eestis, just nimelt sellel päeval. Neist sõideti muidugi mööda, viimasel kilomeetril vist mitte. Kas ridu ka vahetasid, seda ei mäleta, sõitsid punase sõiduki järel, ta peatus, kord tahtis ümber rivistuda, kord rivistus ümber ja soovisid temast kaugemale minna, mingi ebaadekvaatne juht, sõitsid paremale, seal ei olnud kedagi. Pikivahe oli normaalne distants, visuaalselt nähtav on normaalne pikivahe. Sõiduk kuulus temale, läks lammutusse. Jäävihma hakkas sadama enne silda, temperatuur hakkas järsult langema, sattus ka tuuleklaasile. Kojamehed töötasid, pärast silda oli jäätumine, järsult sadas jääd, just nimelt selles kohas, kohati, xxxx ei olnud, aga selles kohas hakkas temperatuur järsult langema, kui välja tuli, kukkus, libe tee. Tunnistaja E A selgitas, et 23.02.2021 tuli väljakutse. Juhtimiskeskus andis, reageerisid, läksid. Nägid, et osales 3 autot ja üks oli tunnistaja, tulid kohale, paarimees tegeles selle sündmusega, tegi fototabeli, skeemi ja tema ise tegeles isikutega, võttis neilt ütlusi. Sellel põhjustajal nägi, et autos on pardakaamera, küsis seda. Isik andis neile, see oli kõik seotud selle sündmusega, võtsid ütlused ja läksid ära. Paarimees tol päeval oli A V. Isik andis pardakaamera salvestise vabatahtlikult. Isik alguses arvas, et keegi riivas teda, andis neile selle salvestise ja pärast tuli välja, et ta ise keeras seda rooli ja läks sinna vastassuunavöödisse. Tema meelest vaatasid ka sündmuskohal seda videot. Ära võetu peaks olema mälukaart, aga ei ole kindel, vist oli mälukaart. Kas mälukaart tagasi anti, seda ei mäleta. Panid toimiku materjalide juurde ja rohkem ei tea. Tavaliselt kõik annavad registraatori kaardi, kui küsivad, kedagi sundima ei ole pidanud. Kui isik ei anna, see on tema otsus, lihtsalt panevad lisalehe peale, et isik keeldus väljastamast seda mälukaarti ja ongi kõik. Ei ole kunagi jõudu kasutanud. Millised olid ilmastikutingimused tol päeval ja sündmuskohal seda ei oska öelda, nii detailselt ei mäleta, mis tingimused olid. Vist midagi sadas, aga ei ole 100% kindel. See vaatlus on vaatlusprotokollis kirjutatud, seal kõik need ilmastikutingimused on olemas. Kas oli libe, nii 4 detailselt ei mäleta. Kui tegid tööd, sõitsid, siis oli kõik korras, auto ei libisenud, midagi niisugust ei olnud. Tavaline tööpäev. Ise ei võtnud mälukaarti välja. Ei mäleta, mida ütles, see oli umbes 5 kuud tagasi. Seda ei mäleta, et kaebuse esitaja oleks helistanud ja ta oleks palunud mälukaardile järgmisel päeval järele tulla. Päevastest väljakutsetest kui võtta kõik kokku need kindlustusjuhtumid, siis umbes 10 kutset on päeva jooksul ja kui võtta, et see oli 5 kuud tagasi, siis loomulikult midagi ei mäleta, üldiselt mäletab küll, aga detaile ei oska kirjeldada. Kaebaja on küll tuttav nägu. Päeva jooksul on liiga palju liiklusõnnetusi ja ei ole võimalik, et peab mäletama ainult tema juhtumit. Seda videosalvestist on internetis näinud, aga tema seda üles ei pannud, sest koguvad tavaliselt kõik need paberid ja need lähevad menetleja juurde, mis seal edasi juba oli, seda ei tea. Facebook grupis on küll seda videot näinud, see oli kas Delfis või kuskil seal ja oli vist link Facebook grupis. Ei mäleta, kas Delfi või Postimees, aga kuskil seal uudistest on näinud. Videosalvestis oli jah kõigile vabalt kättesaadav. Selles suhtes ei mäleta, kuidas selle juhtumiga täpselt oli, kas vormistas salvestise võtmise. Tavaliselt see oleneb situatsioonist, kui võtavad, siis tavaliselt kuhugi panevad kirja, aga sellega pidi juba tegelema paariline, sest see on tema materjal. Ei oska öelda, kas on kuhugi kirjutatud või ei ole. Kunagi vanem oli, et koostati vaatlusprotokoll, aga praegu sellega ei tegele, ei tea, võib olla menetlejad teevad midagi aga nemad ei tee. Tunnistaja A V selgitas, et oli 23.02.2021 teenistuses koos patrullpaarilisega E A ja anti kutse Järvevana teele, kus põrkasid mitu autot kokku. Sõitsid kohale, nägid, et üks auto seisab Järvevana teel suunaga Lasnamäe poole ja veel 3 autot on vastassuunas üle eraldusriba. Läksid uurima, mis juhtus, nägid, et musta Xxxx juures maas on naisterahvas, kellele osutatakse juba esmaabi, kõrval oli ka antud meesterahvas, küsisid, mis juhtus. Isik ütles, et talle keeras ette punane auto ja tal on pardakaamera olemas, kus võite näha seda momenti, kuidas see auto keeras. Annab salvestise, et saaks välja uurida, mis auto see on, sest see auto sõitis minema. Edasi hakkas tegelema sündmuskohaga ja E siis tegeles tunnistajate ülekuulamisega. See salvestis, isik andis selle paarilise kätte ja edastasid, võtsid selle video välja, mis selle kaardi peal oli ja järgmine päev kui härra tuli salvestisele järgi, kuulas ta tunnistajana üle nagu praktika ette näeb ja andis ka talle selle mälukaardi, mille üle andis paarilisele. Seda ei näinud, et keegi oleks jõuga seda kaarti isikult ära võtnud. Ei tohi sundida kaarti andma, inimene ei pea enda vastu tõendeid andma politseile ja kui ta ei anna, siis ta ei anna. Ei saa antud olukorras jõuga seda kaarti ära võtta. Ei ole mitte mingit alust ja pealegi, kui tulid kohale, ta ise ütles, et tal on see olemas, et edastab selle neile, et nad saaks välja selgitada, mis punase autoga tegu on, kes oli isiku arvates põhjustaja liiklusõnnetuses. Sai aru, et paarilisel ja isikul jäi kokkulepe, et ta see päev ütlusi ei anna kuna ta tahis minna haiglasse oma abikaasa või elukaaslase juurde, ei tea, kes ta talle oli. Et tuleb järgmine päev, et anda ütlusi ja siis ei mäleta, kas võtsid temaga ühendust või tema helistas neile ja isik tuli kohale ja kuulas ta tunnistajana üle. Ise mälukaardi ära võtmist ei fikseerinud, kuna tegeles sündmuskohaga, aga kui kuulas ta tunnistajana üle, sinna isik kirjutas, et sai selle kaardi tagasi, mille ta ise neile andis. Tee võis olla küll libe, autod, kas olid kaetud jääga või mitte, seda küll ei mäleta, aga tuli mingit jäidet enne seda. Videoregistraatorist kaardi väljavõtmist ei näinud. Kontoris nägi salvestist kuna tegelevad esmaste menetlustoimingutega, siis kõik saadud tõendid panevad nö kokku ja sama ka nende mälukaartidega. Võtavad video välja, kirjutavad CD plaadile, et edastada hiljem menetlejale koos teiste tõenditega. Seal kuskil kas Delfis või Postimehes võis see video olla, internetis see kuidagimoodi levis, aga kuidas see sinna sattus, seda ei tea, neil ei ole õigust kuskile levitada, edastavad ainult menetlejale. Oli vabalt kättesaadav, Delfis on ta jah, lähete Delfi lehele, seal on see video täitsa olemas, mitte täies ulatuses aga lõpp, seal on lõpp näha, kui mälu ei peta. Kui asja omanik, kasutaja annab selle isiklikult üle, maksimum, mis teeb, on lasknud vahest kirjutada paberid, et ta annab selle mälukaardi. Vabas vormis, kui on selline lugu, et auto sõidab teelt välja, näeb, et seal on videoregistraator sees, siis võtab selle ära sõiduki vaatluse raames, aga kuna siin isik andis neile ise, siis mingit paberit selle kohta ei teinud. Tunnistaja T T selgitas, et 23.02.2021 oli liiklusõnnetus mõned autod eespool. Liikus suunaga Lasnamäe poole seal Peterburi tee alguse juures ja siis 2-3 auto jagu eespool üks moment nägi, kuidas üks auto kaldus paremale, põrkas seal teise autoga külgepidi kokku ja sealt siis omakorda 5 läks üle eraldusriba, haljasala, vastassuunda ja seal põrkas omakorda veel kahe autoga kokku. Peale seda jäi seisma ja helistas häirekeskusesse, teavitas sündmusest. Siis juba jõudis kohale mingi aja pärast päästeamet ja kiirabi ja politsei oli esimesena vist kohal isegi. Liikus Lasnamäe suunas, terve tee Peterburi teel Lasnamäe suunas. See auto oli eespool hinnanguliselt umbkaudu 60 m, 50 m. Varasemalt seda sõidukit tähele ei pannud, teeolud olid nii kehvad, väga ringi ei saanud vahtida, seal oli tegemist, et teel püsida. Nägi juba seda hetke kui see oli toimumas, kui ta juba kaldus sinna paremale poole esimese autoga külgepidi kokku, aga mis seda ajendas, mis seda põhjustas, seda ei tea. Kõrvalistujaga rääkima ei läinud, küsis ainult politseipatrulli käest, kas on vaja mingit seletust anda, tunnistusi. Kirjutas oma seletuse ära seal ja lubati lahkuda. Ise liikus Xxxx reg märk xxxx. Jäide, jää oli maas, oli libe. Kõndides libedust oli tunda. Sõidukiirus võis olla kuskil 50 või gramm allapoole isegi, tee oli veel ülesmäge ka. See oli tunnelist välja sõidu koht. Sellel päeval selle koha peal oli kiirus stabiilselt 50 kui mitte vähem, arvestades teeolusid. Need, kes seal ümberringi liikusid, kes ees olid või tagapool, need liikusid kõik sama kiirusega. Võib natukene eksida aga kuskilt sealt, kus Järvevana Eesti Energia maja on, kas sealt maalt alates hakkas nagu tihedamalt seda jäävihma sadama. Eesti Energia maja, Järvevana teel on see raudteeülesõit kunagise piimakombinaadi juures, Pärnu mnt
4. Sisuliselt Järvevana tee algusest. Sadas ennegi, aga siis hakkas rohkem sellest piirist sadama. Sealt maalt alates oli kiirus kõigil selline 50-60 vahel kuigi seal on 70 lubatud. Liiklusõnnetuse kohas on ka 70 piirang, 50 tuleb peale viadukti. Otseselt ei täheldanud rohkem teeoludest mitte midagi, ainukene probleem oli sellega, kui see avarii oli toimunud, et autod seisma tahtsid jääda, siis oli näha, et oli probleem seisma jäämisega. Sama oli endal, auto lihtsalt libises. Eeldab, et liiklusõnnetuse alguse saanud sõiduk oli teises reas, sest kui läks ka teises reas ja nägi seda hetke kui ta vajus paremale ära, siis ta tuli teisest reast järelikult, kõige vasakpoolsest reast, seal on 3 rida selle koha peal. Vajus ära paremale üle kahe sõiduraja, seal esimeses reas liikuva mis iganes auto seal oli, sellega külgepidi kokku. Pigem on seal aeglustusrida. Suhteliselt kolonnis kõik ühtlaselt liikusid, keegi nagu silma ei hakanud, et oleks eriti silma paistnud teiste kiirusest erinevalt. Päev või äkki sama päeva õhtul liiklusjärelevalvekeskuse Facebooki lehelt jooksis see video läbi, rohkem pole videot trehvanud. Kaitsja asus seisukohale, et kõik tunnistajad on kinnitanud, et teeolud olid rasked, tee oli väga libe ja see jäide on tekkinud just sel hetkel, kui kaebaja sõitis mööda Järvevana teed, enne seda ta on välja sõitnud kodust, teinud peatuse Kadaka tee ja Tammsaare tee ristmikul asuvas kaupluses ja sõitis edasi Lasnamäe poole. Temaga viibinud tunnistaja on kinnitanud, et kaupluse peatuse tegemisel teeolud olid normaalsed, ei olnud libe ja täna ülekuulatud tunnistaja, kes sõitis kaebuse esitaja taga, on kinnitanud, et see vihm hakkas jäätuma just Järvevana tee pealt. Kaebuse esitaja ei saanud ette arvata, et tee on libe ja pidureid puudutades võis tekkida külglibisemine, libisemise oht. On pärast video vaatamist kuulunud kohtuvälise menetleja seisukohta, mille järgi heidetakse kaebuse esitajale ette pikivahe hoidmise kohustuse rikkumist, kuid kaitsja arvates põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja pikivahe väidetava hoidmise vahel antud juhul täiesti puudub. Kaebuse esitaja ei ole sõitnud otse tema ees liikunud sõidukisse, videost on näha, et ta on kasutanud pehmelt pidurit ja sattus külglibisemisse ja sõitis paremat kätt sõitnud sõidukisse sisse. Seega pikivahe ei omanud antud juhul üldse mingit tähtsust. Pidurite kasutamise põhjus on antud juhul sellise tähendusega, et tavaliselt liikudes ta võis pehmelt kasutada pidurit kasvõi niisama, kiirusepiirangu näiteks, mitte rikkumise eesmärgil, isegi pärast seda oleks see liiklusõnnetus tekkinud ainult teeolude tõttu. Seetõttu leiab, et kaebuse esitajat on karistatud antud juhul ilma põhjuseta. Tee on seal tõusus. Videost on näha, et punane auto pidurdas, rakendas pidurit kaebuse esitaja ees täiesti ilma põhjuseta, selle eest mingit vastutust tema suhtes ei rakendatud. Järelikult tee peal pidurite kasutamine ei ole keelatud, antud juhul kasutas kaebaja pidurit, mis põhjustas külglibisemist. Külglibisemise põhjuseks oli jääkate tee peal. Kui kaebuse esitajat soovitakse karistada pikivahe rikkumise eest, siis tulebki määrata karistus antud seadusenormi rikkumise eest, pikivahe hoidmise kohustuse rikkumise eest. Soovib rõhutada, et vastassuunavööndis liiklejate kahju ja kaebaja poolt väidetava pikivahe kohustuse rikkumise vahel puudub mistahes põhjuslik seos täielikult, sest pärast kokkupõrget 6 vastassuunavööndisse ei suutnud sõidukit õigeaegselt peatada ainult jääkatte tõttu. Seetõttu leiab, et karistus on ka liiga range isegi kui see oleks põhjendatud olnud. Kaebuse esitaja leidis, et kui videot vaadata, 25-30m need autod, mis olid, ükski ei hoidnud pikivahet, mitte ükski auto ei hoidnud pikivahet. Nagu praegu linnas sõidavad pamper pamperis. Punasest autost, ta läks vasakule, tema ees autosid ei olnud, 20m autosid ei olnud, miks ta vasakule läks, ta sõitis üldse 50ga. Läks vasakule rahulikult pärast džiipi, keegi ei seganud, läks vasakule ja punane läks vasakule, pärast videolt on näha, et ta pidurdab, inertsist läks paremale. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et Aksjonov on liiklusõnnetuse põhjustanud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

On selge, et teeolud ei läinud ootamatult halvaks selles kohas, teeolud olid läbivalt ühesugused, seda tunnistaja ka täna selgitas. Siis alates Järvevana ülesõidukohast oli aru saada, et teeolud on libedad. Kogenud juht, mida kaebaja kahtlemata kindlasti on, oleks pidanud aru saama, et selline riskeeriv käitumine antud ilmastikuoludesse ei sobi. Liiklusõnnetused ei toimu halbade ilmastikuolude tõttu, liiklusõnnetused toimuvad seetõttu, et auto juht võtab vastu valed otsused ja kasutab valesid sõiduvõtteid. Isegi ideaalsetes ilmastikuoludes oli see pikivahe, mida kaebaja läbivalt Järvevana teel sõites kasutas, täiesti sobimatu. Selline käitumine on see, et tagajärg on omavahel täielikult põhjuslikus seoses, kaebaja valiski oludele ebasobiva pikivahe ja nüüd kui seda märkas, et teine auto on talle liiga lähedale tulnud, pidurdamise tagajärjel kaotas ta auto üle kontrolli. Kui ta märkas, et teine auto on talle nii lähedal, siis ta pidurdamise tagajärjel kaotaski oma sõiduki juhitavuse. Kas pidurdamine oli sujuv või järsk, see ei muuda asja, oluline on see, et kaebaja ei valinud sobivat pikivahet. Ükski teine juht ei saa selles liiklusõnnetuses süüdi olla kuna liikusidki vastavalt oma sõidureas, ei kaldunud kõrvale, ei sõitnud kellelegi otsa, ei teinud midagi valesti. See, milline nende pikivahe oli, milline iganes seal näha on, ei puutu asjasse kuna nende tegevuse tagajärjel ei juhtunud midagi. Oleks kaebaja valinud sobiva sõidukiiruse, sobiva pikivahe, siis oleks üldse puudunud vajadus pidurit kasutada. Arvestades riskeerivat käitumist, mida kaebaja seal liikluses rakendas, sellega ta pani ohtu neljas autos viibinud isiku elud ja ka enda kaasreisija elu ja tervise. Ime, et need tagajärjed jäid nii kergeks kui nad tegelikult on. Praktikas oleks see liiklusõnnetus võinud lõppeda mitme hukkunuga. Arvestades seda rikkumise raskust, seetõttu ongi kohtuväline menetleja otsustanud rakendada ka juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena. Peab ikkagi vaatama seda, milline on teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seoses ja selgelt Oleg Aksjonov on seadnud ohtu nii paljude isikute elu ja tervise ja vara ja see nõuab väga ranget karistust. Teiste liiklejate ohutuse tagamiseks ongi kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks ta juhtimisest kõrvaldada. Kokkuvõtlikult rikkumine on tõendatud ja kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kaebusele lisatud tõendeid, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlused, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse 7 määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 223lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

Puutuvalt menetlusalusele isikule

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 223

lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 16

lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on menetlusalusele isikule ette heidetud

§ 46lg 1 sätestatud kohustuse eiramist.

Nimetatud sätte kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Lisaks eelmärgitule heidetakse menetlusalusele isikule ette

§ 50

lg 3 p 1 sätestatud kohustust, mis kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust ja juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sellise käitumisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukite omanikele O Š, Luminor Liising, 4erniak OÜ ja S S ja tervisekahjustuse O Šle. Kaebemenetluses üle kuulatud kaebuse esitaja ja tunnistajate O Š, A V ja T T ütlustest tulenevalt oli sündmuskohal tee libe. Seejuures nähtub tunnistaja T T ütlustest sedagi, et jäidet sadas juba Järvenana tee Mustamäe poolses alguses endise Piimakombinaadi juures (Pärnu mnt 139) ning Lasnamäe poole liikudes sadu tugevnes. Seejuures nähtub sama tunnistaja ütlustest sedagi, et kuigi lubatud suurim sõidukiirus oli teelõigul 70 km/h, siis ilmastikuolude tõttu sõideti kiirusega 50-60 km/h ja sündmuskohal pärast liiklusõnnetuse toimumist oli tagapool sõitnud sõidukijuhtidel raskusi sõidukite peatamisega. Seega saab kohus lugeda tuvastatuks, et teeolud olid vaidlusalusel teelõigul ilmastikutingimuste tõttu halvad, sadas jäidet ja tee oli sellest tingitult libe. Sellele annavad kinnitust kohtu arvates ka kaebusele lisatud kirjalikud tõendid, s.o väljavõtted erinevatest portaalidest (xxxx, xxxx, xxxx). Väärteotoimikus asub materjalide juures ka kaebuse esitaja juhitud sõidukis asunud videoregistraatori salvestis. Kaebuse esitaja ja kaitsja asusid seisukohale, et videosalvestis on lubamatu tõend, kuivõrd selle saamise asjaolud on ebaselged, videosalvestist ei ole vaadeldud ja kaebuse esitaja arvates on salvestise puhul tegemist tema eraelu puudutava teabega, mille kohtuistungil vaatamine rikub tema eraelu puutumatust. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et politseinik võttis ise mälukaardi videoregistraatorist välja ja tema seda politseiametnikule ei andnud. Tuvastamaks videosalvestise väärteoasja materjalide juurde sattumise asjaolusid kuulas kohus tunnistajatena üle sündmuskohal käinud politseiametnikud E Ai ja A Vi. Tunnistaja E Ai ütluste kohaselt andis kaebuse esitaja ise neile videoregistraatori mälukaardi, kuivõrd oli veendunud selles, et keegi riivas tema sõidukit, ning see asjaolu peaks olema salvestunud ka videosalvestisele, kuid salvestise vaatamisel ilmnes, et kaebuse esitaja ise keeras rooli ja läks vastassuunavööndisse. Salvestis läks koos materjalidega menetlejale ja hiljem nägi 8 seda salvestist ka internetis FB grupi lingi kaudu ja vist ka Delfi või Postimehe kaudu. Tunnistaja A Vi ütluste kohaselt väitis kaebuse esitaja talle sündmuskohal, et talle keeras punane auto ette ja tal on pardakaamera salvestis, kust politsei võib näha seda ette keeramise momenti ja soovis politseile anda salvestist, et politsei saaks välja uurida mis auto see oli, mis ära sõitis. Kaebuse esitaja andis salvestise paarilisele (E A), võtsid video välja CD plaadile ja andsid menetlejale. Järgmine päev andis mälukaardi kaebuse esitajale tagasi. Ei näinud, et keegi jõuga oleks seda mälukaarti võtnud. Hiljem nägi videot Delfis mitte täies ulatuses, vaid lõpuosa. Puutuvalt kaebuse esitaja juhitud sõidukis asunud videoregistraatori salvestisse ja selle tõendina lubatavusse peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Kohtule edastati väärteotoimik koos eelviidatud videoregistraatori videosalvestisega CD-R plaadil. Teabesalvestisele on märgitud kirje: „LÕ XXXX (xxxx) videoreg.“. Sellisest kirjest saab teha järelduse, et tegemist on salvestisega, mis pärineb videoregistraatorist, milline oli paigaldatud sõidukisse Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Samad andmed sõiduki kohta on märgitud väärteoasjas Liiklusõnnetuse akti Vorm 2 LÕ-2 lisas, milles on fikseeritud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja selle juhi andmed. Andmetest nähtuvalt juhtis sõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx Oleg Aksjonov, millist asjaolu ei ole kaebuse esitaja Oleg Aksjonov vaidlustanud. Samamoodi ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ka seda, et videosalvestisel leiduv salvestis pärineb tema sõidukis asunud videoregistraatorist ja videosalvestisel asuval salvestisel on salvestatud liiklusõnnetuse toimumine ja teelõigu läbimine enne liiklusõnnetust. Seega on videosalvestise päritolu üheselt tuvastatud. Lahendamaks küsimust salvestise sattumise kohta väärteotoimikusse, siis ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ka seda, et see salvestis sattus tema sõidukist politseinike kätte, mitte ei ole seda kuskilt leitud. Ainus vahe on selles, et kaebuse esitaja selgituste kohaselt võeti videoregistraatori mälukaart ära politseiametniku poolt, kuid politseiametnike ütluste kohaselt andis mälukaardi neile kaebuse esitaja ise. Seejuures politseiametnike ütluste kohaselt andis kaebuse esitaja mälukaardi neile liiklusõnnetuse sündmuskohal seetõttu, et videosalvestisega tõendada, et tema ei olnud liiklusõnnetuse põhjustaja, vaid ees sõitnud punane sõiduk, mis talle ette keeras, s.t kaebuse esitajal endal oli ülekaalukas huvi, et politseiametnikud veenduksid teise sõidukijuhi süüs just selle salvestise abil. Kui piirduda nende väidetega, saaks asuda seisukohale, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga ja täit tõde ei saaks nagu välja selgitada kui ei ole teisi ühte või teist versiooni kinnitavaid tõendeid. Kuulates aga menetlusaluse isiku selgitusi ja tunnistaja O Š ütlusi, tulenes nendest ütlustest üheselt, et mõlemad tõendiallikad annavad ühesuguseid ütlusi ees sõitnud punase sõiduki manöövrite kohta, süüdistades punase sõiduki juhti liiklusohu põhjustamises. Seega kinnitavad need ütlused politseiametnike esitatud versiooni videoregistraatori mälukaardi nende kätte sattumise kohta kaebuse esitaja enese initsiatiivil. Seetõttu loeb kohus kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et videoregistraatori mälukaart võeti politseiametnike poolt ära tema tahte vastaselt, ebausaldusväärseteks. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu väärteotoimikus leiduvale ja kaebuse esitaja enda allkirjastatud avaldusele, milles on kaebuse esitaja omakäeliselt märkinud, et sai tagasi oma registraatori kaardi, mille ta andis politseinikele oma registraatorist pärast liiklusõnnetust, mis leidis aset 23.02.2021 aadressil Tallinnas Peterburi teel (Tartu mnt 84d maja kõrval). Seega ka kaebuse esitaja enda 24.02.2021 koostatud avaldus lükkab tema kohtuistungil esitatud väite videoregistraatori mälukaardi tema tahte vastaselt politsei kätte sattumise osas ümber. Kohtuistungil leidis kaitsja, et juhul, kui kohus siiski peab vajalikuks videosalvestist kohtuistungil vaadata, siis tuleks seda vaadata vaid videos ja hääletult. Kohus vaatas videot kõigi menetluse poolte juuresolekul koos audioga ning saab kaitsja taotlusest aru, sest audiost on kuulda kaebuse esitaja vulgaarsed väljendid sõidutee ääres seisvate ja liiklusjärelevalvet teostavate politseiametnike ja kõigi eespool liikuvate sõidukijuhtide aadressil, kes kaebuse esitaja arvates liiga aeglaselt sõidavad. Kohus järeldab sellest, et just kaebuse esitaja enda sõnakasutuse tõttu pidas ta videosalvestist tema eraelu puudutavaks, kuivõrd see sõnakasutus iseloomustab kaebuse esitajat nii inimesena kui ka liiklejana. Samas ei ole videosalvestiselt kuuldul tõendamiseseme osas tähtsust, kuivõrd oluline on just videosalvestiselt nähtav teave ja sellel videosalvestisel nähtub liiklusolustik, s.t kaebuse esitaja juhitud sõidukisse paigaldatud 9 videosalvestisseade filmib teiste isikute tegevust ja mingil määral saab teha järeldusi ka registraatoriga sõiduki enda liikumisest ja juhi juhtimisvõtetest, kuid kohtu arvates ei puuduta kolmandate isikute tegevus, mis on salvestisel salvestatud, kuidagi kaebuse esitaja eraelu. Seega väited salvestise kohtuistungil vaatamisega põhjustatava kaebuse esitaja eraelu riive kohta on otsitud ja põhjendamatud. Kokkuvõtvalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohus loeb vaidlusaluse videosalvestise kui tõendi saamise asjaolud seaduslikuks ja tõendi enese lubatavaks. Lisaks eelmärgitule peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et kaebuse esitaja avaldas kohtuistungil pahameelt selles osas, et tema sõidukis olnud videoregistraatori salvestis oli üleval ka internetis ja kõik said seda vaadata. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikud kinnitasid, et ka nemad nägid seda FB grupis, samuti oli video lõpuosa nähtav ka Delfis ning Postimehes. Kohus kontrollis esitatud väidet ning tuvastas, et 26.02.2021 Postimehes on üles laetud olnud „video: vaata, kui ootamatult võib libeduse tõttu tekkida liiklusõnnetus“, millise juures on ka fotod liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest. Käesolevaks ajaks, s.o kohtuistungi päevaks on videolõik eemaldatud. Seega oli videolõik pärast liiklusõnnetuse toimumist kõigile kättesaadav avalikke kanaleid kaudu, millist videosalvestisel kujutatud asjaolu saab lugeda üldtuntuks, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kuigi tegemist on meediaväljaandega, millises informatsioon võib pärineda subjektiivsest allikast, siis käesoleval juhul on tegemist videosalvestisega tegelikult asetleidnud sündmusest, mida ei vaidlusta ei kaebuse esitaja ise ega ka tema kaitsja. Puutuvalt kaitsja väidetesse salvestise kui tõendi kasutamise võimaluste kohta seoses viidetega kohtupraktikale, märgib kohus alljärgnevat. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestusi, samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejale üle omal initsiatiivil. Kohtupraktika kohaselt saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või ka dokumentidena ning nende vormistamisel tuleb järgida KrMS

1. peatüki
2. jaos sätestatut. Mistahes muul salvestisel ei saa kriminaalmenetluses olla mingit tõenduslikku tähendust. Kui tõendi saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole see tõend KrMS § 64 mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõendina. Väärteotoimikus olevat salvestist ei ole kohtuvälisel menetlusel asitõendina või muu tõendina vaadeldud, s.t seda salvestist ei ole KrMS
3. peatüki
4. jao kohaselt vormistatud. Samas on salvestise päritolu tuvastatav, s.t tegemist on teabekandjale salvestatuga, millelt on näha menetlusesemeks oleva liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ning ükski menetluse pool ei vaidle vastu sellele, et liiklusõnnetus toimus, et sellel salvestisel on salvestatud liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ja et see salvestis pärineb kaebuse esitaja sõidukis paiknenud videoregistraatorist. Lisaks sellele on salvestise olemasolu peale kaebuse esitaja kinnitanud ka kaks tunnistajat ning liiklusõnnetuse toimumise osas on üle kuulatud neli tunnistajat, s.t liiklusõnnetuse toimumise kui sündmuse osas vaidlust ei ole. Puutuvalt sellesse, et salvestise kohta ei ole koostatud vaatlusprotokolli peab kohus vajalikuks märkida, et vaatlusprotokolli on keeruline ümber kirjutada videosalvestisel toimuvat, s.t eesliikuvate sõidukite kiirust võrreldes salvestusseadmega sõidukiga, samuti eesliikuvate sõidukite manöövreid ja salvestusseadmega sõiduki manöövreid. Neid asjaolusid saab tajuda vaid salvestiselt endalt. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 sätetele arutab kohus kaebemenetluses väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega peab kohus kontrollima kõiki kohtuvälises menetluses otsuse tegemise aluseks olnud tõendeid ega saa videosalvestist kui tõendit jätta kontrollimata. Seejuures on kaebemenetluses menetluse pooltel õigus esitada täiendavaid tõendeid, s.t kohtuvälisel menetlusel kogutud tõendite kogum ei ole lõplik tõendite kogum, millega piirdudes võiks või peaks kohus lahendi tegema, väljumata kogutud tõendite piiridest. Käesoleval juhul on kohus jätnud üle kuulamata teiste liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid, kuivõrd nendelt saaks kohus informatsiooni vaid selle kohta, et nende sõidukid osalesid liiklusõnnetuses ja et tekkis varakahju, kuid 10 liiklusõnnetuse põhjuste kohta ei oskaks need tunnistajad ütlusi anda. Need asjaolud, s.h liiklusõnnetuse toimumine, on tõendatud niigi juba kaebemenetluses üle kuulatud politseiametnike, kaebuse esitaja, kaebuse esitajaga ühes sõidukis viibinud tunnistaja ja kaebuse esitajast tagapool sõidukit juhtinud tunnistaja ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juures olevate fotodega. Seega puudub kohtul õiguslik alus vaidlusaluse videosalvestise kui tõendi kohtulikul uurimisel uurimata jätmiseks. Käesoleval juhul on kohtuvälisel menetlusel kogutud tõend videosalvestise näol esitatud koos väärteotoimikuga kohtule, kes on kaebemenetluses kohtulikul arutamisel menetlejaks ning kuna kohus ei saa koostada vaatlusprotokolli, peab kohus esitatud tõendit vahetult kohtuistungil uurima, s.t vaatama, mida kohus on ka teinud kõigi menetluse poolte osavõtul. Seetõttu loeb kohus väärteotoimikus oleva salvestise lubatavaks tõendiks ja arvestab seda tõendit kui kohtuistungil vahetult uuritud tõendit teiste tõenditega kogumis. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub, et videosalvestis algab Järvevana tee algusest pärast raudteeülesõitu ning on näha, et sajab sademeid, mida sõiduki kojamehed ei suuda ära pühkida ja sademed jäävad tuuleklaasile kinni, s.t tuuleklaasile sõiduki ventilatsioonist puhuv soe õhk ei suuda seda üles sulatada. Kaebuse esitaja juhitud sõiduk vahetab korduvalt sõiduradasid, et otsida võimalusi teistest sõidukites möödumiseks ning kaebuse esitaja juhitud sõiduk möödub korduvalt teistest sõidukitest, s.t kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiirus on suurem võrreldes teiste samal teelõigul samas suunas liikuvate sõidukitega ja võrdne kaebuse esitaja juhitud sõiduki ees sõitva sõiduki Xxxx kiirusega, milline sõiduk samuti vahetab sõiduradasid, otsides vaba kohta ja kaebuse esitaja juhitud sõiduk järgneb sellele sõidukile. Ka tunnelis möödub kaebuse esitaja juhitud ja teisel sõidurajal liikuv sõiduk esimesel sõidurajal liikuvast sõidukit. Seejuures on näha, et tuuleklaasile sattuvad sademed ei sula ära. Tunnelist väljudes vahetab kaebuse esitaja juhitud sõiduk taas sõidurada ja reastub ümber esimesele sõidurajale, möödudes varem tema ees liikunud mustast Xxxxst. Edasi liikudes, kohas, kust pärast tuunnelit suubub teele paremalt poolt täiendav sõidurada, mis liigub otse ja enne tunnelit laskub paremale, Järvevana teele, liiguvad samas suunas samuti sõidukid ja kaebuse esitaja juhitud sõiduk jõuab järele punast värvi sõiduautole. Kuivõrd punast värvi sõiduki sõidukiirus on väiksem ja kaebuse esitanud isik peab sõidukiirust vähendama, siis möödub kaebuse esitaja juhitud sõidukist vasakul sõidurajal must Xxxx, millest kaebuse esitaja juhitud sõiduk eelnevalt möödus ja kui must Xxxx hakkab mööduma kaebuse esitaja juhitud sõiduki ees sõitvast punasest sõidukist, lülitab punase sõiduki juht sisse vasaku suunatule ja tahab ümber reastuda vasakule sõidurajale. Samal ajal suundub ka kaebuse esitaja juhitud sõiduk vasakule sõidurajale. Nii punane Xxxx Soome registreerimismärgiga kui ka kaebuse esitaja juhitud sõiduk jõuavad vasakule sõidurajale, kuid punase sõiduki sõidukiirus on väiksem kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiirusest, mistõttu jääb pikivahe sõidukite vahel väikeseks ja on vaid mõned meetrid. Kaebuse esitaja juhitud sõidukit pidurdatakse ja kaebuse esitaja juhitud sõiduk kaotab juhitavuse ja kaldub paremale sõidurajale ja seejärel järgmisele sõidurajale paremal ning põrkub külgepidi vastu äärmisel parempoolsel sõidurajal pärisuunas liikunud Xxxxt. Kokkupõrkel saadud löögist kaotab kaebuse esitaja juhitud sõiduk uuesti juhitavuse, suundub diagonaalis vasakule üle kahe sõiduraja, üle äärekividega sõidusuundi eraldava eraldussaare vastasuunavööndisse ning põrkab kokku vastassuunas liikuvatest sõidukitest kahe sõidukiga, milliste lähenemist on videosalvestiselt enne kokkupõrget näha. Kaebuse esitaja on teinud punase sõiduki juhi aadressil etteheiteid, et eesliikunud sõidukijuhil puudus igasugune vajadus pidurdada ja vasakule sõidurajale ümber reastuda, kuivõrd parempoolsel sõidurajal oli eespool sõidurada vaba. Kohtu arvates on kaebuse esitaja etteheide kohatu. Kohus leiab, et kõik sõidukijuhid ei suundu kaebuse esitajaga samasse kohta, vaid igaüks liigub oma sihtkoha poole. Kui kaebuse esitaja soovis sõita mööda Peterburi teed otse, siis vasakult sõidurajalt on võimalik suunduda vasakpöörde jaoks kahele sõidurajale, mis suunduvad Pae tänavale. Kaebuse esitaja aga vahetas sõiduradasid selleks, et suurema kiirusega liikudes mööduda aeglasemalt liikuvatest sõidukitest. Juhul, kui kaebuse esitaja ei oleks samaaegselt eesliikunud punase sõidukiga sõidurada vahetanud, saanuks ta endise kiirusega liikuda teisel sõidurajal edasi, sest sõidurada oli eesnähtavas ulatuses vaba. Kaebuse esitaja aga 11 tahtis järgneda temast paremalt möödunud mustale Xxxxle ja mööduda ees aeglasemalt liikuvast punasest Xxxxst. Eespool liikunud punase Xxxx suundumine vasakule sõidurajale osutus kaebuse esitajale takistuseks samal sõidukiirusel sõitmisel, mistõttu pidi kaebuse esitaja kiirust pidurdades vähendama. Pidurdamine aga muutis sõiduki juhitamatuks, kuivõrd teekate oli libe. Teekatte libedust kinnitas ka tunnistaja T T, kes selgitas, et liiklusõnnetuse toimumise tõttu pidid tagant lähenenud sõidukid kiirust vähendama, kuid sellega oli libeduse tõttu raskusi. Samamoodi kinnitasid asjaolu, et teekate oli sündmuskohal libe, ka tunnistajana üle kuulatud politseiametnik A V, samuti tunnistaja O S. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud, et sõidutee on kaetud märja asfaltkattega ning on libe. Sündmuskohal tehtud fotodelt on samuti näha, et sündmuskohal seisvad avariilised sõidukid Xxxx ja Xxxx on kaetud jäitega. Seega on üheselt tuvastatud, et sündmuskohal oli teekate libe. Kaebuse esitaja on liiklusõnnetuse toimumises süüdistanud nii punase sõiduki juhti kui ka teekatte libedust, mis muutis sõiduki juhitamatuks. Kohus leiab, et punase sõiduki juhi käitumine ei põhjustanud liiklusõnnetuse toimumist. Pigem saab asuda seisukohale, et vastupidiselt kaebuse esitaja käitumisele, oli punase Xxxx juhi valitud sõidukiirus teeoludele, s.h ka teekatte libedusele vastav, kuivõrd videosalvestiselt on näha, et eesliikunud Xxxx lülitab sisse vasaku suunatule ja reastub ümber vasakule sõidurajale ning punase Xxxx juht sõiduki üle kontrolli ei kaota ning ka teised sõidukijuhid liiguvad takistusteta edasi. Samalt salvestiselt saab järeldada, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiirus on eesliikunud punase Xxxx sõidukiirusest suurem ning kui pikivahe jääb vaid paari meetri pikkuseks, vähendab kaebuse esitaja pidurdades kiirust, kaotades sõiduki üle kontrolli. Seega ei olnud kaebuse esitaja valitud sõidukiirus vastav ei teeolude, ilmastikutingimuste, liikluse tiheduse ega ka sõidukogemusega. Kaebuse esitaja väide, et tee oli libe, vastab tõele, kuid tee oli libe kõigi samal teelõigul liikunud sõidukijuhtidele. Seejuures on videosalvestiselt näha, et jäidet sajab juba alates Järvevana tee algusest, mida kinnitas ka tunnistaja T T. See asjaolu, et sajab jäidet, on näha ka videosalvestiselt, kuidas kaebuse esitaja juhitud sõiduki tuuleklaasile langevad sademed, mida kojamehed ära pühkida ei suuda, sest see külmub klaasile. Seega pidi kaebuse esitaja arvestama sellega, et tee on libe, mistõttu pidanuks arvestama seda asjaolu ka sõidukiiruse valikul, arvestades eeldatavalt libedaid teeolusid ja liikluse tihedust, samuti sõidukogemust. Videolt nähtu viitab kohtu arvates üheselt sellele, et kaebuse esitaja rikkus juhile

§ 50

lg 3 p 1 pandud kohustust, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Käesoleval juhul sai kaebuse esitaja aru või vähemalt pidi aru saama, et teekate on libe ning arvestades liikluse tihedust ning eespoolses nähtavusulatuses toimuvat, ka seda, et eessõitvad sõidukid vahetasid sõiduradasid ning ka kaebuse esitaja vahetas sõiduradasid, et temale võivad ette liikuda teised sõidukid, mis võivad sundida teda pidurdama. Seega pidi ta valima tee- ja ilmastikutingimusi arvestades sellise sõidukiiruse, millise puhul oleks ta võimeline sõiduki vajadusel peatama. Väärteoasjas kogutud tõenditest aga nähtub see, et kaebuse esitaja ei arvestanud ühegi asjaoluga nendest ning ei olnud suuteline isegi pidurdamisega hakkama saama, vaid kaotas sõiduki üle kontrolli. Lisaks sellele leiab kohus, et kaebuse esitaja rikkus ka

§ 16

lg 1 sätestatud liikleja kohustust olla viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumisega hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara ja keskkonda. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub kaebuse esitaja agressiivne sõidustiil, korduv sõiduradade vahetamine selleks, et mööduda temast aeglasemalt liikuvatest sõidukitest, kuigi on aru saada, et tee võib olla libe ja seetõttu ongi teised juhid valinud väiksema sõidukiiruse. Seega näitab kaebuse esitaja käitumine hoolimatust teistesse liiklejatesse ja igasuguse viisakuse puudumist ja teiste 12 liiklejatega arvestamata jätmist, millega sellistes ilmastikutingimustes sõidukit juhtides lõi kaebuse esitaja ilmselge ohu teistele inimestele ja teiste isikute varale. Peale eelmärgitu süüdistatakse kaebuse esitajat ka

§ 46lg 1 sätestatud kohustuse eiramises.

Viidatud sätte kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub, kuidas juba video alguses liigub kaebuse esitaja musta Xxxx taga suhteliselt väikese pikivahega ning kui Xxxx reastub ümber vasakult teisele sõidurajale, reastub ka kaebuse esitaja ümber, jättes taas Xxxxga suhteliselt väikese pikivahe. Seejärel reastub kaebuse esitaja tagasi vasakule sõidurajale ning ka eesliikuv Xxxx reastub tema ette enne tunnelisse sõitmist vaskpoolsele sõidurajale, ning mõlemad mööduvad tunnelis valgest xxxxst. Tunnelist väljumise järgselt suurendab kaebuse esitaja kiirust ja reastub ümber parempoolsele sõidurajale ning möödub vasakul liikuvast Xxxxst, jõudes tõusul järele punasele Xxxxle, mis liigub aeglasemalt ja kaebuse esitajast möödub vasakul sõidurajal taas must Xxxx. Samal ajal liigub paremalt aeglustusrajale Xxxx, mis liigub suhteliselt väikesel kiirusel edasi ja kaebuse esitaja juhitud sõiduk möödub ka temast. Selle järel suundub punane Xxxx vaskule sõidurajale, ning sama teeb ka kaebuse esitaja, kusjuures pikivahe punase Xxxxga parempoolsel, nüüdseks juba keskmisel sõidurajal, kui ka seejärel vasakpoolsel sõidurajal, on muutunud mõne meetri pikkuseks. Kaebuse esitaja väitis küll kohtuistungil, et tunneb liiklusseadust, kuid tema jaoks oli üllatuseks, et

§ 46

lg 2 kohaselt peab asulasisesel teel sõidukite vahel olema ajaliselt 2 sekundit, mis kulub sõidukitel pikivahe läbimiseks. Selle peale väitis kaebuse esitaja hoopis seda, et tal on videosid, kus sõidukid sõidavad kaitseraud kaitserauas kinni. Kohus leiab, et sellised kaebuse esitaja tõendid ei saa olla tõenditeks käesolevas väärteoasjas ja kohus lahendab kaebemenetluses vaid konkreetses väärteoasjas esitatud kaebust ning peab analüüsima kaebuse esitaja käitumist liikluses, mitte teiste isikute käitumist muul ajal ja muus kohas. Käesoleval juhul saab videlõigust järeldada, et juhul, kui teekate oleks olnud kuiv ja eesliikunud punane Xxxx oleks pidurdanud, ei oleks kaebuse esitaja olnud suuteline sõidukit peatama liiga väikese pikivahe tõttu ka ideaalsetes teeoludes. Käesoleval juhul aga piisas juba väikesest pidurile vajutamisest selleks, et libeduse tõttu sõiduki üle kontroll kaotada. Seega ei hoidnud kaebuse esitaja piisavat pikivahet, mis oleks vastanud tee- ja ilmastikutingimustele, kuigi kaebuse esitaja pidi aru saama, et selliste ilmastikutuingimuste ja teeolude tõttu ei suudaks ta ühelgi juhul sõidukit peatada. Videosalvestiselt nähtuv liiklussituatsioon ja pikivahe näitavad üheselt seda, et pikivahe oli liiga väike. Kui kaebuse esitaja oleks hoidnud suuremat pikivahet, puudunuks tal vajadus ka pidurdada. Teeoludele mittevastava kiiruse valiku ja sellest tuleneva liiga väikese pikivahe tõttu aga pidi kaebuse esitaja pidurdama, et vältida tagant otsasõitu eeslikuvale aeglasemalt liikuvale sõidukile ja kaotas teeolude tõttu kontrolli sõiduki üle. Kaebuse esitaja käitumine viitab aga hoolimatusele liiklusohutusse ja vaid oma eesmärgi saavutamisele suunatud käitumisele, igal võimalusel mööduda eesliikuvatest aeglasema sõidukiirusega sõidukitest ning kaebuse esitaja ei arvestanud teiste liiklejate ega ka tee- ja ilmastikuoludega ning ilmselgelt ülehindas oma sõidukogemust ja –oskust. Kohus leiab, et sellise käitumisega rikkus kaebuse esitaja ka

§ 46lg 1 sätestatud kohustust.

Kohtulikul arutamisel asus kaebuse esitaja kaitsja seisukohale, et isegi juhul, kui kaebuse esitajat saaks süüdistada kokkupõrkes paremal liikunud Xxxxga, siis puudub põhjuslik seos kokkupõrkega vastassuunas liikunud sõidukitega. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et just

§ 16

lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega lõi kaebuse esitaja liiklusohu, mis realiseerus ja sellele järgnevalt sündmuste ahela, mis ei olnud enam tema kontrolli all ja mille tulemusena põrkas kaebuse esitajast juhi juhitud ja juhitavuse kaotanud sõiduk vastu takistust ning edasine sõiduki liikumine sõltus ainult teeoludest ja kokkupõrkest vallandunud jõudude rakendumisest, s.t paremale kaldudes põrkus sõiduk külgepidi kokku takistusega, mis vallandas uue jõu ja suunas juhitavuse kaotanud sõiduki takistusest eemale vasakule üle kahe sõiduraja ja ohutussaare vastasuunavööndisse, kus kaebuse esitaja juhitud sõidukile kui ootamatult teele ilmunud 13 takistusele, mille ilmumist ei olnud võimalik ette näha, sõitsid omakorda otsa kaks vastassuunas liikunud sõidukit ning paiskasid kaebuse esitaja juhitud sõiduki vastu teepiiret. Seega tegemist oli sellise sündmuste ahelaga, mille algpõhjuse lõi kaebuse esitaja ja millesse kolmandad isikud sekkuda ei saanud ja mis väljus ka kaebuse esitaja enda kontrolli alt. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt esineb õigusvastasusseos ennekõike juhul, kui hoolsuspärane käitumine oleks vähendanud samaväärse tagajärje saabumise riski ning suurendanud õigushüve päästmise võimalust või tagajärge ei oleks saabunud. Käesoleval juhul, kui kaebuse esitaja ei oleks rikkunud ülalviidatud ja juhile kohustuslikke liiklusnõudeid, oleks tagajärje saabumise risk mitte ainult vähenenud, vaid tagajärg oleks jäänud saabumata, s.t ainult kaebuse esitaja süüline käitumine on seotud tagajärje saabumisega. Kui kaebuse esitaja oleks valinud teeoludele ja ilmastikuoludele, liikluse tihedusele ning oma sõidukogemusele vastava sõidukiiruse, oleks hoidnud piisavat pikivahet ja oleks olnud liikluses teiste liiklejatega arvestav, viisaks ja hoidunud oma käitumises teiste liiklejate ohustamisest, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Kogutud tõenditest ei nähtu ühegi teise liiklusõnnetuses osalenud juhi liiklusnõudeid eiravat käitumist, samuti ei nähtu liiklusnõuete eiramist kaebuse esitanud isiku ees liikunud punase Xxxx juhi käitumises. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt osales liiklusõnnetuses kokku neli sõidukit ning kõik sõidukid said olulisi kahjustusi. Seejuures nähtub kaebuse esitaja ja kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki omaniku O Š ütlustest, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk Xxxx läks mahakandmisele. Seega olid kahjustused niivõrd ulatuslikud, et sõiduki taastamisremont ei olnud enam otstarbekas. Sellest saab järeldada, et liiklusõnnetusega põhjustati varalist kahju O Šle. Sündmuskoha vaatlusprotokollist liiklusõnnetuse akti lisadest nr 2 ja sõidukite vaatlusprotokollidest nähtuvalt on kahjustusi saanud ka Xxxx Forester, mis kuulus Luminor Liising ASle. Nimetatud sõidukil on vigastatud parempoolne külg ja taganurk ning arvestades vigastusi võib asuda seisukohale, et sõiduk on taastatav. See aga omakorda eeldab taastamisremonti ja sellega on varalist kahju tekitatud Luminor Liising ASle. Kolmas liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli Xxxx, mis kuulus OÜle 4erniak. Sõidukil on vigastatud esiosa ning kui vaadata fotodel fikseeritud vigastusi, siis on ilmselge, et seda sõidukit taastada ei ole enam ulatusliku deformatsiooni tõttu võimalik. Seega on varalist kahju tekitatud OÜle 4erniak. Neljandaks liiklusõnnetuses osalenud sõidukiks oli Xxxx, mis kuulus S Sle. Sõidukil on tuvastatud esiosa vigastused ning sõiduk vajab ilmselgelt taastamisremonti ja paljude esiosa detailide vahetust, mistõttu saab asuda seisukohale, et varalist kahju on tekitatud ka S Sle. Peale eeltoodu nähtub väärteoasja materjalidest, et Regionaalhaiglas on koostatud teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ja millisest teatisest nähtuvalt on O Š osalenud liiklusõnnetuses, mis toimus 23.02.2021 kell 11.15. Kannatada saanud isikul tuvastati rindkere põrutus. Seega tekitati ka tervisekahjustus O Šle.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kaebemenetluses kontrollitud tõenditega on üheselt tuvastamist leidnud varalise kahju tekkimine neljale erinevale isikule ja tervisekahjustus ühele inimesele. Seejuures on tuvastatud, et selline tagajärg saabus kaebuse esitajast juhi juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel. Seega tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendite pinnalt on kohus ülalpool jõudnud veendumusele selles, et kaebuse esitanud isik eiras

§ 16

lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustusi, mida on kohus analüüsinud ülalpool, põhjustades liiklusõnnetuse ja sellega varalise kahju neljale isikule ning tervisekahjustuse ühele inimesele. 14 Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta ei käitu liikluses viisakalt, ei arvesta teiste liiklejatega ega hoidu teisi kahjustavast käitumisest, ei hoia piisavat ja ilmastiku- ning teeoludele vastavat pikivahet ega vali nendele tingimustele vastavat sõidukiirust, mis annaks talle ohutu võimaluse eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava ohu puhul sõidukit peatada, võib ta põhjustada liiklusõnnetuse, tekitades nii varakahju kui ka ohustada kaasliiklejate elu ja tervist. Mis puudutab tervisekahjustuse tekitamist, siis leiab kohus, et tervisekahjustus on O Šle põhjustatud ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd mootorsõiduki juhina tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud kaebuse esitaja sellise tagajärje saabumist ette nägema. Seejuures põhjustas kaebuse esitaja tervisekahjustuse vaid ühele inimesele, s.o kaasreisijale. Halbade asjaolude kokkusattumisel oleks neid tervisekahjustuse saanud inimesi olnud ilmselgelt rohkem, kuivõrd liiklusõnnetuses osales kokku neli sõidukit ja igas sõidukis oli vähemalt sõiduki juht. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus

§ 16

lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Oleg Aksjonovi käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime

§ 16

lg 1, § 46 lg 1, § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärteoga

§ 223lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist M P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. 15

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, s.t ettenähtud sanktsioonimäära maksimaalmääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Oleg Aksjonovi süü suurust

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav suurena, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud kahe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures tekitati varalist kahju neljale erinevale isikule ning vähemalt kahele sõidukile tekitati niivõrd ulatuslikke kahjustusi, et nende taastamisremont ei olnud enam otstarbekas. Tervisekahjustus tekitati ühele inimesele. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, mis on määratud maksimaalmääras, on proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ja saabunud tagajärjega ja kohus ei pea vajalikuks seda kergendamise suunas muuta. Puutuvalt karistuse liiki peab kohus vajalikuks viidata kahele asjaolule. Esmalt leiab kohus, et kaebuse esitaja näitas oma käitumisega liikluses, et ta ei sobi oma põhimõtetelt ja omaseks saanud käitumiselt juhina liikluses osalema. Kaebuse esitaja käitumine juhina oli teadlik teisi ohustav ja riske võttev ning kaasliiklejatesse hoolimatult suhtuv. Kohtuistungil vaadatud videosalvestisest nähtub kuidas kaebuse esitaja vahetab sõiduradasid ja tema eesmärk on mööduda kõigist temast aeglasemalt liikuvatest sõidukitest, kusjuures ta ei pea oluliseks ei ohutu pikivahe hoidmist ega ka keeruliseks muutunud ilmastiku- ja teeolusid. Seega lõi kaebuse esitaja oma agressiivse sõidustiiliga liikluses ohu ajaliselt juba oluliselt varem enne liiklusõnnetuse toimumist. Seejuures nähtub kaebuse esitaja selgitustest, et ta peab süüdlaseks kõiki teisi, kuid ei näe enda käitumises midagi taunitavat. Seega juba kaebuse esitaja suhtumine liiklusnõuetesse näitab kaebuse esitaja ohtlikkust liikluses oma mõttelaadilt ja kaebuse esitaja kujutab liikluses ohtu kõigile kaasliiklejatele, kes temaga ühele teelõigule satuvad, ohustades nii kaasliiklejate vara kui ka tervist. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitajat saab liikluses hoolsalt ja tähelepanelikult liikluses käituma sundida vaid juhul, kui ta liikluses mõnda aega juhina ei osale ja juhtimisõiguse taastamiseks peab tegema eksamid, mis tema teadmisi liiklusnõuete osas värskendavad ja teda loodetavasti tulevikus liikluses rahulikumalt käituma sunnib. Teiseks peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isiku isikuandmetele. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja töötu ja selle tõendamiseks on kaebusele lisatud Eesti Töötukassa 06.04.2021 koostatud teatis, mille kohaselt on kaebuse esitaja töötuna arvele võetud alates 28.09.

1. Kaebemenetluses kinnitas kaebuse esitaja, et ta on endiselt töötu. Selline asjaolu 16 viitab üheselt sellele, et kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, s.t rahaline mõjutamine ei kannaks oodatavat eesmärki, sest karistus ei oleks täidetav. Seejuures nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusel isikul on kehtiv kriminaalkaristus ja menetlusalust isikut on muuhulgas karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele on kaebuse esitajal ka seitse kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest ning need karistused on kehtivad seetõttu, et kaebuse esitajale määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata. Sellised andmed annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et ka juba varem kohaldatud kergem karistusliik rahatrahvi näol on jäänud tagajärjetuks ja menetlusalune isik jätab rahatrahvid tasumata. Seega ei olekski kohtuväline menetleja saanud menetlusalust isikut karistada rahatrahviga, kuivõrd seda on juba korduvalt menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja rahatrahvid on jäetud tasumata, s.t karistused on oma liigilt jäänud oodatud tulemuseta. Lisaks sellele on kaebuse esitaja kohtule esitatud teatise kohaselt töötu juba üle poole aasta, mis viitab sellele, et kaebuse esitajal puuduvad elementaarseimadki rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, mistõttu on rahatrahvi kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes välistatud ning ainud karistusliik, mida kohtuväline menetleja kohaldada sai, oligi menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Mis puudutab üldpreventsiooni, leiab kohus, et määratud karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmääras annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral liiklusnõuete teadliku ja teisi ohustaval viisil eiramisele järgneb vastutus, mis viib liiklusest kõrvaldamiseni. Seejuures peaks teiste liiklejate teadmine, et teadlikult liiklusnõudeid eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendama ka teiste liiklejate turvatunnet. Menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebusest nähtuvalt on esitatud alternatiivne taotlus määratud karistuse kergendamiseks. Kohus leiab, et kaebemenetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks aluse määratud karistuse kergendamiseks. Nii nagu kaebuses, jäi ka kohtuistungil kaebuse esitaja oma seisukoha juurde, et liiklusõnnetuse põhjustas libe tee ja punase sõiduki juhi ebaloogiline käitumine. Kohus leiab, et libe tee ei saa iseenesest ühtegi liiklusohtlikku olukorda tekitada, kuivõrd sõidukit juhib mitte teekate, vaid sõiduki juht, kes peab tee- ja ilmastikuoludega ning oma sõiduoskusega ja sõiduki sõiduomadustega, eelkõige aga liiklusnõuetega arvestama. Libe teekate võtab sõiduki juhtimise juhilt üle siis, kui sõiduki juht jätab teekatte seisukorra ja ilmastikuolud tähelepanuta ning ebasobivaid juhtimisvõtteid kasutades kaotab seetõttu ise sõiduki üle kontrolli. Seega sõltub liikluse ohutus ükskõik millistes tingimustes ainuüksi juhi mõtteviisist, arusaamisvõimekusest, järelduste tegemise oskusest ja soovist ning kasvõi natukesest viisakusest liikluses ja teistega arvestamisest. Kaebemenetluses kontrollitud tõenditest nähtuvalt kaebuse esitajal need omadused 23.02.2021 puudusid ja arvestades kaebuse esitaja kohtuistungil avaldatud seisukohti võib järeldada, et kaebuse esitajal need omadused puuduvad seniajani. Seega juba kaebuse esitaja seisukohad näitavad, et kaebuse esitaja mingeid järeldusi teinud ei ole ega ole aru saanud ka sellest, et liiklusseaduses sätestatud juhi kohustused on kohustuslikud järgmiseks ka temale. Seega ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu ega põhjust, mis peaks kaebuse esitajale määratud karistust mõjutama kergendamise suunas. Kaebuses on leitud ka seda, et kaebuse esitaja on töötu ning juhtimisõigusest ilmajäämisel oleks kaebuse esitajal raske tööd leida. Kaebusele lisatud Eesti Töötukassa teatisest nähtuvalt on kaebuse esitaja töötuna arvel juba alates 28.09.2020 ja seda ka kohtuliku arutamise ajal, s.o seisuga 01.06.
2. Seega vaatamata sellele, et kaebuse esitajal on kaebuse esitamise tõttu endiselt juhtimisõigus olemas, ei ole sellise eriõiguse olemasolu kergendanud või lihtsustanud töö leidmist. Kohus leiab, et on olemas ka selliseid töid, mida saavad teha ka juhtimisõiguseta isikud ning juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla töö leidmisel kas ainsaks või siis oluliseks eeltingimuseks. Seetõttu jätab kohus väite juhtimisõiguse vajalikkusest töö leidmisel tähelepanuta. 17 Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18