lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Raul Annuka, Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Oleg Aksjonov, ik: 36511192232, elukoht: xxxx. Kaitsja: Vassili Kosteitšuk, Perejurist VK OÜ, Kaheküla tee 9, Tallinn Harju maakond. RESOLUTSIOON 1. Jätta Oleg Aksjonovi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M P 17.03.2021 otsusele nr 2302,21,002166 Oleg Aksjonovi karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M P 17.03.2021 otsus nr 2302,21,002166 Oleg Aksjonovi karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata. 3.
lg 1 alusel Oleg Aksjonovile määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel. 4. Vastavalt
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1
lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse 17.03.2021 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist otsuse, karistades kaebajat Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuus (lisa 1 – väärteootsus). Karistuse aluseks oli 23.02.2021 toimunud liiklusõnnetus. Kaebaja vaidlustab nimetatud otsuse täies ulatuses. Kaebaja leiab, et tema ei ole seadust rikkunud ja Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuse määramiseks puudub alus. Liiklusseaduse § 223 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kaebaja ei ole liiklusnõudeid rikkunud. Seadusega ettenähtud karistuse maksimaalses määras kohaldamine (mis eeldab eksami sooritamist) ei ole millegagi põhjendatud. Valitud karistus on ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult koormav kaebaja jaoks. Kaebaja on töötu (lisa 4 – töötukassa tõend). Ilma juhiloata on uue töökoha leidmine, eriti Covid19 olukorra arvestades, praktiliselt võimatu. Käesoleva asja väärteoasja materjalidest nähtub selgelt, et 23.02.2021 toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks libe tee. Sel päeval olid Tallinnas eriti rasked jääolud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt „sõidutee on kaetud märja asfaltkattega ning on libe.“ Asja materjalide olevatest piltidest nähtub, et kõik liiklusõnnetuses osalenud sõidukid on kaetud jää kihiga. Põhjuseks on see, et sel päeval sadas vihma, mis maapinnal koheselt jäätus, moodustades eriti libeda, kuid märkamatu jääkihti. Kaebaja ei saanud sellist olukorda ette näha, 2 sest ajal, mil ta sõidu alustas olid teeolud normaalsed. Sõidu ajal aga olukord muutus, kuid seda ei olnud kohe näha (lisa 2 – väljavõtted asja materjalidest jääiste olude kohta). Asja materjalidest olevast videost on näha, et kaebaja ees sõitev sõiduk, ilma põhjuseta, vajutab pidurit (pidurituli põleb). Seetõttu kaebaja vajutas kergelt pidurit ka. Selle tulemusel hakkas kaebaja sõiduk koheselt libisema, kaotades täielikult juhitavuse. Tekkinud olukorras sõiduki juhitavuse taastamine ja liiklusõnnetuse vältimine oli täielikult võimatu. 23.02.2021 toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks oli vääramatu jõu asjaolud, so. suurt osa Eestist tabanud jäide põhjustas rohkelt liiklusõnnetusi, häirekeskusele laekus 275 teadet õnnetustest. Politsei on avalikkusele teatanud, et valdav enamus liiklusõnnetusi oli seotud äärmiselt raskete teeoludega (lisad 3 – politsei ja muude allikate teated jäiste teeolude kohta). Politsei poolt avaldatud liiklusinfos on kaebaja liiklusõnnetuse kohta öeldakse otse, et juht kaotas libedal teel sõiduki üle kontrolli. Eeltoodu alusel p a l u n: • Kuulata üle tunnistaja (kaebaja sõidukis viibinud) O Š, isikukood xxxx. Kaebaja tagab tunnistaja ilmumise. Tunnistaja ütlustega tõendatakse asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli nähtamatu jääkiht teekattel. • Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2021 otsus väärteoasjas nr. 2302,21,
On selge, et teeolud ei läinud ootamatult halvaks selles kohas, teeolud olid läbivalt ühesugused, seda tunnistaja ka täna selgitas. Siis alates Järvevana ülesõidukohast oli aru saada, et teeolud on libedad. Kogenud juht, mida kaebaja kahtlemata kindlasti on, oleks pidanud aru saama, et selline riskeeriv käitumine antud ilmastikuoludesse ei sobi. Liiklusõnnetused ei toimu halbade ilmastikuolude tõttu, liiklusõnnetused toimuvad seetõttu, et auto juht võtab vastu valed otsused ja kasutab valesid sõiduvõtteid. Isegi ideaalsetes ilmastikuoludes oli see pikivahe, mida kaebaja läbivalt Järvevana teel sõites kasutas, täiesti sobimatu. Selline käitumine on see, et tagajärg on omavahel täielikult põhjuslikus seoses, kaebaja valiski oludele ebasobiva pikivahe ja nüüd kui seda märkas, et teine auto on talle liiga lähedale tulnud, pidurdamise tagajärjel kaotas ta auto üle kontrolli. Kui ta märkas, et teine auto on talle nii lähedal, siis ta pidurdamise tagajärjel kaotaski oma sõiduki juhitavuse. Kas pidurdamine oli sujuv või järsk, see ei muuda asja, oluline on see, et kaebaja ei valinud sobivat pikivahet. Ükski teine juht ei saa selles liiklusõnnetuses süüdi olla kuna liikusidki vastavalt oma sõidureas, ei kaldunud kõrvale, ei sõitnud kellelegi otsa, ei teinud midagi valesti. See, milline nende pikivahe oli, milline iganes seal näha on, ei puutu asjasse kuna nende tegevuse tagajärjel ei juhtunud midagi. Oleks kaebaja valinud sobiva sõidukiiruse, sobiva pikivahe, siis oleks üldse puudunud vajadus pidurit kasutada. Arvestades riskeerivat käitumist, mida kaebaja seal liikluses rakendas, sellega ta pani ohtu neljas autos viibinud isiku elud ja ka enda kaasreisija elu ja tervise. Ime, et need tagajärjed jäid nii kergeks kui nad tegelikult on. Praktikas oleks see liiklusõnnetus võinud lõppeda mitme hukkunuga. Arvestades seda rikkumise raskust, seetõttu ongi kohtuväline menetleja otsustanud rakendada ka juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena. Peab ikkagi vaatama seda, milline on teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seoses ja selgelt Oleg Aksjonov on seadnud ohtu nii paljude isikute elu ja tervise ja vara ja see nõuab väga ranget karistust. Teiste liiklejate ohutuse tagamiseks ongi kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks ta juhtimisest kõrvaldada. Kokkuvõtlikult rikkumine on tõendatud ja kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kaebusele lisatud tõendeid, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlused, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse 7 määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on menetlusalusele isikule ette heidetud
Nimetatud sätte kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Lisaks eelmärgitule heidetakse menetlusalusele isikule ette
lg 3 p 1 sätestatud kohustust, mis kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust ja juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sellise käitumisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukite omanikele O Š, Luminor Liising, 4erniak OÜ ja S S ja tervisekahjustuse O Šle. Kaebemenetluses üle kuulatud kaebuse esitaja ja tunnistajate O Š, A V ja T T ütlustest tulenevalt oli sündmuskohal tee libe. Seejuures nähtub tunnistaja T T ütlustest sedagi, et jäidet sadas juba Järvenana tee Mustamäe poolses alguses endise Piimakombinaadi juures (Pärnu mnt 139) ning Lasnamäe poole liikudes sadu tugevnes. Seejuures nähtub sama tunnistaja ütlustest sedagi, et kuigi lubatud suurim sõidukiirus oli teelõigul 70 km/h, siis ilmastikuolude tõttu sõideti kiirusega 50-60 km/h ja sündmuskohal pärast liiklusõnnetuse toimumist oli tagapool sõitnud sõidukijuhtidel raskusi sõidukite peatamisega. Seega saab kohus lugeda tuvastatuks, et teeolud olid vaidlusalusel teelõigul ilmastikutingimuste tõttu halvad, sadas jäidet ja tee oli sellest tingitult libe. Sellele annavad kinnitust kohtu arvates ka kaebusele lisatud kirjalikud tõendid, s.o väljavõtted erinevatest portaalidest (xxxx, xxxx, xxxx). Väärteotoimikus asub materjalide juures ka kaebuse esitaja juhitud sõidukis asunud videoregistraatori salvestis. Kaebuse esitaja ja kaitsja asusid seisukohale, et videosalvestis on lubamatu tõend, kuivõrd selle saamise asjaolud on ebaselged, videosalvestist ei ole vaadeldud ja kaebuse esitaja arvates on salvestise puhul tegemist tema eraelu puudutava teabega, mille kohtuistungil vaatamine rikub tema eraelu puutumatust. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et politseinik võttis ise mälukaardi videoregistraatorist välja ja tema seda politseiametnikule ei andnud. Tuvastamaks videosalvestise väärteoasja materjalide juurde sattumise asjaolusid kuulas kohus tunnistajatena üle sündmuskohal käinud politseiametnikud E Ai ja A Vi. Tunnistaja E Ai ütluste kohaselt andis kaebuse esitaja ise neile videoregistraatori mälukaardi, kuivõrd oli veendunud selles, et keegi riivas tema sõidukit, ning see asjaolu peaks olema salvestunud ka videosalvestisele, kuid salvestise vaatamisel ilmnes, et kaebuse esitaja ise keeras rooli ja läks vastassuunavööndisse. Salvestis läks koos materjalidega menetlejale ja hiljem nägi 8 seda salvestist ka internetis FB grupi lingi kaudu ja vist ka Delfi või Postimehe kaudu. Tunnistaja A Vi ütluste kohaselt väitis kaebuse esitaja talle sündmuskohal, et talle keeras punane auto ette ja tal on pardakaamera salvestis, kust politsei võib näha seda ette keeramise momenti ja soovis politseile anda salvestist, et politsei saaks välja uurida mis auto see oli, mis ära sõitis. Kaebuse esitaja andis salvestise paarilisele (E A), võtsid video välja CD plaadile ja andsid menetlejale. Järgmine päev andis mälukaardi kaebuse esitajale tagasi. Ei näinud, et keegi jõuga oleks seda mälukaarti võtnud. Hiljem nägi videot Delfis mitte täies ulatuses, vaid lõpuosa. Puutuvalt kaebuse esitaja juhitud sõidukis asunud videoregistraatori salvestisse ja selle tõendina lubatavusse peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Kohtule edastati väärteotoimik koos eelviidatud videoregistraatori videosalvestisega CD-R plaadil. Teabesalvestisele on märgitud kirje: „LÕ XXXX (xxxx) videoreg.“. Sellisest kirjest saab teha järelduse, et tegemist on salvestisega, mis pärineb videoregistraatorist, milline oli paigaldatud sõidukisse Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Samad andmed sõiduki kohta on märgitud väärteoasjas Liiklusõnnetuse akti Vorm 2 LÕ-2 lisas, milles on fikseeritud liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja selle juhi andmed. Andmetest nähtuvalt juhtis sõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx Oleg Aksjonov, millist asjaolu ei ole kaebuse esitaja Oleg Aksjonov vaidlustanud. Samamoodi ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ka seda, et videosalvestisel leiduv salvestis pärineb tema sõidukis asunud videoregistraatorist ja videosalvestisel asuval salvestisel on salvestatud liiklusõnnetuse toimumine ja teelõigu läbimine enne liiklusõnnetust. Seega on videosalvestise päritolu üheselt tuvastatud. Lahendamaks küsimust salvestise sattumise kohta väärteotoimikusse, siis ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ka seda, et see salvestis sattus tema sõidukist politseinike kätte, mitte ei ole seda kuskilt leitud. Ainus vahe on selles, et kaebuse esitaja selgituste kohaselt võeti videoregistraatori mälukaart ära politseiametniku poolt, kuid politseiametnike ütluste kohaselt andis mälukaardi neile kaebuse esitaja ise. Seejuures politseiametnike ütluste kohaselt andis kaebuse esitaja mälukaardi neile liiklusõnnetuse sündmuskohal seetõttu, et videosalvestisega tõendada, et tema ei olnud liiklusõnnetuse põhjustaja, vaid ees sõitnud punane sõiduk, mis talle ette keeras, s.t kaebuse esitajal endal oli ülekaalukas huvi, et politseiametnikud veenduksid teise sõidukijuhi süüs just selle salvestise abil. Kui piirduda nende väidetega, saaks asuda seisukohale, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga ja täit tõde ei saaks nagu välja selgitada kui ei ole teisi ühte või teist versiooni kinnitavaid tõendeid. Kuulates aga menetlusaluse isiku selgitusi ja tunnistaja O Š ütlusi, tulenes nendest ütlustest üheselt, et mõlemad tõendiallikad annavad ühesuguseid ütlusi ees sõitnud punase sõiduki manöövrite kohta, süüdistades punase sõiduki juhti liiklusohu põhjustamises. Seega kinnitavad need ütlused politseiametnike esitatud versiooni videoregistraatori mälukaardi nende kätte sattumise kohta kaebuse esitaja enese initsiatiivil. Seetõttu loeb kohus kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et videoregistraatori mälukaart võeti politseiametnike poolt ära tema tahte vastaselt, ebausaldusväärseteks. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu väärteotoimikus leiduvale ja kaebuse esitaja enda allkirjastatud avaldusele, milles on kaebuse esitaja omakäeliselt märkinud, et sai tagasi oma registraatori kaardi, mille ta andis politseinikele oma registraatorist pärast liiklusõnnetust, mis leidis aset 23.02.2021 aadressil Tallinnas Peterburi teel (Tartu mnt 84d maja kõrval). Seega ka kaebuse esitaja enda 24.02.2021 koostatud avaldus lükkab tema kohtuistungil esitatud väite videoregistraatori mälukaardi tema tahte vastaselt politsei kätte sattumise osas ümber. Kohtuistungil leidis kaitsja, et juhul, kui kohus siiski peab vajalikuks videosalvestist kohtuistungil vaadata, siis tuleks seda vaadata vaid videos ja hääletult. Kohus vaatas videot kõigi menetluse poolte juuresolekul koos audioga ning saab kaitsja taotlusest aru, sest audiost on kuulda kaebuse esitaja vulgaarsed väljendid sõidutee ääres seisvate ja liiklusjärelevalvet teostavate politseiametnike ja kõigi eespool liikuvate sõidukijuhtide aadressil, kes kaebuse esitaja arvates liiga aeglaselt sõidavad. Kohus järeldab sellest, et just kaebuse esitaja enda sõnakasutuse tõttu pidas ta videosalvestist tema eraelu puudutavaks, kuivõrd see sõnakasutus iseloomustab kaebuse esitajat nii inimesena kui ka liiklejana. Samas ei ole videosalvestiselt kuuldul tõendamiseseme osas tähtsust, kuivõrd oluline on just videosalvestiselt nähtav teave ja sellel videosalvestisel nähtub liiklusolustik, s.t kaebuse esitaja juhitud sõidukisse paigaldatud 9 videosalvestisseade filmib teiste isikute tegevust ja mingil määral saab teha järeldusi ka registraatoriga sõiduki enda liikumisest ja juhi juhtimisvõtetest, kuid kohtu arvates ei puuduta kolmandate isikute tegevus, mis on salvestisel salvestatud, kuidagi kaebuse esitaja eraelu. Seega väited salvestise kohtuistungil vaatamisega põhjustatava kaebuse esitaja eraelu riive kohta on otsitud ja põhjendamatud. Kokkuvõtvalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohus loeb vaidlusaluse videosalvestise kui tõendi saamise asjaolud seaduslikuks ja tõendi enese lubatavaks. Lisaks eelmärgitule peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et kaebuse esitaja avaldas kohtuistungil pahameelt selles osas, et tema sõidukis olnud videoregistraatori salvestis oli üleval ka internetis ja kõik said seda vaadata. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikud kinnitasid, et ka nemad nägid seda FB grupis, samuti oli video lõpuosa nähtav ka Delfis ning Postimehes. Kohus kontrollis esitatud väidet ning tuvastas, et 26.02.2021 Postimehes on üles laetud olnud „video: vaata, kui ootamatult võib libeduse tõttu tekkida liiklusõnnetus“, millise juures on ka fotod liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest. Käesolevaks ajaks, s.o kohtuistungi päevaks on videolõik eemaldatud. Seega oli videolõik pärast liiklusõnnetuse toimumist kõigile kättesaadav avalikke kanaleid kaudu, millist videosalvestisel kujutatud asjaolu saab lugeda üldtuntuks, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kuigi tegemist on meediaväljaandega, millises informatsioon võib pärineda subjektiivsest allikast, siis käesoleval juhul on tegemist videosalvestisega tegelikult asetleidnud sündmusest, mida ei vaidlusta ei kaebuse esitaja ise ega ka tema kaitsja. Puutuvalt kaitsja väidetesse salvestise kui tõendi kasutamise võimaluste kohta seoses viidetega kohtupraktikale, märgib kohus alljärgnevat. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestusi, samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejale üle omal initsiatiivil. Kohtupraktika kohaselt saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või ka dokumentidena ning nende vormistamisel tuleb järgida KrMS
lg 3 p 1 pandud kohustust, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Käesoleval juhul sai kaebuse esitaja aru või vähemalt pidi aru saama, et teekate on libe ning arvestades liikluse tihedust ning eespoolses nähtavusulatuses toimuvat, ka seda, et eessõitvad sõidukid vahetasid sõiduradasid ning ka kaebuse esitaja vahetas sõiduradasid, et temale võivad ette liikuda teised sõidukid, mis võivad sundida teda pidurdama. Seega pidi ta valima tee- ja ilmastikutingimusi arvestades sellise sõidukiiruse, millise puhul oleks ta võimeline sõiduki vajadusel peatama. Väärteoasjas kogutud tõenditest aga nähtub see, et kaebuse esitaja ei arvestanud ühegi asjaoluga nendest ning ei olnud suuteline isegi pidurdamisega hakkama saama, vaid kaotas sõiduki üle kontrolli. Lisaks sellele leiab kohus, et kaebuse esitaja rikkus ka
lg 1 sätestatud liikleja kohustust olla viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumisega hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara ja keskkonda. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub kaebuse esitaja agressiivne sõidustiil, korduv sõiduradade vahetamine selleks, et mööduda temast aeglasemalt liikuvatest sõidukitest, kuigi on aru saada, et tee võib olla libe ja seetõttu ongi teised juhid valinud väiksema sõidukiiruse. Seega näitab kaebuse esitaja käitumine hoolimatust teistesse liiklejatesse ja igasuguse viisakuse puudumist ja teiste 12 liiklejatega arvestamata jätmist, millega sellistes ilmastikutingimustes sõidukit juhtides lõi kaebuse esitaja ilmselge ohu teistele inimestele ja teiste isikute varale. Peale eelmärgitu süüdistatakse kaebuse esitajat ka
Viidatud sätte kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub, kuidas juba video alguses liigub kaebuse esitaja musta Xxxx taga suhteliselt väikese pikivahega ning kui Xxxx reastub ümber vasakult teisele sõidurajale, reastub ka kaebuse esitaja ümber, jättes taas Xxxxga suhteliselt väikese pikivahe. Seejärel reastub kaebuse esitaja tagasi vasakule sõidurajale ning ka eesliikuv Xxxx reastub tema ette enne tunnelisse sõitmist vaskpoolsele sõidurajale, ning mõlemad mööduvad tunnelis valgest xxxxst. Tunnelist väljumise järgselt suurendab kaebuse esitaja kiirust ja reastub ümber parempoolsele sõidurajale ning möödub vasakul liikuvast Xxxxst, jõudes tõusul järele punasele Xxxxle, mis liigub aeglasemalt ja kaebuse esitajast möödub vasakul sõidurajal taas must Xxxx. Samal ajal liigub paremalt aeglustusrajale Xxxx, mis liigub suhteliselt väikesel kiirusel edasi ja kaebuse esitaja juhitud sõiduk möödub ka temast. Selle järel suundub punane Xxxx vaskule sõidurajale, ning sama teeb ka kaebuse esitaja, kusjuures pikivahe punase Xxxxga parempoolsel, nüüdseks juba keskmisel sõidurajal, kui ka seejärel vasakpoolsel sõidurajal, on muutunud mõne meetri pikkuseks. Kaebuse esitaja väitis küll kohtuistungil, et tunneb liiklusseadust, kuid tema jaoks oli üllatuseks, et
lg 2 kohaselt peab asulasisesel teel sõidukite vahel olema ajaliselt 2 sekundit, mis kulub sõidukitel pikivahe läbimiseks. Selle peale väitis kaebuse esitaja hoopis seda, et tal on videosid, kus sõidukid sõidavad kaitseraud kaitserauas kinni. Kohus leiab, et sellised kaebuse esitaja tõendid ei saa olla tõenditeks käesolevas väärteoasjas ja kohus lahendab kaebemenetluses vaid konkreetses väärteoasjas esitatud kaebust ning peab analüüsima kaebuse esitaja käitumist liikluses, mitte teiste isikute käitumist muul ajal ja muus kohas. Käesoleval juhul saab videlõigust järeldada, et juhul, kui teekate oleks olnud kuiv ja eesliikunud punane Xxxx oleks pidurdanud, ei oleks kaebuse esitaja olnud suuteline sõidukit peatama liiga väikese pikivahe tõttu ka ideaalsetes teeoludes. Käesoleval juhul aga piisas juba väikesest pidurile vajutamisest selleks, et libeduse tõttu sõiduki üle kontroll kaotada. Seega ei hoidnud kaebuse esitaja piisavat pikivahet, mis oleks vastanud tee- ja ilmastikutingimustele, kuigi kaebuse esitaja pidi aru saama, et selliste ilmastikutuingimuste ja teeolude tõttu ei suudaks ta ühelgi juhul sõidukit peatada. Videosalvestiselt nähtuv liiklussituatsioon ja pikivahe näitavad üheselt seda, et pikivahe oli liiga väike. Kui kaebuse esitaja oleks hoidnud suuremat pikivahet, puudunuks tal vajadus ka pidurdada. Teeoludele mittevastava kiiruse valiku ja sellest tuleneva liiga väikese pikivahe tõttu aga pidi kaebuse esitaja pidurdama, et vältida tagant otsasõitu eeslikuvale aeglasemalt liikuvale sõidukile ja kaotas teeolude tõttu kontrolli sõiduki üle. Kaebuse esitaja käitumine viitab aga hoolimatusele liiklusohutusse ja vaid oma eesmärgi saavutamisele suunatud käitumisele, igal võimalusel mööduda eesliikuvatest aeglasema sõidukiirusega sõidukitest ning kaebuse esitaja ei arvestanud teiste liiklejate ega ka tee- ja ilmastikuoludega ning ilmselgelt ülehindas oma sõidukogemust ja –oskust. Kohus leiab, et sellise käitumisega rikkus kaebuse esitaja ka
Kohtulikul arutamisel asus kaebuse esitaja kaitsja seisukohale, et isegi juhul, kui kaebuse esitajat saaks süüdistada kokkupõrkes paremal liikunud Xxxxga, siis puudub põhjuslik seos kokkupõrkega vastassuunas liikunud sõidukitega. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et just
lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega lõi kaebuse esitaja liiklusohu, mis realiseerus ja sellele järgnevalt sündmuste ahela, mis ei olnud enam tema kontrolli all ja mille tulemusena põrkas kaebuse esitajast juhi juhitud ja juhitavuse kaotanud sõiduk vastu takistust ning edasine sõiduki liikumine sõltus ainult teeoludest ja kokkupõrkest vallandunud jõudude rakendumisest, s.t paremale kaldudes põrkus sõiduk külgepidi kokku takistusega, mis vallandas uue jõu ja suunas juhitavuse kaotanud sõiduki takistusest eemale vasakule üle kahe sõiduraja ja ohutussaare vastasuunavööndisse, kus kaebuse esitaja juhitud sõidukile kui ootamatult teele ilmunud 13 takistusele, mille ilmumist ei olnud võimalik ette näha, sõitsid omakorda otsa kaks vastassuunas liikunud sõidukit ning paiskasid kaebuse esitaja juhitud sõiduki vastu teepiiret. Seega tegemist oli sellise sündmuste ahelaga, mille algpõhjuse lõi kaebuse esitaja ja millesse kolmandad isikud sekkuda ei saanud ja mis väljus ka kaebuse esitaja enda kontrolli alt. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt esineb õigusvastasusseos ennekõike juhul, kui hoolsuspärane käitumine oleks vähendanud samaväärse tagajärje saabumise riski ning suurendanud õigushüve päästmise võimalust või tagajärge ei oleks saabunud. Käesoleval juhul, kui kaebuse esitaja ei oleks rikkunud ülalviidatud ja juhile kohustuslikke liiklusnõudeid, oleks tagajärje saabumise risk mitte ainult vähenenud, vaid tagajärg oleks jäänud saabumata, s.t ainult kaebuse esitaja süüline käitumine on seotud tagajärje saabumisega. Kui kaebuse esitaja oleks valinud teeoludele ja ilmastikuoludele, liikluse tihedusele ning oma sõidukogemusele vastava sõidukiiruse, oleks hoidnud piisavat pikivahet ja oleks olnud liikluses teiste liiklejatega arvestav, viisaks ja hoidunud oma käitumises teiste liiklejate ohustamisest, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Kogutud tõenditest ei nähtu ühegi teise liiklusõnnetuses osalenud juhi liiklusnõudeid eiravat käitumist, samuti ei nähtu liiklusnõuete eiramist kaebuse esitanud isiku ees liikunud punase Xxxx juhi käitumises. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt osales liiklusõnnetuses kokku neli sõidukit ning kõik sõidukid said olulisi kahjustusi. Seejuures nähtub kaebuse esitaja ja kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki omaniku O Š ütlustest, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk Xxxx läks mahakandmisele. Seega olid kahjustused niivõrd ulatuslikud, et sõiduki taastamisremont ei olnud enam otstarbekas. Sellest saab järeldada, et liiklusõnnetusega põhjustati varalist kahju O Šle. Sündmuskoha vaatlusprotokollist liiklusõnnetuse akti lisadest nr 2 ja sõidukite vaatlusprotokollidest nähtuvalt on kahjustusi saanud ka Xxxx Forester, mis kuulus Luminor Liising ASle. Nimetatud sõidukil on vigastatud parempoolne külg ja taganurk ning arvestades vigastusi võib asuda seisukohale, et sõiduk on taastatav. See aga omakorda eeldab taastamisremonti ja sellega on varalist kahju tekitatud Luminor Liising ASle. Kolmas liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli Xxxx, mis kuulus OÜle 4erniak. Sõidukil on vigastatud esiosa ning kui vaadata fotodel fikseeritud vigastusi, siis on ilmselge, et seda sõidukit taastada ei ole enam ulatusliku deformatsiooni tõttu võimalik. Seega on varalist kahju tekitatud OÜle 4erniak. Neljandaks liiklusõnnetuses osalenud sõidukiks oli Xxxx, mis kuulus S Sle. Sõidukil on tuvastatud esiosa vigastused ning sõiduk vajab ilmselgelt taastamisremonti ja paljude esiosa detailide vahetust, mistõttu saab asuda seisukohale, et varalist kahju on tekitatud ka S Sle. Peale eeltoodu nähtub väärteoasja materjalidest, et Regionaalhaiglas on koostatud teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ja millisest teatisest nähtuvalt on O Š osalenud liiklusõnnetuses, mis toimus 23.02.2021 kell 11.15. Kannatada saanud isikul tuvastati rindkere põrutus. Seega tekitati ka tervisekahjustus O Šle.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kaebemenetluses kontrollitud tõenditega on üheselt tuvastamist leidnud varalise kahju tekkimine neljale erinevale isikule ja tervisekahjustus ühele inimesele. Seejuures on tuvastatud, et selline tagajärg saabus kaebuse esitajast juhi juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendite pinnalt on kohus ülalpool jõudnud veendumusele selles, et kaebuse esitanud isik eiras
lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustusi, mida on kohus analüüsinud ülalpool, põhjustades liiklusõnnetuse ja sellega varalise kahju neljale isikule ning tervisekahjustuse ühele inimesele. 14 Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik rikkus
lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta ei käitu liikluses viisakalt, ei arvesta teiste liiklejatega ega hoidu teisi kahjustavast käitumisest, ei hoia piisavat ja ilmastiku- ning teeoludele vastavat pikivahet ega vali nendele tingimustele vastavat sõidukiirust, mis annaks talle ohutu võimaluse eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava ohu puhul sõidukit peatada, võib ta põhjustada liiklusõnnetuse, tekitades nii varakahju kui ka ohustada kaasliiklejate elu ja tervist. Mis puudutab tervisekahjustuse tekitamist, siis leiab kohus, et tervisekahjustus on O Šle põhjustatud ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd mootorsõiduki juhina tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud kaebuse esitaja sellise tagajärje saabumist ette nägema. Seejuures põhjustas kaebuse esitaja tervisekahjustuse vaid ühele inimesele, s.o kaasreisijale. Halbade asjaolude kokkusattumisel oleks neid tervisekahjustuse saanud inimesi olnud ilmselgelt rohkem, kuivõrd liiklusõnnetuses osales kokku neli sõidukit ja igas sõidukis oli vähemalt sõiduki juht. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Oleg Aksjonovi käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1, § 46 lg 1, § 50 lg 3 p 1 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist M P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. 15
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, s.t ettenähtud sanktsioonimäära maksimaalmääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Oleg Aksjonovi süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav suurena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud kahe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures tekitati varalist kahju neljale erinevale isikule ning vähemalt kahele sõidukile tekitati niivõrd ulatuslikke kahjustusi, et nende taastamisremont ei olnud enam otstarbekas. Tervisekahjustus tekitati ühele inimesele. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, mis on määratud maksimaalmääras, on proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ja saabunud tagajärjega ja kohus ei pea vajalikuks seda kergendamise suunas muuta. Puutuvalt karistuse liiki peab kohus vajalikuks viidata kahele asjaolule. Esmalt leiab kohus, et kaebuse esitaja näitas oma käitumisega liikluses, et ta ei sobi oma põhimõtetelt ja omaseks saanud käitumiselt juhina liikluses osalema. Kaebuse esitaja käitumine juhina oli teadlik teisi ohustav ja riske võttev ning kaasliiklejatesse hoolimatult suhtuv. Kohtuistungil vaadatud videosalvestisest nähtub kuidas kaebuse esitaja vahetab sõiduradasid ja tema eesmärk on mööduda kõigist temast aeglasemalt liikuvatest sõidukitest, kusjuures ta ei pea oluliseks ei ohutu pikivahe hoidmist ega ka keeruliseks muutunud ilmastiku- ja teeolusid. Seega lõi kaebuse esitaja oma agressiivse sõidustiiliga liikluses ohu ajaliselt juba oluliselt varem enne liiklusõnnetuse toimumist. Seejuures nähtub kaebuse esitaja selgitustest, et ta peab süüdlaseks kõiki teisi, kuid ei näe enda käitumises midagi taunitavat. Seega juba kaebuse esitaja suhtumine liiklusnõuetesse näitab kaebuse esitaja ohtlikkust liikluses oma mõttelaadilt ja kaebuse esitaja kujutab liikluses ohtu kõigile kaasliiklejatele, kes temaga ühele teelõigule satuvad, ohustades nii kaasliiklejate vara kui ka tervist. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitajat saab liikluses hoolsalt ja tähelepanelikult liikluses käituma sundida vaid juhul, kui ta liikluses mõnda aega juhina ei osale ja juhtimisõiguse taastamiseks peab tegema eksamid, mis tema teadmisi liiklusnõuete osas värskendavad ja teda loodetavasti tulevikus liikluses rahulikumalt käituma sunnib. Teiseks peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isiku isikuandmetele. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja töötu ja selle tõendamiseks on kaebusele lisatud Eesti Töötukassa 06.04.2021 koostatud teatis, mille kohaselt on kaebuse esitaja töötuna arvele võetud alates 28.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.