KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 3. august 2021, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalised

) § 119 lg 1; § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 02.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles õiguskantsleri poolt diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja heidab ette seda, et õiguskantsleri veebilehel ei ole piisavalt teavet vene keeles.
2. Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 määrusega tagastati kaebus ja jäeti menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata. Kaebus tuleb tagastada vastavalt

§ 121lg 2 p-le 1, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Seadusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et õiguskantsleri veebilehel avaldataks teavet vene keeles või selle veebilehe venekeelse versiooni sisu oleks samasugune nagu eestikeelsel veebilehel. Riigiasutuste asjaajamiskeeleks, sh asutuste 3-21-1216 veebilehtede keeleks, on eesti keel. Kaebuses kirjeldatud õiguskantsleri tegevus ei saa olla kaebajale kahju põhjustanud. Tallinna Vanglalt saadud teabe kohaselt oskab kaebaja eesti keelt piisavalt, et mõista kirjalikku teksti. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX palub 28.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu määrus ja saata asi tagasi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Kaebaja taotleb, et kohus menetleks asja vene keeles. Halduskohtu keeldumine vene keeles vastamisest oli õigusvastane. Õiguskantsler propageerib diskrimineerimist ja genotsiidi venelaste suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Keeleseaduse § 10 lg 1 ls 1 näeb ette, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Ükski teine õigusnorm ei näe ette õiguskantsleri kohustust avaldada veebilehel teavet mõnes muus keeles, kui tegemist ei ole KeeleS § 9 lg-s 1 nimetatud juhtumiga. Põhiseaduse §-st 12 ega välislepingutest ei saa järeldada, et riigikeele kõrval tuleks riigiasutustel anda kogu teavet ka mõnes muus keeles. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
2. Kohtumenetlus toimub eesti keeles. Põhjendatud ei ole ka ringkonnakohtu määruse tõlkimine vene keelde. Ringkonnakohus selgitas 12.05.2021 määruse asjas nr 3-21-359 p-s 14, et

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule piiramatut õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. 7. Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-355, 3-21-306, 3-21-223, 3-21-238, 321-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, kuid sellest ei 2