← Eesti

3-21-1726/6

Obsah (6)§ 207§ 203§ 204§ 205§ 2§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1726 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale kirjad

) § 235 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas Justiitsministeeriumile 02.07.2021 vaide, milles tegi etteheiteid sissetulevate kirjade vastuvõtmise ja registreerimise korraldusele Tallinna Vanglas. Kaebaja arvates ei ole usutav, et kirjal võttis vanglasse jõudmiseks aega kaheksa päeva. Kaebaja palus kehtetuks tunnistada Tallinna Vangla direktori 08.04.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/13 kinnitatud teabehalduse korra lisa 1 p 3.1 esimese lause, mille järgi kantselei ei ava ega registreeri kinnipeetava isiku nimele kinnises ümbrikus saabunud posti, ning teha Tallinna Vanglale ettekirjutus kirjade registreerimise korra vastavusse viimiseks põhiseadusega.
  2. Tallinna Vangla tagastas vaide 23.07.2021 vastusega nr 5-15/21/333-2, leides, et kaebajal puudub vaide esitamise õigus.
  3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 29.07.2021 kaebuse, milles palus tühistada vaide tagastamine ning kohustada Tallinna Vanglat edastama vaie lahendamiseks Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeeriumit tegema Tallinna Vanglale ettekirjutus kirjade registreerimise korra vastavusse viimiseks põhiseadusega. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse 3-21-1726 korras peatada Tallinna Vangla 08.04.2021 käskkirja nr 1-1/21/13 lisa 1 p 3.1 esimese lause kehtivus vastuolu tõttu vangistusseaduse § 28 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg-ga
  5. Tallinna Halduskohus jättis 30.07.2021 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Isegi kui sissetulevate kirjade registreerimine ja neile saabumismärgete tegemise kord ei ole seadusega kooskõlas, ei kaasne senise korra jätkumisega kaebajale pöördumatult kahjulikke tagajärgi. Esialgse õiguskaitsega ei tohi vaidlust ka ette ära lahendada. Kohustav ettekirjutus tehakse esialgse õiguskaitse raames vaid erandlikel juhtudel, kui esineb põhiõiguse intensiivse riive oht. Praegu sellist ohtu pole.
  6. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 18.08.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus ja saata taotlus uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule, kuid kohaldada esialgset õiguskaitset 30 päevaks. Tallinna Vangla käitleb kirju meelevaldselt, kahjustades nii kaebaja õigusi. Kaebajat koheldakse riigivõimu objektina. Halduskohus ei küsinud taotluse osas seisukohta Tallinna Vanglalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Kaebaja eesmärk on esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et tema nimele kinnises ümbrikus saabunud kirjad registreeritaks kantseleis. Kehtiv kord võimaldab tema arvates VSkE § 50 lg-s 1 sätestatud tähtaja jätta järgimata. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 30.07.2021 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldatakse esialgse õiguskaitse taotlus ja kohaldatakse esialgset õiguskaitset (

§ 205lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

  1. Määruskaebusele on lisatud vanglasse saabumise templit kandev ümbrik, mille kaebaja palub asja materjalide juurde võtta. Kaebaja ei ole samas välja toonud, mida ta soovib ümbrikuga tõendada. Kaebuse sisu arvestades võib siiski järeldada, et ta soovib tõendada, et ajavahemik kirja saatmise ja vanglasse saabumise templi vahel on liiga pikk ning sellega jätkub tema õiguste rikkumine. Ringkonnakohus võtab tõendi asja materjalide juurde, sest see ei ole ilmselgelt asjakohatu. Tõendist ei ole küll võimalik järeldada, et kaebaja pole saanud kirja kätte VSkE § 50 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, kuid see on esitatud selleks, et kinnitada vanglapoolset viivitust kirja vastuvõtmisel. Tõendi asjakohasus on seega seotud kaebuse lubatavusega, mida halduskohus ei ole veel hinnatud.
  2. Üldjuhul alustatakse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist selle lubatavuse kontrollimisest. Menetlusökonoomia kaalutlustel on kohtupraktikas aktsepteeritud üksnes taotluse põhjendatuse hindamist kaebuse tagastamisel, läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel. Muu hulgas peab taotlus vastama

§ 104

lg-s 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lgs 6 sätestatud nõuetele, st taotluselt tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Kui taotlejal puudub raha riigilõivu tasumiseks, on tal õigus esitada menetlusabi taotlus kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuvast riigilõivust vabastamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud enda vabastamist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust. Samas on kaebusele lisatud kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte, millest võib järeldada tahet vabastada ta menetlusabi korras esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust. Kuna halduskohus on esialgse 2

(3)3-21-1726 õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud, võib järeldada, et kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastatud.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega taotluse rahuldamata jätmise osas. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Mõningane viivitus kirjade kättesaamisel, isegi kui see toimub hiljem kui seitsme päeva jooksul alates kirja saabumisest vanglasse, ei too kaebajale kaasa raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks esialgse õiguskaitsega ära hoidma. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei otsustataks siiski ette ära põhivaidlust, vaid sellega reguleeritaks õigussuhet ajutiselt, s.o kohtumenetluse ajaks. Halduskohtul ei ole kohustust küsida enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste arvamust. Esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse viivitamata, mis tähendab, et teiste menetlusosaliste arvamuse küsimiseks pole sageli aega. Arvamuse küsimine on vajalik eeskätt siis, kui sellega ei kahjustata taotluse lahendamisel arvestatavaid õigusi ja huvisid, samuti kui õiguste ja huvide konflikt on suur. Ringkonnakohtule ei nähtu, et teiste menetlusosaliste arvamuse küsimine oleks praegusel juhul võinud viia teistsuguse lahendi tegemisele.
  2. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.