1-21-3347/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Prokurör Harju Maakohus 02.08.2021 Tallinna kohtumaja 1-21-3347 (kohtueelses menetluses 18730000155) kohtunik Anne Rebane Kaito Puusepp Kriminaalasi K T süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Tõkend Kaitsja K T, isikukood: xxx; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; kehtivad karistused puuduvad. Tõkendit kohaldatud ei ole Hannes Olli (lepinguline kaitsja) Juhindudes KarS § 81 lg 1 p 2 ja KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 262 lg 1 p 3 kohtunik määras: RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kriminaalmenetlus K T süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi seoses süüteo aegumisega.
2. Määrus saata teadmiseks menetlusosalisetele Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama määruse teinud kohtule. Määruse motiivid: 1.Süüdistuse sisu xxx (pankrotis, registrikood xxx) on 14.09.2009 äriregistrisse kantud juriidilisest isikust äriühing, mille varasem ärinimi kuni 04.07.2016 oli xxx. Äriühingu asutaja ja ainuosanik kuni 17.09.2009 oli xxx Nimetatud kuupäevast on äriühingu ainuosanik olnud M T (ik xxx). Äriühingu juhatuse liikmed on äriregistri andmete kohaselt alates 23.09.2009 M T ja alates 28.06.2012 K T. Seega on K T äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindava ja juhtiva organi liige. ÄS § 187 lg 1 kohaselt pidi K T xxx (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Võlaõigusseaduse § 6 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. xxx (pankrotis) muutus võlgnikuks 03.05.2011, kui sõlmis xxx-ga (registrikood xxx) üürilepingu nr xxx tähtajaga kuni 31.05.
3. Lepingu sõlmis xxx (pankrotis) nimel M T ja xxx nimel J R. Lepingu kohaselt andis xxx üürileandjana xxx-le (pankrotis) kui üürnikule üürile mitteeluruumid aadressil xxx. Üürnikuna oli xxx (pankrotis) kohustatud tasuma üüri 1137,91 eurot kuus. Üürilepingut pikendati 26.05.2014 kuni 31.05.
4. Lepingu pikendamisel esindas xxx-d (pankrotis) K T ja xxx-d J R. Alates 03.05.2011 oli xxx (pankrotis) võlgnikuks ka xxx-ga (registrikood xx) sõlmitud valveteenuste vahenduslepingust nr xxx tulenevalt. Ajal, mil xxx (pankrotis) oli võlgnikuna võlasuhtes vähemalt xxx ja xxx-ga, asus K T viima äriühingust rahalisi vahendeid välja alljärgnevalt kirjeldataval viisil. K T koostas 01.01.2012 kuupäevaga laenulepingu, mille kohaselt M T andis xxx-le (pankrotis), keda lepingu sõlmimisel esindas M T ise, laenu 100 000 eurot. Seejärel K T xxx (pankrotis) juhatuse liikmena sõlmis ise järgmised lepingud osaühingu ainuosaniku M Tga: 21.10.
5. a laenulepingu summas 9000 eurot;
6. a maikuus enne 17.05.2015 kuupäeva laenulepingu summas 30 000 eurot;
7. a maikuus enne 31.05.2015 kuupäeva laenulepingu summas 17 500 eurot (lepingul puuduvad poolte allkirjad); 15.01.2016 laenulepingu nr 1/2016 summas 15 000 eurot; 20.02.2016 laenulepingu nr 2/2016 summas 14 800 eurot. Sõlmitud laenulepingute ja xxx (pankrotis) raamatupidamises kajastatud andmete kohaselt on M T andnud xxx-le (pankrotis) ajavahemikus 01.01.2012 – 29.06.2016 laenu kogusummas 303 950 eurot. Tegelikkuses olid sõlmitud laenulepingud näilikud ja välja toodud summa ulatuses M T poolt xxx-le (pankrotis) laenu antud ei ole, vaatamata selle kajastamisele äriühingu raamatupidamises. M Tl puudusid laenude andmist võimaldavad rahalised vahendid või muu vara, mille arvel või asemel need vahendid oleks saanud tekkida. Näitamaks, et M Tlt laenatud vahendeid kasutatakse äriühingu majandustegevuses, lõi K T tehingute skeemi, mille kohaselt M Tlt laenatud vahendite arvel soetas xxx (pankrotis) kangaid. Selle kinnituseks koostas K T võltsitud sisuga lepingud, millede kohaselt xxx (pankrotis) ostis kangaid muuhulgas K Plt ja M T I nimeliselt isikult. M T I ja xxx (pankrotis) vahel sõlmitud lepingute puhul kallutas K T K Pt M T I nimel neile lepingutele allkirja andma. Lisaks koostas K T kassa väljamineku orderid, millega soovis näidata, et kassast on tehtud lepingute täitmiseks sularaha väljamaksed M T Ile. Samuti K T, omades juurdepääsu xxx (pankrotis) raamatupidamisprogrammile, kajastas kangasoetustehinguid ja nende eest tasumise xxx (pankrotis) raamatupidamises. Tegelikkuses kanga ostu-müügi tehinguid eelnevalt kajastatud kujul ja nimetatud isikute vahel ei toimunud. Ehkki M T ei olnud xxx-le (pankrotis) rahalisi vahendeid laenanud, asus K T tegema xxx (pankrotis) arvelduskontolt nr xxx ülekandeid M T nimele avatud arvelduskontole nr xxx laenu tagasimaksetena, märkides ülekannete selgitustesse sõnadepaare laenu tag, laenu taga, laenu 2 tagas, laenu tagast, laenu tagastus. Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 29.06.2016 on M T arvelduskontole kantud sellisel viisil 287 709,62 eurot (ülekanded on toodud välja süüdistuse teksti järgselt tabelis I). Tegelikkuses ei olnud arvelduskonto nr xxx ja sellele kantud rahaliste vahendite kontrollijaks ega kasutajaks M T, vaid K T. xxx (pankrotis) arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtub, et perioodil 01.01.2012 kuni 29.06.2016 on arvelduskontolt nr xxx tehtud K T poolt tagasikandeid xxx-le (pankrotis), mis selgitustes sisaldavad sõna laen, kogusummas 46 150 eurot. M T nimele avatud arvelduskontole nr xxx kantud xxx-st (pankrotis) pärinevatest rahalistest vahenditest tegi K T väljamakseid xxx (pankrotis) heaks töötanud isikutele kogusummas 103 489,2 eurot. Antud ulatuses tehtud väljamakseid on alust pidada tehtuks xxx (pankrotis) majandustegevuses ja tema huvides. Arvestades M T kontole kantud 287 709,62 eurost maha sealt tagasi xxx (pankrotis) kontole kantud 46 150 eurot ning äriühingu huvides töötanud isikutele tasutud 103 489,2 eurot, moodustub 138 070,42 euro suurune summa. Antud summas xxx-st (pankrotis) välja viidud rahalisi vahendeid kasutas K T isiklikes huvides, tehes endaga seotud ülekandeid teistele arvelduskontodele, samuti endaga seotud isikute kontodele, aga tasudes nende vahenditega ka erinevates kauplustes toodete eest ning samuti erinevate teenuste tarbimise eest. Äriühingust raha järjepidevalt välja viies ja seda 138 070,42 ulatuses isiklikes huvides kasutades, vähendas K T xxx (pankrotis) maksevõimet. Seetõttu xxx (pankrotis) ei olnud suuteline täitma xxx-ga (registrikood xxx) 07.11.2013 sõlmitud laenulepingut, xxx, mille kohaselt xxx (pankrotis) pidid tasuma xxx-lt võetud laenu summas 11 195 eurot ajavahemikus 07.01.2014 kuni 07.12.
8. Antud laenulepingust tulenev nõue oli edaspidiselt väljatoodavalt xxx (pankrotis) pankroti väljakuulutamise aluseks.
9. aasta jaanuarikuust tekkisid xxx-l (pankrotis) raskused xxx-ga sõlmitud üürilepingus kokkulepitud üürisumma tasumisel. Vaatamata makseraskuste tekkimisele, millest K T xxx (pankrotis) juhatuse liikmena teadlik oli, jätkas ta äriühingust rahaliste vahendite teadliku väljaviimist kuni 29.06.
10. Seetõttu tekkisid xxx-l (pankrotis) makseraskused lisaks xxx ja xxx-le ka xxx, xxx-le, xxx-le, xxx-le, xxx, xxx-le, xxx, xxx aga ka äriühingu töötajatele J Ale, V A, P A, I K, I K, M L, S M, J P, K S, E U, I V, N P, T S, A M, V P. Samuti tekkis xxx-l (pankrotis) maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. 26.05.2016 esitas xxx xxx (pankrotis) suhtes Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 01.08.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-8280 kuulutati välja xxx (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati T E. Pankrotimenetluses on xxx (pankrotis) osas üle-eelnevas lõigus välja toodud juriidiliste isikute, asutuste ja äriühingu töötajate poolt esitatud tunnustatud nõudeid summas 205 988,57 eurot (nõudesumma hulka ei ole arvestatud K T tunnustatud nõuet summas 1290 eurot). xxx (pankrotis) vara arvel laekus pankrotivarasse 62 310,32 eurot, millest 51 000 euro ulatuses rahuldati osaliselt I järgu nõudena võlausaldaja xxx nõue. Kui K T ei oleks xxx-st (pankrotis) rahalisi vahendeid ÄS § 187 lg, TsÜS § 35, § 138 lg 1, VÕS § 6 sätestatud kohustuste vastaselt 138 070,42 euro ulatuses välja viinud, oleks oluliselt suuremal määral olnud võimalik äriühingu kohustusi võlausaldajate ees täita. K T vähendas 138 070 euro väljaviimisega oluliselt äriühingu maksevõimet. 3 Äriühingust rahalisi vahendeid välja viies kahjustas K T äriühingu varalist seisundit teadlikult kohustustevastaselt käitudes. K T pidi äriühingu juhatuse liikmena olema teadlik eelnevalt välja toodud õigusnormidest, mis kohustasid teda järgima nii äriühingu kui ka tema võlausaldajate huve ning toimima nende suhtes heas usus. Lisaks on K T olnud varasemalt pankrotistunud xxx (kustutatud) ja xxx (kustutatud) juhatuse liige ja teadlik äriühingu majanduslikku olukorda mõjutada võivatest välistest teguritest, nagu üldine halvenev majandussituatsioon, konkurentsi tihenemine, kulutuste suurenemine, mis võivad tuua kaasa äriühingu pankroti. Seega pidi K T teadma, et olukorras, kus tema juhitav juriidiline isik on võlgnikuna võlasuhtes, võivad sellel isikul tekkida raskused oma kohustuste täitmisel. Samuti pidi K T teadma, et äriühingust rahalisi vahendeid välja viies väheneb äriühingu vara ehk tema varaline seisund kahjustub ning olukorraks, kus äriühingul võivad raskused kohustuste täitmisel tekkida, on äriühingu maksevõime selle tulemusena vähenenud ja kahjustatud saavad võlausaldajate varalised huvid. Seega K T, olles juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liige, kes kahjustas teadvalt kohustustevastaselt võlgniku varalist seisundit, põhjustades sellega võlgniku maksevõime olulise vähenemise, pani toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.Kaitsja taotlused eelistungil Kaitsja esitas kohtule kaitseakti 09.06.
11. Kaitseaktis kaitsja taotlusi ei märkinud, kuid leidis, et K.T käitumises puudub kuriteokoosseis. Kohtu eelistungil 15.06.2021 taotles kaitsja kohtult menetluse lõpetamist seoses aegumistähtaja saabumisega, samuti viitas kaitsja sellele, et möödas on ka mõistlik menetlusaeg. 2.Süüteo aegumine K Td süüdistatakse II astme kuriteo toimepanemises. Kuriteo aegumist tuleb hakata arvestama alates 29.06.
12. K.Tle on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises ajavahemikus 01.01.2012 kuni 29.06.
13. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat II astme kuriteo korral. Sama § lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. KrMS § 199 lg 1 p 2 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustada, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. KrMS § 262 lg 1 p 3 sätestab, et kohus teeb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui esinevad KrMS § 199 lg 1 punktides 2-6 sätestatud juhud. Kohus, tutvunud süüdistusaktis esitatud süüdistusega, asjas esitatud tsiviilhagidega ja kaitsja taotlusega, leiab, et K.T suhtes tuleb kriminaalmenetlus menetlus lõpetada, kuna süütegu aegus 29.06.2021.a. Aegumistähtaja möödumine kujutab endast menetlust välistavat asjaolu. Viimati nimetatud põhjusel ei analüüsi kohus seda, kas möödunud on ka mõistlik menetlusaeg või mitte. Süüdistusaktist nähtuvalt ei ole K.T suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit, samuti ei nähtu, et tema vara oleks arestitud, mis aegumise katkestaks KarS § 81 lg 5 p 1 alusel. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 5