1-21-5348 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-5348 (21700000030) Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatu
§ 299
koosseis saab olla täidetud ehk ametialase võltsimisena karistatav üksnes kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Riigiprokuratuur leidis, et kriminaalasjas nr 21760000051 riigiprokurör YY 24.05.2021.a kaebuse rahuldamata jätmise määruse puhul ei nähtu kirjaliku akti ei järeletegemist ega ümbertegemist. Kannatanu ei nõustu 4
(6)1-21-5348 Riigiprokuratuuri seisukohaga muu hulgas selles,
§ 299
koosseis saab olla täidetud üksnes kirjaliku akti järele- või ümbertegemisena (materiaalne võltsimine). Riigiprokuratuur on jätnud täielikult analüüsimata ja hindamata, et riigiprokurör YY 24.05.2021.a kaebuse rahuldamata jätmise määrus kriminaalasjas nr 21760000051 on intellektuaalse võltsimise tunnustega, millele on kannatanu ka oma kaebuses Riigiprokuratuurile viidanud. Sellisel puhul oleks KarS § 299 lg 1 koosseis täidetud. Näiteks, riigiprokurör YY 24.05.2021.a kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalasjas nr 21760000051 p-s 3.1.-3.
- on kuriteokaebuse asjaolud esitatud erinevalt, sh. moonutatult, kuriteokaebuses toodud faktilistest asjaoludest. Samuti on selles toodud oletused ja kirjeldused, mida ei ole võimalik ilma kriminaalmenetluseta kuriteokaebusest välja lugeda ega sisult õigeks pidada. Ainuüksi määruses toodud väide, et kannatanu poolt esitatud kuriteokaebus(ed) on esitatud kergekäeliselt, ei ole sisult õige. Kaebaja märgib, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ja selle kohta tehtud määruse puhul on asjaolude, sh kuriteokaebuses toodud faktiliste asjaolude, õige ja täpne välja toomine asja lahendamisel määrava tähtsusega, kuna see võib oluliselt mõjutada kriminaalmenetluse alustamise ajendit ja alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse kui ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ja riigi peaprokuröri määruse, asub alljärgnevale seisukohale.
- Ringkonnakohus selgitab esmalt, et lahendab käesolevas menetluses üksnes kaebust riigi peaprokuröri 05.07.
- a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele, millega lahendati XX kaebust kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele kriminaalmenetluses nr 21700000030 ehk kaebust, mis seondub riigiprokurör YY tegevuses kuriteotunnuste tuvastamisega. Ringkonnakohus ei anna hinnangut sellele, kas varasemalt on jäetud kriminaalmenetlus perekond Q-te või B-de suhtes alustamata põhjendatult või mitte. Kuigi see näib olevat lõppkokkuvõttes XX peamine vaidlusese, siis praeguses kriminaalmenetluses seda küsimust ei lahendata. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlustata riigi peaprokuröri määrust osas, milles peaprokurör asus seisukohale, et kuriteotunnuseid ei ole võimalik sedastada juhtiva riigiprokuröri DD tegevuses kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustamisel, vastates sellega XX kaebuses toodud etteheidetele juhtiv riigiprokurör DD tegevusele. Kaebuses on vaidlustatud üksnes riigiprokurör YY suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmist.
- Riigi peaprokurör on sisuliselt määruses selgitanud, et mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine on loetud põhjendatuks, kuid üksnes mittenõustumine riigiprokuröri seisukohtadega ning asjaolu, et prokuratuur on asunud kuriteokaebuse esitajast erinevale seisukohale, ei anna alust sedastada riigiprokuröri tegevuses kuriteotunnuste esinemist. Riigi peaprokurör on kokkuvõtvalt kaebust lahendades leidnud,
§-de 152 ja 299 objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid ei ole võimalik XX kaebuses viidatud asjaolude pinnalt sedastada ning ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. 9. Ringkonnakohus selgitab,
§ 152sätestab vastutuse võrdõiguslikkuse rikkumise eest.
Kuivõrd kuriteokaebuses ega ka sellele järgnevates kaebustes ei ole välja toodud KarS § 152 lg-s 2 nimetatud raskendavaid asjaolusid (riigiprokurör YY poolt väidetava kuriteo toimepanemine vähemalt teist korda või et sellega oleks tekitatud oluline kahju), siis KarS § 152 lg-s 1 sätestatud koosseisu puhul on tegemist väärteoga. Prokuratuur ei ole 5
(6)1-21-5348 väärteomenetleja ega otsusta väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise üle. Ringkonnakohus leiab seejuures, et kaebuse esitaja seisukoht, et prokuratuur keeldub kriminaalmenetlust alustamast, kuna selle esitas meesterahvas, ei põhine mitte mingil tõsiseltvõetaval argumentatsioonil, vaid üksnes esindaja subjektiivsel oletusel. Ringkonnakohtule teadaolevalt on küllaldaselt menetlusi, kus pole mitte üksnes kriminaalmenetlust alustatud, vaid ka isikud süüdimõistetud KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, milles kannatanuks on meesterahvas (nt 1-19-475; 1-19-1666).
- Kaebustest nähtuvalt seisneb riigiprokurör YY kuritegu KarS § 299 järgi selles, et kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalasjas nr 21760000051 p-s 3.1.-3.
- on kuriteokaebuse asjaolud esitatud erinevalt, sh moonutatult, kuriteokaebuses toodud faktilistest asjaoludest. Samuti on selles toodud oletused ja kirjeldused, mida ei ole võimalik ilma kriminaalmenetluseta kuriteokaebusest välja lugeda ega sisult õigeks pidada. Nagu eelnevalt märgitud, ei anna aga asjaolu, et kaebaja riigiprokuröri seisukohtadega ei nõustu, alust sedastada riigiprokuröri tegevuses kuriteotunnuste esinemist. Kaebuse esitaja leiab ka, et kuriteokaebuses toodud faktiliste asjaolude õige ja täpne väljatoomine on asja lahendamisel määrava tähtsusega. Samas ei tooda kaebuses välja, milline osa riigiprokurör YY kokkuvõttest kuriteokaebuse asjaolude kohta on sellise määrava tähtsusega, mis tooks ilmtingimata kaasa asja teisiti lahendamise. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjas nr 21760000051 esitatud kuriteokaebusega ning ainus otsene lahknevus riigiprokuröri lühikirjelduse ja kuriteokaebuses välja toodud üksikasjaliku teokirjelduse vahel seisneb selles, et riigiprokurör on märkinud, et XX tuli väravat sulgema, kuid kuriteokaebuse kohaselt väljus XX 16.16 majast, et sulgeda auto uksed. Samuti on riigiprokurör märkinud, et GG (riigiprokuröri YY määruses ilmselgelt kirjaveana märgitud QQ) peatas sõiduki XX-ga kohakuti jõudes, kuid kuriteokaebuse kohaselt GG peatas oma sõiduki ja isegi tagurdas mõne meetri. Need lahknevused ei ole aga sellised, mis omaksid tähtsust KarS § 1573 koosseisu tuvastamise mõttes ning annaksid alust asuda seisukohale, et nende lahknevuste puudumisel oleks ilmtingimata kriminaalmenetlust GG suhtes alustatud. Kuivõrd kuriteokaebuse sõnasõnaline kajastamine riigiprokurör YY 24.05.
- a kaebuse rahuldamata jätmise määruses ei oleks ilmselt kaasa toonud riigiprokuröri poolt teistsugusele seisukohale asumist, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et riigiprokuröril oleks olnud isegi kaudset tahtlust kaebuse rahuldamata jätmise määrust võltsida, vaid tegemist oli inimlike eksitustega. Riigi peaprokurör on seejuures õigesti märkinud, et XX-l oli riigiprokuröri YY 24.05.
- a määruse peale õigus esitada vastuväited ringkonnakohtule kriminaalmenetluse nr 21760000051 alustamata jätmise kaebemenetluse raames, millisel juhul oleks saanud Tartu Ringkonnakohus anda hinnangu riigiprokurör YY määruse õiguspärasusele, kuid seda võimalust XX kasutanud ei ole.
- Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on õigesti kohaldatud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning puuduvad alused riigi peaprokuröri otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 05.07.
- a määruse muutmata ja XX lepingulise esindaja Artur Maljukovi kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)