1-18-1109/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1109 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2021 määrus Sergei Filkini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Filkini (Filkin; isikukood 38903213713) kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 08.02.2018 otsusega karistati Sergei Filkinit KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 28.07.2017 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust) ning mõisteti S. Filkinile liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.10.2017 ja kandmise lõpp 28.10.
5. Viru Maakohtu 04.05.2021 määrusega jäeti S. Filkin ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu ning elektroonilise valve tingimused. 2.
6. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Filkin individuaalse täitmiskava alusel osales vangistuses eesti keele A1, A1 kursustel, alates 08.07.2020 õpib B1 tasemel. Kinnipeetav on läbinud vestlused impulsiivsusest, probleemide lahendamise oskustest ja suhtlusringkonna kriminaalsest taustast
7. ja
8. aastal. Kinnipeetav tunnistab, et raske olukorra tõttu võttis vastu vale otsuse. Isiku sõnul on ta teadlik ohtudest, mis võivad viia teda uute kuritegudeni ning püüab rohkem keskenduda oma suhtele lähedastega. Praegune karistus tuli kiire majandusliku tulu soovimise eest. Saab aru oma valedest valikutest ning et tõid endaga kaasa halvad tagajärjed. Samuti on S. Filkin töötanud vanglas majandustöödel, alates 01.09.2020 õpib abikoka erialal, kooli ajal töökohustus puudub. S. Filkin on 24.01.2020-12.06.2020 läbinud koolituse Joonestamine ja projekteerimine arvutil Autocad'i abil (algajatele) ning perioodil 02.03.202018.06.2020 koolituse Äri alustamine. Läbimata on sotsiaalprogramm Õige hetk, mille tulemusena peaks isik omandama mitmesugused sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskused, oskama toime tulla emotsioonidega ja juhtida rahalisi ressursse. Kaitsja poolt kohtule esitatud taotlusest 24.06.2019 ja Viru Vangla vastusest taotlusele 18.07.2019 nähtub see, et süüdimõistetu on avaldanud soovi võimalikult kiiresti läbida ka eeltoodud sotsiaalprogramm. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt varem toimepandud kuritegusid, leidis maakohus, et kõnealuse sotsiaalprogrammi edukas läbimine on S. Filkini puhul oluline kuritegelikust käitumisest loobumiseks. S. Filkinil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 06.10.2020 määratud noomitus temale mittekuuluva eseme valdamise eest. Temalt võeti ära käekell, mis ei kuulunud tema isiklike varade nimekirja. Maakohtu hinnangul viitab kehtiv distsiplinaarkaristus sellele, et süüdimõistetul on raskusi kehtestatud korrale allumisega. Kui ta ei ole valmis kehtestatud korrale alluma rangelt kontrollitud keskkonnas, siis on äärmiselt keeruline uskuda, et ta allub sellele vabaduses olles. S. Filkini käitumine kinnipidamisasutuses räägib pigem tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks ja seda vaatamata sellele, et ta on olnud vanglas tööga hõivatud ning valdavas ulatuses edukalt osalenud õppetöös, mida kinnitavad läbitud koolitused ja vestlused. 2.
9. Süüdimõistetu elutingimuste osas vabaduses märkis maakohus, et süüdimõistetul on olema garanteeritud elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Vangla andmetel on kinnipeetaval jooksvaid nõudeid 16.04.2021 seisuga 2 061,54 eurot, vabanemisfondis on 1 003,89 eurot. Vangistuses on kinnipeetaval olnud enda sissetulek ning samuti on teda toetanud tuttavad. Kinnipeetava lähedased on kinnitanud, et on valmis kinnipeetavat vajadusel materiaalselt toetama. Süüdimõistetul on vabaduses ka garanteeritud töökoht firmas WEKI EHITUS UÜ, mis tegeleb ehitusega. Maakohus nõustus vangla järeldusega, et kinnipeetaval puuduvad pikaajalised kogemused kindlas ametis ning leiab, et eelnev töökogemus viitab isiku impulsiivsele käitumisele ka tööga hõivatusega seonduvalt. Kuna tööandja kinnipeetavat isiklikult ei tunne, siis ei ole olnud varasemalt võimalik kujundada oma seisukohta S. Filkini kui töötaja väärtuslikkuse osas. Lisaks nähtub iseloomustusest, et S. Filkin paneb kuritegusid toime majanduslike raskuste pärast. Käesolevalt kannab isik vanglakaristust narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tegemist on kuriteoga, mis on sooritatud hõlptulu saamise eesmärgil. Kinnipeetav ise tunnistas, et raske olukorra tõttu võttis vastu vale otsuse ning praegune karistus tuli kiire majandusliku tulu soovimise tõttu. Olukorras, kui on läbimata isikule määratud sotsiaalprogramm, mis on suunatud ka rahaliste ressursside juhtimise oskuse arendamisele, on suur tõenäosus, et ka tulevikus võib korduda selline käitumine, mis varem tõi kaasa vanglakaristuse, sest S. Filkinil lasub ka natuke üle 1000 euro suurune võlgnevus ning lisaks on tal kohustus ka ülal pidada alaealisi tütreid. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Samas puudus maakohtul veendumus selles, et S. Filkin jääb pikemaajaliselt viimistlustöölisena tööga hõivatuks, sest varasemalt on ta üsna kiiresti töösuhteid lõpetanud. Puudub veendumus, et S. Filkinil ei teki majanduslikke raskusi, mis rahaliste ressursside juhtimise ning emotsioonidega toime tuleku puuduliku oskuse tõttu võib esile kutsuda soovi uuesti ebaseaduslikul teel kiiresti raha teenida. Arvestades hetkel esinevat majanduskriisi, siis ei ole tema väljavaated vabaduses juhul, kui garanteeritud töökohal töösuhe jääb napiks, uuesti ametliku tööga hõivatuks saada head. Tema kehtivad karistusandmed näitavad seda, et majanduslike raskuste tõusetumisel on ta varasemalt toime pannud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegusid. 2 2.
10. Karistusregistri andmetel on S. Filkin kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglas kannab karistust esimest korda. Kinnipeetav on varem toime pannud nii liiklusalaseid, majandusalase kui ka rahvatervise vastase süüteo. Seega saab nõustuda vanglaga selles, et S. Filkini teod näitavad tema negatiivset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse. Kohus leidis, võttes arvesse seda, et toimepandud kuritegude liigid on erinevad, et S. Filkini jaoks on seadustega pahuksisse sattumine kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, millele viitavad ka väärteokorras määratud karistused liiklusseaduses, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses, ühistranspordiseaduses ja karistusseadustikus sätestatud süütegude toimepanemise eest. Maakohus nõustus, et S. Filkini kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemide lahendamise oskus, mida näitavad nii karistusregistri andmed kui ka esitatud iseloomustus. Kohtuistungil avaldas isik, et tõesti vangla mõjutas teda, pani teda mõtlema oma väärtustele, pereväärtustele. Maakohus ei kahtle eeltoodus, kuna tegemist on S. Filkini esimese kriminaalkorras mõistetud karistusega, mida tal on tulnud juba kanda vanglas. Seega ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et tegemist on isikuga, keda pole võimalik vangistusega mõjutada ning suunata õiguskuulekale teele. Samas kehtiv distsiplinaarkaristus annab aluse järeldada, et reaalselt kandmisele mõistetud karistus ei ole veel soovitud mõju saavutanud. S. Filkin pani käesoleva kuriteo toime katseajal, st olukorras, kui temale oli tehtud n-ö viimane hoiatus ning seega antud võimalus karistuse kandmiseks vabaduses olles. Puudus kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ning kriminaalhooldusametniku poolt pakutud kohustused on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks S. Filkinit ära uute kuritegude toimepanemisest. Välistatud ei ole süüdimõistetu poolt järjekordne seadusest üleastumine, mida kinnitab see, et S. Filkin ei suutnud katseajal hoiduda uue raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisest. Seega ei saa kindlalt asuda seisukohale, et senini kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning on põhjendatud arvata, et S. Filkin muudab vabaduses olles enda kriminaalkorras karistatavat käitumismustrit. Tal on olemas küll kindel eluplaan, mille realiseerimiseks on ta ka vanglas pingutanud. Samas on tal läbimata veel sotsiaalprogramm Õige hetk, mille mõju isiku edasisele õiguskuulekusele pole põhjust alahinnata. Maakohus ei nõustunud vangla arvamusega selles, et käesoleval juhul esineb oht ka avaliku korra raskes rikkumises. Käesoleval juhul tuleb pidada riskifaktoriteks kehva majanduslikku olukorda, impulsiivselt käitumist (ka alkoholi tarvitades) ja grupi poolt mõjutatud varasemalt välja kujunenud mõtlemise, käitumise ning hoiakute edasist aktsepteerimist, mida kinnitab kehtiv distsiplinaarkaristus. 2.
11. Maakohus pidas positiivseks, et vaatamata pikaajalisele vangistusele on S. Filkinil säilinud sidemed oma lähisugulastega. Maakohus nõustus, et olukord, kui lapsed kasvavad ilma isata on tõesti keeruline ning kahetsusväärne, eriti pidades silmas seda, et isiku enda käitumine, st uue kuriteo toimepanemine katseajal, tingis tema järjekordse kriminaalkorras karistatuse ning vanglasse sattumise. Järelikult laste ja teiste lähedaste isikute olemasolu ei ole olnud S. Filkini õiguskuulekuse garantiiks, mistõttu puudus maakohtul veendumus, et ka käesoleval ajal S. Filkini edasist seaduskuulekust suudavad jäädavalt mõjutada eeltoodud isikud. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, mida kinnitab kehtiv distsiplinaarkaristus. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud, sest täitmata on ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava ning eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel ei ole maakohtu hinnangul kindel. 3 Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 04.05.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Filkini kaitsja vandeadvokaat Ilja Zuev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada S. Filkin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla kestusega 12 kuud. Määrata S. Filkinile käitumiskontroll vastavalt Viru Vangla ettepanekule. Maakohus on S. Filkini vabastamata jätmisega rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Maakohtu järeldused on ebaõiged. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu käitumine ning tegevused vangistuses. Ka kriminaalhooldusel olles on võimalik läbida sotsiaalprogrammi. Süüdimõistetul võib tekkida finantsprobleeme, kuid perekond on nõus teda toetama, on olemas garanteeritud töökoht ja vabanemisfond. Enesetäiendus ja õppimine suurendavad töö leidmise võimalusi. Negatiivne käitumine vanglas on küll häbiväärne, kuid S. Filkin ei ole oma kohustusi korduvalt rikkunud ja tunnistas oma süüd. Rikkumine ei olnud intensiivne ega seotud tema varasemate kuritegudega, mistõttu on see vabandatav. Süüdimõistetu sai oma ülesannetega vanglas viibides hakkama ja erapreventiivses mõttes oleks otstarbekam anda võimalus alustada uus elu. Ei ole õigustatud motiveerida kohtumäärust vaid sellega, et S. Filkinil on olemas kehtiv distsiplinaarkaristus, kehtivad karistused ja täitmata individuaalne täitmiskava. Käitumist on võimalik korrigeerida kriminaalhooldusel olles. S. Filkin oli oma sõnavõtus konkreetne ja loogiline ning ta oli veendunud selles, et rohkem ta seadust ei riku. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et S. Filkini kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Erkki Hirsnik 4