Obsah (11)

§ 8§ 9§ 16§ 20§ 76§ 101§ 158§ 115§ 127§ 128§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. juuli 2021. a, Vabaduse 13, Võru Tsiviilasja number 2-19-123

) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8

lõiked 1 ja 2).

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 16

lg 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 14. Kohus on seisukohal, et kostja sisenemisel sõidukiga hageja hallatavasse parklasse, mille sissesõidul asuvad infotahvlid parklas kehtivate parkimistingimustega, mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori (hageja) vahel sõlmituks leping ning sõidukijuht kohustub kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on kostja sõlminud hagejaga lepingu parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimislepingu tingimustes on välja toodud, et lepingu rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on esitanud fotod Tartus XXX sissesõidul olevast liikluskorravahendist, mille kohaselt saab parklas sõidukeid parkida vaid korteriühistu kirjalikul loal. Hageja on esitanud ka fotod, millel on näha kostja kasutuses olnud sõiduki parkimine ilma loata XXX parkimisalal leppetrahvide väljastamise ajal. Fotodelt nähtub, et tegemist on parkimisalaga, kus on lubatud parkida vaid vastava loa olemasolul ja selle nähtavakstegemisel ning et parkimisala sissesõidu juures on olemas vastavad teavitusmärgid ning parkimistingimused. Sõidukiga parkimisalale sisenemisel oli seega kostjal võimalik parkimistingimustega tutvuda. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud

§ 16

lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning kostja, sisenedes parkimisalale ning 4 parkides nimetatud alal, on andnud nõustumuse lepingu sõlmimiseks vastavalt

§ 20lg 1 sätestatule.

1. Kostja on kohtus seletanud, et ei ole parkimistingimustele kunagi tähelepanu pööranud ja on sõiduki parkimisel lähtunud korteriomaniku poolt antud selgitustest, ehk on kinnitanud, et ei ole parkimistingimustega tutvunud, kuid on asunud hageja hallataval territooriumil sõidukit parkima. Seega on kostja kohtu hinnangul nõustunud hageja oferdiga sõlmida leping parkimisalal parkimiseks infotahvlil näidatud tingimustel. Ka Riigikohus on 20.10.
2. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid võiad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kostjal oleks olnud õigus pärast lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ja lepingut ei oleks sõlmitud. 16.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et , kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja on hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud, tuleb kostjal tasuda hagejale parkimislepingus kokku lepitud leppetrahvi. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et hagejal on õigus küsida leppetrahvi iga parkimiskaardita pargitud korra eest 57 eurot, hageja nõuab leppetrahvi 40 eurot korra eest. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvinõue mõistlikus suuruses.

1. Kostja on kohtule avaldanud, et on leppetrahvinõuded ära visanud. Seega on kostja omaks võtnud et on leppetrahvinõuded kätte saanud. Kostjaseletuse kohaselt käitus ta leppetrahvikviitungite äraviskamisel keskmise inimese tavapärase loogilise arusaamise järgi, et tal on õigus parkimisalal parkida. Kohus ei pea sellist põhjendust asjakohaseks. Keskmise inimese tavapärase loogilise arusaamise kohaselt tulnuks kostjal võtta ühendust leppetrahvi väljastanud hagejaga, vajadusel vaidlustada trahvinõue. Tõendamata on kostja väide, et ta on ühendust võtnud korteriühistu juhatuse liikmega ja proovinud parkimiskorras selgust saada, samuti proovinud saada kehtivat parkimiskaarti, kuid pole seda saanud juhatuse liikmest tulenevatel põhjustel. Ka ei ole kostja viide kasutatud mõistete võimalikule ebaselgusele aluseks leppetrahvinõuete täitmata jätmiseks. Kohus möönab, et nii korteriühistu kui ka hageja on kasutanud ohtralt erinevaid mõisteid, kuid keskmise inimese arusaama kohaselt on mõistete sisu kontekstist tulenevalt piisavalt selge. Nii nt peab kohus arusaadavaks, et parkimiskaart ja parkimisluba on korteriühistu XXX parkimisalal parkimist lubavad ja sama tähendusega tõendid. Ka mõistet „parkimise reeglid“, „parkimistingimused“ ja „parkimiskord“ on asjaolusid ja konteksti arvestades üheselt mõistetavalt tingimused, mis sätestavad selle, kuidas antud territooriumil parkida tohib.
2. Kostja väidete osas, mille kohaselt ei saa hageja parkimist XXX parkimisalal õiguspäraselt korraldada, kuivõrd sellise lepingu sõlmimiseks ei ole kõik korteriomanikud andnud oma nõusolekut, märgib kohus järgmist. On iseenesest õige, et parkimiskorra üle otsustamine on kaasomandi kasutamise korra otsustamine ja peaks seetõttu olema korteriomanike kui kaasomanike pädevuses. Korteriühistu juhatus on korteriühistu esindajana sõlminud hagejaga parkimise korraldamiseks lepingu üldkoosoleku otsuse alusel. Kuid üldkoosoleku otsus on kehtiv, kuni seda ei ole vaidlustatud. Kostjal kui Tartu XXX asuvas elamus korterit mitteomaval isikul puudub õigus vaidlustada korteriühistus vastu võetud otsuseid või sõlmitud lepinguid. Ka ei ole selliste otsuste vaidlustamine käesoleva menetluse esemeks. Kohtule teadaolevalt ei ole üldkoosoleku otsust, mille alusel parkimise korraldamiseks leping sõlmiti, vaidlustatud, mistõttu on üldkoosoleku otsus kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. 5 Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue P. P. e vastu 360 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka Maanteeametile tasutud riigilõivud, kokku 9 eurot seoses sõiduki omaniku tuvastamise vajadusega.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus parkimistingimusi XXX parkimisalal, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Parkimistingimuste punkti 4 kohaselt sai hageja eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on ka sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Kohus leiab, et hageja poolt Maanteeametile parkinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu eest tasutud riigilõiv on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses ja tuleb hagejale hüvitada. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on vastava kulu kandnud. Kuivõrd hageja on koostanud üheksa leppetrahvikviitungit, on hagejal tulnud ka üheksal korral sõiduki omanik/vastutav kasutaja tuvastada. Hageja ei saanud lähtuda varasemalt tehtud päringutest, kuivõrd senine omanik võis olla sõiduki võõrandanud. Hageja sai leppetrahvi nõuda aga vaid sõiduki omanikult või vastutavalt kasutajalt. Asjaolu, et menetluse käigus selgus sõiduki tegelik kasutaja, kes ei olnud omanik, ei muuda sõiduki omaniku kohta tehtud päringute eest tasutud riigilõivu hüvitamise nõuet alusetuks. Hageja sai lähtuda hagi esitamisel registrisse kantud andmetest ja asjaolu, et omaniku asemel kasutas sõidukit kolmas isik, tuli tõendada sõiduki omanikul. Seega on hageja nõue kahju hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus P. P. elt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja kokku 369 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta P. P. e kanda.
4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 6
5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõue riigilõivu ulatuses põhjendatud. P. P. elt tuleb AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude katteks välja mõista 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt

§ 113

lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 7