Obsah (4)

§ 99§ 101§ 102§ 100

Tsiviilasi nr 2-21-109489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi A. R

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on 2 lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11).“ Hagejad on juba vähendanud, arvestades kostja majanduslikku olukorda, nõutavat elatist ca kolmandiku võrra, so 190 euroni (kehtiva alammäär 292 eurot). Kostja on seisukohal, et ka sellist elatist ta tasuda ei suuda. Kostjale ei kuulu kinnisvara ja sõidukeid. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust kummagi vanema sissetulekute osas, loeb kohus need võrdseteks, so ca 800 eurot kuus, sest kostja on märkinud ületundide tegemise võimalust ning hagejate seaduslik esindaja saab sissetulekut müügitulemilt, mistõttu töötasu võib ulatuda 1000 euroni mõnel kuul. Arvestades asjaolu, et lastele järelmaksuga ostetud mobiiltelefonidest on üks suhteliselt kallis (järelmaks 28 eurot kuus) ning laste sidekulud on suhteliselt suured (kostja väitel on tema kulude osa Elisa arvel ca 10 eurot), on vanemad pidanud seda majanduslikult võimalikuks. Seega ei saa kohus laste vajaduste hindamisel lähtuda nö miinimumtasemest. Kohus on seisukohal, et kummagi vanema panus 190 eurot, kokku 380 eurot pluss riiklik peretoetus 60 eurot katab teismelise lapse keskmised kulutused eluasemele, toidule, riietele, jalanõudele, sidevahenditele, õppevahenditele, hobidele jne. Mõlemad vanemad maksavad pangalaene, milleks kulub kostjal suhteliselt suurem osa sissetulekust kui hagejate seaduslikul esindajal. Siiski on kostja kohustatud üleval pidama ainult hagejaid, st teisi ülalpeetavaid ei ole, kostja sissetulek on suurem kui alampalk ning tema töövõime ei ole piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja on avaldanud, et järelmaksulepingute tõttu ei ole temal võimalik lõpetada laste telefonipakette enne käesoleva aasta lõppu. Seega kannab kostja seni tahes-tahtmata laste sidekulud. Hagejate seaduslik esindaja nõustus sellega, et laste elatis makstakse käesoleva aasta lõpuni 150 euro ulatuses rahas esindaja pangakontole ning kostja tasub selle aasta lõpuni kõik hagejate sidekulud vastavalt Elisas sõlmitud lepingule. Alates 01.01.2022 maksab kostja elatist kummalegi hagejale 190 eurot kuus ning muid kulusid ei hüvita. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Käesolevas menetluses kulud puuduvad: elatise nõuded on riigilõivuvabad ning lepinguliste esindajate osalemist toimikumaterjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3