1-19-3335/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2021 1-19-3335 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Andrei Rootalu (isikukood 37910140376) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Andrei Rootalu ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Andrei Rootalule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 10,40 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrei Rootalult Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Andrei Rootalu kannab Tartu Vanglas talle Harju Maakohtu
8. juuni 2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi lühimenetluses mõistetud 8 kuu pikkust vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. Tema liitkaristuseks on vangistus 2 aastat 1 kuu ja 6 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks on
11. november 2019 ja lõpptähtaeg saabub
12. detsembril
14. Vangla esitas kohtule materjalid süüdlase tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks ning ei toeta vabastamist. Vabastamist ei toeta ka prokuratuur.
15. Tartu Maakohtu
16. juuni
17. a määrusega jäeti A. Rootalu tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused A. Rootalu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Täidetud ei ole aga materiaalne eeldus – nimelt puudub süüdlasel nõuetele vastav elukoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt teostas kriminaalhooldusametnik
19. aprillil
20. a kodukülastuse ning tuvastas, et eluaseme tingimused ei olnud rahuldavad. Ilma remondita eluase ei olnud elamiseks kõlblik – seinad ja laed hallitasid, vajalik mööbel puudus, veevarustuse süsteem ei olnud ühendatud jne. Korteri omanikku esindasid tema vend ja ema. Nende sõnul ei ole keegi ammu korteris elanud ja nad kavatsevad teha seal remonti. Ajaks, mil A. Rootalu vabaneb, on remont tehtud. Viited elukoha kasutamise võimalusele ja seal remondi teostamisele puudusid. Kohus palus kontrollida eluaseme seisukorda uuesti peale kohtuistungit.
21. Kriminaalhooldusametnik kontrollis uuesti
22. juunil 2021 eluaset ning tuvastas, et selle tingimused on
23. aprilli seisuga muutunud minimaalselt, s.o värvitud on vaid lagi. Veevarustuse ega elektriga ühendust ei ole endiselt, magamiskoht puudub, tapeedid on paigaldamata ja hallitus likvideerimata jne. Mööblist on tekkinud juurde paar eset, mis võiksid kuuluda kööginurga hulka, ent need ei ole paigaldatud. O.T. sõnul alustab ta koheselt remondiga ja A. Rootalu vanglast vabanemiseks jõuab ta korteri korda teha. Kohus märkis, et kahe kuu jooksul ei olnud eluaseme elamiskõlblikkuse tingimustes midagi oluliselt muutunud. Lubadusi korter tähtaegselt elamiskõlblikuks muuta ei pidanud kohus eluliselt usutavaks arvestades vajalike tööde mahtu. Seega puudub A. Rootalul kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada isikut, kellel puudub otsuse tegemise ajal elamiskõlblik elukoht, sest neli kriminaalhoolduse nõuet on seotud elukoha olemasoluga.
24. Kaitsja ja A. Rootalu paluvad tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Rootalu tingimisi enne tähtaega vangistusest. 6.1 Kaitsja arvates leidis kohus valesti, et A. Rootalul puudub vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Kuigi remont ei olnud kontrolli teostamise ajal lõppenud, ei tähenda, et isikul elukoht puudub. O.T. alustaks koheselt remondiga ja A. Rootalu ennetähtaegsel vabanemisel oleks remont lõppenud. Maakohus ei esitanud põhjendusi, miks ta O.T. vastavasisulisi selgitusi ei usu. See kujutab kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. 6.2 A. Rootalu ei ole nõus sellega, et tal elukoht puudub. Aprillis, kui kriminaalhooldusametnik elukohta kontrollis, algas seal remont. Kuna aprillis oli eriolukord, olid ehituspoed kinni. Nendel ja perekondlikel põhjustel remont seiskus. Kui inspektor teist korda korterisse läks, siis esitas ta küsimusi, kas korteris on elekter ja soe vesi. Talle vastati jaatavalt. Korteri ettenäitaja soovis inspektorile seda ka näidata, ent viimase sõnul oli oluline see, et katus on pea kohal. Samuti selgitati remondi viibimise põhjuseid ning lubati sellega valmis saada A. Rootalu ennetähtaegse vabanemise ajaks. Inspektor kinnitas, et korteriga on kõik korras. Vastuses kohtu päringule aga väitis inspektor vastupidist, s.o et puudub elekter ja vesi ning et korter ei ole elamiskõlbulik. Selle peale kontakteerus A. Rootalu A.T. ga ning viimane omakorda inspektoriga. A. Rootalule jääb arusaamatuks, kuidas saab inspektor koha peal olles väita üht, kirja panna aga teist. Ta kontakteerus ka kriminaalhooldusosakonna juhatajaga ja palus asja uurida, ent praegusel ajal viibib elukoha kontrolli teostanud ametnik puhkusel. A. Rootalu palub arvestada määruskaebuses esitatud selgitusi ning teha uus elukoha kontroll. Korter on elamiseks valmis ja vastab elamistingimustele. 2