1-20-1944/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1944 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2021 määrus süüdimõistetu Juri Goldini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Goldini (Goldin; isikukood 38201120366) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid lugeda õigeks, et Juri Goldini formaalsed eeldused on täidetud KarS § 76 lg 2 p 1 alusel.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 60 senti, sh käibemaks 14 (neliteist) eurot 60 senti, vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista süüdimõistetu Juri Goldinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 87,60 eurot, riigituludesse. Süüdimõistetu Juri Goldinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 11.05.2020 otsusega karistati Juri Goldinit KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6106 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta 10 kuu 23 päeva vangistuse, võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks 05.02.
9. Karistusaja kandmise lõpp 28.03.
11. Tartu Maakohtu 14.05.2021 määrusega jäeti J. Goldin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
12. J. Goldin on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Peale selle on süüdimõistetu nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik 17.02.2021 kontrollinud J. Goldini vabanemisjärgset elukohta aadressil Harju maakond Saue vald Kibuna küla Lootuse küla tee L1 ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks Seega on täidetud formaalsed eeldused J. Goldini vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2.
13. J. Goldin kannab karistust varguse toimepanemise eest. Maakohus arvestas, et J. Goldin tunnistab toimepandud kuritegu ja mõistab vähemalt sõnades oma käitumise hukka. Samuti on kiiduväärt, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, töötab majandustöödel, läbis aktiivselt ja motiveeritult sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb majandusliku toimetulekuga seotud struktureeritud vestlustel. MTÜ Lootuse Külla pakutakse majutus- ja nõustamisteenust. J. Goldinil on võimalik MTÜ Lootuse Külas läbida kümne kuu pikkune alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm ning osaleda tööhõives. J. Goldini lähivõrgustikku kuuluvad ema, onu, õde, tütar ja endine elukaaslane. Suhted lähedastega on kinnipeetava hinnangul head. Ema toetab J. Goldinilt ka majanduslikult. J. Goldinil on enda sõnul omandatud põhiharidus ning ta on osalenud keevitaja, vedurijuhi ja tõstukijuhi koolitustel. Isikul on ka ametlike töösuhete kogemus. Vangistuses töötamisega vahejuhtumeid esinenud ei ole. Garanteeritud töökoht isikul vabanedes puudub. J. Goldinile on määratud Töötukassa poolt osaline töövõime ning tema sissetulekuks on vabanemisel töövõimetoetus. 2.
14. Õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammis ja vestlustel osalemine, püsiv sissetulek töövõimetoetuse näol, elukoha olemasolu ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles J. Goldinit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. 2.
15. Karistusregistri 04.05.2021 teatise kohaselt on J. Goldinil 7 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab J. Goldin liitkaristust varguste toimepanemise eest. Kinnipeetavat on karistatud aga veel ka mitmete teiste kuritegude eest, sealhulgas varavastaste kuritegude (süüteoga saadud vara turustamine, arvutikelmus), dokumendi võltsimise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (sh alaealisele edasiandmise) eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. J. Goldinit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on ka varasemalt viibinud pikemat aega vangistuses. Samuti on J. Goldinit Harju Maakohtu 09.05.2018 määrusega asjas nr 1-16-7676 vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. Süüdimõistetu pärast vanglast vabanemist veidi üle kuu aja hiljem pani toime uued kuriteod. Eelnev osutab sellele, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna J. Goldin on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist lühikeste 2 ajavahemike järel, ta on kuritegusid toime pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas pikaajaline vangistuses viibimine. Seega ei ole maakohtu arvates seni vanglas viibitud aeg süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Maakohtu hinnangul esineb J. Goldini puhul jätkuvalt väga suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. 2.
16. Uute kuritegude ohule viitavad eelkõige isiku varasem elukäik, s.o katseajal ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul toime pandud arvukad eriliigilised kuriteod, ning varasema pikaajalise vanglakaristuse mõju puudumine kinnipeetava käitumisele vabaduses. Samuti on süüdimõistetu vastu väga suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. J. Goldin on tunnistanud, et ta on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, sh narkootikumide soetamiseks. Samuti moodustavad J. Goldini tutvusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on koos toime pannud kuritegusid ning kellelt on regulaarselt saanud narkootikume. Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse seltskonnaga, suurendab maakohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Oma varasema käitumisega on J. Goldin selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. J. Goldin on kohtule ka varasemalt lubanud pöörduda õiguskuulekate eluviiside juurde, kuid need lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Maakohtule ei ole esitatud asjaolusid, asumaks seisukohale, et isiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. 2.
17. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on J. Goldini käitumist ja toimetulekut väga tugevalt mõjutanud aastatepikkune sõltuvus narkootikumidest. Nimetatud sõltuvus on ka varavastaste kuritegude ja narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise soodusteguriks. Sõltuvus on leidnud diagnoosimist ja kinnipeetav on ka ise tunnistanud, et tal on sõltuvus ning narkootikumid, eelkõige amfetamiin on tema elus väga tõsine probleem – need on avaldanud mõju tema elule ja tervisele. Sõnades väljendab J. Goldin suurt motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest vabanemiseks. Kinnipeetava sõnul on ta just praeguse karistuse kandmise ajal hakanud kriitilisemalt suhtuma oma senisesse eluviisi ja narkootikumide tarvitamisse. Vangla hinnangul aga ei saa süüdimõistetu motivatsioonis olla kindel, kuna ta on seda väljendanud ka varasemalt, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. J. Goldini soov narkootikumide tarvitamisest vabaneda ei ole tõsiseltvõetav – süüdimõistetu on selliseid lubadusi ka varem andnud, kuid ei ole sellele vaatamata sõltuvusest vabaneda suutnud. Sõltuvusest ei ole J. Goldinil pikkade aastate jooksul vabaneda aidanud ka psühhiaatriline ravi, rehabilitatsioonija sotsiaalprogrammides osalemine ning pikaajaline vanglakaristus. Programmides ja sõltuvusravil osalemine on aga ainult siis tulemuslik, kui inimene ise soovib narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Maakohus ei täheldanud J. Goldinil sellise sisemise motivatsiooni olemasolu. 2.
18. Oluline on ka välja tuua, et vangla iseloomustuse kohaselt ei ole J. Goldin saanud vangistuses koroonaviiruse leviku tingimustes ning menetlustoimingutel osalemise tõttu osa võtta kõikidest individuaalses täitmiskavas ette nähtud programmidest. Kinnipeetav on
19. aastal registreeritud osalema muuhulgas tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja läbima struktureeritud vestlused majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest. Maakohtu hinnangul tuleb süüdimõistetul vangistuses viibides nimetatud programmid kindlasti täies mahus läbida, maandamaks uute süütegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid. 3 2.
20. Maakohtu hinnangul ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda käesoleval juhul uute kuritegude toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on süüdimõistetul võimalik tarvitada narkootikume, suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning panna toime teatud liiki süütegusid (nt varavastaseid ja narkootikumide käitlemisega seotud süütegusid). Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu 14.05.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Goldini kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada J. Goldin tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 3.
22. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et J. Goldini isik ja tema varasem elukäik välistavad ennetähtaegse vabanemise. Sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et ka järgmine võimalus, mis J. Goldinil peaks olema vabanemiseks, on täiesti lootusetu. Isik on ju jäänud samaks ja oma varasemat elukäiku ei saa ta muuta. 3.
23. Maakohus on kõik põhjendused rajanud J. Goldini varasemale elukäigule. Kaebaja hinnangul ei ole ka sellist garantiid, et kui süüdimõistetu kogu karistuse ära kannab, jääksid uued kuriteo sooritamata. Käesolevas asjas on võimalik isikut õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada määrates isiku kriminaalhooldusele ja anda isikule võimalus realiseerida oma seisukohad, mida ta on kohtule avaldanud. Süüdimõistetul ei ole võimalik esitada mingeid kirjalikke tõendeid ega asjaolusid, mida kohus on tahtnud näha. Süüdimõistetul ongi võimalik vaid suuliselt väljendada oma seisukohti ning milliseid järeldusi ja otsustusi ta on karistuse kandmise ajal teinud. 3.
24. J. Goldin ei vabane lihtsalt oma elukohta elektroonilise järelevalve alla, vaid tal on vabanemisel võimalik elama asuda MTÜ Lootuse Külla, kus talle pakutakse majutus- ja nõustamisteenust. Nimetatud elukohas on võimalik kohaldada ka elektroonilist valvet. J. Goldinil on võimalik MTÜ Lootuse Külas läbida kümne kuu pikkune alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm ning osaleda tööhõives. Käesolevaks ajaks on J. Goldin läbinud veel ühe programmi vanglas, s.o programm Tagasilangus. Samuti on ta koheselt läbimas struktureeritud vestlused majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest. Seega kogu vangistuse aja jooksul ettenähtud programmid on läbitud. 3.
25. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ühtegi inimest ei tohi maha kanda tema mineviku pärast. Ennetähtaegse vabanemise mõte on selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla. Järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata ja sõltuvuskäitumisega tegeleda. Isiku üle on võimalik teostada kontrolli. Loomulikult kriminaalhooldus ei saa ära hoida kõiki probleeme ja ka mitte uute kuritegude toimepanemist, kuid kriminaalhoolduse all olev endine süüdimõistetu on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.
26. Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.06.
27. Täiendavalt esitas J. Goldin selgituse, et tal ei olnud võimalik esitada tagasilanguse programmi tagasisidet, kuid esitas tunnistuse programmi läbimisest 04.05.2021-17.06.
28. Lisaks selgitab süüdimõistetu, et ta teab, et pani kuriteo toime katseajal ning ta suhtub tõsiselt sõltuvusprobleemi. J. Goldin tahab alustada elu puhtalt lehelt ning selles aitab teda Jumal ja rehabilitatsioonikeskus. 4 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse materiaalseid eeldusi. Määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Küll on ringkonnakohtu hinnangul maakohus eksinud formaalsete eelduste seaduslikus aluses.
30. Maakohus analüüsis J. Goldini ennetähtaegse vabastamise küsimust KarS § 76 lg 1 p 1 alusel, s.o teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see kooskõlas ei vangla toodud võimalike vabastamise kuupäevadega ega maakohtu enda põhistustes tooduga. Maakohus leidis ka ise, et süüdimõistetut on karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seejuures on KarS § 184 puhul tegemist esimese astme kuriteoga, mille eest kannab J. Goldin muuhulgas liitkaristust. Ka Tartu Vangla on arvutanud ennetähtaegse vabanemise tähtajad õigesti KarS § 76 lg 2 p 1 järgi. Seega on maakohus jõudnud valel alusel õige tulemuseni, kuid sellega ei ole kahjustatud süüdimõistetu õigusi. Küll tuleb asendada maakohtu formaalsete eelduste alusena väljatoodud KarS § 76 lg 1 p 1 õige alusega, s.o KarS § 76 lg 2 p-ga
32. Samas ei ole kohtukolleegiumil etteheiteid maakohtule materiaalsete eelduste analüüsile ning sellele ei anna ka põhjust esitatud määruskaebus, mis on peaasjalikult üksnes emotsioonidel põhinev ega lange kokku kohtupraktikaga. Määruskaebuses korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud, mis täiendavat kaalu ei anna. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Sisuliselt leitakse määruskaebuses, et kuna süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud normikohane ning ta soovib muutuda, siis tähendaks see justkui automaatset süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Arvestades aga kõiki sättes toodud asjaolusid, ei ole võimalik J. Goldini puhul asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini või seda oleks süüdimõistetu puhul võimalik teha koos elektroonilisele valvele allutamisega kriminaalhooldusel. Nii on maakohus põhjalikult analüüsinud süüdimõistetu varasemat elukäiku läbi tema karistatuse, mis näitab, et eriliigilised karistused, sh vangistus, ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud käitumise õiguskuulekaks muutmiseks ning on põhjust järeldada, et süüdimõistetul on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Ringkonnakohus ei tähtsusta üle süüdimõistetul garanteeritud elukoha olemasolu. Süüdimõistetu vabaneks MTÜ-sse Lootuse Küla, kus on võimalik kohaldada elektroonilist valvet, tegeleda sõltuvusprobleemiga kui ka osaleda tööhõives. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka Lootuse Külla vabanemisele liigset kaalu anda. Nii nähtub, et üheks liitkaristuse aluseks olevas kriminaalasjas nr 1-16-7676 vabastati süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ning talle pandi kohustus pöörduda vanglast vabanemisel 2 nädala jooksul OÜ Tervisekeskus Elulootus poole ja läbida rehabilitatsiooni programm „Ambulatoorse sõltuvusravi teenuse osutamine uimastisõltlastest süüdimõistetud isikutele“, viibides programmis vähemalt 6 kuud, esitades kriminaalhooldajale 5 sellekohase tõendi. Ka siis oli süüdimõistetul väidetavalt tõsine motivatsioon alustada sõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooni. Ometigi ei möödunud karistuse kandmine vabaduses edukalt ning taaskord tuli süüdimõistetut kriminaalkorras karistada. Seega ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu sõnas avaldatud soov muutuda ja ka rehabilitatsioonikeskusesse pöördumine omaks süüdimõistetu käitumise üle mõju. Süüdimõistetu on igati oma käitumise ning suhtumisega andud alust järelduseks, et sõnas väljendatut ei tasu usaldada ning uue kuriteo toimepanemise risk on märkimisväärne. Tuleb asuda ka seisukohale, et elukoha olemasolu ei oma süüdimõistetu käitumisele positiivset mõju hoidmaks ära uusi kuritegusid. On õige, et süüdimõistetu minevik ei muutu, kuid süüdimõistetul on võimalik oma oleviku käitumisega näidata, et teda on alust usaldada ja asuda seisukohale, et kriminaalhooldusega on võimalik maandada uute kuritegude riski. Siiski on süüdimõistetu isik ning elukäik kogumis ühed asjaolud, mida arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel. Lisaks on vangla iseloomustusest nähtuv, et 25.08.2020 esitas kinnipeetav sõltuvusteemalise töövihiku „Amfetamiin“. Töövihik oli täidetud pealiskaudselt. Töövihiku info kohaselt alustas isik narkootikumide tarvitamist 20 aastaselt. Kinnipeetav tõdeb, et ta on sage narkootikumide tarvitaja ning tunnistab narkosõltuvust. Amfetamiini tarvitamine on avaldanud mõju tema elule ja tervisele. Kinnipeetav on välja toonud, et ta on otsustamise ja ettevalmistuse staadiumis. Kui isik ka pärast järjekordset vangistust ning 20 aastat tarvitamist ei ole jõudnud kindale seisukohale, et ta peab reaalselt muutuma, vaid on jätkuvalt otsustamise faasis. Õige on ka maakohtu poolt märgitu ning vangla iseloomustuses väljatoodu, et kinnipeetav väljendas sõnades suurt motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest vabaneda, samas ei saa vangla isiku motivatsioonis olla täiesti kindel, sest isik on sarnaseid asju väljendanud ka varem, kuid sattunud tagasi halvale teele. Määruskaebus jääb edutuks.
33. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal vangla materjalide, maakohtu istungiprotokolli ja maakohtu määrusega tutvumisele 34 minutit, kaitsealusega telefoni teel suhtlemisele 2-l korral 17 minutit ja määruskaebuse koostamisele ning esitamisele 46 minutit, mille eest taotleb tasu 106,80 eurot, sh käibemaks 17,80 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid materjalidega tutvumisele ning kliendiga suhtlemisele kulunud ajale. Küll ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kuuluva ajaga. Arvestades, et määruskaebus koosneb suures osas maakohtu määruse ümberkirjutusest, sisulisi põhjendusi on vähemuses ning argumentide asjakohasust, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise ja esitamise eest on põhjendatud ajakulu 30 minutit. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 87,60 eurot, sh käibemaks 14,60 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 87,60 eurot hüvitada J. Goldinil.
34. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
35. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6