← Eesti

1-21-2042/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2042 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
  2. aprilli
  3. a otsus, millega tunnistati Mario Maasik lühimenetluses KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi süüdi Kaebuste esitajad ja kaebuste süüdistatav Mario Maasiku (Maasik; isikukood 38909266518) apellatsioon liik RESOLUTSIOON Jätta Mario Maasiku apellatsioon Tartu Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Mario Maasikut süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega nr 1-17-10568 karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi karistatud isikuks, juhtis uuesti tahtlikult
  9. veebruaril
  10. a kella 01.30 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Tsooru külas Antsla-Sänna tee
  11. kilomeetril mootorsõidukit Škoda Octavia registreeriminumbriga xxx, olles alkoholi joobeseisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,88 mg/l. Mario Maasik rikkus oma teoga liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
  12. Lisaks süüdistatakse Mario Maasikut KarS § 4231 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu
  13. novembri
  14. a otsusega nr 1-17-10568 KarS § 4231 järgi karistatud isikuks, juhtis uuesti tahtlikult
  15. veebruaril
  16. a kella 01.30 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Tsooru külas Antsla-Sänna tee
  17. kilomeetril mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga xxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
  18. Tartu Maakohtu
  19. aprilli
  20. a otsusega tunnistati Mario Maasik süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Mario Maasiku karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg
  21. veebruaril
  22. a. Otsust põhjendas maakohus järgnevalt. 3.
  23. Tõendid – kahtlustatava ja tunnistaja ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – on kattuvad asjaoludes, et Mario Maasik juhtis
  24. veebruaril
  25. a kella 01.30 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Tsooru külas Antsla-Sänna tee
  26. kilomeetril mootorsõidukit, s.o sõiduautot Škoda Octavia reg-nr-ga xxx. Samuti ühtivad kahtlustatava ja tunnistaja ütlused ning tõendusliku alkomeetri väljatrükk selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimiselt kinni peetud Mario Maasik oli alkoholi tarvitanud. Tõendusliku alkomeetriga saadud lõpliku mõõtetulemusega tuvastati, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,88 mg/l. 3.
  27. Mario Maasikut on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Tartu Maakohtu
  28. mai
  29. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ning Tartu Maakohtu
  30. novembri
  31. a otsusega KarS §-de 424 ja § 4231 järgi). Tegemist on kehtivate karistustega. Seega on
  32. veebruaril
  33. a aset leidnud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol samuti tegemist korduvalt toime pandud süüteoga. Kirjeldatud süüteo pani Mario Maasik toime vähemalt otsese tahtlusega. 3.
  34. Kahtlustatava ja tunnistaja ütlused ning liiklusregistri andmed on kattuvad ka asjaolus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduauto juhtimiselt kinni peetud Mario Maasikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtides
  35. veebruaril
  36. a kella 01.30 paiku mootorsõidukit, rikkus Mario Maasik seega LS §-s 90 lg 1 p 1 sätestatut. Mario Maasikut on muuhulgas karistatud ka KarS § 4231 järgi Tartu Maakohtu
  37. novembri
  38. a otsusega, mille sisust nähtub, et süstemaatilisust moodustavad teod olid toime pandud
  39. jaanuaril
  40. a,
  41. veebruaril
  42. a ja
  43. augustil
  44. a. 3.
  45. Maakohus leidis, et KarS §-s 4231 ettenähtud koosseisu realiseerimiseks on täidetud nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne mõõde. Vähemalt kaks Mario Maasikule varem süstemaatilisust moodustavate episoodide eest mõistetud karistustest olid
  46. veebruaril
  47. a kehtivad. Karistusregistri andmetest tulenevalt on küll
  48. jaanuari
  49. a episoodi eest Tartu Maakohtu
  50. märtsi
  51. a otsusega mõistetud karistus kustunud, ent kehtivad on
  52. veebruari
  53. a ja
  54. august
  55. a episoodide eest mõistetud karistused. Tartu Maakohtu
  56. novembri
  57. a otsuses viidatud
  58. veebruari
  59. a episoodi näol on tegemist mootorsõiduki juhtimisega, mille eest on Mario Maasikut karistatud Tartu Maakohtu
  60. mai
  61. a otsusega KarS § 424 järgi. Mario Maasiku eraldi karistamise
  62. veebruaril
  63. a toimepandud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta välistas KarS §-s 3 lg 5 esimeses lauses sätestatu. 2 3.
  64. Mario Maasik juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta aasta jooksul kolm korda. Alates
  65. novembrist
  66. a asus ta kandma vanglakaristust ning vabanes alles
  67. mail
  68. a. Vanglas viibides ei olnud Mario Maasikul objektiivselt võimalik sellist süütegu toime panna. Veidi enam kui kaheksa kuud pärast vabanemist pani Mario Maasik taaskord toime samasuguse süüteo. Eeltoodu annab alust järelduseks, et Mario Maasikule on selline käitumismuster ehk mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine harjumuspärane. Seega on Mario Maasik täitnud KarS § 4231 objektiivse koosseisu. Kirjeldatud süüteo on Mario Maasik toime pannud kavatsetult. 3.
  69. Mario Maasiku süü tuleb lugeda keskmisest veidi suuremaks. Süüd suurendab asjaolu, et Mario Maasik on korraga toime pannud kaks liiklusseaduse raskeimat rikkumist. Mõnevõrra vähendab aga süüd asjaolu, et Mario Maasiku toimepandu reaalset liiklusohtu või raskeid tagajärgi käesoleval juhul kaasa ei toonud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. 3.
  70. Kuna mootorsõiduki korduvalt joobes ja süstemaatiliselt juhtimisõigust omamata juhtimine on toime pandud ühe teoga, tuleb vastavalt KarS §-le 63 lg 1 karistus mõista raskeimat karistust ettenägeva sätte, s.o KarS § 424 lg 2 sanktsioonist lähtudes. Viimane näeb karistusena ette vangistuse kuni 4 aastat. 3.
  71. Mario Maasikut on varem kriminaalkorras karistatud nii mootorsõiduki korduvalt joobes juhtimise eest kui ka süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise eest, uute analoogsete kuritegude toimepanemine osutab asjaolule, et Mario Maasik ei ole varasematest karistustest teinud järeldusi. Seda isegi vaatamata asjaolule, et ta kandis korduva joobes juhtimise ja süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise eest reaalset kahe ja poole aasta pikkust vangistust. Mario Maasik ei ole mõistnud, et sõiduki juhtimine joobes ja juhtimisõigust omamata seab ohtu nii tema enda tervise, elu ja vara, kuid mis on veelgi taunimisväärsem, ka asjasse puutumatute kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Süü suurust ja süüdistatava isikut arvestades pidas maakohus vajalikuks teda karistada sanktsiooni keskmisest veidi suurema vangistusega, s.o vangistusega 2 aastat 2 kuud. Kuna esineb üks kergendav asjaolu, pole põhjendatud mõista sanktsiooni keskmisest tunduvalt raskemat karistust. Seoses asja lahendamisega lühimenetluses tuleb vähendada karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. 3.
  72. Käesoleval juhul pole võimalik Mario Maasikule mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga asendada. Kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus üle 2 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub kohtupraktika kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel (vt RKKKo 1-17689, p 26). Kuna Mario Maasikut karistatakse üle 2 aastase vangistusega, välistab see vangistuse üldkasuliku tööga asendamise. 3.
  73. Samuti pole Mario Maasik pole ka üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna
  74. veebruari
  75. a kohtueelses ettekandes on muuhulgas märgitud, et Mario Maasik on kriminaalhooldusel olnud kolm korda, kuid vaid üks neist on lõppenud edukalt. Mario Maasik hoidis
  76. aasta lõpus ja
  77. aasta alguses kõrvale temale Tartu Maakohtu
  78. aprilli
  79. a otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu pöörati vangistus täitmisele. Mario Maasik ei täitnud Tartu Maakohtu
  80. mai
  81. a otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid, seepärast pöörati seegi karistus täitmisele. Küll aga tegi Mario Maasik ära Tartu Maakohtu
  82. märtsi
  83. a otsusega väärteoasjas mõistetud 15 tundi üldkasulikku tööd. Tartu Maakohtu
  84. novembri
  85. a ja Harju Maakohtu
  86. aprilli
  87. a otsustest tuleneb, et Mario Maasik pani Tartu Maakohtu
  88. mai
  89. a otsusega määratud katseajal toime ka uusi kuritegusid. Asjaolud, et süüdistatav on varem rikkunud 3 käitumiskontrolli nõudeid, kõrvale hoidnud üldkasuliku töö tegemisest ning katseajal toime pannud uusi kuritegusid, teevad kaheldavaks tema uuesti käitumiskontrollile ja üldkasuliku töö tegemise kohustusele allutamise edukuse.
  90. Tartu Maakohtu
  91. aprilli
  92. a otsuse peale esitas apellatsiooni Mario Maasik, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja osaliselt või täielikult uue otsuse tegemist. Alternatiivselt taotleb otsuse tagasi saatmist samale kohtu koosseisule, kuna arvestatud pole mitmeid asjaolusid. Juhul, kui kohus peaks uue otsuse tegema, palub määrata tingimisi karistus ja arvutada see ümber üldkasuliku töö tundideks. Ta palub määrata kohustusteks omandada keskharidus ja läbida autokool, samuti osaleda kriminaalhooldaja äranägemise järgi vastavates sotsiaalprogrammides. Vabanedes tuleks teda kohustada omal kulul tegema blokaadsüstid Disulfiram ja esitama vastava tõendi kohtule või kriminaalhooldajale. Lisaks tasuma kriminaalasja menetluskulud ning võtma ennast ametlikult tööle või registreerima end Töötukassas. Oma seisukohti põhjendab Mario Maasik lühidalt kokku võttes järgnevalt. 4.
  93. Vaidlus pole mitte süüteo toimepanemise, vaid mõistetud karistuse osas – see on liialt range. Karistuse mõistmisel on liigselt arvestatud varasemat karistatust. Kaalutud pole karistuse asendamist raviga ning tähelepanuta on jäetud süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra tõttu. Samuti pole arvestatud Tartu Vangla poolt edastatud käitumine vahistamise ajal. Karistuseks oleks paslik 1 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus, millest koheselt kandmisele kuuluks 5 kuud, ülejäänud osa arvestataks aga ümber üldkasuliku töö tundideks.
  94. aastal osaliselt ebaõnnestus üldkasuliku töö tegemine, sest murdis selgroo. Käesolevalt lisab motivatsiooni ka hiljaaegu uppunud sugulase surm. Kuivõrd temal olnud terviseprobleem võib ka süüdistataval alkoholi tarvitamisega jätkates avalduda, on kindlalt otsustanud alkoholi tarvitamisele lõpu teha. 4.
  95. Varasema liigne arvestamine on mõjutanud kohtuotsust ja seetõttu on jäetud tähelepanuta, et ennemalt pole tema suhtes kohaldatud alkoholikeeldu, mis on peamine tegur õigusvastaste tegude toimepanemisel. Samuti pole teda suunatud ravile ega rakendatud elektroonilist valvet. Maakohus pole kaalunud, mida toob kaasa vangistus ega arvestanud praegust elukorraldust. Vabaduses on loonud autoremondiettevõtte, mis tagab talle kindla töökoha. Reaalse vangistuse korral kaotaks kõik praeguseks saavutatu. Vanglakaristuse asemel võiks talle määrata alkoholisõltuvuse vastase ravi ja anda talle võimalus karistust kanda vabaduses, tehes üldkasuliku töö tunde. Vabaduses on alkoholisõltuvusega tegelemiseks suuremad võimalused kui kinnipidamisasutuses. Ringkonnakohtu seisukoht
  96. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et Mario Maasiku apellatsioon on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust, muuhulgas on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas Mario Maasikule mõistetud karistus (seda nii karistuse liigi kui ka määra osas). (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.