← Eesti

1-20-8432/24

Obsah (5)§ 69§ 424§ 68§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-20-8432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimusid 10.05., 21.05., 27.05. ja 11.06.2021) Kriminaalasja numbe

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele Ülle Pajusaarele Tartu Maakohtu 04.12.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-8432 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 (üksteist) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Ülle Pajusaarele pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg

  1. Sisse nõuda Ülle Pajusaarelt riigituludesse kaitsetasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest ja sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti. Menetluskulu hüvitis summas 264,70 tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks
  2. 1

(6)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Ülle Pajusaar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.12.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-8432

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Ülle Pajusaare kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.08.

  1. a kuni 15.08.
  2. a ja 18.08.
  3. a kuni 20.08.
  4. a, s.o 5 päeva. Ülle Pajusaare ärakandmata karistuse suuruseks loeti 11 kuud 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Ülle Pajusaarele mõistetud vangistus 355 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati Ülle Pajusaarele üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Ülle Pajusaart üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Ülle Pajusaart käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel oli Ülle Pajusaar kohustatud osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist).

§ 69

lg 4 alusel määrati, et üldkasuliku töö tunnid võib lugeda kaetuks kuni ühe neljandiku ulatuses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Üldkasuliku töö teostamiseks määrata Ülle Pajusaar elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti Ülle Pajusaarelt ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Kriminaalhooldusametnik esitas 22.04.

  1. a Ülle Pajusaare kohta erakorralise ettekande, milles taotleb karistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu ei ole suutnud pidada kinni alkoholi tarvitamise keelust. Rikkunud on ta ka üldkasuliku töö tegemise ajakava. Märtsis ei sooritanud Ülle Pajusaar ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seisuga 22.04.2021 on Ülle Pajusaar sooritanud 5 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd. Kohus pidas kohtuistungi 10.05.2021.a. Ülle Paljusaar teatas, et ta soovib endale kaitsjat riigi õigusabi korras. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohus pidas uue kohtuistungi 21.05.2021.a. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Ametnik andis ülevaate Ülle Pajusaare kriminaalhooldusest, sh pärast erakorralise ettekande esitamist. Ülle Pajusaar on jätkanud alkoholi tarvitamist, millest tingituna ei ole sooritanud ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunde. 26.
  2. ja 07.05.2021 on tuvastatud taas alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Seisuga 28.04.2021 on Ülle Pajusaar sooritanud ainult 7 tundi üldkasulikku tööd. Sooritamata on 348 tundi. Kriminaalhooldaja jäi oma ettepaneku juurde pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu tunnistas, et on alkoholi tarvitanud, kuid pärast eelmist kohtuistungit ei ole väidetavalt tilkagi võtnud. Ta arvas, et tuleb ravile minna. Saab aru, et kohtuotsusega määratud kohustusi tuleb täita. Kuna tekkis kahtlus, palus kohus kohtuistungil kriminaalhooldusametnikul kontrollida Ülle Pajusaare joovet ja tulemuseks oli 0,526 mg/l. Nii Ülle Pajusaare kaitsja kui kohus asusid seisukohale, et asja arutamine tuleb edasi lükata, kuna alkoholijoobes inimesega ei ole võimalik kohtuistungit pidada. Kohus andis Ülle Pajusaarele korralduse ilmuda järgmisel korral kohtuistungile täiesti kainena. Kohus hoiatas, et kohtu korralduse eiramise eest on 2

(6)võimalus karistada aresti või trahviga, samuti on kohtul õigus korralduste eiramist käsitleda kohtumenetlusest kõrvalehoidmisena ja kohaldada tõkendit. Kohus pidas järgmise kohtuistungi 27.05.
  1. Ülle Pajusaar kohtuistungile ei ilmunud. Väidetavalt oli ta haigestunud. Süüdimõistetule selgitati, et selle kinnituseks tuleb kohtule esitada arstitõend. Samal päeval tehtud kodukülastuse käigus selgus, et süüdimõistetu on alkoholijoobes. 28.05.2021.a kirjaga palus kohus Ülle Paljusaare kaitsjal anda arvamus, kas kriminaalmenetluse tagamiseks on alust ja on põhjendatud Ülle Pajusaare suhtes kohaldada KrMS § 130 või § 139 sätestatud meetmeid. 31.05.
  2. a vastuskirjas märkis kaitsja, et ta ei pea põhjendatuks KrMS § 429 lg 1 p 3 kohaselt vahistuse kohaldamist Ülle Pajusaar suhtes. Kaitsja arvates ei hoia Ülle Pajusaar kohtuistungist ilmselt pahatahtlikult kõrvale. 21.05.
  3. a kohtuistungile ta ilmus ja 27.05.
  4. a kohtuistungile mitteilmumiseks oli tal mõjuv põhjus. Süüdimõistetu on valmis võtma endale täiendavaid kohustusi, mistõttu ei saa väita, et karistuse täitmisele pööramine on ainus lahendus. Samuti eeldab kaitsja, et süüdimõistetu ilmub järgmisele kohtuistungile, mistõttu ei ole põhjendatud ka tema sundtoomine KrMS § 139 lg 2 p 1 alusel. Samas märgib kaitsja, et ei ole teada, kas süüdimõistetu ilmub kainena, et kohtuistungiga jätkata. 04.06.
  5. a määrusega kohaldas kohus süüdimõistetu Ülle Pajusaare suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile. Sundtoomist pidas kohus vajalikuks selleks, et tagada süüdimõistetu ilmumine istungile ja menetlusest adekvaatne osavõtt. Ülle Pajusaar peeti kinni 10.06.2021 kell 11.
  6. Süüdimõistetul tuvastati alkoholijoove 0,98 mg/l. 11.06.
  7. a kohtuistungil tunnistas Ülle Pajusaar, et tal on alkoholiprobleem, millega ta peaks tegelema. Ta ei tahaks karistust kandma minna ja on valmis võtma endale lisakohustusi, sh pöörduma ravile. Kriminaalhooldaja andis ülevaate erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusest pärast erakorralise ettekande esitamist. Olukord ei ole paranenud, Ülle Pajusaar on jätkanud alkoholi tarvitamist. Käesolevaks hetkeks on sooritamata 348 tundi üldkasulikku tööd. Ametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kaitsja märkis, et alkoholiprobleem on põhiline, mis takistab Ülle Pajusaarel üldkasuliku töö tundide tegemist. Kaitsja arvates on Ülle Pajusaar võimeline üldkasuliku töö tunde tegema ja selleks on veel piisavalt aega. Kaitsja palus jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ja määrata Ülle Pajusaarele lisakohustus pöörduda alkoholismivastasele ravile või pöörduda ühe kuu jooksul programmi „Tervem ja kainem Eesti“ ja kui leitakse, et ta vajab ravi, siis alluma ravile. KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Ülle Pajusaare kriminaalhooldus algas 22.12.2020 ja esimene kohtumine kriminaalhooldajaga toimus 05.01.2021. Kohtumisel andis ametnik Ülle Pajusaarele ülevaate üldkasuliku töö 3

(6)korralduslikust poolest ning tutvustas talle tema õiguseid ja kohustusi üldkasuliku töö sooritamisel. Koostati üldine üldkasuliku töö ajakava, mille kohaselt pidi Ülle Pajusaar sooritama iga kuu 18-21 tundi üldkasulikku tööd. Probleemid registreerimiskohustuse täitmisega ning üldkasuliku töö sooritamisega algasid aga juba kuu aega pärast esmakohtumist. Ülle Pajusaar teatas ametnikule, et on haigestunud ja ei saa kokkulepitud ajal 02.02.
  1. a registreerimiskohustust täitma tulla. Väidetavalt halvenes tema tervis veelgi ning alates 04.02.2021 viibis süüdimõistetu haiglaravil, mille kohta pidi ametnikule esitama hiljem tõendi. Järgmise registreerimiskohustuse täitis Ülle Pajusaar 01.03.
  2. Tema tervis olevat paranenud ning ta lubas üldkasuliku tööga alustada 08.03.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ühtlasi selgitati talle uuesti tema õiguseid ja kohustusi. Arstitõendit varasema haigestumise ja haiglaravil viibimise kohta kriminaalhooldusalusel esitada ei olnud. Ülle Pajusaar kokkulepitud ajal üldkasulikku tööd sooritama ei läinud, kuna olevat lume lükkamisel jala välja väänanud. Kriminaalhooldusametnik selgitas Ülle Pajusaarele, et tal tuleb ka selle kohta esitada arstitõend, mida süüdimõistetu lubas järgmisel päeval teha. 09.03.2021 esitaski ta oma terviseprobleemide kohta arstitõendi. Tõendist on näha, et ta viibis perearsti vastuvõtul 18.02.2021; 25.02.2021 ja 09.03.2021, kuid väidetava haiglasviibimise perioodist jätkuvalt tõendit esitada ei olnud. 10.03.2021 ilmus Ülle Pajusaar üldkasuliku töö sooritamise kohta, kuid tema terviseseisund ei lubanud töötada ning ta saadeti koju, 15.
  3. ja 17.03.2021 isik kohale ei ilmunud, kuna oli taaskord haigestunud, mille kohta 18.03.2021 registreerimiskohustuse täitmisel esitas ka arstitõendi. Lepiti kokku, et Ülle Pajusaar tegeleb enda tervise parandamisega ning üldkasulikku tööd hakkab sooritama aprillis. Järgmise registreerimiskohustuse täitis süüdimõistetu 08.04.
  4. Taaskord kurtis ta ametnikule oma kehva tervise üle, kuid oli valmis üldkasuliku töö sooritamisega alustama. Sobiv töö oli pakkuda Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Lepiti kokku, et Ülle Pajusaar töötab perioodil 12.04.2021- 28.04.2021 esmaspäeviti ja kolmapäeviti ning sooritab ajakavas ettenähtud 24 tundi üldkasulikku tööd. Ülle Pajusaar ajakavast kinni pidada ei suutnud ning ilmus üldkasulikku tööd sooritama korduvalt alkoholijoobes. Erakorralise ettekande esitamise seisuga 22.04.2021 oli Ülle Pajusaar sooritanud vaid 5 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd. Kohtuistungi toimumise ajaks on ligi pool aastat kestnud perioodi jooksul süüdimõistetu sooritanud kokku vaid 7 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise perioodiks määrati Ülle Pajusaarele alkoholi tarvitamise keeld, mille täitmine ei ole tal samuti ootuspäraselt kulgenud. Vaatamata keelule on süüdimõistetu jätkanud alkoholi tarvitamist kogu kriminaalhooldusperioodi vältel ning see on oluliselt takistanud kohtu määratud karistuse, nõuete ja kohustuste täitmist. Ametnik kontrollis süüdimõistetut tema elukohas 16.04.2021 ja tuvastas alkoholitarvitamise keelu rikkumise, süüdimõistetu oli alkoholijoobes (joove 1,059 mg/l). Ülle Pajusaarele tehti esimene kirjalik hoiatuse. Järgmine rikkumine tuvastati üldkasuliku töö soorituskohas 19.04.2021 (joove 0,574 mg/l). Ametnik tegi süüdimõistetule selle peale teise kirjaliku hoiatuse. 26.04.2021 viibis Ülle Pajusaar üldkasuliku töö soorituskohas taas alkoholijoobes (joove 0,888 mg/l), 07.05.2021 läbiviidud kodukülastusel tuvastati alkoholijoove (joove 0,840 mg/l). 21.05.2021 ilmus Ülle Pajusaar kohtuistungile alkoholijoobes (joove 0,526 mg/l), kuigi väitis esmalt, et ei ole joonud. Järgmine alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastati 27.05.2021 kui Ülle Pajusaar jäi väidetava haigestumise tõttu kohtuistungile ilmumata (joove 0,760 mg/l). Selleks, et tagada järgmisest kohtuistungist adekvaatne osavõtt, tuli Ülle Pajusaare suhtes 4
(6)kohaldada sundtoomist. Sundtoomiseks kinnipidamisel 10.06.2021 tuvastati süüdimõistetul taaskord alkoholijoove (joove 0,98 mg/l). Kohtuistungitel on Ülle Pajusaar alkoholiprobleemi tunnistanud, lubanud midagi ette võtma hakata ja alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid kõik need on jäänudki vaid lubadusteks. Ülle Pajusaare käitumine näitab selgelt, et kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve, nõuded ja kohustused, mida süüdimõistetul täita tuli, ei ole olnud piisavad temast tulenevate riskide maandamiseks. Kuna Ülle Pajusaare kuriteod on olnud seotud just alkoholi tarvitamisega, on alkoholikeelust kinnipidamine äärmiselt oluline. Senine kriminaalhooldusperiood on aga näidanud, et süüdimõistetul puudub soov või valmidus alkoholi tarvitamisest loobuda. See omakorda takistab üldkasuliku töö sooritamist. Kuigi erakorralise ettekande kohaselt on üldkasuliku töö sooritamist mõjutanud ka süüdimõistetu terviseprobleemid, siis viimasel kohtuistungil tunnistas Ülle Pajusaar, et tal on erinevaid terviseprobleeme, kuid need tegelikult üldkasuliku töö sooritamist ei takista. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Süüdimõistetu senise käitumise põhjal ei ole alust eeldada, et Ülle Pajusaare suhtumine ja käitumine võiks edaspidi oluliselt muutuda, seda ka täiendavaid kohustusi määrates. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud talle antud võimalust karistust vabaduses kanda ja sellega kaasnevaid kohustusi. Sellele vaatamata ei ole ta karistust nõuetekohaselt kandma asunud ega lõpetanud ka alkoholi tarvitamist. Seda ei ole piiranud ka hirm vangistuse võimaliku täitmisele pööramise ees. Vastupidi - pärast erakorralise ettekande esitamist on Ülle Pajusaar süstemaatiliselt jätkanud alkoholi tarvitamist. See on takistanud ka kohtupidamist. Süüdimõistetu lubadus ravile pöörduda ei ole samuti tõsiseltvõetav, kuna ka varasemalt on ta erinevaid lubadusi andnud, kuid ei ole neist kinni pidanud. Ravile oli süüdimõistetul võimalik pöörduda ka peale esimest rikkumise tuvastamist, või siis järgnevate rikkumiste järel, kuid seda ta ei teinud. Kohtuistungil avaldas ta korduvalt, et peab midagi ette võtma, kuid samas ei võtnud ta vastutust ka sõnades, et just tema on see, kes käitumises tegelikult mingeid muutusi teeb. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärke Ülle Pajusaare osas ei ole võimalik saavutada kergemate meetmetega kui vangistuse täitmisele pööramine. Seega on kriminaalhooldaja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 348 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Ülle Pajusaarel mõistetud karistusest kandmata 11 kuud 18 päeva vangistust. Menetluskulud Ülle Pajusaare erakorralise ettekande arutamisest võttis kaitsjana osa määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 240 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 240 eurot. Lisaks riigi õigusabi kulule tuleb Ülle Pajusaarelt välja mõista tema sundtoomisega tekkinud kulu summas 24,70 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. 5

(6)Seega tuleb Ülle Pajusaarelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele ning sundtoomis kulu vastavalt sundtoomise kulu õiendile. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.