1-15-8438/122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuli 2021 1-15-8438 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Meeme Mallene (isikukood 36702090217) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali ja süüdlane Meeme Mallene RESOLUTSIOON Jätta Meeme Mallene kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. aprilli 2016 otsusega tunnistati Meeme Mallene süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Teda karistati 9-aastase vangistusega, mille algusaega arvestatakse
6. maist
7. Karistuse lõpptähtaeg saabub
8. mail
10. Viru Vangla esitas kohtule materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning toetab vabastamist. Ka prokuratuur nõustub vangla seisukohaga.
11. Viru Maakohtu
12. juuni
13. a määrusega jäeti M. Mallene tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused, ent märkis materiaalsete aluste osas järgmist. 3.1 M. Mallenel on üks kehtiv kriminaalkaristus suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Ta kannab kolmandat vangistust. Sellest järeldas kohus, et varasemad vangistused ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud. M. Mallene on lisaks varem ka katseajal toime pannud narkokuriteo, mistõttu näitab tema eelnev elukäik, et kriminaalhooldusele allutamine ei pruugi kuritegusid ära hoida. 3.2 Positiivsena tõi kohus välja M. Mallene õiguspärase käitumise vangistuses (sh distsiplinaarkaristuste puudumise ning individuaalse täitmiskava läbimise). Ka M. Mallene vabanemisjärgsed tingimused on head. Tal on alaline elukoht õele kuuluvas korteris ning õe nõusolek sinna elama asumiseks. M. Mallenele on vabanemisel garanteeritud töökoht. Samas aga töötas M. Mallene ka enne vangistust ametlikult ja sai töövõimetuspensioni. Seetõttu ei näinud kohus, et need asjaolud võiksid olla määrava tähtsusega uue kuriteo riski maandamisel. Kuriteo pani M. Mallene toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib ta hõlptulu saamiseks jätkata narkootikumide käitlemist. 3.3 Kohus osundas ka M. Mallene üle 46 000 euro suurusele võlakoormusele, mis omakorda võib isiku majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutada. Narkootikumide käitlemine võimaldas M. Mallenele endale narkootikumidega varustatust. Ta tunnistab, et oli narkootikumidest sõltuvuses, ent ei ole enda sõnul 12-13 a tarvitanud. Kohus märkis ära sellegi, et M. Mallene suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid.
14. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et M. Mallene kuriteo toimepanemise asjaoludest ja varasemast elukäigust tulenev prognoos annab aluse arvata, et ta ei käitu edaspidi õiguskuulekalt. M. Mallene tunnistab oma süüd vaid osaliselt – õigustades ennast ja süüdistades teisi. See näitab, et ta ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludest vajalikke järeldusi teinud ning võib endist eluviisi jätkata. Ta ei ole tulevikuks kindlaid ja pikaajalisi eesmärke väljendanud. MÄÄRUSKAEBUS
15. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada M. Mallene tingimisi enne tähtaega vangistusest.
16. M. Mallene käitumine ja individuaalse täitmiskava täitmine vangistuses viibimise ajal on olnud nõuetekohane, tema iseloomustus positiivne ja vabastamist toetav. Sisuliselt ei ole süüdlasel võimalik rohkem kinnitada, et temale määratud karistus on eesmärgi täitnud.
17. Kuigi varem on M. Mallene tõepoolest katseajal uue kuriteo toime pannud, ei tähenda see, et ebaõnnestuks uus katseaeg. M. Mallene on ära kandnud kuus aastat vangistust üheksast. Seega oleks tal pikk katseaeg ning vangistusähvardus oleks üheks õiguskuulekusele motiveerivaks ajendiks. Praegune pikk vangistus on piisavalt pikk selleks, et jõuaks isikule positiivset mõju avaldada. Edasine karistus ei omaks enam positiivset mõju.
18. Süü osaline mittetunnistamine on süüdlase vääramatu õigus, sh pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Määrusest ei selgu, kuidas see on seotud M. Mallene vangistusjärgse eluga. Käitumiskontroll aitaks M. Mallenel paremini ühiskonnastada ning teda õiguskuuleka elu juurde suunata. Tähtaegselt vabanedes puuduks M. Mallene tegevuse üle kontroll.
19. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et reaalne vangistus on eesmärgi täitnud ning M. Mallene on motiveeritud edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
21. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Mallene ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures arvestanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et M. Mallene karistuse eesmärgid on 2