1-16-7179/181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-16-7179 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Aleksandr Demtšihhini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Demtšihhini (Demtšihhin; isikukood 39906183737) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrus, millega jäeti Aleksandr Demtšihhin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Vabastada Aleksandr Demtšihhin talle Riigikohtu
8. juuni
9. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
10. Määrata Aleksandr Demtšihhinile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
11. veebruarini
12. a ja allutada ta käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni.
13. Kohustada Aleksandr Demtšihhinit järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil X; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
14. KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4, 7 ja 8 alusel määrata Aleksandr Demtšihhinile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) otsida endale töökoha või võtta end arvele Töötukassas 3 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed) ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis.
15. Määruskaebus rahuldada.
16. Määrata Advokaadibüroole LMP Tartu esindus vandeadvokaat Robert Sprengki poolt Aleksandr Demtšihhini määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot 80 senti, sh käibemaks 10 eurot 80 senti.
17. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
18. Viru Maakohtu
19. mai
20. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7179 tunnistati Aleksandr Demtšihhin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1, § 179 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
21. aprill
23. Tartu Ringkonnakohus tühistas
24. detsembril
25. a otsusega Viru Maakohtu
26. mai
27. a otsuse osaliselt, s.o Aleksandr Demtšihhini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus tunnistas Aleksandr Demtšihhini süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 ja 6 järgi ja karistas teda 8 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Aleksandr Demtšihhinile liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
28. Riigikohus tühistas
29. juunil
30. a otsusega Viru Maakohtu
31. mai
32. a ja Tartu Ringkonnakohtu
33. detsembri
34. a otsused osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega karistas Aleksandr Demtšihhinit KarS § 141 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 aastat 6 kuud ning mõistis talle KarS § 141 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ning § 179 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud vangistust.
35. Tartu Vangla esitas
36. aprillil 2021 Tartu Maakohtule materjalid Aleksandr Demtšihhini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Demtšihhini tingimisi enne tähtaega vabastamist.
37. Tartu Maakohus jättis
38. juuni
39. a määrusega Aleksandr Demtšihhini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2 5.
40. Esmalt märkis maakohus, et kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Demtšihhin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 5 aastat, mis on enam kui 2\3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 5.
41. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil X. Tegemist on kõigi eluks vajalike ja mugavustega kahekorruselise eramajaga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 5.
42. Kohtu hinnangul on Aleksandr Demtšihhini puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ja individuaalse täitmiskava täitmine ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. 5.
43. Aleksandr Demtšihhin pole vangistuse jooksul käitunud laitmatult. Nimelt on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – tegemist on küll väheohtliku üleastumisega, kuid iseloomustab siiski süüdlase suutlikkust reeglitest kinni pidada. Lisaks on kohaldatud süüdlase suhtes terve vangistuse jooksul korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et isiku vangistus tervikuna on möödunud erinevate rikkumiste tähe all ning selliselt iseloomustatud isiku puhul on alust arvata, et õigusrikkumised jätkuvad vabaduses. 5.
44. Aleksandr Demtšihhinit on tema noore elu jooksul kriminaalkorras karistatud 2 korda, vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevates kuritegudes on kannatanuteks isikule tuttavad alaealised noored ja tüdruksõbra ema. Enamikke süütegusid eitab, tunnistab süüd vaid klassivenna peksmises ja ähvardamises. Varasem kuritegu on avaliku korra rikkumine, kus kamba vaimus lõhuti koolis aknaid ja muud inventari. Kuriteo raskusaste on suurenenud. Juba alaealisena on silma paistnud agressiivse ja vägivaldse käitumisega, viibides korduvalt vägivaldse käitumise tõttu alaealiste komisjoni ees. Kuritegude peamiseks põhjuseks on seksuaalse vajaduse rahuldamine, vägivald, hirmutamine ja kättemaks. Kõik see aga kõneleb temast lähtuvast arvestatavast ja seejuures raskesti prognoositavast ohust. 5.
45. Isikule on esitatud uus süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi, milles ta on kohtu alla antud
46. mail 2021 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt. Kohtuinfosüsteemis nähtavast süüdistusaktist ilmneb, et Aleksandr Demtšihhinile heidetakse ette, et ta on vangistuses olles
47. aasta juulis telefoni teel ähvardanud tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega varasema kannatanu õde. Üldmenetlus nimetatud kriminaalasjas toimub
48. aasta jaanuaris. Seega on oht, et isik võib vabaduses jätkata õiguskorra eiramist, üsnagi reaalne. 5.
49. Suurimaks murekohaks on isiku hoiakud. Vanglateenistus märgib iseloomustuses, et kinnipeetav eitab enamikke kuritegusid, püüab süüd veeretada teistele, enda süüd ei näe. Nii vabaduses kui vanglas on esinenud agressiivset reageeringut ja allumatust. Reageerib impulsiivselt tegudele ja tagajärgedele mõtlemata. Kohtuistungil avaldas, et Viha juhtimise programm oli kõige parem ning ta sai sellega võimaluse aru saada, et ei ole vaja teisi süüdistada, on ise süüdi. Vangla märgib samuti iseloomustuses, et mõtleb pereliikmete soovitusel rohkem tulevikus edasiliikumise peale, kättemaksu ei plaani, pigem soovib kuriteoga seotud isikuid edaspidi vältida. Vanglasse tulles puudusid eesmärgid, kuid nüüdseks on rohkem vaadanud tuleviku suunas ja seadnud eesmärgid, millega vabaduses tegeleda. Ühe makse on suutnud täielikult tasuda ja peab väga oluliseks maksta ära ka viimase nõude täiteasjas. Veel nimetab eesmärgiks lõpetada kuritegevus, asuda tööle ja abistada vanemaid. Teab, mida eesmärkide saavutamiseks peab tegema, kuulab ja teeb, mida vanemad räägivad, soovitavad ja nõuavad. 3 Hetkel ei ole teada, kas muutus on ka tegelik või on lõpetanud sellest avalikult rääkimise. Väidab, et on motiveeritud eluga edasi minema, varasemalt on keeldunud analüüsimast ja rääkimast kuriteost. Sellest võib järeldada, et süüdlane on mõistnud oma käitumise ebaõigsust ning tema mõttemaailmas on toimunud teatav nihe. Samas on möödunud liiga lühike aeg sellest, et teha tõsikindlaid järeldusi isikus toimunud muutustest. Edasine vangistus näitab, kas isik on tõepoolest pööranud uue lehekülje või jätkab vanal rajal. Määruskaebus
50. Tartu Maakohtu
51. juuni
52. a määruse peale esitas määruskaebuse Aleksandr Demtšihhini kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega vabastataks Aleksandr Demtšihhin ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgnevad. 6.
53. Maakohus pole tuvastanud süüdimõistetu poolt toime pandud rikkumisi ning kohtu seisukoht, et vangistus on möödunud erinevate rikkumiste tähe all, on põhjendamatu. Süüdimõistetul oli küll maakohtu määruse tegemise ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist on väheohtliku üleastumisega – eemaldas maski ja sõi korduvalt marmiidist toitu. Praeguseks on nimetatud distsiplinaarkaristus kustunud. Maakohus pidanuks arvestama, et lisaks üleastumise väheohtlikkusele, oli selle toimepanemisest möödunud peaaegu 1 aasta. Süüdimõistetule korduvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa pidada rikkumiste toime panemiseks. Täiendavaid julgeolekuabinõusid on kasutatud seetõttu, et ta on olnud suitsiidikalduvustega ja seoses seksuaalkuriteos süüdi mõistmisega on teised kinnipeetavad suhtunud temasse negatiivselt. Seetõttu on ta korduvalt kannatanud väärkohtlemist ning neist tõusetunud konfliktides on süüdimõistetu olnud kannatanu, mitte süüdlane, kuigi julgeolekuabinõusid on intsidendi tõttu kuni asjaolude selgumiseni kasutatud ka tema suhtes. 6.
54. Maakohus pole tuvastanud ja selgelt esitanud neid kuriteo ja varasema elukäigu asjaolusid, mis välistaksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Samuti pole maakohus teostanud KarS § 76 lg 4 sätestatud kaalutlusõigust täielikult. Maakohus pole võtnud arvesse asjaolu, et süüdimõistetu kannab vanglas karistust esimest korda. Ta on vangistuses käitunud eeskujulikult, täitnud individuaalse täitmiskava eesmärgid, töötanud ja õppinud. Selle põhjal saab eeldada, et ta käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Süüdimõistetul on vabanedes kindel elukoht, temale on garanteeritud töökoht, elutingimused on vabanedes sellised, et ta ei hakka kuritegusid toime panema. Süüdimõistetul puuduvad sõltuvushäired ja tuttavad, mis võiksid mõjutada teda edaspidi kuritegusid toime panema. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis aitavad õppida oma käitumist kontrollima. Vangistuse eesmärgid on täidetud täies ulatuses ja tema edasine vangistuses hoidmine pole põhjendatud. 6.
55. Maakohus pole nõuetekohaselt põhjendanud, miks kuriteo asjaolud annavad ohuprognoosi, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Viide, et kuritegude peamiseks põhjuseks on seksuaalse vajaduse rahuldamine, pole õige, kuna sellel põhjusel on toime pandud ainult üks kuritegu. Vaatamata sellele, et kohus pole vabastamist välistavaid asjaolusid esitanud, pole kohus ka põhjendanud miks ja kuidas need asjaolud annavad alust arvata, et süüdimõistetu võib jätkata kuritegude toime panemist. 6.
56. Maakohus on leidnud, et suurimaks ohuks on isiku hoiakud, kuna kinnipeetav eitab enamikke kuritegusid, püüab süüd veeretada teistele, enda süüd ei näe. Kirjeldatud seisukoht pole õige, kuna süüdimõistetu on kohtuistungil selgelt väljendanud, et on kuritegude 4 toimepanemises süüdi. Süüdlane on mõistnud oma käitumise ebaõigsust ning tema mõttemaailmas on toimunud mitte teatav, vaid oluline nihe. 6.
57. Asjaolu, et süüdimõistetule on esitatud süüdistus KarS § 120 järgi, ei saa olla ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks. Vastasel juhul oleks tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega. 6.
58. Maakohus pole võtnud seisukohta selles, et käesolev vangistus on süüdimõistetule mõju avaldanud. Kohus ei ole arvestanud seda, et isik on vangistuses viibinud mitu aastat. Pikaajaline vangistus mõjub ilmselt selliselt, et isik mõtleb oma tegude üle põhjalikult järele ja vangistusse enam tagasi sattuda ei soovi. Süüdimõistetu on edaspidist õigekuuleka käitumise soovi avaldanud ja kinnitanud oma sellist soovi ka käitumisega vangistuses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
59. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja Aleksandr Demtšihhin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaaludes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, on maakohus teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad kaalukad asjaolud ning rikkunud sellega kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes.
60. Maakohus on Aleksandr Demtšihhini ennetähtaegse vabastamise küsimust analüüsinud KarS § 76 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud säte käesolevalt aga asjakohane. Kuivõrd Aleksandr Demtšihhin oli kuritegude toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, tuleb lähtuda KarS §-st 761, mille esimese lõike teise punkti kohaselt võib kohus vabastada tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on maakohus selle eelduse täidetust kontrollides jõudnud küll õige tulemuseni, kuid teinud seda valel alusel.
61. Samuti on maakohus ekslikult tuvastanud, et Aleksandr Demtšihhinit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, leides et süüdlane on varasemalt toime pannud avaliku korra rikkumise, kus kamba vaimus lõhuti koolis aknaid ja muud inventari. Nimelt pole selle kuriteo – avaliku korra raske rikkumine grupi poolt – eest mõistetud karistus enam kehtiv, sest see kuritegu on alates
62. juulist
63. a dekriminaliseeritud. Seega on Aleksandr Demtšihhini varasemale karistusele tuginemine lubamatu. Kuivõrd maakohus on seda teinud ja arvesse võtnud ka uut kriminaalasja, milles otsust veel ei ole, on see viinud eksliku järelduseni, et Aleksandr Demtšihhinit pole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Ühe karistuse ja esimese vangistuse põhjal ei saa käesolevalt rääkida süüdimõistetu puhul, kes on kuriteod toime pannud alaealisena, arvestatavast uute kuritegude toimepanemise ohust.
64. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Aleksandr Demtšihhini puhul on esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud. Käesolevalt tal distsiplinaarkaristusi pole, kuna maakohtu menetluse ajal olnud üks 5 distsiplinaarkaristus on kustunud. Lisaks on ta aktiivselt täitnud individuaalset täitmiskava: läbitud on sotsiaalprogramm Uus suund, sh programmi jätkutegevused. Alustas ka sotsiaalprogrammiga Vihajuhtimine, kuid temast sõltumatutel põhjustel pole ta saanud seda lõpetada. Tööhõives on ta osalenud aktiivselt, vanglas on töötanud koristaja ja köögitöölisena, tööd on teinud kohusetundlikult. Oma aega on ta sisustanud ka riigikeele õppimisega, hariduse omandamisse suhtub positiivselt.
65. Kuivõrd süüdimõistetu retsidiivsusriski saab hinnata muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Aleksandr Demtšihhini karistamise eripreventiivne eesmärk on täidetud: vangistuse jooksul on tema käitumine muutunud aja jooksul üha paremaks. Viimase aasta jooksul pole ta toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on tema puhul esinenud agressiivset reageeringut ja allumatust ning teda on kirjeldatud kättemaksuhimulisena, selgus
66. aasta septembris toimunud psühholoogiga vestluses, et ta mõtleb rohkem tulevikus edasiliikumise peale, kättemaksu ei plaani ning soovib kuriteoga seotud isikuid vältida. Ei poolda subkultuurest käitumist ega väljenda kuritegelikke hoiakuid. Ehkki varasemalt on esinenud vastuhakku, on tema käitumine aja möödudes paranenud ja nüüdseks teeb koostööd ametnikega, kellesse suhtumine on muutunud sallivaks. Hea käitumise eest Viru Vanglas on talle väljaviimisel võimaldatud kohtumist lähedaste pereliikmetega. Ka Aleksandr Demtšihhini suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei viita toime pandud rikkumistele, sest neid on määruskaebuse andmetel rakendatud süüdimõistetu suitsiidikalduvuse ja teiste kinnipeetavate negatiivse suhtumise tõttu. Vastupidist ei saa olemasoleva materjali puhul väita. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt süüdimõistetu eitab ja õigustab oma tegusid osades kuriteoepisoodides, on Aleksandr Demtšihhin nüüdseks kohtuistungil tunnistanud oma süüd.
67. Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Aleksandr Demtšihhini puhul puudub oht ja risk eluaseme, toimetuleku ning hariduse osas. Ringkonnakohtu hinnangul saab süüdimõistetu vabanemisjärgseid tingimusi lugeda headeks, sest tal on olemas elukoht, toetavad lähedased vanavanemate näol ning võimalus tööle minna. Vanglas on ta omandatud abikoka kutse ja säilitanud tööharjumuse, mis annavad talle vabanemisel parema võimaluse tööturule sisenemiseks. Kahtlemata aitavad ka toetavad suhted kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida. Lähedastest keegi kriminaalkorras karistatud ei ole. Kohtukolleegiumi hinnangul on Aleksandr Demtšihhini vabanemisjärgsed eesmärgid ja motivatsioon edasiliikumiseks realistlikud. Positiivne on seegi, et süüdimõistetul pole sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest, mis võiks uue kuriteo toimepanemist soodustada.
68. Maakohus on pidanud murekohaks kinnipeetavale esitatud uut süüdistust KarS § 120 järgi. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et esitatud süüdistus ei saa olla ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks, kuna sellisel juhul oleks tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega. KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kohtute Infosüsteemi andmetel puudub Aleksandr Demtšihhini suhtes nimetatud asjas jõustunud kohtuotsus, seega ei ole poolelioleval kriminaalmenetlusel käesoleval ajal mõju süüdimõistetu ennetähtaegsele vabastamisele.
69. Lõpuks tuleb KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses 6 kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Prokurör on Aleksandr Demtšihhini ennetähtaegse vabastamise vastu: prokuratuuri kirjalikus seisukohas on lühidalt kokku võttes leitud, et vabastamise vastu räägivad süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Peamiselt ongi prokuratuur tuginenud kuriteo toimepanemise asjaoludele ja süüdimõistetu korduvale karistatusele, millest viimasele tuginemine on aga ekslik (vt käesoleva määruse p 9).
70. Aleksandr Demtšihhin on toime pannud küll raske kuriteo, ent kuriteo asjaolude kaal aja jooksul väheneb. Liiatigi on Aleksandr Demtšihhin talle mõistetud karistusest suure osa ära kandnud – kuuest aastast ja kümnest kuust enam kui viis aastat. Ringkonnakohus möönab, et kui isegi nii pikk vangistus ei pane Aleksandr Demtšihhinit oma elus korrektuure tegema, siis ei teeks seda ilmselgelt ka täielik karistuse ärakandmine. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Aleksandr Demtšihhin oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine. Alaealiste puhul on karistuse eesmärgid kergemini saavutatavad, samas kui pikaaegne vangistus võib mõjuda pärssivalt tema arengule. Oluline on, et praeguseks on Aleksandr Demtšihhini suhtumine muutunud, ta on seadnud endale realistlikud eesmärgid, minna tööle, abistada vanemaid, et vabaduses toime tulla ilma uute õigusrikkumisteta. Sellist mõttemaailma muutust on võimalik toetada vabaduses kriminaalhoolduslike meetmetega.
71. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste määramine. Aleksandr Demtšihhinile lisakohustuste panemisel arvestab ringkonnakohus vangla ettepanekutega keelata tal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning kohustada teda asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 3 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Kuigi Aleksandr Demtšihhinil ei ole narkootiliste ainete tarvitamisega seonduvaid probleeme, peab ringkonnakohus, tulenevalt varasematest kokkupuudetest narkootikumidega ja arusaamast, et kanep pole narkootikum, siiski vajalikuks talle see kohustus määrata. Eelkõige on sellel preventiivne eesmärk hoida ära igasugust kokkupuudet narkootiliste ainetega tegelevate isikutega. Stabiilse sissetuleku saamiseks tuleb Aleksandr Demtšihhinil asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kolme nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist. Õiguskuuleka eluviisi kinnistamiseks on kohtukolleegiumi hinnangul vajalik keelata Aleksandr Demtšihhinil kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud pereliikmetega. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks määrata lisakohutusena ka sotsiaalprogrammi läbimise. Eelkõige peaks see aitama toime tulla viha ja kättemaksumõtetega, kuna Viha juhtimise programm jäi süüdimõistetul temast mitteolenevatel põhjustel pooleli.
72. Kohtukolleegium rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Aleksandr Demtšihhin lõplikult vabanenuks üksnes katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab Aleksandr Demtšihhin suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsiduse ja teadmisega, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti täitmisele.
73. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
74. juuni
75. a määruse ja teeb uue lahendi, millega vabastab Aleksandr Demtšihhini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7
76. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 8